2-23-6246/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedVälja mõista A.M-ilt Eesti Rahvusringhäälingu kasuks ringkonnakohtus kantud A.M-il tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Eesti
Legislator headnote
AI generated2-23-6246/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Välja mõista A.M-ilt Eesti Rahvusringhäälingu kasuks ringkonnakohtus kantud A.M-il tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Eesti
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-23-6246
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2025, Tallinn
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
A.M-i
(endise nimega A.M) hagi Eesti
Rahvusringhäälingu ja W.O vastu ebaõige väite
ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. mai 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
A.M-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja A.M (isikukood XXX)
Kostja Eesti Rahvusringhääling
(registrikood
74002322)
Kostja W.O (isikukood XXX)
Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants
Nõmper ja advokaat Hegle Pärna
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 27. mai 2024 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus
rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.M-i kanda.
3. Välja mõista A.M-ilt Eesti Rahvusringhäälingu kasuks ringkonnakohtus kantud
menetluskulude katteks 1081,50 eurot.
4. A.M-il tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Eesti
Rahvusringhäälingule viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni
täitmiseni.
5. Välja mõista A.M-ilt W.O kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude
katteks 1081,50 eurot.
6. A.M-il tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda W.O-le
viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult
teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1. A.M (uue nimega A.M ) (hageja) esitas 26.04.2023 Harju Maakohtule hagi Eesti
Rahvusringhäälingu (kostja I) ja W.O (kostja II) vastu ebaõige väite ümberlükkamiseks.
Hageja viimase hagitäpsustuse (09.04.2024) kohaselt on hageja nõudeks kohustada Eesti
Rahvusringhäälingut avaldama pärast kohtuotsuse jõustumist esimeses eetris olevas ETV
saates „Pealtnägija“ ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine
tekst W.O ettekandmisel: „Mina, W.O avaldasin 04.03.2020 saates „Pealtnägija“ väite, et
A.M võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa. Antud väide on vale ja lükkan selle
ümber.“ Alternatiivselt palub hageja ümberlükkamist samas sõnastuses, aga ETV õhtuses
saates (kell 20:00 – 22:00) hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Hagiavalduse kohaselt avaldasid kostjad 04.03.2020 „Pealtnägija“ saates väite, et hageja
võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa. See väide on vale. Väljendit „võttis maha tüki
metsa“ mõistab mõistlik inimene selliselt, et maha on võetud teatud osa metsast ehk puude
kogum. Hageja ei ole seda teinud. Seda, et hageja rajas RMK kinnistule puude vahele tee,
hageja ei eita.
Kostjate vastused
3. Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad ei vaidle vastu selle, et 04.03.2020 saates
„Pealtnägija“ on avaldatud väide, et hageja võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa.
Avaldatud väide on tõene, kuna hageja tegevust saab nimetada „tüki metsa maha
võtmiseks“. Avaldatud väites ei ole mõistliku isiku seisukohalt huvipakkuvaks sisuks
mitte see, kas langetati üks või mitu puud, vaid see, et toimus metsakeskkonna
kahjustamine. Saate kontekstist tulenevalt on välistatud, et vaataja mõistaks väidet nii
nagu viitaks see lageraiele või suurel hulgal puude langetamisele. Väidet mõistab
keskmine mõistlik vaataja selliselt, et see tähendab tegevusi, mis on ekraanilt nähtava tee
rajamiseks eelduslikult vajalikud – langetati tee peale ettejäävad puud, juuriti ettejäävad
kännud, eemaldati alustaimestik, kooriti pinnast ja sõideti sisse roopad.
4. Kostjat II ei saa avaldajana käsitleda, sest kostja II poolt väidete saates ettelugemine on
üksnes kostja II tööülesannete täitmine kostja I ees. Meediaväljaande juures töötavat
ajakirjanikku ega saatejuhti, kes andmed eetris ette loeb, ei saa pidada iseseisvaks
andmete avaldajaks.
Maakohtu otsus ja põhjendused
5. Harju Maakohus jättis 27.05.2024 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja
kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 3568,50 eurot ja viivise
ning kostja II kasuks menetluskulud 3568,50 eurot ja viivise.
6. Kohtuotsuse kohaselt puudub vaidlus, et 04.03.2020 saates „Pealtnägija“ on avaldatud
väide, et hageja võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa. Samuti puudub vaidlus, et
saate avaldaja on kostja I, ning ajakirjanik, kes väite saates ütles, on kostja II.
7. Kohus leidis, et kostja I poolt saate avaldamist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS §
1047 mõttes. Kohus asus seisukohale, et ajakirjanikku saab pidada isiklikult avaldajaks
juhul, kui ajakirjanikul on kontroll selle üle, millised väited saates avaldati. Käesolevas
asjas ei ole kostjat II tutvustatud saate autorina ning on selge, et kõnealune saatelõik oleks
kostja I poolt avaldatud ka mõne muu ajakirjaniku osalemisel. Kohus märkis, et hageja ei
ole tõendanud, et kostjal II oli kontroll selle üle, milliseid väiteid saates „Pealtnägija“
avaldati. Kohus asus seisukohale, et kostja II ei ole vaidlusalust väidet avaldanud VÕS §
1047 mõttes, mistõttu tuleb hagi kostja II vastu jätta rahuldamata.
