2-20-15576/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-15576

Kohtuasi

F.A, X.B, R.I, O.N-i, E.Z-i ja W.L hagi T.F ja OÜ

Dektorest vastu võla ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.08.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

T.F ja OÜ Dektorest apellatsioonkaebus

F.A , X.B , R.I, O.N-i, E.Z-i ja W.L

vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Apellatsioonkaebuste hind 23 978,72 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 9318,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: F.A (isikukood XXX,);

Hageja 2: X.B (isikukood XXX);

Hageja 3: R.I (isikukood XXX);

Hageja 4: O.N (isikukood XXX);

Hageja 5: E.Z (isikukood XXX);

Hageja 6: W.L (isikukood XXX);

Hagejate lepinguline esindaja: Jaanus Silm;

Kostja 1: T.F (isikukood XXX);

Kostja 2: OÜ Dektorest (registrikood 10543368).

Kostjate lepinguline esindaja: Mehis Adamson

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 27.03.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10.08.2023 otsus muutmata.

2. Jätta T.F ja OÜ Dektorest apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta F.A , X.B , R.I, O.N-i, E.Z-i ja W.L vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

2-20-15576

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. F.A (hageja 1), X.B (hageja 2), R.I (hageja 3), O.N (hageja 4), E.Z (hageja 5) ja W.L

(hageja 6) esitasid Harju Maakohtule hagiavalduse T.F (kostja 1) ja OÜ Dektorest (kostja 2)

vastu võla nõudes.

2-20-15576

1.1. Hagiavalduse järgi sõlmiti 2017–2018 müügilepingud ja asjaõiguslepingud uute

korteriomandite ostmiseks aadressil XXX . Kõik korteriomandid asusid ühes hoones, mille

kohta oli väljastatud kasutusluba 15.01.2018. Lepingutes ei olnud sätestatud konkreetseid

kvaliteedinõudeid, kuid eeldus oli, et korteriomandid vastavad vähemalt keskmisele

kvaliteedile (VÕS § 77) ning on ehitatud vastavalt ehitusprojektile ja kasutusloale.

1.2. Alates 2018. aasta II kvartalist ilmnesid korterites pidevad veelekked, mis kahjustasid

siseviimistlust. Kostja käis korduvalt likvideerimas tagajärgi, kuid ei tuvastanud ega

kõrvaldanud põhjuseid. Läbijooksude kordumise tõttu tellis korteriühistu ekspertiisi riiklikult

tunnustatud eksperdilt, kes tuvastas, et hoone katus ei vasta projektile ega kasutusloale:

katusekatteks oli paigaldatud trapetsprofiilplekk, kuigi dokumentides oli märgitud

bituumenkatusekate. Ekspert mõõtis katuse kaldeks 3,4–4 kraadi, kuigi paigaldatud materjali

tootja nõue oli vähemalt 11 kraadi. Lisaks tuvastati parapeti ebatihedus, katusekatte

paanijätkude ebaõige tihendamine mastiksiga, kattematerjali kahjustused ja hüdroisolatsiooni

puudumine parapeti sõlmes. Ekspert leidis, et katuse lahendus ei ole veetihe ja ei taga

materjali deklareeritud eluiga.

1.3. Hagejad andsid kostjatele tähtajad puuduste kõrvaldamiseks (13.06.2020 ja 25.09.2020).

Kostjad keeldusid, väites, et puuduste esinemine ei ole tõendatud. Hagejad esitasid kaks

hinnapakkumist katuse ümberehituseks: 29 414 eurot (valtsprofiil) ja 35 091 eurot (SBS

rullmaterjal). Hagejad tuginesid VÕS § 217, § 218 ja § 222 lg 5 sätetele, leides, et müüjad

rikkusid kohustust anda üle puudusteta asi. Puudused olid olemas riisiko ülemineku ajal,

ostjad ei teadnud ega pidanud teadma nende esinemisest, ning puuduste kõrvaldamine on

võimalik üksnes kogu katuse ulatuses. Hagejad palusid lisaks hüvitada kohtueelse õigusabi

kulusid 325 eurot ja ekspertiisi kulu 780 eurot.

