3-25-2196/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoobril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2196

Haldusasi

X. X (Xe) kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X (X)

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. X (Xele) tema kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X. X esitas 22. aprillil 2025 Tallinna Vanglale taotluse nr 1-9/1-25/48-1 mittevaralise

kahju hüvitamiseks 15 000 euro ulatuses.

1.1. Kaebaja leidis, et teda hoiti ajavahemikus 26. aprill 2023 kuni 11. juuli 2024 Tallinna

Vanglas vahistatuna üksikvangistuses. Sel ajal polnud tal võimalik lähedastega suhelda

(keelatud oli helistada, kirjutada ja kokkusaamised). Kaebajal polnud tähenduslikku suhtlust,

sportimisvõimalusi, jalutamise võimalust mujal kui betoonkastis. Kaebaja märkis, et talle ei

võimaldatud kambrivälist mõtestatud tegevust, sotsiaalset suhtlemist, õppimisvõimalusi ega

spordirajatiste kasutamist. Keelati ligipääs spordivahenditele ja liikumisvõimalus, samuti huvi-

ja meelelahutusprogrammides osalemine.

1.2. Kaebaja on seisukohal, et vangla on kasutanud tema suhtes ebainimlikke kinnipidamis-

tingimusi eesmärgiga teda sotsiaalset rõhutada ja mõjutada, põhjustada kannatusi ja tappa.

Kaebaja ei saanud enda kaitseks midagi ette võtta. Vangla õigusvastane tegevus rikkus tema

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga 3 ja 8 kaitstavaid

õigusi.

2. Tallinna Vangla andis kaebajale 10. juuni 2025. a kirjaga nr 1-9/1-25/48-2 tähtpäeva 18.

juuni 2024 taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla palus esitada kaebajal

tervisekaardi väljavõte ajaperioodi kohta 26. aprill 2023 kuni 11. juuli 2024. Kaebajal tuli

selgitada, mis põhjusel ta ei saanud enda õiguste kaitseks midagi teha ja millised takistused tal

selleks esinesid. Samuti tuli tal täpsustada, milles seisnesid ebainimlikud kinnipidamis-

tingimused. Kaebajal tuli selgitada, milles seisnesid piinavad kannatused ning kuidas proovis

vangla teda väidetavalt tappa.

3. 16. juuni 2025. a vastuses nr 1-9/1-25/48-3 leidis kaebaja, et tema taotluses ei ole puudusi.

Kaebaja selgitas, et viibis Tallinna Vanglas, kus tervisekaardi sissekandeid tehti. Kaebaja

järeldas, et vanglal on juurepääs tervisekaardile olemas. Kaebaja selgitas, et tal polnud

võimalik enda õigusi kaitsta, kuna tal pole õigusteadmisi ja üksikvangistuses polnud tal raha

advokaadi palkamiseks. Ka ei näinud ta üksikvangistuses ühtegi kontaktisikut, kes oleks võinud

teda aidata. Ebainimlike kinnipidamistingimusi on kaebaja selgitanud oma taotluse p-des 17–

32.

4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 3. juulil 2025 X. Xe kaebus Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema üksikvangistuses hoidmisega. Kaebuse kohaselt

esitas kaebaja vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse ning palus kohtul taotluses

esitatud asjaoludega arvestada kui kaebuse põhjendustega.

5. Vangla esitas kohtule 7. juulil 2025 vastuse kohtunõudele, selgitades, et kaebaja kahju

hüvitamise taotlus on menetluses. Eeldatav vastamise aeg on 14. juuli 2025. Vangla esitas

kohtule kaebaja 22. aprilli 2025. a kahju hüvitamise taotluse, vangla 10. juuni 2025. a kirja

puuduste kõrvaldamiseks ja kaebaja 16. juuni 2025. a vastuse sellele.

6. 11. juulil 2025 tehtud Rahvastikuregistri kande järgi on kaebaja uueks nimeks X. X.

7. Vangla vastas kaebaja kahju hüvitamise taotlusele 14. juulil 2025 kirjaga nr 1-9/1-25/48-

4, mille alusel osaliselt tagastas taotluse ning osaliselt jättis rahuldamata.

