2-24-7046/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

24.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-7046

Kohtuasi

D.L-i kaebus kohtutäitur Risto Sepa 23.04.2024

otsuse peale täiteasjas nr 027/2020/1032

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.07.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.L-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja/võlgnik D.L (isikukood XXX)

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Risto Sepp,

lepinguline esindaja Raul Uesson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 02.07.2024 määrus muutmata.

2. Jätta D.L-i määruskaebus rahuldamata.

2-24-7046

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud D.L-i kanda.

4. Määrata kohtutäitur Risto Sepa menetluskulude rahaliseks suuruseks 198 eurot

30 senti (ilma käibemaksuta) ning mõista need D.L-ilt kohtutäitur Risto Sepa

kasuks välja.

5. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral kohustub D.L tasuma

menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

alates Riigikohtule määruskaebuse.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D.L (avaldaja, võlgnik) esitas 03.05.2024 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri

Risto Sepa (kohtutäitur) 23.04.2024 otsuse peale täiteasjas nr 027/2020/1032. Avaldaja

palus kohustada kohtutäiturit peatama nimetatud täiteasjas täitemenetluse kuni selle

jätkamist võimaldava kohtulahendi jõustumiseni. Avaldaja hinnangul tuleb täitemenetlus

peatada kuni tsiviilasjades nr 2-23-10342 ja 2-22-65 lõpplahendite tegemiseni. Avalduse

täpsustuses palus avaldaja kohustada kohtutäiturit täitemenetluses nr 027/2020/1032 esitatud

kaebust täitemenetluse peatamist puudutavas osas uuesti läbi vaatama.

1.1. Avalduse kohaselt on täiteasjas nr 027/2020/1032 täitedokumendiks tsiviilasjas nr 2-17-

18172 tehtud kohtulahend, millega mõisteti avaldajalt C. D.L-i (avaldaja poeg) kasuks välja

igakuine elatis 350 eurot. Kohtutäitur algatas 18.08.2020 täitemenetluse ning arestis

avaldajale kuuluva kinnisasja (avaldaja eluaseme) ning alustas kinnisasja sundmüüki.

Kohtutäituri Risto Sepa andmetel on elatise võlg 23 515,04 eurot. Avaldaja algatas kaks

kohtumenetlust, mis tema hinnangul välistavad täitemenetluse jätkumise: 1) tsiviilasi nr 2-

23-10342, D.L-i hagi Revensen OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning 2)

tsiviilasi nr 2-22-65 elatise vähendamiseks. Täitemenetlus 027/2020/1032 sõltub

eelnimetatud tsiviilasjade lahenditest. Kohtutäitur ei ole arvestanud täitemenetluse

seadustiku (TMS) §-s 26 sätestatud võlgniku õigusi – ei ole võlgnikuga suhelnud ega

püüdnud saavutada kokkuleppeid. Elatise vähendamise hagi 2-22-65 esitati maakohtule

2-24-7046

04.01.2022. Täitmise aluseks oleva kohtulahendi resolutsioon ei defineeri menetluse ajal

tekkinud elatisvõlga, vaid kohustab elatist tasuma jõustumise järgselt eelneva kuu viimaseks

kuupäevaks.

1.2. Kohtutäitur ei ole teinud ühtegi seadusest tulenevat tegevust, mis peaks eelnema

avaldajale kuuluva kinnisvara (kodu) müügile. Kohtutäitur ei ole teadlik täitemenetluses

nõutavatest summadest, seega ei saa võimalikule ostjale öelda isegi umbkaudset hinda - hind

selgub kohtuasjades nr 2-23-10342 ja 2-22-65.

Kohtutäituri seisukoht

2. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda. Samuti palus kohtutäitur jätta täitemenetluse täiteasjas nr

027/2020/1032 peatamata. Täiteasjas nr 027/2020/1032 on täitedokumendiks maakohtu

otsus tsiviilasjas nr 2-17-18172. Nõude sisuks on elatise võlg.

