2-24-134369/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

23. oktoobril 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-134369

Tsiviilasi

SKS Võru OÜ hagi A. S. vastu võlgnevuse 1105,56 euro,

viivise 739,87 euro ja võla sissenõudmise kulu summas 40

euro saamiseks

Hagihind

1889,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: SKS Võru OÜ (registrikood 10536019)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur (e-

post XXX)

Kostja: A. S. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja Irina Popova (e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

22.09.2025

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja: Indrek Naur

Kostja lepinguline esindaja: Irina Popova

Resolutsioon

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Mõista kostjalt, A. S.-ilt, hageja, SKS Võru OÜ, kasuks välja põhivõlg 585 eurot,

viivis seisuga 15.11.2024 summas 131,28 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.

3. Jätta menetluskulud 40% ulatuses kostja, A. S. ’i kanda ja 60% ulatuses hageja,

SKS Võru OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks hageja menetluskulu summas 1702 eurot ja mõista see kostjalt

välja.

5. Määrata kindlaks kostja menetluskulu summas 1666,21 eurot ja mõista see hagejalt

välja.

6. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused menetluskulud (resolutsiooni p-d 4 ja

5) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt, A. S.-ilt, hageja, SKS Võru OÜ,

kasuks välja menetluskulu summas 35,79 eurot.

7. Välja mõista kostjalt, A. S.-ilt, hageja, SKS Võru OÜ, kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (35,79 eurot) menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7

Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. SKS Võru OÜ esitas Harju Maakohtule hagi A. S. vastu võlgnevuse 1105,56 euro, viivise

739,87 euro ja võla sissenõudmise kulu summas 40 euro saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise käsunduslepingu, mille alusel oli kostjale

väljastatud 01.12.2022 arve nr 220800945 summas 1105,56 eurot, arve tasumise tähtaeg

oli 15.12.2022.

1.2.

Arve sisu on: “WINDHAGER Biowin XXX seadme vea AL008 defekteerimine,

küttekolde detaili demonteerimine, töökotta viimine ja keevitamistööd ning tagasi

objektile toomine + monteerimine ja käivitamine. Tehniku väljakutse 30.11- 01.12.2022;

Väljakutse ettevalmistus komplektkulud. Töötunnid SKS tehnik 3 h + 0,5 h. Reisitunnid

SKS tehnik 4x 1 h. Kilomeetrikomplektkulud (sõidetud km) 4x 70 km. Lisatööd: Muud

kulud – keevitustöö koos tarvikutega.” Tööd olid teostatud kostjale kuuluval kinnistul

aadressil XXX.

1.3.

Hageja täitis oma kohustuse, mis seisnes eelpool märgitud teenuse osutamises ning mida

kinnitab töö üleandmise- ja vastuvõtmise akt, mis on kostja esindaja poolt allkirjastatud

ning millest nähtub, et töö oli teostatud just kostjale kuuluval kinnistul. Hageja ei esitanud

27.12.2022 saadetud arve ja hooldustellimuse peale mitte ühtegi pretensiooni. Alles hagi

esitamisel hakkas hageja väitma, et ta pole teenust tellinud.

1.4.

Lisas 3 esitatud akti allkirjastas kostja esindaja J. S., hageja märgib, et tegemist on kostja

esindajaga, kes on juba eelnevalt kostja kinnistul tellitud tööde tegemise akte

allkirjastanud ning selle alusel olid arved kostja poolt tasutud. Lisaks märgib hageja, et

kirjavahetuses eelnevate tööde kohta kostja ise lisas kirja cc-le J. S., see on nähtav lisatud

kostja kirjast 01.11.2017 kirjast. Seega hageja leiab, et isegi kui kirjalikku volitust kostja

J. S.ile ei andnud, siis tuleb volitus lugeda antuks TsÜS § 118 lg 2 alusel.

1.5.

Tööd teostati vastavalt hageja hinnakirjale, mille järgi on tehniku töötunni netohinnaks 75

eurot, väljakutse tasu netohinnaks 110 eurot, sõidukilomeetri hind 0,71 eurot kilomeeter,

kohapeale sõitmine 75 eurot tund.