7.1. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt tekkis kaebajale kahju 26. aprillist 2023 kuni 11. juulini

2024 Tallinna Vanglas vahistatuna viibimise ajal. Vangiregistri andmete kohaselt paiknes

kaebaja vahistatuna Tallinna Vanglas ajavahemikul 2. mai 2023 kuni 11. juuli 2024, vabanedes

kell 9.50. Ajavahemikul 26. aprill 2023 (alates kell 23.35) kuni 2. mai 2023 (kuni kella 8.40)

peeti kaebajat kinni Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses.

7.2. Vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse, mis oli esitatud 26. aprill 2023 kuni 1.

mai 2023 kohta, läbivaatamatult. Kaebajal ei ole õigust nõuda kahju hüvitist Põhja prefektuuri

kinnipidamiskeskuses viibimise eest ajavahemikul 26. aprill 2023 kuni 1. mai 2023.

7.3. Ajavahemiku 2. mai 2023 kuni 11. juuli 2024 osas jättis vangla kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Vangla leidis, et faktilised ajaolud ja kogutud tõendid kaebaja inim-

väärikuse alandamisele ei viita. Inimväärikuse põhimõttega ei saa vastuolus olevaks lugeda

mistahes haldusakti või toimingut, mille adressaat leiab, et sellega rikutakse tema väärikust.

Väärikust alandavaks saab lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab inimese olukorda eba-

proportsionaalselt taotletava legitiimse eesmärgiga või mis toob kaasa tema põhiõiguste

moonutamise. Väärikuse alandamise alla ei asetu igasugused hingelised läbielamised. Tegemist

peab olema olukorraga, kus avalik võim on inimest alandades intensiivselt rikkunud põhilisi

inimõigusi.

7.4. Riigiprokuratuuri määrust ei ole osas, mis nägi ette X. Xe täieliku eraldamise teistest

vahialustest ja tema üksikkambrisse paigutamise, vaidlustatud. Vangla leidis, et kaebaja väide

selle kohta, et tal polnud juurdepääsu kvaliteetsele õigusabile, et oma õigusi kaitsta, ei ole õige.

Kaebaja kaitsjateks olid vandeadvokaat P. P ja vandeadvokaadi abi H. H. Seadusandjal on

kriminaalpoliitika kujundamisel avar otsustusruum. Selle hulka kuulub ka otsustamine selle üle,

milliseid õiguslikke tagajärgi vahistamise kohaldamisega siduda ning millisele täitevvõimu

harule anda kaalumisõigus vahistatu õiguste üle otsustamisel. Vangistusseadus (VangS) ei

reguleeri kriminaalmenetluse käiku ning vanglateenistusel puudub ka asjatundlikkus

hindamaks, kas ja kuivõrd kujutab konkreetne vahistatu endast ohtu kriminaalmenetluse

läbiviimisele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. novembri 2016. a otsus

asjas nr 3-4-1-2-16, p 116).

7.5. Tallinna Vangla ei ole taotleja suhtes suhtlemis- ega liikumispiirangut kohaldanud.

Taotleja suhtes kohaldas piirangud Riigiprokuratuur, mistõttu Tallinna Vangla tegevust pole

2(5)

õigusvastane. Ka taotleja kõnelogist nähtuvalt on kaebajale võimaldatud suhtlust lähedastega

kohe, kui Riigiprokuratuur piiranguid leevendas.

7.6. Kaebajal oli ajavahemikel 23. veebruar 2024 kuni 7. juuni 2024 ja 14. juuni 2024 kuni 11.

juuli 2024 kambrikaaslane. Kaebaja on ise 6. mai 2024. a pöördumises nr 5-8/24/8890-1

avaldanud, et kui avaneb võimalus, siis ta soovib oma kinnipidamise lõpuni viibida üksik-

kambris. 21. detsembri 2023. a vestluses ametnikuga avaldas kaebaja, et tunneb end hästi ja 8

kuud üksinda kambris pole talle mingit mõju avaldanud. Kaebaja märkis, et käib lähedastega

kokkusaamistel ja eitas mõtteid suitsiidist.