2.1. 09.04.2024 esitas võlgnik täiteasjas nr 027/2020/1032 kaebuse kohtutäituri tegevuse

peale taotledes kohtutäiturilt kinnisvara turuväärtuse hindamist ning täitemenetluse

peatamist. Kohtutäitur tugines avaldaja kaebuse läbivaatamisel TMS § 74 lg-le 7, mille

kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava

kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Sama §-i lg 8 järgi hinna

vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist

kohtult. Kõnealuses täiteasjas arestis kohtutäitur võlgnikule kuuluva kinnisasja ja hindas

kinnisasja ümber 08.09.2023 vara hinna muutmise otsusega. Võlgnik sai kohtutäituri

08.09.2023 kinnisasja hinna muutmise otsuse kätte 08.09.2023. Lähtudes TMS § 74 lg-st 7

ja § 217 lg-st 1 võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva

jooksul alates päevast, kui ta sai teada varale hinna määramise otsusest. Võlgniku 10-

päevane tähtaeg viidatud otsuse peale kaebuse esitamiseks saabus 18.09.2023. TMS 217 lg 6

järgi kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse

tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kuna võlgniku kaebuse

esitamise hetkeks (s.o 09.04.2024), oli kinnisasja hinna vaidlustamise tähtaeg möödunud, ei

olnud kaebus lubatav ning kohtutäitur jättis selle tähelepanuta.

2.2. Kohtutäitur selgitas kinnisvara hindamise osas, et lähtub asja ümberhindamisel seaduse

nõuetest. Vastavalt TMS § 100 lg-le 5 võib kohtutäitur asja alla hinnata, kuid mitte rohkem

kui 25% võrreldes eelmise enampakkumise alghinnaga, küsides hinna alandamise kohta

eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asja hinda ei või alandada rohkem kui 70%

esimese enampakkumise alghinnast. Kohtutäitur ei ole kinnisasja hinda maksimaalses

ulatuses alandanud. Kohtutäitur ei otsusta kinnisasja müügihinda – selle otsustavad

turuosalised, kes tulevad oksjonikeskusest täitemenetluses müüdavat vara ostma. Võlgniku

kinnisvara enampakkumisel müümine on korduvalt nurjunud, kuna alghinna ulatuses ei

tehtud ühtegi pakkumist. Seetõttu pidi kohtutäitur vara korduvalt ümber hindama.

2.3. Täitemenetluse peatamise osas leidis kohtutäitur, et võlgnik ei esitanud ühtegi

dokumenti, mis vastaks TMS § 46 lg-s 1 sätestatud eeldustele, mistõttu ei olnud kohtutäituril

alust täitemenetlust peatada. Pooleliolevad kohtuasjad ei anna alust täitemenetluse

peatamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2-24-7046

3. Harju Maakohus jättis 02.07.2024 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 23.04.2024

otsuse peale rahuldamata ning täitemenetluse peatamata. Menetluskulud jättis maakohus

avaldaja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis avaldajalt kohtutäituri kasuks

koos seadusjärgses määras viivisega välja menetluskulud 170 eurot.

3.1. Maakohus selgitas, et kaebuse läbivaatamisel kontrollib kohus kaevatava kohtutäituri

otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud

võlgniku kaebusest ning avalduses esitatud nõuetest. Seega vaatas maakohus avaldaja

kaebuse läbi üksnes täitemenetluse peatamist puudutavas osas. Avaldaja palus peatada

täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/1032 kuni tsiviilasjades nr 2-23-10342 ja nr 2-22-65

tehtud lahendite jõustumiseni.

3.2. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole avalduses esile toonud ega tuginenud TMS § 46 lg-s

1 loetletud täitemenetluse peatamise alustele. Täitemenetluse peatamise aluseks ei saa olla

avaldaja viidatud TMS § 46 lg 2 p 1, kuna kohus ei saa otsustada täitemenetluse peatamise

üle kohtutäituri asemel. Viidatud sättest tulenevalt ei ole kohtutäituril täitemenetluse teise

kohtumenetluse toimumise tõttu täitemenetluse peatamise kohustust, samuti ei ole kohtul

õigust nimetatud alusel täitemenetluse peatamiseks.

