1-25-3173/41 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-25-3173

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2025, Haapsalu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-3173 (25257050078)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Rahvakohtunikud Marina Tammik ja Arno Pardla

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Gerda Raidla-Allika

Eve Einland-Ots, Nadezda Paukson

Kriminaalasi

S.W süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Indrek Kalda

Süüdistatav

S.W

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Elu- või asukoht ja aadress: XXX-, viibib vahistatuna Tallinna

Vanglas

Kodakondsus:

XXX

Karistatus:

karistamata

Tõkend:

Pärnu Maakohtu 25.4.2025

määrusega kohaldatud tõkend vahistamine kaheks kuuks, Pärnu

Maakohus 20.6.2025 määrusega jättis tõkendi vahistamine

muutmata

Kaitsja

vandeadvokaat Kadi Sitska

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS, §§-dest 309 lg 2, 311 – 312, 314, 181 lg 1,

SKHS § 11 lg 4, kohus otsustas:

1. Õigeks mõista S.W süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi.

2. Tõkend vahistamine tühistada ja vabastada S.W pärast kohtuotsuse kuulutamist vahi

alt.

3. Menetluskulud 4627,34 eurot jätta riigi kanda.

4. Kohtuotsuse jõustumisel hävitada asitõendiks olev nuga, mis asub kriminaalasja juures.

5. DNA proovid, tekk, verekahtlase määrdumisega sokid, küünealused kaapeproovid, plätud,

teksapüksid+rihm, verekahtlase määrdumise proovid, mis asuvad Haapsalu

politseijaoskonnas (hoiule võtmise akt nr 25ATH34756) hävitada pärast kohtuotsuse

jõustumist.

6. Eesti Vabariigil hüvitada S.W-le vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju 13

040,08 eurot.

7. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltelele ja Tallinna Vanglale.

8. Jõustunud otsus saata Rahandusministeeriumile ja PPA-le.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatava kaitsja puhul

arvestatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale

isikule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

S.W süüdistatakse selles, et tema lõi alkoholijoobes olles 24.4.2025 ajavahemikul kella 7.30 kuni

7.34 XXX toas number X isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus K.Tit ühel korral noaga kaela

piirkonda, põhjustades otsese tahtlusega K.Tile eluohtliku tervisekahjustuse - vasakusse rinnaõõnde

tungiva vasaku kopsu ülasagara vigastusega torke-lõikehaava vasakul pool kaela alumises

kolmandikus, mille tagajärjel tekkis vasakpoolne verirind ja äge verekaotus, mistõttu kannatanu suri

sündmuskohal saadud vigastustesse.

Sellise tegevusega pani ta toime teise inimese tapmise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS §

113 lg 1 järgi.

KOHTU SEISUKOHT

1. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (24.4.2025 vaatlusprotokoll tlk 34-39; fototabel DVD

plaadil, KIS-is dokument nr 26s – fototabel XXX 24.4.2025) on näha XXX. Vaatlusel on

tuvastatud toa nr xx uksest otse vaadatuna maas surnukeha, jalad ukse poole (vt fotod nr 21,

22). Kõne häirekeskusesse tegi varupaiga valvur Y.S 24.4.2025 kell 7.35.55 (vaadeldud

24.4.2025 asitõendi vaatlusprotokollis tlk 98-99). Kõnes palub Y.S aadressile XXX politseid

ja kiirabi seoses sellega, et inimesel on kõri läbi lõigatud.

Surma põhjus

2. 26.5.2025 surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 25E-AOS00393-01/PRN55 (tlk 69-80) on

ekspert andnud arvamuse, et K.Ti surma põhjuseks oli 24.4.2025 toimunud ründel terava

vägivallaga saadud vasakusse rinnaõõnde tungiv vasaku kopsu ülasagara vigastusega torke-

lõikehaav vasakul pool kaela alumises kolmandikus, mille tagajärjel tekkis vasakpoolne

verirind ja äge verekaotus. Vasakusse rinnaõõnde ulatuv vasaku kopsu ülasagarat vigastav

torke-lõikehaav kaela alumises kolmandikus vasakul pool on tekitatud terava vägivalla

toimel ühest löögist torke-lõikevahendiga, näiteks noaga. Kohus leiab, et eksperdi

arvamusega on tõendamist leidnud süüdistuses nimetatud asjaolu, et K.Ti surma põhjuseks

oli vasakusse rinnaõõnde tungiva vasaku kopsu ülasagara vigastusega torke-lõikehaav

vasakul pool kaela alumises kolmandikus, mille tagajärjel tekkis vasakpoolne verirind ja äge

verekaotus.