1.4. Hagejad palusid kostjatelt solidaarselt välja mõista katuse ümberehituse kulu, ekspertiisi

tasu ja õigusabi kulu kokku 30 519 eurot. Alternatiivselt palusid hagejad mõista kostjalt 1

välja 31 519 eurot hageja 1 ja 2 kasuks ning kostjalt 2 mõista välja 31 519 eurot hagejate 3–6

kasuks. Teise alternatiivi järgi palusid hagejad välja mõista kostjalt 1 hagejate 1 ja 2 kasuks

7596,48 eurot, kostjalt 2 hageja 3 kasuks 3831,51 eurot, kostjalt 2 hageja 4 kasuks 3831,51

eurot, kostjalt 2 hageja 5 kasuks 7663,02 eurot, kostjalt 2 hageja 6 kasuks 7596,48 eurot

(kokku 30 519 eurot).

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Nad tunnistasid müügilepingute sõlmimist, kuid eitasid

solidaarkohustust, rõhutades, et iga kostja vastutab üksnes oma lepingulise suhte eest. Kostjad

viitasid, et hoonele on väljastatud kasutusluba, garantiiperiood on lõppenud ning ilmnenud

puudused on parandatud, välja arvatud korteris nr 4, kus omanik takistas tööde tegemist.

Kostjad väitsid, et uusi läbijookse ei ole tõendatud. Kostjad pidasid hagejate ekspertiisi

ebausaldusväärseks, kuna neid ei kutsutud ülevaatusele, mõõtmiste metoodika on ebaselge ja

arve on esitanud kolmas ettevõte. Ekspertarvamus on üldsõnaline, katuse kalde

mõõtmistulemused tuvastamatud ning puuduste asukohti ei ole näidatud.

2.1. Katusekatte muutmine oli põhjendatud, piirkonnas esinevad tugevad tuuled, mistõttu on

plekk-katus sobivam kui rullmaterjal. Alltöövõtja konsulteeris tootjaga (Weckmann AS), kes

ei näinud takistust pleki paigaldamiseks. Kostjad leidsid, et katuse materjal oli ostjatele

nähtav ja seega ei saa rääkida varjatud puudusest. Kostjad esitasid kasutusloa-eelse auditi

(juuli 2017, EE), milles hinnati hoone projektikohaseks ja vettpidavaks. Kostjad väitsid, et

hagejate nõue kogu katuse ümberehitamiseks on ebaproportsionaalne ja õiguslikult

2-20-15576

põhjendamatu, kuna kohtu määratud eksperdi eelarve näeb ette vaid soojustuse lisamist ja

sama materjali tagasipaigaldamist. Kostjad rõhutasid, et katuse ümberehitamiseks on vajalik

kõigi kaasomanike nõusolek ning ühe ühisomaniku (AH) kaasamata jätmine takistab hagi

läbivaatamist. Kostjad palusid menetluskuludena välja mõista õigusabi- ja ekspertiisi kulud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 10.08.2023 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt 1

hagejate 1 ja 2 kasuks välja 5525,52 eurot ning kostjalt 2 hageja 3 kasuks 2786,96 eurot,

hageja 4 kasuks 2786,96 eurot, hageja 5 kasuks 5573,91 eurot ja hageja 6 kasuks 5525,52

eurot, koos viivisega alates 23.10.2020 kuni põhikohustuse täitmiseni. Alternatiivsed nõuded

ja solidaarselt esitatud nõuded jättis maakohus rahuldamata, menetluskulud jaotati

proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Kokku mõistis maakohus kostjalt 1 hagejate

kasuks välja 5525,52 eurot ja kostjalt 2 hagejate kasuks välja 16 673,35 eurot.

3.1. Maakohus tuvastas, et hagejad ja kostjad sõlmisid 2017–2018 korteriomandite

müügilepingud ja asjaõiguslepingud uues elamus. Lepingutes ei olnud sätestatud konkreetseid

kvaliteedinõudeid, kuid kostjad andsid 24-kuulise garantii tööde puudustele. Maakohus

tuvastas, et hagejate esitatud müügikuulutuses oli katusekatte materjalina märgitud SBS

rullmaterjal (bituumenkatusekate). Korterites ilmnesid 2018–2019 korduvad veelekked.