1.6.

Hageja osundab, et poolte praktika oli järgmine: kostjal on läbi interneti juurdepääs

WINDHAGER küttesüsteemile viibides ka Venemaal ning kui ta saab kätte veateate, saab

selle alusel kiiresti reageerida. Tavaliselt oli J. S. esimene kes kohapeal käis ja olenevalt

olukorrast kui ise hakkama ei saanud, kutsus hageja. Seega tavaliselt kostja teatas J. S.ile

veateatest, siis J. S. käis vaatamas ning vajadusel kostjaga kooskõlastades tellis hagejalt

hooldusteenuse. Eeltoodust järgneb see, et pooltel on välja kujunenud selline praktika

ning hagejalt ei saa eeldada, et ta peab igakordselt kontrollima, kas sellises teenuseks on

J. S.il volitus.

1.7.

Hageja nõue muutus sissenõutavaks 16.12.2022 vastavalt VÕS § 82 lg-le 7. Hageja nõuab

kostjalt viivist summas 744,31 eurot.

1.8.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

1.9.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

2.1.

Kostja leiab, et mingit volitust ta kolmandatele isikutele hagis oleva eseme suhtes ei

andnud. Samuti viitab, et praegusel juhul ei ole tegelikkuseks ükski taluvusolituse

olemasolu eeldus täidetud. Ei saa ükski isik mõistlikult uskuda seda, et enam kui viis

aastat tagasi saadetud e-kiri, mille adressaadiks on märgitud ka väidetavalt esindajana

tegutsev isik, võiks olla volituseks tehingu tegemiseks viis aasta möödumisel pärast

sellise kirja saatmist.

2.2.

Kostja ei ole olnud teadlik võimalikest riketest ega ole hageja loetletud töid tellinud.

Teisalt ei ole J. S. omanud kunagi kostjalt volitust (mistahes) tehingute teostamiseks.

2.3.

Kostja märgib, et ei ole enda kinnistul alates 2021.a viibinud ega palunud/tellinud seal

teha 2022.a töid. Olukorras, milles kostja ei ole andnud kellelegi volitusi tema nimel

tehingute teostamiseks ei ole kostja olnud teadlik sellestki, et keegi on tema nimel

koostanud või allkirjastanud tööde üleandmise akte.

2.4.

Hageja väide, et teenus osutati kostja huvides, on väär. Fakt, et kinnistu kuulub kostjale,

ei tähenda automaatselt, et teenus osutati kostja huvides. Teenusel puudus avalik huvi.

2.5.

Kuigi hageja ei ole ka selgitanud, millisel põhjusel võiks kostja e-kirjadele reageerimata

jätmine olla heakskiiduks/talumiseks tehtavatele töödele, sellist alust ka ei eksisteeri.

2.6.

Hagiavalduses toodud teenuse maksumus on selgelt ülepaistutatud ja viitab alusetu

rikastumise soovile hoopiski hagejal. Hageja väidetavalt esitas 01.12.2022 kostjale arve

nr 220800945 summale 1105,56 eurot. Hinnad on ebamõistlikud ja põhjendamatult

kõrged. Arve sisaldab ülepaisutatud summasid. Kostja ei ole kunagi kinnitanud ei

töömahtu, tööaega ega hindu. Kostja sai arvest teada alles hagimaterjalide kättesaamisega

ega kiida seda heaks. Lähtudes J. S. poolt kostjale pärast hagi esitamist antud selgitustest,

arve summa võis olla maksimaalselt 99,40 eurot sõidukulu eest ja 2,5 tunni töö eest

187,40 eurot ning kokku koos käibemaksuga 350 eurot.

2.7.

Kostjal ja hagejal ei olnud kehtivat töövõtulepingut. Töö üleandmise akt ja arve ei tõenda

teadlikku ja sihipärast tegutsemist kostja huvides, nagu hageja arvab.

2.8.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib

sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete

kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS §

405 lg 1 p 5). Käesoleva asja hagihind on 4325,16 eurot. Kohus on asja lahendanud

lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.

5. Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab, et hageja teostas 30.11.-01.12.2022

kostjale kuuluval kinnistul (elamus) eramut kütva pelletkatla Windhageri Biowin XXX

rikke defekteerimise ja remondi. Hageja kutsus kinnistule katla viga tuvastama ja

remontima J. S., kes allkirjastas ka tööde teostamise akti (dtl 41).

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping katla

remontimiseks, kas J. S.il oli volitus kostja esindajana tegutseda, kas kostjal on kohustus

tasuda hageja poolt esitatud 01.12.2022 arve nr 220800945 summas 1105,56 eurot (dtl 36)

ning kas nimetatud arvel kajastatud teenused ja summad olid kokku lepitud ja on

põhjendatud suurusega.

7. Esmalt aga käsitleb kohus kostja vastuväidet selles osas, et kohus oleks pidanud asjas

menetluse lõpetama ja jätma hagi läbi vaatamata, kuna vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene

Föderatsiooni vahel sõlmitud lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja

kriminaalasjades, on pädevaks kohtuks nimelt kostja elukohajärgne kohus (õigusabilepingu

artikkel 21). Nimelt on kostja Vene Föderatsiooni kodanik, kellel (vaidlustamata asjaolul)

puudub Eestis elukoht.

7.1.

Hageja esitas enne hagiavaldust Pärnu Maakohtule 25.09.2024 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse (dtl 5), mis seoses kostja vastuväitega edastati 28.10.2024 läbivaatamiseks Harju

Maakohtule (dtl 23).

7.2.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-,

perekonna- ja kriminaalasjades jõustus 19.03.1995. Selle lepingu artikkel 21 sätestas, et

Eesti kohus on pädev arutama tsiviilasja, kui Vene Föderatsiooni kodaniku elukoht on

Eestis. Nimetatud leping on ülimuslik TsMS-i regulatsiooni suhtes (TsMS § 70 lg 2 ja lg

4). Antud juhul kostjal Eestis elukoht puudub. Seega selle lepingu kehtivusel ei alluks asi

Eesti kohtule tulenevalt rahvusvahelisest lepingust.

7.3.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-,

perekonna- ja kriminaalasjades lõppes 18.03.2025. Seega arvates nimetatud kuupäevast

on Eesti kohus pädev arutama ka Vene Föderatsiooni kodaniku vastu esitatud hagi, kui

selline pädevus tuleneb kohtule TsMS-st (TsMS § 70 lg 2). Hageja on tuginenud TsMS §

89 lg-l, mille kohaselt lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi võib

esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. TsMS § 89 lg 2 sätestab, et

käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse teenuse osutamise lepingu puhul

kohustuse täitmise kohaks kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama.

7.4.

Kohus leiab, et menetlusökonoomia seisukohalt ei pidanud Harju Maakohus antud juhul

jätma asja kostja taotlusel läbi vaatamata ja sai asja menetlust pärast 18.03.2025 jätkata.

Kohus arutas seda küsimust pooltega 22.04.2025 korraldaval istungil (dtl 167, 00:16:12

- 00:27:01). Kohus jääb seisukohale, et olukorras, kus kohus ei olnud kostja vastavat

taotlust lahendanud õigusabilepingu kehtivuse ajal, siis pärast selle lõppemist asja

läbivaatamata jätmine alluvuse tõttu enam põhjendatud ei olnud. Menetluslikes

küsimustes lähtub kohus kehtivast õigusest ning pärast 18.03.2025 ei olnud enam

õiguslikku alust Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingule tuginedes asja

läbivaatamata jätta. Hageja samuti 22.04.2025 istungil kinnitas, et kavatses igal juhul hagi

koheselt uuesti kohtule esitada (dtl 167, 00:27:01).

7.5.

Tulenevalt TsMS § 89 lg 1 oli Harju Maakohus pädev asja läbi vaatama, kuna (väidetava)

töövõtulepingu täitmise asukoht (katla remont) oli kostjale kuuluval kinnistul aadressil

XXX.

8. Asja lahendamiseks kohus esitatud dokumentaalsete tõendite põhjal tuvastab, et:

8.1.