Teo toimepanija ja tapmistegu

3. Süüdistatav S.W end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav selgitas

kohtuistungil, et ta tahtis magada, oli voodis, arvas, et loeb alguses natuke. Silmad läksid

väga kiiresti kinni, aga ta ei maganud. Läks natuke aega mööda ja siis võib-olla K.T lõi teda

käega, võib-olla noaga kõhtu (tekk oli peal). Tegi silmad lahti, oli ebamugav ja küsis, et mis

sa teed. K.T tõstis käe üles ja nägi, et sealt helkis metall. Tõusis voodis istukile. Arvas, et

nuga võis olla ta vasakus käes, aga võib ka eksida. Jõudis käe haarata, aga K.Til oli

mugavam, seisis tema kohal. Kirjeldas kannatanu liigutust, et hakkas vehkima, tahtis ilmselt

lüüa. Ja selgitas enda liigutust, et haaras K.Ti käest ja hoidis randmest kõvasti kinni, arvas, et

parema käega tõukab ta eemale, kuid tabas teda. K.T seisis siis. Ei mäleta, kas K.T midagi

talle ütles, rääkis. Selgitas, et nuga ta vaevalt enda kätte sai, ta tõukas teda. Siis K.T kukkus,

langes väga kiiresti. Vaatas, et suri nii kiiresti ära, silmad olid lahti. Siis läks turvamehe

juurde. Võimalik, et käega riivas noa tera, kui ta kätt kinni hoidis. Selgitas vastuseks

prokuröri küsimusele, et pärast sündmust turvakodus rääkis, et lõi kannatanut noaga selle

pärast, et oli purjus. Kui analüüsis hiljem, kui oli kaineks saanud, siis sai aru, et sellist asja ei

olnud. Kohus saab süüdistatava ütlustest aru, et ta võttis tema voodi ees seisva K.Ti käest,

kus oli nuga, kinni ning tõukas teda, K.Ti käes olnud nuga tabas K.Tit kõrri. Kohus märgib,

et nii S.W (indikaatorvahendi kasutamise protokoll – 24.4.2025 kell 8.25 on kontrollitud

isiku joovet ning näit positiivne 1,1 mg/l) kui ka K.T (vastavalt ekspertiisiaktile verest

toksikoloogiauuringul leitud 2,81 mg/l ja uriinist 3,46 mg/g etanooli) olid alkoholi tarvitanud.

4. Prokurör leidis, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed. Süüdistatava ütluste

usaldusväärsuse hindamiseks uurib kohus teisi kohtule esitatud tõendeid. Toas viibis

kuriteosündmuse ajal T.V (isik on läbi vaadatud, tlk 103-105), kes ütles, et oli voodis pikali,

kuulas raadiot. K.T oli voodi peal pikali ja jõi viina, S.W luges raamatut või ajalehte, oli

pikali. Kostja võttis laualt noa, oma noa, läks S.W juurde ja ütles, et ma tapan su ära. Ütles:

„S.W, ma ei tea, kuidas ta selle noa sealt võttis ja torkas, aga tabas teda ennast kõrisse“.

Küsimusele, kas S.W võttis Ki käest selle noa enda kätte ja siis lõi vastab, et ta lamas seal ja

täpselt ei näinud, aga K võttis selle noa ja läks S.W juurde ja ütles, et ma pussitan sind. Ma

tapan su ära. S.W ütles, et hulluks oled läinud või ja võttis selle noa. Ta ei tea, kuidas ta

võttis seda nuga ja pani. Prokurör küsis seejärel, et ütlesite, et ta võttis noa ära ja lõi teda

noaga, mille peale tunnistaja ütles, et võttis noa ära ja torkas teda ja sattus kõrisse, tabas

kõrisse. Kohus leiab, et T.V ütlused ei ole järjepidevad, ta väljendas end ütluste andmisel

samade asjaolude kohta erinevalt – kord ütles, et ei näinud, mis toimus, siis kirjeldas L.Ri

poolset noaga löömist. Kohus märgib, et T.V ütlustest ei saa teha tõsikindlat järeldust, et

S.W sai K.Ti käes olnud noa enda kätte. Kohus märgib, et T.V ütles korduvalt, et ta ei

näinud seda, kui K.T noalöögi sai. Seda kinnitab ta ka kaitsja küsimustele vastates – ta ei tea,

kuidas S.W nuga võttis ja pani talle, pärast vaatasime, et oi, ta on surnud. Kohus leiab, et T.V

ütlusi, et ta täpselt ei näinud, mis S.W voodi juures toimus, kinnitavad ka sündmuskoha

fotod (nr 21, 22, 23). T.V oli voodis pikali ja ta sai näha K.Ti, kes seisis S.W voodi ees,

selga. Samuti piiras tema nähtavust külmkapp, mis oli S.W voodi peatsi kõrval. Kohus leiab,

et T.V ütlustega on tõendatud, et K.T hakkas oma voodi juurest liikuma S.W voodi suunas,

nuga käes, öeldes, ma tapan su ära ja siis vaatasid, et ta on surnud.

