1-25-4845/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-25-4845

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2025, Pärnu

Kriminaalasja number

1-25-4845 (24267050632)

Kohtunik

Indrek Nummert

Istungisekretär

Marie-Liis Orav

Prokurör

abiprokurör Hanna Varik

Kriminaalasi

G.H süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluse korras

Süüdistatav

G.H

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Elu- või asukoht ja aadress: X

Kodakondsus: Eesti

Haridus:

X

Emakeel:

eesti

Töökoht või õppeasutus: X

Kontaktid: X,X

Karistatus:

kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad

Tõkend:

ei ole kohaldatud,

kahtlustatavana oli kinni peetud 19.09-20.09.2024. a.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada G.H KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse)

kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.09-20.09.2024. a,

s.o 2 (kaks) päeva vangistust, lugedes seeläbi kandmisele kuuluva karistuse pikkuseks 6 (kuus)

kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui

Lk 1 / 3

1-25-4845

G.H ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest arvates.

2. Menetluskulud

2.1. KrMS § 180 lg 1, 3, KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.H-lt

menetluskuludena riigituludesse sundraha vähendatult summas 629 eurot.

KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada G.H-lt väljamõistetud

menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades G.H-d tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu 15. kuupäevaks sundraha

katteks esimesel üheteistkümnel kuul 55 eurot ning viimasel kuul 24 eurot kuni nõude

tasumiseni.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu

tasuda

Maksu- ja Tolliameti kontole nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank AS-

is või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS või kontole nr

EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

99925700028863.Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

2.2. KrMS § 180 lg 3, KarS § 175 lg 1 p 4 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda määratud kaitsjale

makstud tasu 148,80 eurot.

2.3. KrMS § 175 lg 1 p 6 sõiduki teisaldamise kulu on kohtueelses menetluses tasutud.

3. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel

Rahandusministeeriumile teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette

ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

G.H-d süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, juhtis

19.09.2024 kella 13:47 paiku X vallas X mnt X kilomeetril suunaga X poole mootorsõidukit

Mercedes-Benz ML 350

registreerimismärgiga XXX, olles

alkoholi tarvitamisest tingitud

joobeseisundis. G.H joobeseisund väljendus selles, et tema poolt väljahingatavas õhus oli

Lk 2 / 3

1-25-4845

alkoholi sisaldus vähemalt 1,64 mg/l. Seega juhtis G.H mootorsõidukit joobeseisundis,

rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36

lg 4 p 1, 2 nõudeid.

LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1, 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või

muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Seega pani G.H oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise

joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo

kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri

poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 7 kuud

vangistust, milline jäetakse tingimuslikult kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui G.H ei

pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on

kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja

kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse,

et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel

on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav on end kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust

ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus

ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada

vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik

menetleja määratud ulatuses. Kokkuleppe kohaselt tuleb G.H-lt riigituludesse välja mõista

KrMS § 180 lg 3, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha vähendatult summas 629 eurot,

mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Arvestades

süüdimõistetu osalist töövõimetust, tuleb kaitsjatasu jätta Eest Vabariigi kanda.

Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel Rahandusministeeriumile

teadmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

Lk 3 / 3