J. S. (kes hageja väitel oli kostja volitatud esindaja) allkirjastas töö üleandmise- ja

vastuvõtmise akti, mille kohaselt hageja töötaja 30.11. ja 01.12.2022 teostas Windhager

60kW katla defekteerimise, demontaaži, keevituse, montaaži ja käivituse ning katel töötab

(dtl 41). Töötunde oli aktil 30.11. kajastatud 3h ja reisitunde 2x1 h, lisaks reisi pikkus

2x70 km ning 01.12.2022 kohta töötunde 0,5h ja reisitunde 2x1 h, lisaks reisi pikkus 2x70

km.

8.2.

Hageja on kostjale väljastanud 01.12.2022 arve nr 220800945 summas 1105,56 eurot,

arve tasumise tähtajaga 15.12.2022 (dtl 36). Arve sisu on: “WINDHAGER Biowin XXX

seadme vea AL008 defekteerimine, küttekolde detaili demonteerimine, töökotta viimine

ja keevitamistööd ning tagasi objektile toomine + monteerimine ja käivitamine. Tehniku

väljakutse 30.11- 01.12.2022; Väljakutse ettevalmistus komplektkulud. Töötunnid SKS

tehnik 3 h + 0,5 h. Reisitunnid SKS tehnik 4x 1 h. Kilomeetrikomplektkulud (sõidetud

km) 4x 70 km. Lisatööd: Muud kulud – keevitustöö koos tarvikutega.”

8.3.

Katla remonttööd on teostatud kostjale kuuluval kinnistul aadressil XXX.

9. Kohus tuvastab, kas ja kelle vahel sõlmiti töövõtuleping katla parandamiseks.

9.1.

TsMS § 405 lg 1 p 5 sätestab, et lihtmenetluses võib kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all. Kohus selgitas 03.09.2025 istungil, et arvestab poole seletust tõendina (dtl 216,

00:02:56).

Hageja juhatuse liige andis seletuse, et temaga võttis ühendust J. S., kes pöördus seoses

ühe katla tehnilise probleemiga. Andis info vea koodi kohta, lasi hageja tehniku

tõkkepuuga piiratud piirkonda objektile, avas maja uksed, viibis katla parandamise juures

(dtl 216, 00:02:56).

9.2.

Tunnistajana 22.09.2025 istungil üle kuulatud J. S. kinnitas hageja juhatuse öeldut. A. S.

ehk kostja andis talle P. (hageja juhatuse liige) numbri ja palus tunnistajal hageja juhatuse

liikmele helistada. Tunnistaja helistas hageja juhatuse liikmele P. ja tellis spetsialisti. A.

S. ütles tunnistajale, et katel ei tööta, lahenda probleem palun. Tunnistaja arust oli

loogiline küsida tarnija käest tööd, sest hageja oli selle katla maja ehitamisel tarninud ja

võibolla ka paigaldanud. Tunnistaja oli maja ehitamisel omanikujärelevalve. A. S.-il

on,,tark maja“ lahendus, ta näeb äpp-i kaudu katla olukorda ja võib kaugjuhtimise teel

kogu maja juhtida. Hageja juhatuse liikme P. rääkis tunnistaja seda, et katla rike on vaja

parandada. Hageja ütles, et tal on spetsialist olemas (dtl 223, vastused kohtu küsimustele).

Tunnistaja selgitas veel, et „A. S. on praegu minu tuttav, kes palub mul aidata seoses

selle majahooldusega. Ma olen A. S.-i aidanud umbes 50 korda, maja on suur. Kogu aeg

juhtub midagi pidevalt. Muru niitmine on pidev protsess. Lamekatus on majal nõrk koht.

Katlaga oli ka mingi moment, kutsusin remondimehed teisest kohast. Mult on selle

majavõtmed, A. S. usaldab mind.“ (dtl 223 üleval).

9.3.

TsÜS § 115 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing

kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli

tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub

esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu

tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele.

9.4.