3.3. Maakohus selgitas seoses esialgses avalduses esitatud väidetega kinnisvara hinna

vaidlustamise kohta järgmist. Kuna kohtutäitur hindas kinnisasja ümber 08.09.2023 vara

hinna muutmise otsusega, mille avaldaja sai kätte 08.09.2023, pidi avaldaja TMS § 74 lg-st

7 ja § 217 lg-st 1 lähtudes esitama kohtutäiturile kaebuse määratud hinna kohta kümne päeva

jooksul varale uue hinna määramise otsusest teadasaamisest. Avaldaja 10-päevane tähtaeg

saabus 18.09.2023. Kuid selleks tähtajaks avaldaja kaebust ei esitanud.

3.4. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kohtutäituri 23.04.2024 otsus (maakohtu määruses

ekslikult märgitud otsuse aastaarvuks 2022) on seaduslik, mistõttu selle tühistamine ei ole

põhjendatud.

3.5. Maakohus jättis avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata,

selgitades, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses ei ole

seadusest tulenevalt võimalik kohtu enda algatusel esialgse õiguskaitse abinõusid kohaldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4771 lg 3 kohaselt saab vastava menetluse

algatada üksnes avalduse alusel.

3.6. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 kohaselt avaldaja kanda, kuna

lahend tehti tema kahjuks. Kohtutäitur kasutas menetluses lepingulist esindajat. Maakohus

leidis, et kohtutäituril on õigus kasutada menetluses õigusteadmistega esindaja abi (TsMS §

217 lg 1 § 218 lg 1 p 2). Kohtutäitur palus mõista avaldajalt kohtutäituri kasuks välja

menetluskulud 637,76 eurot (käibemaksuga), mis koosneb õigusabiteenusest ajakuluga 6,15

tundi, tunnitasumääraga 85 eurot tund. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei olnud õigusabi

taotletud mahus vajalik ja põhjendatud, kuna vaidlus ei olnud keeruline. Teostatud

toimingute sisu ja mahtu arvestades pidas maakohus kõigi toimingute põhjendatud ajakuluks

kaks tundi ning põhjendatud menetluskuluks 170 eurot (2×85). Maakohus määras, et

avaldajal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seadusjärgses määras

viivist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

2-24-7046

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub kohustada

kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama.

4.1. Määruskaebuse väidete kohaselt ei saa kohtutäitur täitemenetlust jätkata täiteasjas, kus

ei nõuta mitte jooksva elatise tasumist, vaid väidetavaid võlgasid. Seega ei saa kohtutäitur

täitemenetlust ilma seda mõjutavate kohtulahendite jõustumiseta jätkata. Elatisenõude

täitemenetluse aluseks on kohtulahend tsiviilasjas nr 2-17-18172, mis ei kohusta tasuma

kohtumenetluse jooksul tekkivat elatise võlga, vaid üksnes jõustumisest alates tasumisele

kuuluvat igakuist elatist. Vaatamata sellele nõuab kohtutäitur 10 000 euro suurust võlga.

4.2. Avaldaja hinnangul on praeguses asjas tegemist last puudutava hagita menetlusega

(kohtutäitur on sissenõudja ehk lapse esindaja), mistõttu menetluskulud peaksid jääma

kummagi vanema enda kanda. Last puudutavas asjas tehakse otsuseid lapse huvides.

Kohtutäituri tööülesannete hulka kuulub kohtumenetluses osalemine, seega on lepingulise

esindaja palkamine oma ülesannete täitmiseks põhjendamatu ning avaldaja ei pea sellega

seotud kulusid hüvitama.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele kohtutäituri seisukohta.

6. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu

määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

9. Määruskaebuse väidete kohaselt nõuab kohtutäitur elatisenõude täitemenetluses

põhjendamatult kohtumenetluse jooksul tekkivat elatisvõlga, kuigi täitemenetluse aluseks

olev kohtulahend nr 2-17-18172 sätestab tasumisele kuuluva igakuise elatise. Samuti leiab

avaldaja, et kohus saaks tutvuda praeguse asjaga seotud olevate teiste menetlustega, et

takistada võimaliku pöördumatu kahju tekitamist. Menetluskulude jaotuse osas leidis

avaldaja, et kuna praegusel juhul on tegemist lapse huvides toimuva menetlusega, tuli

menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda ning kohtutäitur on põhjendamatult

palganud ennast esindama lepingulise esindaja, kuigi tal on endal olemas õiguslik pädevus

enda esindamiseks kohtus.