7.7. Kaebaja sai igapäevaselt suhelda vanglateenistujatega. Kaks korda päevas on vanglas

loendus, mil vanglaametnikud käisid kambris. Ametnik käis kolm korda päevas kambri juures

ka toidujagamise ajal. Vangiregistri andmetel suhtles kaebaja ka meedikutega ja käis arsti

vastuvõttudel. Kaebajal oli võimalik kuulata raadiot ja vaadata televiisorit ning lugeda ajalehti,

ajakirju ja raamatuid. Kaebaja sai saata kirju ja suhelda telefoni teel. Väide, et tal keelati

lähedastega suhelda, ei vasta tõele kogu Tallinna Vanglas kinnipidamise ajal. Telefonikõnede

logist nähtub, et kaebaja on pärast kohaldatud piirangute muutmist erinevatele aegadel saanud

teha telefonikõnesid sagemini kui korra nädalas. Vangiregistri andmetel on kaebajal olnud

seitse pikaajalist ja 16 lühiajalist kokkusaamist lähedastega ning 13 kohtumist kaitsjatega.

Kokkusaamiste ajal ei olnud taotleja kambris. Lisaks viibis taotleja väljaspool kambrit 12

päeval seoses kohtuistungite või menetlustoimingutega. Taotlejal oli võimalus ka lähedastelt

pakke saada, võimalust on kasutatud 18 korda. Jalutusboksi kasutamine üks tund päevas oli

kaebajale vanglas viibides tagatud. Vangla dokumendihaldusprogrammis ei ole registreeritud

kaebaja pöördumist spordirajatiste kasutamise soovi või huvi- ja meelelahutusprogrammides

osalemise kohta.

7.8. Kokkuvõtvalt leidis vangla, et olukorras, kus kaebajale ei kaasnenud muid piiranguid, kui

need, mis paratamatult vahistatu staatusega kaasnesid, ei ole vangla käitunud õigusvastaselt.

Üksikvangistuses viibimine ei saanud põhjustada talle kahju, mis õigustaks hüvitise nõuet.

8. 2. oktoobril 2025 esitas kohus vanglale kohtunõude, milles palus teavet, kas vangla on

kaebajale kaebuses väidetavat üksikvangistust kohaldanud ning esitada võimaluse korral

dokument, millest on näha kaebaja väidetaval ajavahemikul üksikvangistuses hoidmise alus.

Kohus palus esitada ka kaebaja kahju hüvitamise taotlusele antud vangla vastus.

9. 3. oktoobril 2025. a vastas vangla kohtunõudele.

9.1. Vangla selgitas, et Harju Maakohtu 2. juuli 2024. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-24-

3393 nähtuvalt peeti kaebaja kahtlustatavana kinni 26. aprillil 2023. Kaebajale kohaldati 28.

aprillist 2023 tõkendina vahistamist. Ajavahemikul 26. aprill kuni 2. mai 2023 oli kaebaja

paigutatud Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (arestimaja) ning ajavahemikul 2. mai

2023 kuni 11. juuli 2024 Tallinna Vanglasse. Kaebaja viibis ajavahemikul 2. mail 2023 kuni

11. juuli 2024 Tallinna Vanglas vahistatu staatuses ning kaebajale kohaldatud piirangute alus

tulenes kehtivast õigusest (VangS § 90 redaktsioon, mis kehtis kuni 1. oktoober 2024).

9.2. Vangla märkis, et 2. mail 2023 esitati vanglale Riigiprokuratuuri 28. aprilli, 12. septembri

ja 12. oktoobri 2023. a määrused. Vastusega koos esitas vangla ka 14. juuli 2025. a vastuse nr

1-9/1-25/48-4 kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotlusele seoses üksikvangistuses

vahistatuna hoidmisega.

10. Kohus teavitas 10. oktoobril 2025 kaebajat sellest, et vangla esitatud selgituste ja

prokuratuuri määruste kohaselt määrati kaebajale piirangud riigiprokuratuuri määruste alusel

kriminaalasjas kohtueelses menetluses. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

(SKHS) § 14 lg 2 järgi tuleb kahju hüvitamise taotlus kriminaalasja kohtueelses menetluses

esitada prokuratuurile. Kui kaebaja pole prokuratuuri otsusega rahul, saab ta esitada kaebuse

maakohtule (SKHS § 17 lg 1). Kohus andis kaebajale võimaluse esitada arvamus kohtu

3(5)

hinnangule, et praegust kaebust on pädev lahendama maakohus, mitte halduskohus. Kaebaja

tähtaegselt arvamust ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebuse saanud kohus selgitab välja vaidluse eseme ja kontrollib, ega ei esine alust

kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 1 p 1).

