2-23-6246/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-23-6246

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

A.M-i

(endise nimega A.M) hagi Eesti

Rahvusringhäälingu ja W.O vastu ebaõige väite

ümberlükkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. mai 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

A.M-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja A.M (isikukood XXX)

Kostja Eesti Rahvusringhääling

(registrikood

74002322)

Kostja W.O (isikukood XXX)

Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants

Nõmper ja advokaat Hegle Pärna

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27. mai 2024 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.M-i kanda.

3. Välja mõista A.M-ilt Eesti Rahvusringhäälingu kasuks ringkonnakohtus kantud

menetluskulude katteks 1081,50 eurot.

4. A.M-il tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Eesti

Rahvusringhäälingule viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

5. Välja mõista A.M-ilt W.O kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude

katteks 1081,50 eurot.

6. A.M-il tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda W.O-le

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A.M (uue nimega A.M ) (hageja) esitas 26.04.2023 Harju Maakohtule hagi Eesti

Rahvusringhäälingu (kostja I) ja W.O (kostja II) vastu ebaõige väite ümberlükkamiseks.

Hageja viimase hagitäpsustuse (09.04.2024) kohaselt on hageja nõudeks kohustada Eesti

Rahvusringhäälingut avaldama pärast kohtuotsuse jõustumist esimeses eetris olevas ETV

saates „Pealtnägija“ ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine

tekst W.O ettekandmisel: „Mina, W.O avaldasin 04.03.2020 saates „Pealtnägija“ väite, et

A.M võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa. Antud väide on vale ja lükkan selle

ümber.“ Alternatiivselt palub hageja ümberlükkamist samas sõnastuses, aga ETV õhtuses

saates (kell 20:00 – 22:00) hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Hagiavalduse kohaselt avaldasid kostjad 04.03.2020 „Pealtnägija“ saates väite, et hageja

võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa. See väide on vale. Väljendit „võttis maha tüki

metsa“ mõistab mõistlik inimene selliselt, et maha on võetud teatud osa metsast ehk puude

kogum. Hageja ei ole seda teinud. Seda, et hageja rajas RMK kinnistule puude vahele tee,

hageja ei eita.

Kostjate vastused

3. Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad ei vaidle vastu selle, et 04.03.2020 saates

„Pealtnägija“ on avaldatud väide, et hageja võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa.

Avaldatud väide on tõene, kuna hageja tegevust saab nimetada „tüki metsa maha

võtmiseks“. Avaldatud väites ei ole mõistliku isiku seisukohalt huvipakkuvaks sisuks

mitte see, kas langetati üks või mitu puud, vaid see, et toimus metsakeskkonna

kahjustamine. Saate kontekstist tulenevalt on välistatud, et vaataja mõistaks väidet nii

nagu viitaks see lageraiele või suurel hulgal puude langetamisele. Väidet mõistab

keskmine mõistlik vaataja selliselt, et see tähendab tegevusi, mis on ekraanilt nähtava tee

rajamiseks eelduslikult vajalikud – langetati tee peale ettejäävad puud, juuriti ettejäävad

kännud, eemaldati alustaimestik, kooriti pinnast ja sõideti sisse roopad.

4. Kostjat II ei saa avaldajana käsitleda, sest kostja II poolt väidete saates ettelugemine on

üksnes kostja II tööülesannete täitmine kostja I ees. Meediaväljaande juures töötavat

ajakirjanikku ega saatejuhti, kes andmed eetris ette loeb, ei saa pidada iseseisvaks

andmete avaldajaks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 27.05.2024 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 3568,50 eurot ja viivise

ning kostja II kasuks menetluskulud 3568,50 eurot ja viivise.

6. Kohtuotsuse kohaselt puudub vaidlus, et 04.03.2020 saates „Pealtnägija“ on avaldatud

väide, et hageja võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa. Samuti puudub vaidlus, et

saate avaldaja on kostja I, ning ajakirjanik, kes väite saates ütles, on kostja II.

7. Kohus leidis, et kostja I poolt saate avaldamist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS §

1047 mõttes. Kohus asus seisukohale, et ajakirjanikku saab pidada isiklikult avaldajaks

juhul, kui ajakirjanikul on kontroll selle üle, millised väited saates avaldati. Käesolevas

asjas ei ole kostjat II tutvustatud saate autorina ning on selge, et kõnealune saatelõik oleks

kostja I poolt avaldatud ka mõne muu ajakirjaniku osalemisel. Kohus märkis, et hageja ei

ole tõendanud, et kostjal II oli kontroll selle üle, milliseid väiteid saates „Pealtnägija“

avaldati. Kohus asus seisukohale, et kostja II ei ole vaidlusalust väidet avaldanud VÕS §

1047 mõttes, mistõttu tuleb hagi kostja II vastu jätta rahuldamata.