Esimene juhtum fikseeriti 04.12.2018 korteris nr 3 (hageja 5), mille kohta kostjale saadeti

fotod. Seejärel toimus 20.07.2019 läbijooks korteris nr 2 (hagejad 3 ja 4), mida tõendati

fotoga ja hiljem ka videoga. 07.10.2019 teavitati kostjat läbijooksust korteris nr 4 (hageja 6),

mille kohta edastati fotod. Läbijooksud jätkusid ka pärast esialgseid parandusi: 20.02.2022 ja

22.03.2022 esitati fotod uuest läbijooksust korteris nr 2 ning jaanuaris 2022 tuvastati korduv

läbijooks korteris nr 3. Ekspert kinnitas paikvaatlusel 07.05.2020 veekahjustused korteris nr 4.

Kostja 2 tegi siseviimistluse parandusi ning pakkus parandusi ka korteris nr 4, millest omanik

keeldus.

3.2. Maakohus leidis, et hagejate väide korteriomandite puuduste kohta on põhjendatud.

Müügilepingute esemeks olid uued korteriomandid, mis pidid vastama vähemalt keskmisele

kvaliteedile; korduvad veelekked kujutavad endast varjatud puudust VÕS § 217 ja § 218

tähenduses. Ostjad teavitasid puudusest mõistlikul ajal ning puudused ilmnesid kahe aasta

jooksul.

3.3. JK ekspertiisi põhjal tuvastas maakohus, et hoone katus ei vastanud ehitusprojektile ega

kasutusloale, projekti järgi pidi katusekatteks olema SBS rullmaterjal, kuid tegelikkuses oli

paigaldatud trapetsprofiilplekk. Põhjendatud on eksperdi järeldus, et parapeti sõlmed olid

ebatihedad, mis soodustas vee läbijookse. Samas ei ole ekspert põhistanud, et läbijooksude

põhjuseks oli ainuüksi katusekalde ebapiisavus või materjalivahetus.

3.4. MO ekspertiisi alusel leidis kohus, et veelekked olid tingitud katuse aluskonstruktsiooni

ja soojustuse puudustest, parapeti lahenduste ebatihedusest ning osaliselt kondensvee tekkest.

Ekspert märkis, et katuse kalle ei vastanud nõuetele, kuid rõhutas, et lekete peamine põhjus

oli konstruktsiooni ja soojustuse ebakvaliteetne teostus, mitte katusekattematerjal. Kohus

luges tõendatuks, et parapeti sõlmed ja katuse soojustus olid puudulikud ning nende

parandamine on vajalik edasiste lekete vältimiseks. Ekspert koostas eelarve 21 548,88 eurot

vajalike töödeks, mis hõlmasid soojustuse lisamist, läbiviikude ja parapeti parandusi, kuid

mitte kogu katuse ümberehitust.

2-20-15576

3.5. Maakohus leidis, et puuduste kõrvaldamise mõistlik maksumus kogu hoone ulatuses on

21 548,88 eurot. Maakohus jättis hagejate nõuded rahuldamata seda summat ülevas osas

(kokku oli hagejate nõue 31 519 eurot), kuivõrd puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja kogu

katus välja vahetada. Lisaks mõistis kohus VÕS § 128 lg 3 alusel kahjuna hüvitatavaks

hagejate kohtueelse ekspertiisi kulu osaliselt, st 390 eurot summast 780 eurot (arvestusega, et

ekspertiisi üks osa ei puudutanud kohtus vaieldud katuseprobleemi või sisaldas põhjendamata

üldistust kogu katuse ümberehituse vajalikkusest), ning hüvitas kohtueelse õigusabi kulu 260

eurot. Hüvitatav kogukahju on 22 198,88 eurot, mis tuleb jaotada hagejate vahel vastavalt

igaühe kaasomandi mõttelise osa proportsioonile.