8. Kostja I on avaldanud faktiväite, et hageja võttis maha tüki RMK metsa. Pooled ei vaidle
selle üle, et hageja rajas RMK metsa tee ning juuris selle käigus välja ka ühe kännu.
Kostja I on tõendanud, et hageja rajatud tee läheb läbi metsa, tee alla jääval maal on
roopad ja puid ei kasva. Teed ümbritsevad puud ja muu taimestik. Väärteoasjas nr 4-18-
2682 tehtud otsuses on märgitud, et vaatluse käigus tuvastati kinnistul kooritud pinnase
riba ja juuritud kände, sh üks heleda lõikepinnaga. Vaatluse hetkel oli raiutud
ümarmetsamaterjal sündmuskohalt ära viidud, kuid seal oli näha väike oksahunnik ja
maas heledat värvi saepuru. Kohtuotsusest väärteoasjas tuleneb samuti, et hageja
(väärteoasjas kaebaja) kinnitas, et ta juuris tööde käigus välja kaks puud, millest üks oli
mädanenud, samuti lükati traktoriga mullalt samblikku ning sõrmejämedusi pihlakaid (dtl
191).
9. Kohus asus seisukohale, et viidatud otsusega väärteoasjas on tõendatud, et hageja on ise
tunnistanud, et tee rajamisel ta juuris välja kaks puud ja lükkas traktoriga mullalt
samblikku ja sõrmejämedusi pihlakaid. Samuti on tõendatud, et oli toiminud mingis
ulatuses raie ja oli olemas ümarmetsamaterjal ehk puutüved, samuti oli kahjustatud muud
väiksemat taimestikku nagu mustikavarsi ja oksi.
10. Maakohus leidis, et samas saates avaldatud Kuusalu vallavanem Y selgitus, et maha on
võetud mõningaid mände, ja Pudisoo elaniku C 28.10.2022 „Pealtnägija“ saates avaldatu,
et traktoriga lükati puud pikali, tõendavad üksnes seda, et nimetatud isikud sellised väited
esitasid. Enamat saatelõik ei tõenda.
11. Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et selleks, et koorida metsas maad eesmärgiga
rajada teed, on hageja eemaldanud maapinnalt metsa moodustavaid elemente, sh väikseid
puid (pihlakaid) ja samblikku ning juurinud välja kände. Seega selleks, et läbi metsa saaks
tee rajada, on üheselt selge, et teatud metsa elemente ehk osa metsast ehk tüki metsa tuli
hagejal maha võtta.
12. Kohus ei nõustunud hagejaga, et mõistlik keskmine isik oleks mõistnud kostja I poolt
avaldatut viisil, et hageja oleks langetanud suurel hulgal metsas kasvavaid mände või
oleks langetanud võõral maal metsa harvesteriga või võtnud maha määramatu arvu puid.
Keskmine mõistlik isik mõistab väljendit „võttis maha tüki metsa“ selliselt, et senist
metsakeskkonda on kahjustatud ja seal enam samas seisus metsa ei ole. Järelikult ei ole
kostja I avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet ja kohus jätab hageja nõude
nimetatud väite ümberlükkamiseks rahuldamata. Isegi kui lugeda kostja II väite
avaldajaks, ei ole eeltoodud põhjendustel ka kostja II saanud avaldada hageja kohta
ebaõiget faktiväidet, sest kohus on tuvastanud, et väide on tõene. Järelikult ei kuuluks hagi
kostja II vastu rahuldamisele ka juhul, kui kostja II oleks avaldaja.
Apellatsioonkaebus
13. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse
tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus hageja saata asja
uueks läbivaatamiseks maakohtule.
14. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostjat II ei saa pidada avaldajaks VÕS § 1047
tähenduses. Kostjal II oli kontroll avaldatu üle. Kogu lugu kajastas kostja II. Sealjuures ei
olnud kostja II pelgalt diktori ehk teksti vahendaja rollis. Kostja II kogus infot ja rääkis
asjaosalistega. Kostja II esines saates viisil, kus ei jää kahtlust, et väljendatakse kostja II
enda seisukohti. Kostja II ei ole tõendanud, et loo üle oli kontroll kellelgi teisel.
15. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et vaidlusalune faktiväide on õige. Väide sisaldab
väljendit „võttis maha“. Juba selle tõttu ei saa väidet tõlgendada kui abstraktset
metsakeskkonna kahjustamist, sest metsas asuvat pinnast ei saa „maha võtta“. Keskmine
mõistlik isik mõistab metsana kohta, kus kasvavad puud. ÜRO Toidu- ja
Põllumajandusorganisatsiooni järgi on mets maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning
kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10 % sellest maa-alast.