8. Kostja I on avaldanud faktiväite, et hageja võttis maha tüki RMK metsa. Pooled ei vaidle

selle üle, et hageja rajas RMK metsa tee ning juuris selle käigus välja ka ühe kännu.

Kostja I on tõendanud, et hageja rajatud tee läheb läbi metsa, tee alla jääval maal on

roopad ja puid ei kasva. Teed ümbritsevad puud ja muu taimestik. Väärteoasjas nr 4-18-

2682 tehtud otsuses on märgitud, et vaatluse käigus tuvastati kinnistul kooritud pinnase

riba ja juuritud kände, sh üks heleda lõikepinnaga. Vaatluse hetkel oli raiutud

ümarmetsamaterjal sündmuskohalt ära viidud, kuid seal oli näha väike oksahunnik ja

maas heledat värvi saepuru. Kohtuotsusest väärteoasjas tuleneb samuti, et hageja

(väärteoasjas kaebaja) kinnitas, et ta juuris tööde käigus välja kaks puud, millest üks oli

mädanenud, samuti lükati traktoriga mullalt samblikku ning sõrmejämedusi pihlakaid (dtl

191).

9. Kohus asus seisukohale, et viidatud otsusega väärteoasjas on tõendatud, et hageja on ise

tunnistanud, et tee rajamisel ta juuris välja kaks puud ja lükkas traktoriga mullalt

samblikku ja sõrmejämedusi pihlakaid. Samuti on tõendatud, et oli toiminud mingis

ulatuses raie ja oli olemas ümarmetsamaterjal ehk puutüved, samuti oli kahjustatud muud

väiksemat taimestikku nagu mustikavarsi ja oksi.

10. Maakohus leidis, et samas saates avaldatud Kuusalu vallavanem Y selgitus, et maha on

võetud mõningaid mände, ja Pudisoo elaniku C 28.10.2022 „Pealtnägija“ saates avaldatu,

et traktoriga lükati puud pikali, tõendavad üksnes seda, et nimetatud isikud sellised väited

esitasid. Enamat saatelõik ei tõenda.

11. Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et selleks, et koorida metsas maad eesmärgiga

rajada teed, on hageja eemaldanud maapinnalt metsa moodustavaid elemente, sh väikseid

puid (pihlakaid) ja samblikku ning juurinud välja kände. Seega selleks, et läbi metsa saaks

tee rajada, on üheselt selge, et teatud metsa elemente ehk osa metsast ehk tüki metsa tuli

hagejal maha võtta.

12. Kohus ei nõustunud hagejaga, et mõistlik keskmine isik oleks mõistnud kostja I poolt

avaldatut viisil, et hageja oleks langetanud suurel hulgal metsas kasvavaid mände või

oleks langetanud võõral maal metsa harvesteriga või võtnud maha määramatu arvu puid.

Keskmine mõistlik isik mõistab väljendit „võttis maha tüki metsa“ selliselt, et senist

metsakeskkonda on kahjustatud ja seal enam samas seisus metsa ei ole. Järelikult ei ole

kostja I avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet ja kohus jätab hageja nõude

nimetatud väite ümberlükkamiseks rahuldamata. Isegi kui lugeda kostja II väite

avaldajaks, ei ole eeltoodud põhjendustel ka kostja II saanud avaldada hageja kohta

ebaõiget faktiväidet, sest kohus on tuvastanud, et väide on tõene. Järelikult ei kuuluks hagi

kostja II vastu rahuldamisele ka juhul, kui kostja II oleks avaldaja.

Apellatsioonkaebus

13. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus hageja saata asja

uueks läbivaatamiseks maakohtule.

14. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostjat II ei saa pidada avaldajaks VÕS § 1047

tähenduses. Kostjal II oli kontroll avaldatu üle. Kogu lugu kajastas kostja II. Sealjuures ei

olnud kostja II pelgalt diktori ehk teksti vahendaja rollis. Kostja II kogus infot ja rääkis

asjaosalistega. Kostja II esines saates viisil, kus ei jää kahtlust, et väljendatakse kostja II

enda seisukohti. Kostja II ei ole tõendanud, et loo üle oli kontroll kellelgi teisel.

15. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et vaidlusalune faktiväide on õige. Väide sisaldab

väljendit „võttis maha“. Juba selle tõttu ei saa väidet tõlgendada kui abstraktset

metsakeskkonna kahjustamist, sest metsas asuvat pinnast ei saa „maha võtta“. Keskmine

mõistlik isik mõistab metsana kohta, kus kasvavad puud. ÜRO Toidu- ja

Põllumajandusorganisatsiooni järgi on mets maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning

kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10 % sellest maa-alast.

