2-24-133719/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-133719

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi Q.N-i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2968,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),

lepinguline esindaja Kaspar Keerup

Kostja: Q.N (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi Q.N-i vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Q.N-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks välja poolte vahel 28. novembril 2023

sõlmitud krediidikonto lepingust nr XXX ja 5. detsembril 2023 sõlmitud krediidikonto

lepingu XXX muutmise kokkuleppest tulenev põhivõlg 2000 eurot, intressid 448,14

eurot, 23. jaanuariks 2025 sissenõutavaks muutunud viivised 277,20 eurot ning

sissenõudmiskulud 20 eurot.

3. Mõista Q.N-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks välja poolte vahel 28. novembril 2023

sõlmitud krediidikonto lepingust nr XXX ja 5. detsembril 2023 sõlmitud krediidikonto

lepingu XXX muutmise kokkuleppest tulenev viivis põhinõude (2000 eurot) tasumata

osalt alates 25. jaanuarist 2025 kuni põhinõude kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud Q.N-i kanda.

5. Mõista Q.N-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks välja menetluskulud 385 eurot.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte pooletele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 19. septembril 2024 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.N-ilt (kostja) 2472,84 euro

saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Viru Maakohtu 20. jaanuari 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti

hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ja

nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks, kohtualluvuse põhjendamiseks, kostja tegeliku

elukoha ja sidevahendite andmete märkimiseks.

2. Hageja esitas 24. jaanuaril 2025 Viru Maakohtule hagiavalduse. Hageja täiendas

hagiavaldust 7. veebruaril 2025. Pooled sõlmisid 28. novembril 2023 krediidikonto lepingu nr

XXX , mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1600 eurot. 5. detsembril 2023 sõlmiti

krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 2000

euroni. Hageja palub kostjalt välja mõista krediidikonto lepingust nr XXX tulenev võlgnevuse

põhiosa 2000 eurot, intressid 448,14 eurot, 23. jaanuariks 2025 sissenõutavaks muutunud

lepingujärgsed viivised 277,20 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ning viivised alates 25.

jaanuarist 2025 põhinõude 2000 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte

toimetatuks postkasti jätmisega 12. juulil 2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile

vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata

jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28. novembril 2023 krediidikonto lepingu nr

XXX , mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1600 eurot. 5. detsembril 2023 sõlmisid

pooled krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti

2000 euroni.

9. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb

eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098/50, p 13).

10. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku

teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.

11. Lepingu nr XXX sõlmimise ajal 28. novembril 2023 ja lepingu muutmise kokkuleppe

sõlmimise ajal 5. detsembril 2023 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,72%.

Lepingutes märgitud krediidi kulukuse määrad 48,37% ja 48,38% on väiksemad, kui lepingu

sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, s.o 50,16%, ning

seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

12. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Krediidiandja kontrollis krediidikonto lepingu XXX sõlmimisel 28. novembril 2023 kostjal

regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (finantskohustused) mahtu kostja poolt

esitatud pangakonto väljavõtte alusel, kehtivate maksehäirete puudumist, tegi päringu

Rahvastikuregistrisse ja Ametlikesse Teadaannetesse. Krediidiandja tuvastas, et kostja

sissetulek oli 600,14 eurot, finantskohustused puudusid, taotletud krediidikonto XXX

osamakse oli 85,33 eurot, lisaks arvestati kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud 340

eurot. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga

174,81 eurot.

Krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe sõlmimisel 5. detsembril 2023 kontrolliti

kostja sissetulekuid ja regulaarseid kohustusi. Tugineti 28. novembril 2023 Creditinfo.ee ja

Taust.ee andmebaasidesse teostatud päringutele. Kostjal puudusid nii varasemad kui ka

kehtivad maksehäired. Teostati päring Rahvastikuregistrisse ja tuvastati, et kostjal ei ole

ülalpeetavaid. Lisaks teostati 5. detsembril 2023 päring Ametlikesse Teadaannetesse, mille

tulemusena tuvastati, et kostja kohta puuduvad teadaanded. Lisaks konto väljavõtte

analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekule 600,14 eurot, finantskohustustele 0 eurot,

krediidikonto XXX osamaksele 106,67 eurot arvestati kostja kuludeks igakuised

majapidamiskulud 340 eurot. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja

krediidivõimelisust igakuise reserviga 153,47 eurot.

Eelnevat arvestades ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist

krediidiandja poolt (VÕS § 4034).

13. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de

1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

14. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

15. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 385 eurot ja õigusabikulud 150

eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes.

Hagiavaldusele ei ole lisatud menetluskulude nimekirja ega õigusabikulusid tõendavaid

dokumente. Hagiavaldusest ja hagile lisatud volikirjast ei nähtu, et hageja kasutab

õigusabiteenust. Olemasolevad andmed viitavad sellele, et hageja esindaja on hageja töötaja.

Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud (TsMS § 175

lg 2). Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele selgitanud, milles seisnevad tema

õigusabikulud ega ole neid tõendanud. Seega jätab kohus hageja nõude kostjalt õigusabikulude

väljamõistmiseks rahuldamata.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (riigilõivu) 385 eurot.

17. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)