Kohus tuvastab tunnistaja J. S.i ütluste alusel, et kostja andis talle volituse tegeleda kostja

majja paigaldatud katla vea leidmisega ja selle parandamisega. Volitus ei pea olema antud

kirjalikult ja võib olla suulises vormis. Hageja on esitanud tõendi, et 2017. aastal pöördus

kostja seoses katlaga e-kirja teel otse hageja poole ja siis oli J. S. e-kirja koopiasse lisatud

(dtl 42). Seega lisaks tunnistaja ütlustele tõendab ka dokumentaalne tõend seda, et kostja

kasutas J. S.it oma asjaajajana majaga seotud hoolduse teemadel. Arvestades asjaolusid,

et J. S. oli tegutsenud varasemalt kostja esindajana, J. S.il olid maja võtmed ja tõkkepuu

avamise kood ning ta lasi hageja tehniku majja, ta andis hageja tehnikule katla

dokumentatsiooni (dtl 222 all), siis on usutavad tunnistaja ütlused selle kohta, et kostja

palus tal katla remondiga tegeleda ehk andis talle selleks volituse. Ka töid teostanud

hageja tehnik R. L. andis ütlused, milles kinnitas J. S.i tegutsemist kostja kinnistul ning et

kui ta õieti mäletab, siis „J. novembris 2022 ütles, et ta esindab omanikku omaniku

äraoleku ajal. Mulle ei jäänud muljet, et ta tellis selle töö enda nimele“ (dtl 212 all).

Kostja ei ole tõendanud, et J. S.il oli kostja majas oleva katla remondiks mingi muu alus

või motivatsioon. Kostja ei ole ka esile toonud ühtki usutavat versiooni, miks J. S. oleks

pidanud selle katla remondiga tegelema, kui kostja seda talt ei palunud või teda selleks

volitanud.

9.5.

Seega tegutses J. S. kostja volitatud esindajana kostja kinnistule (majja) hagejalt katla

parandamise teenust tellides (TsÜS §118 lg 1). Seetõttu pole vajadust kohtul analüüsida

TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolituse olukorda käesolevas asjas.

9.6.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võib

lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töövõtuleping loetakse sõlmituks nagu kõik

teisedki võlaõiguslikud lepingud kokkuleppe saavutamisega.

9.7.

Hageja juhatuse liikme seletuse ja J. S.i ütluste alusel tuvastab kohus, et hageja ja kostja

(keda selles esindas J. S.) sõlmisid töövõtulepingu kostjale kuuluvas kinnistus asuvas

majas asuva katla vea leidmiseks ja selle kõrvaldamiseks. Kostja pöördus vastava palvega

hageja poole ning hageja aktsepteeris ülesande ja saatis tehniku 30.11.2022 objektile,

millega oli töövõtuleping sõlmitud.

9.8.

Esitatud tõendite alusel pole võimalik kohtul tuvastada, et pooled oleksid lepingut

sõlmides leppinud kokku tööde maksumuses või hinnas.

Hageja juhatuse liikme selgitusest ei tulenenud, et ta oleks kostjaga (otse või J. S.i

vahendusel) kokku leppinud tööde hindu. Hageja juhatuse liige vastuseks kohtu

küsimusele, kas „hindade ja hinnastamise osas oli [kostjaga] juttu, et kuidas see toimub“

(dtl 217, 00:13:28), ütles, et hinnastamine toimub standardse hinnakirja alusel, mis on

olemas töötajatel, aga mida ei ole kodulehel avalikult üleval (dtl 217, 00:13:41).

Tunnistaja J. S. ütles, et tema vaidlusalusel arvel näidatud hinda ei ole kokku leppinud

(dtl 223, vastuseks kohtu küsimustele). Hageja tehnik R. L. andis ütlused, et tema J. S.iga

ei suhelnud tööde hindade teemal (dtl 212 all). Samuti ei ole tööde hindu näidatud J. S.i

poolt allkirjastatud tööde teostamise aktis (dtl 41).

Seega ei ole asjas esitatud tõendeid, et pooled oleks tööde hinnas enne tööde teostamist

kokku leppinud. Hageja juhatuse liikme ütlustest nähtub, et hageja tööde hinnakiri (dtl

139-140) ei olnud avalik dokument, mistõttu polnud kostjal ega J. S.il sellega võimalik

enne tööde tellimist tutvuda.

