2-24-5744/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

23.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-5744

Kohtuasi

Vilmsi Estates OÜ kaebus Tallinna kohtutäitur

Risto Sepa 01.04.2024 otsuse peale täiteasjas nr

027/2024/398

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vilmsi Estates OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja/võlgnik Vilmsi Estates OÜ (registrikood

16200155), lepinguline esindaja Kaili.Helina Kolts

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Risto Sepp,

lepinguline esindaja Raul Uesson

Puudutatud isik/sissenõudja Tallinn, J. Vilmsi tn 31

korteriühistu (registrikood 80365253), lepinguline

esindaja Irina Reva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-24-5744

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.06.2024 määrus muutmata.

2. Jätta Vilmsi Estates OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Vilmsi Estates OÜ kanda.

4. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, siis

määrab maakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast praeguses asjas

lõpplahendi jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 177 lg 2).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule

määruskaebuse.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Vilmsi Estates OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 11.04.2024 Harju Maakohtule kaebuse

Tallinna kohtutäituri Risto Sepa (kohtutäitur) 01.04.2024 otsuse peale täiteasjas nr

027/2024/398. Avaldaja palus kohtutäituri 01.04.2024 otsuse tervikuna tühistada ning

täitemenetluse täiteasjas nr 027/2024/398 lõpetada ja võlgniku vara aresti alt vabastada.

Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

1.1.

Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur täitemenetluse võlgniku vastu X esitatud

täitmisavalduse alusel. X ei esitanud koos täitmisavaldusega volikirja, mis kinnitaks, et tal

on sissenõudja esindamise õigus. X ei ole sissenõudja seaduslik esindaja. Avaldaja esitas

kohtutäituri tegevuse peale 08.03.2024 kohtutäiturile kaebuse. Kohtutäitur vaatas kaebuse

läbi ja tegi 01.04.2024 otsuse, millega rahuldas osaliselt võlgniku kaebused täiteasjas nr

027/2024/398 ning lõpetas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 3 alusel

täitemenetluse.

1.2.

Kaebuse esitaja leiab, et kuna X ei ole tõendanud, et tal oli 06.03.2024

täitmisavalduse esitamisel sissenõudja esindamise õigus (TMS § 23 lg 5) ja avaldusele ei

olnud lisatud korteriühistu kehtivat majanduskava, ei saanud kohtutäitur täitemenetlust

alustada. TMS § 23 lg 4⁴ kohaselt, kui korteriühistu soovib sissenõude pööramist

korteriomandile, tuleb täitmisavaldusele lisaks täitedokumendile lisada korteriühistu kehtiv

majanduskava.

1.3.

Eelnevat arvestades ei olnud kohtutäituri tegevus seaduslik ning täitemenetlus

algatati põhjendamatult. Kohtutäitur arestis võlgniku konto ning seadis võlgniku korterile

keelumärke ilma õigusliku aluseta. Kuigi kohtutäitur lõpetas täitemenetluse seoses nõude

tasumisega (TMS § 48 lg 1 p 3), oleks pidanud ta lõpetama täitemenetluse selle

põhjendamatu alustamise tõttu (TMS § 48 lg 1 p 7).

Kohtutäituri seisukoht

2-24-5744

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda. Kohtutäitur selgitas, et täiteasjas nr 027/2024/398 on täitemenetluse

algatamise aluseks Harju Maakohtu 31.08.2023 määrus tsiviilasjas 2-22-108126 ja

sissenõudja Tallinn, J. Vilmsi tn 31 korteriühistu (sissenõudja) avaldus. 01.03.2024 tasus

võlgnik kohtutäiturile esialgse võla. 06.03.2024 esitas sissenõudja kohtutäiturile uue

täitmisavalduse (viivisenõude täitmine samas asjas), mille kohtutäitur edastas samal päeval

võlgnikule. 07.03.2024 saatis sissenõudja kohtutäiturile sissenõudja juhatuse liikme

digiallkirjastatud täitmisavaldused. 17.03.2024 saatis sissenõudja esindaja kohtutäiturile Xle

14.11.2020 väljastatud korteriühistu esindusõigust tõendava volikirja. Kohtutäitur leidis, et

täitmisavaldust ei pea esitama sissenõudja seaduslik esindaja. Täitemenetluses kohalduvad

kõik samad esindusõiguse põhimõtted, mis kehtivad teistes tsiviilõiguslikes suhetes.

Kohtutäitur selgitas, et kuna täitedokumendist nähtus, et kohtumenetluses esindas X

sissenõudjat, siis oli X esindusõigus kohtutäiturile usutav.