Arvestades väite avaldamise konteksti, mõistab keskmine vaataja avaldatud väidet kui

suures koguses puude langetamist. Seda hageja teinud ei ole. Hageja ei ole maha võtnud

ühtegi puud. See tuleneb väärteoasja otsuses kajastatud sündmuskoha vaatluse

protokollist. Metsa tee rajamine ei võrdu tüki metsa mahavõtmisega.

Vastused apellatsioonkaebusele

16. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks.

18. Vaidlus puudub, et 04.03.2020 saates „Pealtnägija“ avaldati väide, et hageja võttis

omavoliliselt maha tüki RMK metsa, ning et tegemist on faktiväitega. Samuti ei vaidle

pooled, et saate avaldajaks oli kostja I, ning et väite esitas ajakirjanik kostja II. Lisaks

puudub vaidlus, et kostja I on andmete avaldaja VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Pooled

vaidlevad selle üle, kas faktiväide on tõene, ning kas kostjat II saab pidada andmete

avaldajaks VÕS § 1047 lg 4 tähenduses.

19. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu

andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusalust väidet ei saa pidada

ebaõigeks. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja rajas RMK metsa tee. Harju Maakohtu

11.10.2018 otsuses väärteoasjas 4-18-2628 on tsiteeritud sündmuskoha vaatluse

protokolli, mille kohaselt tuvastati kinnistul kooritud pinnase riba ja juuritud kände, sh üks

heleda lõikepinnaga. Vaatluse hetkel oli raiutud ümarmetsamaterjal sündmuskohalt ära

viidud, kuid seal oli näha väike oksahunnik ja maas heledat värvi saepuru. Samuti on

väärteoasja otsuses kajastatud hageja (väärteoasjas kaebaja) ütlusi, et ta juuris tööde

käigus välja kaks puud, millest üks oli mädanenud, samuti lükati traktoriga mullalt

samblikku ja sõrmejämedusi pihlakaid (dtl 187-196). Teises kohtuasjas tehtud

kohtulahend on dokumentaalne tõend (TsMS § 272).

21. Eeltooduga on tõendatud, et hageja kooris tee rajamiseks metsas pinnast, lükkas traktoriga

maha pihlakaid ja juuris välja kaks muud puud. Metsaseaduse § 3 lg 1 kohaselt on mets

ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast

loomastikust. Eesti keele seletav sõnaraamat (2009) selgitab, et sõna „tükk“ üheks

tähenduseks on „osa millegi küljest“. Hageja tegevuse tulemusel asub metsas tee, mida

seal varem ei olnud ja selleks eemaldati taimi ja puid, mis seal varem oli. Seega ei saa

ebaõigeks pidada väidet, et tükk metsast ehk osa metsast on maha võetud.

22. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et arvestades konteksti, mõistab keskmine vaataja

avaldatud väidet kui suures koguses puude langetamist. Sellist tõlgendust ei saa avaldatud

väitest tuletada. Vaidlusaluse väite esitamise ajal ja sellele järgnevalt näidati saates hageja

rajatud teed, mida ümbritsevad puud. Saatest ei saa järeldada, et hageja võttis maha suure

hulga puid.

23. Vaidlus puudub selles, et tee rajamiseks ei olnud hagejal luba, st et tegevus oli

omavoliline.

24. Ülaltoodust tulenevalt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et vaidlusalust väidet ei

saa pidada ebaõigeks. Kuna ainuüksi seetõttu kuulub hagi rahuldamata jätmisele, siis

puudub ringkonnakohtul vajadus võtta seisukohta küsimuses, kas kostjat II saab pidada

avaldajaks VÕS § 1047 lg 4 tähenduses.

Menetluskulude jaotus

25. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust

maakohtus. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt kostjate kasuks

väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud

sellele, et maakohus on temalt kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 175 lg 1 sätestatut. Seega puudub alus

muuta maakohtu otsust ka menetluskulude kindlaksmääramise osas.

26. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

27. Kumbki kostja palus välja mõista esindajakulud summas 1081,50 eurot ja viivise.

Esindajad on kummalegi kostjale osutanud õigusabiteenust 5,15 tundi, tunnihinnaga 210

eurot (käibemaksuta). Kostja I palus välja mõista õigusabikulud käibemaksuta summas.

Kuigi kostja II on viidanud, et ta soovib menetluskulude kindlaksmääramist

käibemaksuga, järeldub taotletavast summast (1081,50 eurot), et ta käibemaksu

hüvitamist siiski ei taotle.

28. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus kostjate esindajate

ajakulu apellatsioonimenetluses põhjendatuks. Samuti on põhjendatud esindajate tunnitasu

suurus. Seega tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista menetluskulud 1081,50 eurot

(käibemaksuta) ja viivis ning kostja II kasuks menetluskulud 1081,50 eurot

(käibemaksuta) ja viivis.

(allkirjastatud digitaalselt)