10. Sisulist vaidlust pole selle üle, et hageja teostas tellitud töö ehk parandas katla. Selle kohta

on J. S. andnud allkirja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile (dtl 41). Samuti kinnitas seda

tunnistaja J. S. kohtuistungil („Ma allkirjastasin selle akti. See on üleandmise-vastuvõtmise

akt. Ma võtsin vastu tööd, mis oli tehtud objektil kokkuleppel remondi töömehega.“ (dtl

222 all) „Töö oli tehtud. Aktil märgitud andmed on tõesed, väljaarvatud veerg, milles on

kirjas ,km/miles“. Aegade osas oli selline kokkulepe nagu üleandmise-vastuvõtmise aktil

(dtl 41) kirjas, kilomeetrite osas ma ei mäleta. (dtl 223 keskel)“.

VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see

on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks.

Kohus on seisukohal, et antu juhul katla parandamisega muutus hageja tasunõue

sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 3), kuid lisaks on kostja ka töö vastu võtnud dtl 41 aktiga.

11. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei

ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle

puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

11.1.

Kohus eelnevalt tuvastas, et kindlas tasus antud juhul pooled kokku ei leppinud. Hageja

juhatuse liige selgitas, et „Kui sai kõik tehtud ja korras, siis J. allkirjastas töölehe. J.

suheldes pärast tasumise osas, siis ta ütles et saata arve kliendile ehk kostjale meili peale,

kus me varasemalt oleme suhelnud. Saatsingi arve kliendile, J. oli koopias, nagu

eelmistelgi kordadel. Arve saatmisele ei järgnenud töö eest tasumist.“ ja et arve aluseks

olnud hinnakiri (dtl 139-140) ei olnud avalik (dtl 217). Seega koostas hageja arve

vastavalt tööde aktis (dtl 41) näidatud tundidele ja kilomeetritele ja enda mitteavalikule

hinnakirjale.

11.2.

Vaidlusalusel hageja 01.12.2022 arvel (dtl 36) on viis rida:

1) Väljakutse ettevalmistus komplektkulud. 1 tund 110 eurot

2) Töötunnid SKS tehnik 3 h + 0,5 h. 3,5 h x 75€ 262,50 eurot

3) Reisitunnid SKS tehnik 4x 1 h. 4 h x 75€ 300 eurot

4) Kilomeetrikomplektkulud (sõidetud km) 4x 70 km. 280km x 0,71€ 198,80 eurot

5) Lisatööd: Muud kulud – keevitustöö koos tarvikutega 50 eurot.

Kõikidele hindadele lisandus käibemaks 20%.

11.3.

Tunnistaja J. S. kinnitas kohtuistungil, et tema allkirjastas üleandmise-vastuvõtmise akti

(dtl 41) ja et selles näidatud töö on tehtud, aktil märgitud andmed on tõesed, aegade osas

oli selline kokkulepe nagu üleandmise-vastuvõtmise aktil (dtl 41) kirjas, kilomeetrite osas

ta ei mäleta (dtl 223 keskel). Veel ütles tunnistaja vastuseks kostja lepingulise esindaja

küsimustele ja vaidlusalust arvet (dtl 36) istungil vaadates, et nad olid kokku leppinud 1

tund siia ja 1 tund sinna (Tallinnast objektile ja Tallinnasse tagasi), ülejäänud osa pidi

olema töö. Kilomeetrite/miilide osa kokkulepet ta ei mäleta“ (dtl 223 all). Tunnistaja pani

hageja tehnikule aktile tund siiasõiduks ja tund tagasisõiduks. Kokku pani aktile kirja 4

tundi. Töömees palus aktile kirja panna ühe tunni üheks sõiduks (üks suund). Tunnistaja

kogemuse kohaselt on see 1 tund siia ja 1 tund tagasi. Arvel (dtl 36) on rida 2 ja rida 3

need, mis tunnistaja kirjutasin alla aktis. Ülejäänud arvel märgitu kohta ma ei ole

allkirjastanud ja need ei ole tunnistajaga kooskõlastatud. Arve read 2 ja 3 hind on

keskmisest suurem, võib-olla turu maksimaalne hind. Tavaline tasu on 50-65 eurot, võib

olla maksimaalselt 75 eurot.“ (dtl 224).