5. Prokurör leidis, et kuna süüdistatav ise rääkis kohe pärast sündmust tunnistajatele Y.S-ile ja

M.O-le , et tema tappis K.Ti ja see on kuuldav ka vormikaamera salvestiselt, siis sellega on

tahtlik löömine tõendatud. Tunnistaja Y.S kirjeldas (tlk 164-165 pöördel), et pärast seda kui

S.W käskis politsei ja kiirabi kutsuda, läks ta vaatama, mis lahti on ja nägi, et K.T oli S.W

voodi juures pikali, selili ja ta oli näost kahvatu ja vereloik oli kõrval. Kui küsis S.W-lt mis

juhtus, siis ta ütles midagi niimoodi, et tappis nagu K.Ti. Kohtueelses menetluses rääkis

tunnistaja, et S.W ütles, et tema lõi K.Tit noaga (selgitas, et niikaua aega on möödas, et ei

tulnud kohe meelde). Tunnistaja M.O rääkis (tlk 165 pöördel-166), et said väljakutse XXX

24.4.2025, valvur viis nad toa nr xx juurde, tegi toa ukse lahti. Toa taganurgas voodis oli üks

isik ja toa keskel oli teine isik, tekk ümber. See tekiga isik (S.W ) ütles, et meesterahvas oli

talle noaga kallale tulnud ja rüseluse käigus oli kuidagi selle noa kätte saanud ja ise tagasi

löönud kaela piirkonda. Teine mees, kes voodis oli, ütles, et esimesena oli K peale tunginud

S.W-le. Enne S.W ütluste vormistamist kohase tõendina – ülekuulamise protokollina, on

politseiametnikud rääkinud S.W-ga sündmusest. Tõendit (vormikaamerate salvestisi,

vaadeldud 5.5.2025 asitõendi vaatlusprotokollis tlk 81-96 ja 25.4.2025 asitõendi

vaatlusprotokollis tlk 97) saab kasutada S.W ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse

kontrolliks. S.W on vormikaamera salvestiselt kuuldavalt öelnud, et tuli välja nii, et tema

tõstis käe ja tabas teda siia (tlk 95) ning teiselt salvestiselt kuuldavalt vastanud politseiniku

küsimusele, et kas tema lõi noaga „jaa“ (tlk 97). Samuti leidis prokurör leidis, et süüdistatava

ütlused on vastuolus ka tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohtus süüdistatav

ütles, et ei tea, kas K.Til käes oli nuga või mingi metallese, samas eeluurimisel, et nägi K.Ti

käes nuga. Kas kannatanu lõi teda kõhtu noa või käega (kohtus), kohtueelsel uurimisel, et lõi

noaga, mitte eriti tugevalt.

6. Kohus on seisukohal, et vormikaamerate salvestistelt kuuldu ega tunnistajate M.O ja Y.S

ütlused selle kohta, mida S.W vahetult pärast sündmust rääkis, ei muuda S.W kohtus antud

ütlusi ebausaldusväärseteks. Salvestised näitavad, et S.W-lt küsivad küsimusi erinevad

politseiametnikud, arutavad asju omavahel, küsivad eelneva info põhjal asju üle. Kohus

leiab, et selline süüdistatava korduv küsitlemine enne tema ülekuulamist ei ole asjakohane,

sellega rikutakse nii isiku õigusi kui ka tema mälupilti toimunust. Selle tõttu leiab kohus, et

sellisel viisil korduvalt üksikute detailide kohta S.W-lt küsimustele saadud vastused

kontekstist välja rebituna ei võimalda teha järeldusi tema ütluste usaldusvääruse kohta.

Samuti näitavad nii tunnistajate ütlused kui salvestised, et pärast seda kui S.W on

kinnitanud, et tema lõi kannatanut noaga, ei ole temalt sündmuse täpseid asjaolusid küsitud.

Kohtu hinnangul ei muuda S.W ütlusi ebausaldusväärseks ka tema kohtueelses menetluses

ja kohtus antud ütluste erinevused detailides. On eluliselt usututav, et kui isik on voodis

pikali, tal on silmad kinni ning ootamatult tuleb löök või isegi surve kõhtu, siis ta ei saa aru,

millega täpselt on tegemist. Kohus leiab, et S.W ütlusi, et ta oli juba silmad kinni pannud,

võib-olla isegi magama jäänud, kinnitab asjaolu, et T.V kuulis kuidas S.W voodile lähenev

kannatanu üles: “Ma tapan su ära.“. S.W on öelnud, et ei mäleta, kas kannatanu midagi ütles.

Kohus leiab, et kui S.W oleks olnud ärkvel, oleks ta kannatanu poolt öeldut kuulnud, see

oleks ta tähelepanu tõmmanud ja see oleks talle ka meelde jäänud. Süüdistatav on eluliselt

usutavalt kirjeldanud, et ta tegi hoobi peale silmad lahti ning kui K.T tõstis käe üles, nägi, et

seal helkis metall. S.W kirjeldusest selgub, et kuna K.T vehkis selle käega, kus helkis

metall, sai ta aru, et kavatseb lüüa. Kohus leiab, et sellises olukorras, kus süüdistatav oli

poolunes ja rünnak tuli talle ootamatult, ei pruugi kõik detailid talletuda ning sellest võib

tulla ka sündmuse meenutamisel erinevus selles, mida ta täpselt tajus. Kohus leiab, et

arvestades kannatanu ootamatut rünnet, sündmuse aega (varahommik, nii tunnistaja Y.S kui

ka T.V ning S.W ütlustest tuleb, et toas nr 19 oli öö läbi olnud lärm, tarvitati alkoholi), L.R

oli alkoholi tarvitanud, ei ole S.W ütlustes selliseid vastuolusid, mis muudaks tema ütlused

ebausaldusäärseks.