12. Õige on vangla järeldus, et ajavahemiku 26. aprill 2023 kuni 1. mai 2023 eest, mil kaebaja

ei viibinud Tallinna Vanglas, vaid arestimajas, ei ole kaebajal õigus nõuda kahju hüvitamist

vanglalt. Vangla on selles osas tagastanud kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult

õigesti.

13. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas ajavahemikul 2. mai 2023 kuni 11. juuli 2024, ent ka

sellel ajavahemikul kohaldati kaebajale piiranguid Riigiprokuratuuri määruste alusel.

14. Riigiprokuratuuri 28. aprilli 2023. a määruse järgi keelati kaebajal täielikult lühiajalise ja

pikaajalise kokkusaamise õigus ning kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigus alates 28.

aprillist 2023 kuni kohtu alla andmiseni. Sama määrusega kohustas prokuratuur eraldama

kaebaja täielikult teistest vahialustest, s.t kaebajat tuli hoida (vähemalt vahistuse algfaasis)

üksikkambris alates 28. aprillist 2023 kuni kohtu alla andmiseni.

15. 12. septembri 2023. a määrusega muutis Riigiprokuratuur 28. aprilli 2023. a lisapiirangute

kohaldamise määrust. Kaebajal lubati suhelda abikaasaga. Lubatud olid telefonikõned, kirja-

vahetus, lühiajalised ja pikaajalised kokkusaamised. 12. oktoobri 2023. a määrusega muutis

Riigiprokuratuur 28. aprilli 2023. a lisapiirangute kohaldamise määrust. Määruse alusel lubati

kaebajal suhelda ema ja õdedega. Lubatud olid telefonikõned, kirjavahetus, lühiajalised ja pika-

ajalised kokkusaamised.

16. Kaebaja suhtlemise piiramise ning tema üksikkambrisse paigutamise aluseks olid seega

eelpool loetletud prokuratuuri määrused. Kõikides nimetatud määrustes sisaldub viide

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dele 228 ja 229, mis reguleerivad uurimisasutuse ja

prokuratuuri tegevuse peale kaebamist ning sellise kaebuse lahendamist.

17. Vangla on 14. juuli 2025. a vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele analüüsinud

põhjalikult seda, miks ei ole alust kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks

ajavahemikul, mil kaebaja viibis vanglas. Vangla 14. juuli 2025. a vastusest selgub muuhulgas

see, et kaebajale ei kaasnenud Tallinna Vanglas viibimise ajal muid piiranguid, kui need, mis

paratamatult vahistatu staatusega. Vangla on oma seisukohta 14. juuli 2025. a vastuses

kaebajale veenvalt põhjendanud. Kaebaja ei ole kohtumenetluse ajal esitanud argumente, mis

vangla väited selles osas ümber lükkaks. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja vaidlustaks vanglas

viibimise ajal vangla määratud piiranguid. Kaebusega vaidlustatavate piirangute õiguslik alus

tulenes seega Riigiprokuratuuri kolmest määrusest, mis on tehtud kriminaalmenetluse

kohtueelse menetluse ajal (kohtute infosüsteemi järgi esitati süüdistusakt maakohtule 12.

oktoobril 2023).

18. Halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus

näeb ette teistsuguse menetluskorra (HKMS § 4 lg 1). Süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse (SKHS) § 14 lg 2 järgi tuleb kahju hüvitamise taotlus kriminaalasja kohtu-

eelses menetluses esitada prokuratuurile. Kui Riigiprokuratuur jätab taotluse osaliselt või

täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib taotluse esitaja

esitada Riigiprokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas

määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju SKHS § 7 tähenduses (SKHS § 17 lg

1). Maakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kriminaalmenetluse

seadustiku 15. peatükis sätestatud korras (SKHS § 17 lg 4).

4(5)

19. Arvestades seda, et kaebaja vaidlustatavate piirangute kohaldamise alus tuleneb Riigi-

prokuratuuri 28. aprilli, 12. septembri ja 12. oktoobri 2023. a määrusest, ei ole halduskohus

pädev kaebust lahendama. SKHS näeb ette kriminaalasja kohtueelses menetluses kahju

hüvitamise taotluse menetlemiseks teistsuguse menetluskorra (vt määruse p 18).

20. Kohus tagastab kaebuse kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mille järgi tagastab kohus

kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

21. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)