11.4.

Seega kinnitas tunnistaja J. S., et ta aktsepteeris hageja tehniku töötundidena arve ridadel

2 ja 3 näidatud tunnid, kokku 7,5 tundi. Veel hindas tunnistaja, et tunnihinda 75 eurot

saab pidada turu maksimaalseks hinnaks ja tavaline tasu on Tallinnas 50-65 eurot.

11.5.

Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleks kokku leppinud sellistes hindades, nagu hageja

vaidlusalusel arvel (dtl 36) on näidatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks

seda arvet aktsepteerinud või enne tööde tegemist aktsepteerinud hageja hinnakirja.

Kohus ei jaga hageja seisukohta, et kostja poolt e-kirja teel saadetud arve

mittevaidlustamist saaks pidada selle aktsepteerimiseks.

11.6.

VÕS § 637 lg 1 alusel kuulub hagejale maksmisele tavaline tasu. Tööde aktiga ja

tunnistaja J. S.i ütlustega on tõendatud, et kostja aktsepteeris tööde ajana 7,5 tundi.

Tunnistaja J. S.i ütlustest tuleneb, et tavaline tasu saaks olla kuni 65 eurot tunnis, lisandus

käibemaks. Hageja ei ole tõendanud tasukokkulepet hinnaga 75 eurot tund või et see

oleks tavaline tasu tööde eest. Samuti ei ole hageja muid tõendeid tavalise tasu osas

esitanud. Seega asub kohus seisukohale, et hageja tasunõue on põhjendatud summas 585

eurot (7,5 tundi x 65€/t + käibemaks 20%), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja

ei ole tõendanud kokkulepet arve ridadel 1, 4 ja 5 olevate summade osas või et need oleks

tavalised sellise töö puhul, mistõttu jätab kohus hagi nende osas rahuldamata. Kuigi J. S.i

poolt allkirjastatud aktil on kajastatud ka sõidukilomeetrid (4 x 70 km), ei ole hageja

tõendanud, et kilometraaži eraldi hinnastamise osas oleks poolte vahel olnud kokkulepe.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et kilometraaži eraldi hinnastamine oleks tavapärane tasu

osa, eriti olukorras, kus hageja niigi saab tasu aja eest, mis ta objektile ja sealt ära

sõitmisele kulutas.

11.7.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 585 eurot.

12. Kostja ei ole vaidlustanud arve sissenõutavaks muutumise aega 15.12.2022. Hageja on

esitanud viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud kolmekordses määras kuni

hagi esitamiseni 15.11.2024.

12.1.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

12.2.

Hageja ei ole tõendanud, et neil oleks olnud kokkulepe viivise määra osas. Arvel hageja

ühepoolselt kehtestatud viivist (0,15% viivitatud summalt päevas) ei saa pidada poolte

kokkuleppeks. Seega on hagejal võimalik viivist nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja nõue kolmekordses määras viivise väljamõistmiseks ei tulene

seadusest.

12.3.

Põhivõlalt 585 eurot moodustab viivis seisuga 15.11.2024 131,28 eurot

viivisekalkulaator.ee arvestuse kohaselt:

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seisuga 15.11.2024 summas 131,28

eurot.

13. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on vastava nõude esitanud ja

see kuulub rahuldamisele.

14. Kokkuvõtvalt kohus rahuldab hagi põhivõla 585 eurot, viivise seisuga 15.11.2024 summas

131,28 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot ulatuses.

15. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

16. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 1889,87 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

17.1.

Hageja esitas hagis nõude summas 1889,87 eurot, millest kohus rahuldas 756,28 eurot ehk

ümardatult 40% (40,02%).

17.2.

Seega jätab kohus menetluskulud 60% ulatuses hageja kanda ja 40% ulatuses kostja

kanda.

18. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu kokku summas 4617,50 eurot, millest

riigilõivu summas 315 eurot ja esindajakulu summas 4302,50 eurot (dtl 231-232).

18.1.