3.6. Maakohus leidis, et solidaarvastutuseks puudus õiguslik alus, kuna iga hageja nõue

tulenes eraldi müügilepingust konkreetse kostjaga, mitte ühisest kohustusest.

Apellatsioonkaebused

4. Kostjad 1 ja 2 esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellandid

vaidlustavad otsuse ulatuses, milles maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt välja

kahjuhüvitised ning menetluskulud kogusummas 22 198,88 eurot.

4.1. Maakohus on teinud vastuolulisi järeldusi: otsuses väidetakse, et kõigis korteriomandites

toimusid korduvad läbisajud, kuid tõendid kinnitavad vaid üksikuid juhtumeid korterites nr 3

ja 4. Korteris nr 1 (hagejad 1 ja 2) ei ole kunagi läbisadu esinenud, mistõttu kahjuhüvitise

väljamõistmine selles osas on põhjendamatu. Kondensvesi ja üksikud niiskuslaigud ei võrdu

sademetest põhjustatud läbisadudega, alates 2018. aastast on katus olnud veekindel. SBS

katusekatte puudumine ja selle asendamine plekk-katusega ei ole puudus, mis õigustaks

kahjuhüvitise väljamõistmist, eriti kui läbisadusid ei ole tuvastatud.

4.2. Maakohus eiras eksperdi MO arvamuse osasid, mille kohaselt katuse lahendus on lubatav

ja materjalid kvaliteetsed. Eksperdi tuvastused kinnitavad katuse veekindlust alates 2018.

aastast ning korduvate läbisadude tõendid puuduvad. Maakohus tugines hagejate kohtueelsele

eksperdile JKle, kes leidis, et katusekalle ja materjal ei vasta normidele, kuid kohus ei

selgitanud, miks pidas seda arvamust usaldusväärsemaks kui kohtu määratud eksperdi

hinnangut. JK arvamus sisaldas oletuslikke väiteid ja puudus katuse täielik avamine, samas

kui MO tegi paikvaatluse ja leidis, et konstruktsioonid on nõuetekohased.

4.3. Kostjad vaidlustavad kahju suuruse kujunemise (22 198,88 eurot). Tõendid ei kinnita nii

ulatuslike tööde vajadust kõigi hagejate korterite arvelt, eriti olukorras, kus korduvate

läbisadude muster pole tõendatud. Maakohtu põhjendused ei selgita piisavalt, miks oli vajalik

jaotada ühe, tervikuna käsitletud katuse paranduskulu hagejate vahel proportsionaalselt

kaasomandi osadega olukorras, kus mõne korteri puhul pole näidatud seost konkreetse lekke

ja kahju vahel.

4.4. Maakohtu käitumine on vastuoluline, sest maakohus asus 08.01.2021 kirjas seisukohale,

et kostja 1 suhtes ei ole võimalik hagejate põhistuste alusel nõudeid ehituskvaliteedi osas

esitada, kuna kostja 1 on füüsiline isik ja ei ole ise korteriomandit ehitanud.

5. Hagejad esitasid 26.09.2023 Tallinna Ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebuse ulatuses,

milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebuses paluvad hagejad

tühistada otsuse vaidlustatud osas ja teha uus otsus, millega rahuldatakse hagi täies ulatuses

vastavalt teisele alternatiivsele nõudele.

2-20-15576

5.1. Hagejad ei nõustu maakohtu otsuse järeldusega, mille kohaselt kahju suuruse määramisel

lähtuti kohtu määratud eksperdi MO eelarvest (21 548,88 eurot), mis ei sisaldanud katuse

kalde korrigeerimist ega katusekatte materjali vahetust. Hagejad leiavad, et kohus jättis

põhjendamatult arvestamata riiklikult tunnustatud eksperdi JK arvamuse, mille kohaselt on

katusekatte materjal ja kalle lubamatult projektile mittevastavad ning see on müügilepingu

eseme puudus.

5.2. Lisaks paluvad hagejad määrata täiendava ekspertiisi TsMS § 304 lg 3 alusel, et selgitada

katusekonstruktsioonide kahjustuste ulatus, soojustuse vastavus projektile, katusekatte

sobivus ja kalde korrigeerimise või katusekatte vahetuse maksumus. Hagejad leiavad, et

täiendava ekspertiisi taotluse rahuldamata jätmine maakohtu poolt oli menetlusõiguse

rikkumine.