Arvestades väite avaldamise konteksti, mõistab keskmine vaataja avaldatud väidet kui
suures koguses puude langetamist. Seda hageja teinud ei ole. Hageja ei ole maha võtnud
ühtegi puud. See tuleneb väärteoasja otsuses kajastatud sündmuskoha vaatluse
protokollist. Metsa tee rajamine ei võrdu tüki metsa mahavõtmisega.
Vastused apellatsioonkaebusele
16. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus
rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu
otsuse tühistamiseks.
18. Vaidlus puudub, et 04.03.2020 saates „Pealtnägija“ avaldati väide, et hageja võttis
omavoliliselt maha tüki RMK metsa, ning et tegemist on faktiväitega. Samuti ei vaidle
pooled, et saate avaldajaks oli kostja I, ning et väite esitas ajakirjanik kostja II. Lisaks
puudub vaidlus, et kostja I on andmete avaldaja VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Pooled
vaidlevad selle üle, kas faktiväide on tõene, ning kas kostjat II saab pidada andmete
avaldajaks VÕS § 1047 lg 4 tähenduses.
19. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu
andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse
avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusalust väidet ei saa pidada
ebaõigeks. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja rajas RMK metsa tee. Harju Maakohtu
11.10.2018 otsuses väärteoasjas 4-18-2628 on tsiteeritud sündmuskoha vaatluse
protokolli, mille kohaselt tuvastati kinnistul kooritud pinnase riba ja juuritud kände, sh üks
heleda lõikepinnaga. Vaatluse hetkel oli raiutud ümarmetsamaterjal sündmuskohalt ära
viidud, kuid seal oli näha väike oksahunnik ja maas heledat värvi saepuru. Samuti on
väärteoasja otsuses kajastatud hageja (väärteoasjas kaebaja) ütlusi, et ta juuris tööde
käigus välja kaks puud, millest üks oli mädanenud, samuti lükati traktoriga mullalt
samblikku ja sõrmejämedusi pihlakaid (dtl 187-196). Teises kohtuasjas tehtud
kohtulahend on dokumentaalne tõend (TsMS § 272).
21. Eeltooduga on tõendatud, et hageja kooris tee rajamiseks metsas pinnast, lükkas traktoriga
maha pihlakaid ja juuris välja kaks muud puud. Metsaseaduse § 3 lg 1 kohaselt on mets
ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast
loomastikust. Eesti keele seletav sõnaraamat (2009) selgitab, et sõna „tükk“ üheks
tähenduseks on „osa millegi küljest“. Hageja tegevuse tulemusel asub metsas tee, mida
seal varem ei olnud ja selleks eemaldati taimi ja puid, mis seal varem oli. Seega ei saa
ebaõigeks pidada väidet, et tükk metsast ehk osa metsast on maha võetud.
22. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et arvestades konteksti, mõistab keskmine vaataja
avaldatud väidet kui suures koguses puude langetamist. Sellist tõlgendust ei saa avaldatud
väitest tuletada. Vaidlusaluse väite esitamise ajal ja sellele järgnevalt näidati saates hageja
rajatud teed, mida ümbritsevad puud. Saatest ei saa järeldada, et hageja võttis maha suure
hulga puid.
23. Vaidlus puudub selles, et tee rajamiseks ei olnud hagejal luba, st et tegevus oli
omavoliline.
24. Ülaltoodust tulenevalt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et vaidlusalust väidet ei
saa pidada ebaõigeks. Kuna ainuüksi seetõttu kuulub hagi rahuldamata jätmisele, siis
puudub ringkonnakohtul vajadus võtta seisukohta küsimuses, kas kostjat II saab pidada
avaldajaks VÕS § 1047 lg 4 tähenduses.
Menetluskulude jaotus
25. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust
maakohtus. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt kostjate kasuks
väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud
sellele, et maakohus on temalt kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise
suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 175 lg 1 sätestatut. Seega puudub alus
muuta maakohtu otsust ka menetluskulude kindlaksmääramise osas.
26. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud
menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui
menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud
välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
27. Kumbki kostja palus välja mõista esindajakulud summas 1081,50 eurot ja viivise.
Esindajad on kummalegi kostjale osutanud õigusabiteenust 5,15 tundi, tunnihinnaga 210
eurot (käibemaksuta). Kostja I palus välja mõista õigusabikulud käibemaksuta summas.
Kuigi kostja II on viidanud, et ta soovib menetluskulude kindlaksmääramist
käibemaksuga, järeldub taotletavast summast (1081,50 eurot), et ta käibemaksu
hüvitamist siiski ei taotle.
28. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus kostjate esindajate
ajakulu apellatsioonimenetluses põhjendatuks. Samuti on põhjendatud esindajate tunnitasu
suurus. Seega tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista menetluskulud 1081,50 eurot
(käibemaksuta) ja viivis ning kostja II kasuks menetluskulud 1081,50 eurot
(käibemaksuta) ja viivis.
(allkirjastatud digitaalselt)