2-25-102733/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-102733

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-102733

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi D.Z. vastu võla nõudes

Hagihind

118,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806;

asukoht: XXX, 10115 XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal

OÜ; e-post

Kostja: D.Z. (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht:

puudub; hagejale teadaolev aadress: XXX, xxxxx XXX; e-

post:; tegelik elu- ja/või viibimiskoht teadmata).

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt D.Z.-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks 112,57 eurot, millest

põhinõue 76,12 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot ning 21,45 eurot seisuga 24.10.2025

sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

3. Välja mõista kostjalt D.Z.-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis põhivõlalt (76,12

eurot) alates 25.10.2025 kuni põhivõla täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,05%

päevas.

4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

5. Kohtuotsus tuleb D.Z.-ile kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja D.Z.-i kanda.

2. Välja mõista kostjalt D.Z.-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks menetluskulud summas

364 eurot.

3. Välja mõista kostjalt D.Z.-ilt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis punktis 2 välja

1 (4)

mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kaja esitamine

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine

Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 27.09.2025. Kostja kohtu poolt määratud

tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel

tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3

alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi

asjaolud.

Hagi asjaolud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 09.03.2022 liitumislepingu, mille alusel

Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile XXX. Samade poolte vahel sõlmiti

22.01.2023 Mobiil-ID leping. Liitumislepingust tulenevalt kohustus kostja saadud

sideteenuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei tasunud arveid

telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.04.2024 arvest. Tuginedes tingimuste punktile3

piiras Tele2 kostja teenused alates 11.05.2024 ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges

Tele2 lepingu ülesöelduks alates 12.07.2024. Lepingu ülesütlemise ajaks oli kostjal tasumata

kolm arvet, s.o 01.04.2024 esitatud arve nr 15119577180 summas 34,51 eurot, 01.05.2024

esitatud arve nr 15119803078 summas 30 eurot ning 01.06.2024 arve nr 15120030841

summas 11,61 eurot. Seega viimase arve tasumise tähtaja (s.o 18.06.2024) seisuga oli kostja

võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees summas 76,12 eurot. Kostja ei

reageerinud Tele2 nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 loovutas

30.09.2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja on volitanud PlusPlus

Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust. PlusPlus Baltic OÜ on toimetanud teenusena

08.11.2024 ühe tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot hagejale teadaolevale

kostja aadressile XXX. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras, s.o 0,05%

päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 13,72

2 (4)

eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Hageja esitatud asjaolude pinnalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele VÕS § 635 lg 1, §

101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse

summas 76,12 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 24.10.2025

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 21,45 eurot (13,72+7,73). Lisaks mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 25.10.2025 viivise põhivõlalt kuni põhinõude (76,12

eurot) täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 547 eurot, s.o 100 eurot

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

ja esitamise kulu 20 eurot ning 427 eurot õigusabikulu.

Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas

100 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot

(TsMS § 4842).

Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja

materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide

komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist

ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat

tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti.

Hagis sisalduv nõue põhineb kahel lepingul. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja

käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku

keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja

on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised,

mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 2 tundi.

Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus

põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 200 eurot (lisandub käibemaks).

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas

364 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 200

eurot, millele lisandub käibemaks 44 eurot.

3 (4)

Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses

ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

4 (4)