10. TMS § 46 lg 1 p-i 2 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel,

kui selle kohaselt tuleb täitemenetlus või täitetoiming peatada. Kolleegiumi hinnangul leidis

maakohus õigesti, et praeguses asjas ei ole TMS § 46 lg 1 p-s 2 sätestatud täitemenetluse

peatamise aluseks olevat kohtulahendit esitatud, mistõttu kohtutäituril puudus alus

täitemenetluse peatamiseks. Seega jättis maakohus avaldaja kaebuse kohtutäituri 23.04.2024

otsuse peale põhjendatult rahuldamata.

11. Määruskaebuse väidete osas leiab kolleegium järgmist.

2-24-7046

11.1. Avaldaja hinnangul nõuab kohtutäitur täitemenetluses nr

027/2020/1032

põhjendamatult sisse elatise võlga, kuigi menetluse aluseks olevast kohtulahendist see ei

tulene. Tsiviilasjas nr 2-17-18172 (dtl 20) 22.10.2019 tehtud kohtuotsuse resolutsioonist

nähtub, et avaldaja lapse kasuks mõisteti igakuine elatis välja tagantjärele alates 18.01.2018.

Seega kohustus avaldaja tasuma otsuse alusel ka enne selle tegemist tekkinud elatise võla.

Avaldaja ei ole senini võlga tasunud, mistõttu sellele on lisandunud ka jooksvalt tasumata

elatis.

11.2. Teiseks leidis avaldaja, et praegusel juhul on tegemist lapse huvides toimuva

menetlusega, mistõttu tuli menetluskulud jätta kummagi vanema kanda. Kolleegium märgib,

et õige ei ole avaldaja arusaam, et hagita perekonnaasjas kannavad menetluskulud vanemad

ise (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794/201, p 12). Teiseks ei ole praegusel juhul tegu lapse

huvides toimuva menetlusega, sest selle esemeks on avaldaja õigused ja kohustused

täitemenetluses. Samuti on põhjendamatud avaldaja väited kohtutäituri kohustuse kohta

esindada end kohtumenetlustes ise.

12. Eelnevaid asjaolusid arvestades jääb avaldaja määruskaebus rahuldamata ning maakohtu

määrus jõusse.

Menetluskulud

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel koostoimes § 171 lg-ga 1 avaldaja kanda. TsMS §-de 174 ja

175 järgi määrab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks kohtutäituri

menetluskulude nimekirja alusel.

14. Kohtutäitur esitas koos vastusega määruskaebusele menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt olid kohtutäituri menetluskulud määruskaebemenetluses 238,51 eurot (koos

käibemaksuga). Kohtutäituri lepingulise esindaja tunnitasumäär oli 85 eurot (ilma

käibemaksuta) ning teenuste osutamise ajakulu oli kokku 2 tundi 20 minutit. Kohtutäituri

lepinguline esindaja teostas järgmised toimingud 13.09.2024 – tutvus määruskaebusega (20

minutit) ning maakohtu 02.07.2024 määrusega (15 minutit). 13.09–14.09.2024 koostas

kohtutäituri seisukoha määruskaebusele (1 tund 30 minutit) ning koostas kohtutäituri

menetluskulude nimekirja (15 minutit). Kohtutäitur on käibemaksukohustuslane, mistõttu

menetluskulud kuuluvad hüvitamisele käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).

15. Kolleegiumi hinnangul olid kohtutäituri lepingulise esindaja toimingud

määruskaebemenetluses menetluse sisu ja mahtu arvestades tervikuna põhjendatud ja

vajalikud. Samuti on põhjendatud kohtutäituri lepingulise esindaja tunnitasumäär 85 eurot.

Seega on kohtutäituri menetluskulud põhjendatud 198,30 euro ulatuses (2 t 20 minutit × 85

eurot). Kuna kohtutäitur on käibemaksukohustuslane, kuuluvad menetluskulud hüvitamisele

ilma käibemaksuta.

16. Vastavalt kohtutäituri taotlusele määrab ringkonnakohus, et avaldaja kohustub tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni seadusjärgses määras viivist (võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)