Vastustajate seisukohad

6. Hagejad vaidlevad kostjate apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostjate kanda.

7. Kostjad vaidlevad hagejate vastuapellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle

rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebused ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud

ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.

9. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

lg 6).

10. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Kolleegium ei nõustu kostjate etteheitega, et maakohtu käitumine on vastuoluline, sest

maakohus asus 06.01.2021 (ekslikult nimetatud 08.01.2025) hagejatele suunatud kirjas

seisukohale, et kostja 1 suhtes ei ole võimalik hagejate põhistuste alusel nõudeid

ehituskvaliteedi osas esitada. Kostjate etteheide on ebatäpne, sest tegelikult selgitas maakohus

viidatud kirjas üksnes seda, et kostjal 1 ei saa olla kohustust kanda elamu katuse remondiga

seotud kulutusi suuremas ulatuses, kui vastavalt talle kuulunud osa suurusele (dtl 103). Selline

selgitus vastabki maakohtu otsuse resolutsioonile.

12. Kolleegium ei nõustu kostja 1 etteheitega, et kuna korteris 1, mille kostja 1 müüs,

veekahjustusi ei tuvastatud, on kostja 1 vastutus välistatud. Korteriomandi puudused ei ole

piiratud reaalosaga, vaid seonduvad ka kaasomandi mõttelise osaga (RKTKo 27.05.2015, 3-2-

1-43-15, p 22). Kostja 1 vastutuse eeldusena ei pidanud maakohus seega seostama veekahju

ühegi konkreetse korteriga, vaid piisas asjaolust, et kaasomandisse kuuluv katus laseb läbi.

Kosja 1 ei ole esile toonud, et tema vastutus kaasomandi osal olevate puuduste eest oleks

kokkuleppele hagejatega 1 ja 2 välistatud ning ka müügilepingus (dtl 117) ei ole selle kohta

sätteid.

13. Maakohtu tuvastatud asjaolu, et korterites 2, 3 ja 4 ilmnesid 2018–2019 korduvad

veelekked, on jälgitav ja piisavalt põhjendatud. Ekspert O arvamusest ei tulene, et alates 2018

2-20-15576

oleks puudused kõrvaldatud ja läbijooksud peatatud. Ekspert O arvamusest ei tulene, et ta

oleks korteris nr 4 tuvastanud muid lekkekohti peale ruumi A201, mistõttu ei ole tõendtatud

kostjate väide, et eksperti eksitati uskuma, et lekkekohti on mitu.

14. Maakohus leidis õigest, et tõendamata on kostja 2 väide, et ta on puudused kõrvaldanud,

v.a korteris nr 4, kus omanik on teinud korduvalt takistusi puuduse likvideerimiseks. Hagejad

on andnud kostjatele kahel korral ehk 13.06.2020 ja 25.09.2020 peale ekspertiisi tegemist ja

puuduste tuvastamist võimaluse puudused ise kõrvaldada. Kostjad on teatanud 29.06.2020 ja

29.09.2020, et ei kavatse puudusi kõrvaldada. Maakohus tuvastas ekspertide arvamuste alusel,

et läbijooksud tekkisid katuse aluskonstruktsiooni ja soojustuse puudusest ja parapeti

lahenduste ebatihedusest. Vaidlust ei ole, et ekspert O tuvastatud aluskonstruktsiooni,

soojustuse ja parapeti puudusi ei ole kostjad kõrvaldanud. Sel alusel järeldas maakohus

õigesti, et läbijooksud on korduvad ja jätkuvad.

15. Nõustuda ei saa kostjate väitega, et maakohus tuvastas kahju suuruse valesti, sest tõendid

ei kinnita nii ulatuslike tööde vajadust. Maakohus tuvastas puuduste kõrvaldamiseks vajalikud

tööd ja nende maksumuse MO arvamuse alusel. Seejuures on vajalikud tööd ja nende

maksumus eraldi jälgitav ja selge. Kostjad leidsid, et puudused saaks kõrvaldada vähemate

töödega ja odavamalt, kuid veenvaid tõendeid, mis MO arvamuse ümber lükkaks ja kostjate

väidet kinnitaks, esitatud ei ole.

16. Kolleegium leiab, et kostjate vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Eelkõige

vaidlustavad hagejad maakohtu järelduse, et katuse läbijooksud tulenesid katuse

aluskonstruktsiooni ja soojustuse puudusest ning parapeti lahenduste ebatihedusest, mitte

valesti valitud katuse kaldest ja kattematerjalist.

17. Hagejad tõid oma väidete põhistamiseks esile erinevaid lõike JK ja MO

eksperdiarvamustest ja püüdsid neid tõlgendada neile sobival viisil. Eksperdiarvamus on üks

tõend TsMS § 229 lg 1 järgi ning kohus hindab seda igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

ning oma siseveendumuse kohaselt (TsMS § 232 lg 1). Maakohtu siseveendumuse

kujunemine tõendi hindamisel peab olema jälgitav TsMS § 442 lg 8 järgi.

18. Siinsel juhul on maakohtu siseveendumuse kujunemine selge ja jälgitav ja kolleegium on

maakohtu põhjendustega nõustunud (TsMS § 654 lg 6). Maakohus selgitas, millised osad JK

arvamusest on sisuliselt põhistamata. Eelkõige on oluline maakohtu viide, et järeldust, et

lisaks parapeti puudustele olid läbijooksud tingitud ka sobimatust katusekaldest, ei ole JK

sisuliselt põhistanud.

19. Kolleegium ei nõustu hagejate etteheitega, et maakohus jättis ebaõigesti 10.04.2023

istungil rahuldamata hagejate taotluse täiendava ekspertiisi tegemiseks. Hagejad tõid esile, et

ekspert ei vastanud küsimusele 6.3: kas ja millises ulatuses on saanud kahjustada XXX

Tänassilma külas Saku vallas Harjumaal asuva hoone katusekonstruktsioonid ja/või katuse

ehituseks kasutatud materjal? Ekspert ei vastanud ka küsimusele 6.4: millised tööd ja millises

mahus on vajalikud, et XXX Tänassilma külas Saku vallas Harjumaal asuvas hoones ei

esineks enam vee läbijookse, hoone katus oleks veetihe ja oleksid kõrvaldatud ehituslikud

puudused?

20. Kolleegium leiab, et asjaolu, et hagejad ei nõustu eksperdi järeldusega, et katuse

parandamiseks ei ole vaja välja vahetada kogu katust ega anda sellele järsumat kallet, ei

tähenda, et ekspertiis oleks tulnud uuesti teha. Täiendekspertiisiks ei anna alust ka asjaolu, et

ekspert ei avanud uurimiseks kogu katust. Kogu katuse avamine oleks olnud ebamõislik.

2-20-15576

Ekspertiisi eesmärkide saavutamiseks piisas pistelisest kontrollist. Asjakohane TsMS § 238 lg

1 p 1 tähenduses ei ole kaalutlus, et ekspert peaks algselt küsitud küsimuse 6.4 raames

täpsemalt vastama, mis on vajalikud tööd kõrvaldamaks selliseid puudusi, mille alusel hageja

nõudeid esitanud ei ole.

21. Kolleegium ei nõustu hagejate etteheitega, et maakohus jättis kahju suuruse määramisel

ekslikult arvesse võtmata pool kohtueelse ekspertiis kulust. Hagejate palvel uuris ekspert JK

ka selliseid puudusi, millega seoses hagejad nõuet ei esitanud, eelkõige trepil esinevad

puudused. Maakohus jättis õigesti selliste puudustega seotud kahju välja mõistmata ning

leidis, et nimetatud kulu ei ole kostjate rikkumisega põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4

tähenduses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 koostoimes jätab kolleegium poolte menetluskulu poolte

endi kanda, kuivõrd rahuldamata jäävad nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus

ning kaebuste maht ei ole menetluse ajakulu seisukohast oluliselt erinev.

(allkirjastatud digitaalselt)