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kokku summas 315 eurot. Kooskõlas

TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõivust kostja poolt hagejale hüvitamisele 126

eurot (315€ x 40%).

18.2.

Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 4302,50 eurot.

18.2.1.

Hageja esindaja tunnitasu määr on 150 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt märgitud

tunnitasumäär 150 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning tegemist ei ole

ebamõistlikult suure tasumääraga vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul.

18.2.2.

Kostjad hageja esindaja ajakulule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et

esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu vastab esindaja poolt

teostatud menetlustoimingutele osaliselt.

18.2.3.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud hageja esindaja ajakulu, mis on

tekkinud seoses maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 45 minutit, kuivõrd TsMS §

4842 tulenevalt on maksekäsu kiirmenetluses ettenähtud menetluskulu suuruseks 20

eurot.

18.2.4.

Lisaks leiab kohus, et põhjendatud ei ole 29.08.2025 tekkinud nõupidamise ajakulu

advokaadibüroos 100 minutit, kuivõrd tegemist ei ole kuluga, millise kostja peaks

hagejale hüvitama ning kohtul puudub veendumus, et see on olnud vajalik antud

vaidluse lahendamisel, kuna eraldi on näidatud samal kuupäeval veel kohtuistungiks

ettevalmistamise ajakulu.

18.2.5.

Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 26,13 tundi ehk 3920 eurot ning

kostja poolt kuulub hüvitamisele esindajakulu summas 1568 eurot (3920€ x 40%).

18.3.

Kooskõlas TsMS § 4842 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele maksekäsu

kiirmenetluse kulu summas 8 eurot (20€x 40%).

19. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu summas 1702

eurot, s.o riigilõiv summas 126 eurot, esindajakulu summas 1568 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu summas 8 eurot.

20. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 3233 eurot (dtl 235). Hageja on

seisukohal, et kostja menetluskulud ja ajakulu on põhjendamata ning kohati ülespaisutatud.

20.1.

Kostja esindaja tunnitasu määr on 150 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on seisukohal, et

kostja lepingulise esindaja tunnitasu on asja keerukust, mahukust ja esindaja

kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu

määr kuulub vähendamisele, kuivõrd kostjat on esindanud õigusbürootöötaja ning seega

on põhjendatud tunnitasu määraks 130 eurot, millele lisandub käibemaks.

20.2.

Kostja esindaja ajakulu antud vaidluses on olnud 17 tundi 40 minutit. Hageja leiab, et

kostja ajakulu käesolevas menetluses on ülespaisutatud ning põhjendamatu ja

ebamõistlikult suur. Kokku kulutas kostja lepinguline esindaja käesolevale menetlusele

17,40 tundi. Hageja on seisukohal, et selline ajakulu on kostja poolt põhjendamata ning

ebamõistlikult suur arvestades asja keerukust, mahtu ja kostja esitatud argumente. Kostja

esitas käesolevas menetluses kokku sisuliselt 3 dokumenti ja menetluskulude nimekirja,

mistõttu kostja ajakulu tsiviilasjale on kõikide asjaolude arvestades ebamõistlikult suur.

Hageja peab põhjendatud ajakuluks 11 tundi 20 minutit.

20.3.

Kohus käesoleval juhul ei nõustu hageja etteheidetega, et kostja esindaja ajakulu on

ülepaisutatud. Antud tsiviilasja materjalidest nähtub, et esindaja on koostanud vastuseid

ning ettevalmistanud ja osalenud kohtuistungitel. Seega ei ole põhjendamatu ajakulu 17

tundi 40 minutit. Lisaks arvestab kohus ka sellega, et hageja enda ajakulu on märgatavalt

suurem, kuigi menetlustoiminguid on tehtud enamvähem võrdses määras.

20.4.

Seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 2296,67 eurot (17 tundi 40 minutit x

130€), millele lisandub käibemaks summas 480,35 eurot (350,35€ + 130€) ehk 2777,02

eurot. Hageja poolt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu summas 1666,21 eurot

(2777,02 x 60%).

21. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele

kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei

tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused

kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 35,79 eurot (1702€ - 1666,21€).

22. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik