3-25-2425/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma, Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2425

Haldusasi

N.R-i ja W.J-i kaebus Saarde valla vaide

läbivaatamiseks kohustamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja I – N.R

Kaebaja II – W.J

Tõenäoline vastustaja – Saarde vald

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.09.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebajate määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse N.R-i ja W.J-i määruskaebus haldusasjas nr 3-25-2425 tehtud

Tallinna Halduskohtu 01.09.2025 määrusele.

2. Jätta N.R-i ja W.J-i määruskaebus rahuldamata ning jätta Tallinna Halduskohtu

01.09.2025 määrus muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebajate nimed initsiaalidega.

SELGITUSED

Menetlusosaline võib määruse vaidlustamiseks esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 235).

ASJAOLUD, HALDUSKOHTU MÄÄRUS JA MÄÄRUSKAEBUS

1. Saarde Vallavolikogu 15.08.2024 otsusega nr 148 algatati Kanaküla, Kamali, Kärsu, Tõlla

ja Mustla külades tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamist käsitlev kohaliku

omavalitsuse eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine.

3-25-2425

2. Kaebajad koos hulga Saarde valla ja Mulgi valla elanikega esitasid rahvaalgatuse korras

eelviidatud eriplaneeringu koostamise lõpetamist ja tuuleenergeetika arendustegevuse

peatamist käsitleva vallavolikogu otsuse eelnõu (dtl 11). Saarde Vallavolikogu arutas eelnõu

15.05.2025 istunguil ning tegi hääletamise tulemusel otsuse eelnõu tagasi lükata (dtl 25 jj).

3. Kaebajad esitasid 14.06.2025 Saarde Vallavolikogule vaide (dtl 36), taotledes sisuliselt

vallavolikogu 15.05.2025 istungil tehtud otsuse tühistamist ning eelnõu uut arutamist

vallavolikogus.

4. Saarde Vallavolikogu esimees saatis kaebajatele 25.06.2025 kirja nr 1-8/744-1 (dtl 51),

millega tagastas 14.06.2025 esitatud vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 punkti 1

ja § 86 lg 3 alusel, leides et kaebajatel puudub õigus vaide esitamiseks, kuna volikogu istungi

protokoll ei ole õigusakt, vaid kajastab hääletamise tulemust, samas kui igal volikogu liikmel

on vabadus hääletada vastavalt oma südametunnistusele ja kohustuseta eelnõule antavat poolt-

või vastuhäält põhjendada.

5. Kaebajad esitasid 23.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes eespool

nimetatud 25.06.2025 kirja tühistamist ning vallavolikogu kohustamist vaide läbivaatamiseks.

6. Tallinna Halduskohus tegi 01.09.2025 määruse, millega tagastas kaebuse HKMS § 121

lg 2 p 1 alusel, leides et kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus asus esiteks

seisukohale, et 25.06.2025 kiri ei ole haldusakt, mistõttu ei ole selle vaidlustamine

tühistamisnõudega võimalik. Teiseks märkis halduskohus, et kaebajatel ei ole õigust nõuda, et

vallavolikogu võtaks nende poolt rahvaalgatuse korras esitatud otsuse vastu, sest

eriplaneeringu menetluse jätkamine ei riku kaebajate õigusi – kaebajatel oli võimalik taotleda

eriplaneeringu lõpetamise küsimuse arutamist vallavolikogus, mida vallavolikogu ka tegi, ent

kaebajatel ei ole õigust vaidlustada volikogu otsust.

7. Kaebajad esitasid Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes halduskohtu

määrus tühistada ja saata kaebus halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebajad leiavad

kokkuvõttes, et kaebuse tagastamine on põhjendamatu, kuna kaebajatel vaide esitajatena on

subjektiivne õigus vaide läbivaatamisele vallavolikogus, samas kui 25.06.2025 kirjaga on

vaide tagastamise otsustanud vallavolikogu esimees ainuisikuliselt, ilma et ta oleks vaidest

teavitanud vallavolikogu liikmeid ja ilma et vallavolikogu oleks vaiet arutanud. Kaebajad

leiavad ka, et 25.06.2025 kiri on haldusakt, kuna sellega tagastati vaie ning see on HMS § 79

lg 3 kohaselt vaidlustatav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204

lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, et see on võimalik läbi

vaadata. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22

lg 1 p 9). Määruskaebus on võimalik lahendada ilma Saarde vallalt seisukohta küsimata.

9. Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus tagastas põhjendatult kaebuse HKMS § 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus.

10.Halduskohtule esitatud kaebuses taotlesid kaebajad vallavolikogu esimehe 25.06.2025

kirjas väljendatud vaide tagastamise otsuse tühistamist ning vallavolikogu kohustamist

kaebajate vaide läbivaatamiseks. HKMS § 45 lõikes 4 on sätestatud, et vaideotsuse peale võib

ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see

rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb mõistet

„vaideotsus“ selle sätet tähenduses sisustada laialt ehk see hõlmab ka vaide tagastamist. Selles

2(4)

3-25-2425

sättes nimetatud õiguste rikkumise all ei ole samas aga silmas peetud vaidemenetlusega

seotud menetluslike õiguste rikkumist. Teisisõnu tähendab see, et isik ei saa vaide

lahendamist reguleerivate menetlusnormide rikkumisele tuginedes vaidlustada vaide

tagastamist, vaid leides, et vaie on tagastatud ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue

esitada otse kohtule (vt selle kohta nt Riigikohtu 06.06.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-115,

punkt 9). HKMS § 45 lg 4 mõte seisneb selles, et vaidemenetluse tulemus (sh vaide

rahuldamata jätmine või vaide tagastamine) üldjuhul ei piira kuidagi täiendavalt isiku õigusi

võrreldes piirangutega, mis tulenevad sellest haldusaktist või toimingust, mille peale isik

vaide esitas. Eraldivõetuna vaideotsus, samamoodi nagu vaide tagastamine, vaide esitaja

mingisuguseid subjektiivseid õigusi ei piira ega tekita talle uusi kohustusi. Vaidemenetlus on

haldusesisene kaebemenetlus, mille läbiviimine ei saa olla eesmärk omaette. Kui vaie jääb

põhjendamatult rahuldamata või sootuks läbi vaatamata, siis tuleb isikul oma õiguste tõhusaks

kaitseks vaidlustada halduskohtus vaidega vaidlustatud haldusakt või toiming, mitte aga asuda

vaidlustama vaidemenetluse tulemust. Vaideotsuse vaidlustamine koos vaide esemeks oleva

haldusakti või toiminguga on seejuures lubatav eelkõige õigusselguse huvides.

11.Siinsel juhul on ilmne, et vallavolikogu esimehe 25.06.2025 kiri nr 1-8/744-1, millega

kaebajate vaie tagastati, ei riku kaebajate õigusi vaide esemest sõltumatult. See kiri ei pane

kaebajatele ühtki täiendavat kohustust ega piira nende õigusi. HKMS § 45 lg 4 kohaselt ei saa

halduskohtule esitatava kaebusega kaitsta eraldivõetuna õigust vaide õiguspärasele

läbivaatamisele. Kuna võimalikud menetluslikud rikkumised vaide lahendamisel ei anna

õigust vaidemenetluse ostust eraldiseisvalt vaidlustada, siis ei ole tähtsust ka sellel, kas vaide

tagastamine oli õiguspärane, mh kas vaide tagastamise võis otsustada ainuisikuliselt volikogu

esimees. Seetõttu puudub kaebajatel ilmselgelt kaebeõigus vaide tagastamise iseseisvaks

vaidlustamiseks ning halduskohus võis kaebuse tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

12.HKMS § 120 lg 1 punkti 2 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas

kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused

ning tegema vajadusel kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Halduskohus ei ole selle

kohustuse vastu eksinud.

13.Halduskohus ei saanud anda kaebajatele soovitust vaidlustada vaide tagastamise asemel

vaide esemeks olevaid haldusakte ja/või toiminguid. Vaides taotlesid kaebajad nimelt

vallavolikogu 15.05.2025 istungil tehtud otsuse tühistamist ning vallavolikogu kohustamist

tagasi lükatud eelnõu uueks arutamiseks. Sisuliselt otsustas vallavolikogu 15.05.2025

istunguil jätta rahuldamata kaebajate taotluse vallavolikogule kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koostamise lõpetamiseks ning vallas tuuleenergeetika arendustegevuse

lõpetamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus

nõuda eriplaneeringu koostamise lõpetamist või abstraktselt mingisugust liiki

arendustegevuse keelamist. Halduskohus on vaidlustatud määruses kaebajatele õigesti

selgitanud, et eriplaneeringu menetlus iseenesest ei saa kuidagi kaebajate õigusi rikkuda.

Kaebajate õigusi rikkuvaks võib osutuda selle menetluse tulemusena kehtestatav planeering,

ent seda, kas mingisugune eriplaneering üldse kehtestatakse ning kui kehtestatakse, siis

millisel kujul, ei ole teada. Isegi kui kaebajate väited, mis puudutavad tuulikupargist lähtuvaid

negatiivseid mõjutusi, on õiged, ei ole eriplaneeringu menetluse praeguses etapis mistahes

põhjust järeldada, et üldse kehtestatakse mingisugune kaebajate õigusi rikkuv

planeeringulahendus. Samamoodi nagu ei saanud kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda

planeeringu algatamine, ei saa seda rikkuda ka selle menetluse toimumine. Kaebajad ei ole

osutanud ühelegi konkreetsele eriplaneeringu menetlusega seotud toimingule, mis saaks

rikkuda nende õigusi sõltumata selles, kas või milline planeering selle menetluse tulemusena

lõpuks kehtestatakse. Kaebajad ei saa planeerimismenetluse läbi viimist pareerida pelgalt selle

argumendiga, et nad kokkuvõttes õiguspärase lõpptulemuse saavutamist võimalikuks ei pea.

3(4)

3-25-2425

Kõik oma argumendid ja vastuväited mistahes planeeringulahendusele saavad kaebajad

esitada planeerimismenetluse käigus.

14.Samamoodi ei ole kaebajatel subjektiivset õigust nõuda abstraktselt tuuleenergeetika

arendustegevuse lõpetamist või peatamist. Seevastu on kaebajatel võimalik vaidlustada sellise

arendustegevuse raames antavaid konkreetseid haldusakte, nt detailplaneeringuid,

projekteerimistingimusi, ehituslubasid jms.

15.Eeltoodud asjaoludel on ilmne, et isegi kui kaebajad oleksid lisaks vaide tagastamisele

vaidlustanud halduskohtule esitatava kaebusega ka vaide esemeks olevad haldusaktid ja

toimingud, st taotlenud halduskohtult vastustaja kohustamist eriplaneeringu koostamise

lõpetamiseks ja/või tuuleenergeetika arendustegevuse lõpetamiseks või peatamiseks, võinuks

halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p1 alusel tagastada. Seega ei pidanud halduskohus

selliste nõuete esitamist kaebajatele soovitama.

16.HKMS § 175 lg 1 ja § 178 lg 3 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtumäärus selleks

ettenähtud kohas arvutivõrgus. HKMS § 175 lõike 3 kohaselt võib kohus omal algatusel

asendada avaldamisele kuuluvas kohtulahendis sisalduvad isikut tuvastada võivad andmed

initsiaalide või tähemärgiga. Kaebajate nimed ei ole avaldatava kohtulahendi mõistmiseks

vajalikud ning saab eeldada asjaomaste isikute huvi, et need andmed avaldatud kohtulahendis

ei kajastuks. Seetõttu tuleb kaebajate nimed kohtumääruse avaldamise korral asendada

initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)