7. Samuti leidis prokurör, et S.W ütlused pole usaldusväärsed, kuna asitõendina vaadeldud

tekil ei ole näha noaga tekitatud auku, mis oleks pidanud tekkima kui kannatanu S.W ütluste

kohaselt teda esmalt kõhtu lõi. Tekki on asitõendina vaadeldud, lisatud fotod

(vaatlusprotokoll tlk 40-52), fotodel 39-46 (tlk 50) vaated tekil asuvatele vigastustele. On

leitud, et torke-lõikevigastusi tekil ei tuvastatud. Kohus märgib, et eelnevalt on prokurör

leidnud, et tegemist ei olnud millegi lõikamiseks mõeldud noaga, pussnoaga, vaid tavalise

lauanoaga, mida kasutatakse koos kahvliga taldrikult söömiseks, mille ots on pigem nüri.

Kohus märgib, et S.W ei ole öelnud, et löök oleks olnud tugev, pigem kirjeldab ta seda kui

survet kõhule. Kohus leiab, et asjaolu, et tekil ei ole torke-lõikevigastusi, ei välista, et

kannatanu lõi teki all olnud S.W algul noaga. Kohus leiab, et ei saa tõsikindlalt väita, et löök

oleks pidanud kannatanu käes olnud nuga tekile jälje jätma.

8. S.W kohtus antud ütlustest saab teha järelduse, et ta lõi noaga K.Tit, aga nuga oli löögi ajal

K.Ti käes, võis olla vasakus käes. Sündmuskoha vaatlusel on tehtud foto kannatanust (foto nr

71), seal on näha surnukeha rusikas olev vasak käsi, mis on verine, ka pöidla poolt (foto nr

72). Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis on samuti tuvastatud, et surnu mõlemad labakäed on

määrdunud verega, parem käsi enam puhtam; labakätel vigastusi ei ole tuvastatud (tlk 69

pöördel). Sündmuskohalt leitud nuga (fotod 59-67) oli verine. S.W on pärast kinnipidamist

vaadeldud (tlk 111-119): vasaku käe pealsel vigastused puuduvad, peopesal on kriimustus.

Kohus leiab, et S.W peopesal olev kriimustus ei ole värske (teda on vaadeldud u tund pärast

sündmust), see on väga väike, see ei viita värsketele võitlusjälgedele, võimalikule noa

haaramisel saadud vigastusele. S.W vasakul käel verekahtlane määrdumine (fotod 18, 19 tlk

124); paremal käelabal vigastusi ei ole, 2. ja 3. sõrme vahel on näha verekahtlast määrdumist

(fotod 20, 21, tlk 126). Kohus nõustub kaitsjaga, et K.Ti vasaku käe asend viitab sellele, et ta

võis selles käes hoida nuga. Samuti toetavad fotod kannatanust kaitseverisooni, et hetkel kui

kannatanu sai noaga kaela tabamuse, oli nuga K.Ti vasakus käes, mis oli rohkelt verega

määrdunud, sest oli kaela tabamisel kaelaga ja sealt purskava verega kokkupuutes.

Arvestades ka noa leidmise kohta – surnukehast paremal tooli all põrandal jope varruka taga,

on tõenäoline, et nuga võis kukkuda sinna K.Ti vasakust käest kui K.T maha kukkus.

Kokkuvõtlikult leiab kohus, et K.Ti vasaku käe asend, selle määrdumine verega ja verise noa

asukoht kinnitavad S.W sõnu, et kannatanu hoidis ründe ajal nuga vasakus käes ja nuga oli

kannatanu vasakus käes ka siis kui nuga tema kaela tabas.

9. Prokurör on seisukohal, et kuna noa tera ei olnud terav, siis lükkab see kaitseversiooni ümber

- teise isiku käe väänamisel ei saa rakendada nii tugevat jõudu, et nuga, mille ots ei ole terav,

tungiks läbi kannatanu keha. Kohus eeltooduga ei nõustu. Kohus leiab, et ainuüksi noa terast

ei saa teha järeldust, kuidas sündmus toimus. Ekspertiisiaktis on haava kirjeldatud – haav on

pikkusega 2 cm, jälgitav haavakanal suunaga eest taha alla, paikneb keskjoonest 1 cm

vasakule poole, pehmetes kudedes haav pikkusega 1,5 cm, suunaga vasakule alla, ulatub

vasakusse rinnaõõnde. Seega nuga läbistas pehmed koed. Kohus vaatles nuga ja kohus leiab,

et noa ots on piisavalt terav, et inimese kaela õrnast nahast läbi tungida. Tegemist ei olnud

ainult käe eemale lükkamisega. S.W on kirjeldanud, et ta võttis K.Ti käest, kus oli nuga,

kinni ja toimus käe väänamine. Kõik juhtus kiiresti. Arvestamata ei saa jätta seda, et

kannatanu oli väga purjus (seda on kirjeldanud tunnistaja Y.S (suunas kannatanu vahetult

enne kuriteosündmust u kell 7.20 S.W voodi eest enda voodi poole, T oli hirmus purjus,

vaevalt seisis püsti, kukkus) ja see on näha ka videosalvestuselt – XXX turvakaamera

salvestus 2.19.05-2.19.18 ja 2.22.05-2.22.25), mis ei välista võimalust, et kannatanu võis

vajuda oma keharaskusega noale vastu. Kohus leiab, et võtmeküsimus ei ole noahoobi

tugevus vaid koht, kuhu nuga sattus. Kohas, kus nuga kaelas naha läbistas, olid pehmed koed

ja seal asus kopsu ülasagar, millesse nuga tungis.

10. 22.5.2025 ekspertiisiakt nr 25E-GE00432-01 (tlk 62-67) tõendab, et noa käepidemelt, samuti

noa teralt (proovid B250202, B250204, B250205, B250206) leiti S.W DNA. Samuti oli noa

käepidemel ja teral K.Ti DNA, mis oli peamine DNA-profiil. Kohus nõustub kaitsjaga, et

S.W DNA leidmine noa käepidemelt ei kinnita, et ta sai noa kuriteosündmuse ajal enda

kätte. S.W ja K.T elasid aastaid ühes toas. Prokurör leidis, et keegi pole väitnud, et

süüdistatav oleks seda nuga varem kasutanud. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud

tõendeid, et K.Ti nuga oli vaid kannatanu kasutuses, et ühises toas elades ei kasutatud

esemeid ühiselt.

11. Kohus leiab, et prokuröri viide, et T.V ei ole midagi K.Ti poolsest eelnevalt süüdistatavale

kõhtu löömisest rääkinud, ei ole asjakohane. Kohus tuvastas, et T.V oli oma voodis pikali ja

ta ei saanud sündmuse detaile näha, ta nägi K.Ti selga. T.V on ka ise öelnud, et ta sündmuse

asjaolusid täpselt ei tea.

12. S.W on pärast kohtus noa vaatlemist öelnud, et see ei olnud see nuga, millega ta kannatanut

lõi. Ka T.V on tegelikult kirjeldanud nuga teistmoodi kui see välja näeb (sündmuskoha

vaatlusprotokolli foto nr 61 – nuga on üleni metallist) – valge plastmassist käepidemega. S.W

räägib ka valge käepidemega noast, samas kinnitab, et viskas selle noa prügikasti. Politsei

vormikaamera salvestiselt (tlk 92-93) on kuulda, et S.W selgitab, et viskas noa ära, see oli

selline suur, viskas prügikasti, aga tema tahtis mind väiksega pussitada, nuga on seal

põrandal. Kohus leiab, et S.W räägib valgest noast seoses mingi eelneva konfliktiga. L. R ei

pruukinudki täpselt aru saada, milline oli täpselt nuga, millega kannatanu teda ründas, sest

kohus eespool tuvastas, et S.W sündmuse käigus nuga enda kätte ei saanud. Kohus on

seisukohal, et just sündmuskohalt vaadeldud ja kriminaalasja juures olev nuga oli see,

millega kannatanu löögi kõrri sai, sest nuga oli verine (peamine DNA profiil oli kannatanu

oma) ning nuga oli pärast sündmust kannatanust mitte kaugel maas, muid nuge

sündmuskohal ei tuvastatud.

13. Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et süüdistatava ütlused sündmuse toimumise kohta on

usaldusväärsed. Seega on süüdistatava ütlustega tõendamist leidnud, et ta võttis kinni K.Ti

käest, milles oli nuga, toimus käe väänamine, tõukas kannatanut ning selle käigus K.Ti käes

olnud nuga tabas Tit kõrri.

14. Teo toimepanemise aeg oli 24.4.2025 ajavahemikul kella 7.30-7.34, sest turvakaamera

videosalvestiselt on näha, et tunnistaja Y.S käis toas nr xx kell 7.30, siis oli kannatanu elus

(tunnistaja suunas ta enda voodisse) ning väljus toast pool minutit hiljem. S.W väljus toast

tekk ümber kell 7.34, palus kutsuda Y.S-il kiirabi ja politsei. Y.S ütlustega on tõendatud, et

K.T lamas toas nr xx veereloigus.

Põhjuslik seos

15. Noaga kaela alumisse kolmandikku tekitatud torke-lõikehaav tekitas K.Tile süüdistuses

märgitud eluohtliku tervisekahjustuse, mille tõttu K.T suri. Süüdistatava tegu, käega

kannatanu käest (milles oli nuga) haaramine, käe väänamine ning kannatanu tõukamine on

põhjuslikus seoses K.Ti surmaga.