2.1.

Kohtutäitur esitas võlgnikule kuuluvalt kinnistult (registriosa nr 24452201)

keelumärke kustutamise avalduse 15.04.2024 ning keelumärge kustutati selle avalduse

alusel 22.04.2024. Seega on võlgnikule kuuluv vara arestist vabastatud. Avaldust esitades

pidi võlgnik teadma, et kohtutäitur on võlgniku kaebused rahuldanud ning vara arestist

vabastanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 14.06.2024 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri

01.04.2024 otsuse peale rahuldamata ja avaldaja taotlused täitemenetlus lõpetada ning

võlgniku vara aresti alt vabastada läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja

kanda, kuid määras, et määrab need kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 177 lg 2).

3.1.

Maakohus selgitas, et TMS § 217 lg 7 kohaselt on kohtu pädevuses kohtutäituri

kohustamine kaebust uuesti läbi vaatama ja uut otsust tegema. TMS 217 ja 218 ei võimalda

kohtul teha kaebuse lahendamisel uut otsust täitemenetluse lõpetamise ja vara aresti alt

vabastamise kohta. Seetõttu jätab kohus kaebuse täitemenetluse lõpetamise ja vara aresti alt

vabastamise taotluste osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kaebuse esitaja ei ole

vaidlustanud asjaolu, et kohtutäitur otsustas 01.04.2024 otsusega vara aresti alt vabastada ja

seda on ka tehtud. Seega on võlgniku vara aresti alt vabastamise taotlus TsMS § 423 lg 2 p 1

mõttes perspektiivitu.

3.2.

Kohtueelses menetluses (08.03.2024 ning 12.03.2024) tegi avaldaja kohtutäiturile

etteheiteid põhinõude ja viivise nõude kohta ning vaidlustas sissenõudja nimel

täitemenetluse algatamise avalduse esitanud X esindusõigust. Maakohtule 11.04.2024

esitatud kaebuses on avaldaja jäänud üksnes X esindusõiguse puudumise vastuväite juurde

ning esitanud uue väite, mille kohaselt rikuti täitmisavalduse esitamisel korteriühistu kehtiva

majanduskava esitamise nõuet (TMS § 23 lg-s 4⁴). TMS § 217 ja 218 näevad kohtutäituri

otsusele kaebuse esitamisel ette kohtueelse menetluse. Seega kontrollis maakohus

kohtutäituri 01.04.2024 otsuse seaduslikkust üksnes kohtutäiturile esitatud kaebusest

lähtudes ning maakohtule esitatud kaebuse väiteid ja nõude piire arvestades. TMS § 23 lg 4⁴

tingimuse täitmata jätmise osas ei ole avaldaja enne kohtusse pöördumist kohtutäiturile

kaebust esitanud. Seega jättis maakohus avaldaja majanduskava esitamata jätmist puudutava

väite tähelepanuta.

2-24-5744

3.3.

Maakohus leidis, et kaebuse piire arvestades on kaebuse lahendamisel keskseks

küsimuseks see, kas kohtutäituril oli 01.04.2024 otsust tehes õigus täitemenetlus lõpetada

TMS § 48 lg 1 p 3 alusel olukorras, kus täitmisavaldusele ei olnud lisatud esindaja volitust

tõendavat dokumenti (TMS § 23 lg 5). Kaebuse esitaja hinnangul oleks kohtutäitur pidanud

lõpetama menetluse TMS § 48 lg 1 p 7 alusel põhjendusega, et kuna täitemenetluse

tingimused on täitmata, tuleb täitemenetlus selle põhjendamatu alustamise tõttu lõpetada.

3.4.

Maakohus leidis, et kohtutäitur küll eksis esindusõiguse eeldamisel TMS § 23 lg 5

sätestatu vastu. Viidatud sätte eesmärgiks on tagada, et täitmisavalduse on esitanud selleks

volitust omav isik. Kuid sissenõudja edastas 17.03.2024 kohtutäiturile volikirja, millest

selgub, et sissenõudja on juba enne täitmisavalduse esitamist s.o 14.11.2020 andnud Xle

õiguse korteriühistu huve tähtajatult esindada. Arvestades, et Xl oli mh volitus

täitmisavalduse esitamiseks, oli volituse olemasolu nõue täidetud. Maakohus leidis, et

ainuüksi volituse kontrollimata jätmine ei muuda volituse olemasolu fakti. Seega ei olnud

kohtutäituril alust lõpetada täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p-i 7 alusel. TMS § 48 lg 1 p 3

kohaselt lõpetab kohtutäitur menetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel

kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. Kohtutäituri esitatud ja

kaebuse esitaja vaidlustamata asjaolude kohaselt on nõuded täitemenetluses täidetud,

mistõttu kohtutäitur lõpetas täitemenetluse õigesti TMS § 48 lg 1 p 3 alusel.

3.5.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 kohaselt avaldaja kanda,

kuna lahend tehti tema kahjuks. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama ning uut

otsust tegema. Menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.

5. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohtu määrus vastuoluline ning arusaamatu.

X esitas volitusi omamata täitmisavalduse. Kohtutäitur algatas täitemenetluse jättes

täitemenetluse algatamise avalduse esitanud isiku tuvastamata. Kohtutäitur ei saa volituse

olemasolu heauskselt eeldada. Võltsitud või tagantjärele vormistatud volikiri esitati

kohtutäiturile pärast võlgniku suhtes täitetoimingute tegemist. Kohtutäituri seaduse (KTS) §

9 lg 1 alusel vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest.

Kohtutäitur alustas ebaseaduslikult täitemenetlust kaebaja pangaarvete ja kinnisvara suhtes.

Alusetu täitemenetluse läbiviimine riivas kaebaja omandiõigust. Olukorras, kus

täitemenetlust täiteasjas nr 027/2024/398 alustati ilma õige isiku poolt esitatud

täitmisavalduseta, ei saanud võlgnikule täitmiskulusid (kohtutäituri tasu jm) tekkida ning

kohtutäitur pidi menetluse TMS § 48 lg 1 p-i 7 alusel lõpetama ning tagastama võlgnikule

ebaseaduslikult nõutud täitmiskulud. Menetluses ei ole tõendatud, et kohtutäitur üldse

suhtles korteriühistu juhatuse liikmetega. TMS § 23 lg 2 p 3 alusel esitatakse täitmisavaldus

kohtutäiturile kirjalikult ja selles märgitakse juhul, kui sissenõudjat esindab avalduse

esitamisel esindaja, siis tema nimi ja esinduse õiguslik alus.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele kohtutäituri ja

sissenõudja seisukohta.

7. Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

2-24-5744

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu

määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

10. Määruskaebuse väidete kohaselt eksis kohtutäitur praeguses asjas täitemenetlust

alustades sellega, et algatas täitemenetluse isiku avalduse alusel, kelle esindusõigus oli

tõendamata. Avaldaja hinnangul ei olnud Xl õigust sissenõudjat avalduse esitamisel

esindada. Menetluses tagantjärele esitatud volikiri on võltsitud. Kuna täitemenetlus algatati

ebaseaduslikult, siis pidi kohtutäitur selle TMS § 48 lg 1 p-i 7 alusel lõpetama ning

avaldajale täitemenetlusega seoses tasutu tagastama.

11. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse

tühistamiseks ning määruskaebuse rahuldamiseks. Praeguses asjas lõpetas kohtutäitur

menetluse õigesti TMS § 48 lg 1 p-i 3 alusel, kuna avaldaja tasus nõude. Sissenõudja

selgitas vastuses määruskaebusele, et esitas tagantjärele s.o 07.03.2024 oma seadusliku

esindaja allkirjastatud täitmisavaldused ning lisas dokumentidele ka X esindusõigust

tõendava volikirja (dtl 498). Kui sissenõudja esindajal on täitmisavalduse esitamisel

esindusõigus, kuid ta esitab selle kohta dokumentaalsed tõendid pärast täitemenetluse

algatamist, on täitemenetluse algatamine siiski kehtiv algusest peale. TMS § 23 lg 5 ei

välista esindusõiguse kohta täiendavate dokumentide esitamist, kui menetluse kestel tekib

kahtlus esindusõiguse olemasolus.

12. Avaldaja väited sissenõudja esindajale Xle väljastatud volikirja võltsituse kohta on

paljasõnalised. Sissenõudja on X volitusi tagantjärele kinnitanud ning üksnes asjaolu, et

volikiri jäi täitmisavaldusele lisamata, ei anna see alust täitemenetlust TMS § 48 lg 1 p-i 7

alusel lõpetada.

13. Kuna kohtutäitur ei ole vaidlusaluses asjas täitemenetluse norme rikkunud ning

täitemenetlust ebaseaduslikult algatanud, puuduvad alused kohtutäituri kohustamiseks

avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Määruskaebus jääb seega rahuldamata ja maakohtu

määrus tühistamata.

Menetluskulud

14. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS §-i 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja

kanda. Kuna maakohus ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei tee seda ka

ringkonnakohus ning maakohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 177 lg 2

kohaselt mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)