16. Kohtul tuleb aga analüüsida, kas kannatanu surm on süüdistatavale ka objektiivselt omistatav.

Objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega

kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt

loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes. Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas

üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine

vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase

tagajärje saabumisega (nt inimese surm, tervisekahjustus, valu vms). Sellise lisanõude

esitamise mõtteks on piirata ekvivalentsusteooria äärmiselt laia toimeala ning eitada juba

objektiivse koosseisu realiseeritust nt ebatavaliste kausaalahelate või õiguslikult

aktsepteeritud ohuolukordade juhtumitel. Ka senises kohtupraktikas on nenditud, et

olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei ole koosseisus sisalduv tagajärg

hinnatav süüdistatava toimepandud teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada juba isiku käitumise

objektiivset koosseisupärasust (RK 23.12.2020 otsus asjas nr 1-19-4422 p 13, RK 8.12.2016

otsus asjas nr 3-1-1-102-16, p 9.)

17. Süüdistatav nägi kannatanu käes helkivat metalli, nägi, et kannatanu vehkis selle käega,

arvas, et ründab teda ja haaras kannatanu käest ja väänas seda ning tõukas kannatanut.

Kohus leiab, et kui toimub rüselus, kus ühe isiku käes on metallist ese ja teine hoiab sellest

käest kinni, väänab seda ja tõukab ründajat, siis ka keskmise mõistliku vaatleja hinnangul

võib saabuda mis tahes raske tagajärg – tervisekahjustus või ka surm. Seega on kannatanu

surm süüdistatavale ka objektiivselt omistatav.

Subjektiivne koosseis

18. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus (vt §-d 15–16), mis peab esinema kõigi objektiivsete

tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Kui kas või ühe tunnuse

suhtes esineb ettevaatamatus, on tapmine välistatud ja kohaldamisele tuleb §-s 117 või 118 lg

1 p-s 7 sätestatud kuriteokoosseis (RKKK 3-1-1-79-15 p 5). Tahtlus koosneb kahest

elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest

küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Intellektuaalne element on küll tahtluse

minimaalne eeldus, kuid pelgalt süüteokoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei

võimalda KarS § 16 lg 4 kohaselt teha järeldust tahtluse olemasolust. Selleks on nimetatud

sätte kohaselt täiendavalt vajalik koosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine, mida

tuleb mõista kui isiku poolt võimaliku tagajärje heakskiitmist, selle saabumisega soostumist.

Voluntatiivse elemendi tuvastamine on kaudse tahtluse tõdemiseks otsustava tähtsusega, sest

just selle kaudu piiritletakse kehtivas karistusõigusdogmaatikas kaudset tahtlust

kergemeelsusest. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele,

kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik

tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu tagajärje mittesaabumisele (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. märtsi 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-16-05, RT III, 2005,

12, 120, p 11 ja 6. mai 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-32-05, RT III 2005, 17, 176, p

7). Kohus on seisukohal, et süüdistatava tegu (käest, milles oli nuga, kinni hoidmine, käe

väänamine ja tõukamine) oli tahtlik, ta soovis rünnet tõrjuda. Prokurör oli seisukohal, et

tapmistahtlust kinnitab ka asjaolu, et kannatanu ja süüdistatav ei saanud omavahel läbi, neil

oli olnud ka enne tülisid. Kohus märgib, et kohtus ei ole süüdistatav ega ükski tunnistaja

andnud ütlusi, et süüdistataval oleks olnud vaen kannatanu vastu. Küll aga T.V ütluste

kohaselt Kostja (kannatanu) lihtsalt ei austanud S.W. Tunnistaja Y.S on avaldanud, et S.W-l

ja K.Til on sõnavahetust küll olnud, aga ei ole näinud, et nad omavahel kaklema oleks

hakanud. Prokurör leidis, et lõpuks võis süüdistatav olla vihane kannatanu peale ning

arvestades ka tema joobeseisundit, ei tulnud emotsioonide taltsutamisega toime ning lõi

kättemaksuks kannatanut tahtlikult noaga. Kohus leiab, et prokuröri poolt tehtud järeldused

on oletuslikud, ei vasta kohtule esitatud tõenditele. Kohus leiab, et süüdistatav põhjustas

kannatanu surma kaudse tahtlusega, sest ta oleks pidanud võimalikuks pidama, et kannatanu

kätt, milles oli metallist ese, viimase ülakeha juures väänates, võib ta sellega kannatanut

tabada ning saabuda võib mistahes tagajärg, ka kannatanu surm.

Hädakaitse

19. KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult

eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja

õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. S.W ütlustest saab järeldada, et ta võis

tegutseda hädakaitses.

Rünne – kannatanu tegu

20. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada

hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku

õigushüve vastu (vt RKKKo 3-1-1-111-04, p 10 ja 3-1-1-17-04, p-d 9-10).

21. Vaidlust ei ole sellest, et kannatanu alustas konflikti – tuli noaga süüdistatava voodi juurde.

Tunnistajad T.V ja Y.S kirjeldavad ühtemoodi toa elanike voodite paiknemist – ukse pealt

vaadates vasakule akna alla jäi S.W voodi (sündmuskoha vaatluse foto nr 22-24), paremale

akna alla T.V voodi (sündmuskoha vaatluse foto nr 22) ja paremale ukse kõrvale K.Ti voodi

(sündmuskoha vaatluse foto nr 27). Voodite paiknemine on näha ka sündmuskoha

vaatlusprotokollist - toauksest vaadatuna paremal pool seinas on kaks voodit. Üks voodi, mis

on akna all, on kaetud oranži värvi tekiga (vt foto nr 22). Teine voodi asub akna all oleva

voodi otsas, selles voodis ei ole voodikatet. Toaukselt vaadatuna jääb voodi paremale (vt foto

nr 27). Sündmuskoha vaatlusel (foto nr 22) tuvastati, et surnukeha oli maas S.W voodi ees.

22. S.W ütluste kohaselt oli kannatanu õigusvastane rünne juba alanud, sest K.T „hakkas käega,

milles oli metallist ese, vehkima ja tahtis ilmselt lüüa“. Kohus leiab, et eelnev näitab, et

tegemist oli kannatanu poolt ilmselge õigusvastase ründega L.Ri isikule ja tema tervisele, see

vastas vägivallasüütegude koosseisule: vehkimine (millest rünnatav tegi järelduse, et järgneb

löök) voodis lamava isiku suunas käega, milles oli metalselt läikiv ese.

Ründest tulenev oht

23. Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis

tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada

konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine). Kui selline "objektiivne

kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et

ründe oht oli olemas (RK otsus 25.03.2004 otsus asjas nr 3-1-1-17-04, p 10).

24. Prokurör leidis, et süüdistatava õigushüvede kahjustamise oht ei olnud väga suur ja reaalne,

kuna kannatanu oli purupurjus ja tal oli käes ainult lauanuga. Kohus leiab, et sellise järelduse

saab teha tagantjärgi ja ka siis on see oletuslik. Väide, et see oli ainult lauanuga, ei tee rünnet

ohutumaks. Nagu hilisem sündmuste käik näitab, siis lauanoa sattumine mitte väga sügavale,

aga elutähtsa organi piirkonda, põhjustas surma.

25. Arvestades, et K.T oli S.W-le noa või rusikaga kõhtu vajutanud ning seejärel S.W nägi K.Ti

käes nuga, K. T vehkis selle käega, S.W oli voodis ja K.T seisis tema voodi ees, S.W ei

saanud teisest küljest voodist ära minna, oli tõenäoline K.Ti ründest tulenev oht tema elule ja

tervisele. Seetõttu ei pidanud süüdistatav ex ante objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi jääma

ootama, kuidas kannatanu edasi käitub, S.W-le oli kannatanu ründest tulenev oht vahetu.

Kaitsetegevus

26. Kaitsetegevus seisneb ründe tõrjumise eesmärgil ründaja õigushüve kahjustamises.

Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks

tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Samuti peab

kaitsja tegevus olema kantud kaitsetahtest, mis tähendab, et kaitsja peab aru saama, et ta

viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses (vt RKKKo nr 3-1-1-

107-12, p 10; RK 15.10.20215 otsus asjas nr 3-1-1-65-15).

27. Kohus rõhutab, et Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-65-15 p-s 10 osutanud kohtupraktikas

kinnistunud arusaamale, et ründe tõrjumise õiguse all tuleb mõista mitte pelgalt ründe

tagasilöömise, vaid selle täieliku lõpetamise õigust, ja et selle käigus võib kaitsja kahjustada

ründaja õigushüve, mis on kõrgem kaitstavast, ning tekitada ründajale kahju, mis on suurem

rünnatavat õigushüve ähvardavast kahjust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. märtsi

2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-17-04, p-d 11 ja 11.3 ning 4. veebruari 2005. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-111-04, p 14). Kaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse

tuvastamisel on kohaldatavad ex ante hindamiskriteeriumid. See tähendab muu hulgas, et

hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba

kaitsetegevuse ajal - seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste põhjal (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-17-04, p 11.4).

28. Prokurör oli seisukohal, et S.W-l oleks olnud võimalik väida säästvaim vahend - K.T lihtsalt

eemale tõugata. Kohus märgib esmalt, et ei saa kõrvale jätta kannatanu ja süüdistatava

asukohta ja asendeid sündmuse ajal – süüdistatava oli voodis istukil, tal ei olnud võimalik

voodist ära minna, kannatanu oli tema voodi ees püsti, nuga käes. Kannatanu rünne oli

vahetu ja ootamatu, S.W-l ei olnud aega erinevate käitumisvariantide kaalumiseks. Kohus

leiab, et sellises olukorras ei olnud S.W-l tema vastu suunatud õigusvastase ründe

tõrjumiseks ka ex ante kõrvalseisja pilgu läbi teisi samaväärseid vahendeid enda kaitsmiseks.

Haaramine käest, milles on nuga, millega rünnatakse, on ilmselgelt kaitsetahtest kantud

tegevus, samuti käe väänamine. Kohus märgib vastuseks prokurörile, et S.W on öelnud, et ta

tõukas teise käega kannatanut endast eemale. Kohus leiab, et kannatanu käest (kus oli

metallist ese), millega ta vehkis, haaramine, oli kahtlemata sobiv vahend kannatanu ründe

lõpetamiseks, sest sellega sai takistada kannatanu poolset noaga löömist, kaitsta end

kannatanu vahetu ründe eest. Kohus leiab, et S.W ei teostanud hädakaitset vahendiga, mis ei

vastanud ründe ohtlikkusele, kannatanut tabas nuga, millega ta S.W ründas ajal, mil S.W

end tema ründe vastu kaitstes noaga kätt väänas ja kannatanut tõukas. Oli reaalne oht, et

kannatanu jõuab kohe süüdistatavat lüüa (arvestades, et S.W ärkas selle peale, et kannatanu

talle noa või rusikaga kõhtu surus). Süüdistatavalt ei saanud seega tuvastatud asjaoludel

eeldada, et ta oleks saanud/pidanud muud moodi käituma. Tuvastatud asjaolud ei jäta

kahtlust, et süüdistatav tegutses kaitsetahtest lähtuvalt, objektiivse kõrvaltvaataja jaoks

vastas S.W kaitsetegevus K.Ti ründele, ta ei ületanud hädakaitse piire.

29. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et S.W tõrjus kannatanu vahetult toimunud õigusvastast rünnet

oma elule ja tervisele, kahjustades oma kaitsetahtest tuleneva tegevusega kannatanu

õigushüve (õigus elule), ületamata hädakaitse piiri. Seega esineb tema teos õigusvastasust

välistav asjaolu – hädakaitse ja kohus mõistab S.W KarS § 113 lg 1 järgi esitatud

süüdistuses õigeks.

Tõkend

30. S.W on kahtlustatavana kinni peetud 24.4.2025 (tlk 107-110). Pärnu Maakohtu 25.4.2025

määrusega (tlk 146-150) kohaldati S.W suhtes tõkendit vahistamine kaheks kuuks, Pärnu

Maakohtu 20.6.2025 määrusega (tlk 14-16) jättis kohus tõkendi vahistamine muutmata.

31. Kuna kohus mõistab S.W talle esitatud süüdistuses õigeks, vabastada S.W viivitamatult

pärast kohtuotsuse kuulutamist vahi alt.

Asitõendid

32. Asitõendiks olev nuga (tlk 68, 177; asub kriminaalasja juures), DNA proovid, tekk

(vaatlusprotokoll tlk 40-52), verekahtlase määrdumisega sokid, küünealused kaapeproovid,

plätud, teksapüksid+rihm (vaatlusprotokoll tlk 53-61), verekahtlase määrdumise proovid

(asuvad Haapsalu politseijaoskonnas, hoiule võtmise akt nr 25ATH34756; tlk 128-130).

Asitõendid hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

33. DVD plaadid fotode ja salvestustega asuvad ja jäävad kriminaalasja juurde (tlk 102).

Menetluskulud

34. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud: 183 eurot (tlk 131-133/, 73,20 eurot (tlk 154-156),

263,52 eurot (tlk 157-159), 1156, 92 eurot (tlk 189-191), kokku 1603,44 eurot; KrMS § 175

lg 1 p 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 25E-AOS00393-01/PRN55) maksumus

673,90 eurot (tlk 71 pöördel) ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (akt nr 7.1-3/273) maksumus

1300 eurot (tlk 159), DNA ekspertiisi (akt nr 25E-GE00432-01) maksumus 1050 eurot (tlk

67), kokku ekspertiiside maksumused 3023,90 eurot.

35. Kohus jätab kõik menetluskulud kokku summas 4627,34 eurot riigi kanda.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus

36. Kaitsja esitas 3.10.2025 kohtule taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 1

ja § 11 lg 4 alusel seoses S.W vahistamisega. Kohtuistungil kaitsja palus välja mõista

mittevaraline kahju vastavalt vahistatuse ajale.

37. SKHS § 5 lg 1 p 1 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks, võib ta nõuda kahju hüvitamist kui

see tekitati vahistamisega. SKHS § 11 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse § 5 alusel

hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on

süüteomenetluses võetud vabadus. SKHS § 11 lg 4 sätestab, et vabaduse võtmise korral

hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult

oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud

viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga.

38. Statistikaameti kodulehel on avaldatud 2025. aasta II kvartali keskmine brutopalk, mis oli

2126 eurot. Selle jagamisel 30-ga on tulemuseks 70,87 eurot.

39. S.W on kahtlustatavana kinni peetud 24.4.2025 (tlk 107-110). Pärnu Maakohtu 25.4.2025

määrusega kohaldati S.W suhtes tõkendit vahistamine kaheks kuuks, Pärnu Maakohtu

20.6.2025 määrusega (tlk 14-16) jättis kohus tõkendi vahistamine muutmata. S.W on vahi all

viibinud 24.10.2025 kohtuotsuse kuulutamise hetkeks 184 päeva.

40. Kohus rahuldab kaitsja taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks SHKS § 11 lg 1, lg 4 alusel.

Riigil hüvitada S.W-le seoses õigeksmõistmisega vabaduse võtmisega tekitatud

mittevaraline kahju summas 13 040,08 eurot (70,87 x 184).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

Marina Tammik

Arno Pardla

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik

* Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega