2-24-11614/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.10.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11614

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

S. B. hagiavaldus K. B. vastu väljamõistetud elatise

suurendamiseks

541,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: S. B. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: L. J.

Kostja: K. B. (isikukood XXX)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Harju Maakohtu 25.08.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX

väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt:

2.1 Välja mõista K. B.ilt elatis S. B. kasuks alates 31.07.2024 kuni 30.11.2024

igakuiselt 240,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 50 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50

eurot).

2.2 Välja mõista K. B.ilt elatis S. B. kasuks alates 01.12.2024 kuni 31.03.2025

igakuiselt 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot).

2.3 Välja mõista K. B.ilt elatis S. B. kasuks alates 01.04.2025 kuni S. B.

täisealiseks saamiseni (s.o XXX) igakuiselt 301,74 eurot kuus (baassumma

282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja

millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

2.4 Resolutsiooni p-s 2.3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2.5 Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 1.ks

kuupäevaks L. J. arvelduskontole nr XXX selgitusega "elatis".

3. Juhul, kui K. B. on kohtumenetluse kestel S. B.le maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

31.07.2024 esitatud ja 12.08.2024 ning 13.08.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt kinnitas

Harju Maakohus 25.08.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX kompromissi, mille kohaselt

K. B. (kostja) maksab S. B.le (hageja) elatist 180 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Elatis määrati muutumatus suuruses. Alla miinimumsumma elatis ei rahulda tänaseks hageja

igapäevaseid vajadusi ning muutunud on 25.08.2020 kohtumääruse aluseks olevad elulised

asjaolud. Arvestades asjaolu, et kostjale on määratud hageja kasuks elatis 2020. aastal, siis

vahepeal on märgatavalt tõusnud elukallidus ja kasvanud on kõik hageja igakuised vajalikud

kulutused, mistõttu pole välja mõistetud elatis hageja vajalike ülalpidamiskulude katmiseks

piisav ja vajab muutmist. Hageja on aktiivne neiu, kes käib koolis ja trennis ning soovib võtta

osa vastavalt võimalustele ka enda eakohastest sündmustest, millega kaasnevad paratamatult

kulutused. Võrreldes 2020. aastaga, mil kostjaga kompromissi korras hageja elatis kokku lepiti,

on lisandunud, muutunud või suurenenud kõik hagejaga seotud kulud (elamispinna, toidu-,

hariduse-, side-, hügieenikulu jm). Hageja seaduslik esindaja nõustus 2020. a elatise osas

kompromissi sõlmima, sest kostja viibis siis XXX, kus tema sissetuleku saamise võimalus oli

piiratud. Kostja oli nõus, et hakkab maksma hagejale suuremat elatist, kui vabaneb vanglast, kuid

vaatamata sellele, et kostja vabanes juba 3 aastat tagasi, pole ta asunud vabatahtlikult hagejale

suuremat summat siiani maksma. Kostja ei osale hageja kulude kandmisel ning ei panusta ka

hageja sünnipäevakulutustesse.

Hageja igakuised kulud 2020 aastal moodustasid kokku 568 eurot, s.h: eluasemekulud 185,50

eurot; toidukulu 150 eurot; lasteaed 60 eurot; riided ja jalatsid 50 eurot; tervishoid 20 eurot;

transport 20 eurot; hügieen 10 eurot; majapidamisvahendid, suuremad ühekordsed ostud 20

eurot; meelelahutus, vaba aeg 30 eurot; hageja sünnipäev, sõprade sünnipäevad 22,49 eurot.

Hageja igakuised kulud hagiavalduse esitamise ajal moodustavad kokku 711,80 eurot, s.h:

eluasemekulud (eluasemelaen 790 eurot, keskmised kommunaalkulud 170 eurot, elekter 30 eurot

kuus, tv ja internet 35 eurot, kokku 1025 eurot: 4 inimega) 256 eurot; sidekulud 15 eurot;

toidukulu 160 eurot; koolikohustus (koolitarbed aastas 150 eurot/12=12,5 eurot kuus, kooliga

seotud väljasõidud, klassiraha, kingitused jmt u 70 eurot aastas/12=5,83 eurot kuus) 18,33 eurot;

riided ja jalatsid 50 eurot; trenn 50 eurot; tervishoid (käsimüügi ravimid, vitamiinid u 15 eurot

kuus) 20 eurot; transpordikulu (seoses hageja trenni ja kooliga, kauplustes käimine) 25 eurot;

hügieen (pesemisvahendid, juuksur jm vajalik) 25 eurot; majapidamisvahendid, suuremad

ühekordsed ostud (nt hageja telefon, eluaseme remont, kodumasinate soetamine aeg-ajalt) 25

eurot; meelelahutus, vaba ajaga seotud tegevused, taskuraha (40 eurot kuus) 45 eurot; hageja

sünnipäev (170 eurot/12=14,16), sõprade sünnipäevad (100 eurot aastas/12=8,33) 22,49 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja suurendada elatist miinimumsuuruseni alates hagiavalduse

esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja vastus

Kostja märkis oma vastuses, et ei ole nõus igakuise elatise suurusega, mida hageja palub temalt

välja mõista. Kostja vanemana ei keeldu katmast laste kulutusi vastavalt Harju Maakohtu

25.08.2020 määrusele. Kostja on osalise töövõimega inimene. Kostja sissetulek seisneb

töövõimetoetusest summas 330 eurot kuus ning töötasust summas 400 eurot bruto kuus ehk 385

eurot neto, kokku on 715 eurot kuus. Kostja igakuised enda isikuga seotud kulud on kokku 485

eurot, s.h: eluasemekulud 150 eurot; sidekulud 25 eurot; toidukulud 185 eurot; sõidupilet 80

eurot; ravimid 45 eurot. Kõige parema tahtmise juures ei saa kostja maksta hagejale igakuiselt

elatist miinimummääras. Õigusrahu saavutamise nimel pakub kostja hagejale kompromissina

järgmist: kostja maksab hagejale igakuiselt elatis summas 230 eurot kuni hageja täisealiseks

saamiseni.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima

hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni

31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks

282,31 eurot.

4. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja vanemateks L. J. (endise nimega B.) ja kostja

(dtl 12). Kohus on tuvastanud, et tsiviilasjas nr XXX on Harju Maakohus kinnitanud

25.08.2020 kohtumäärusega kompromissi, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale

elatist igakuiselt summas 180 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (dtl 9-10).

Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist

suurendada miinimumsuuruseni.

Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS

§ 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui

elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse

muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust

elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise

väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi

lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule

ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).

5. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on hageja õigustatud nõudma elatise

suurendamist. Hageja poolt väljatoodud asjaoludest nähtub, et hageja igakuised kulud on

võrreldes 2020 aastaga suurenenud. Kui aastal 2020 moodustasid hageja igakuised kulud

kokku 568 eurot, siis 2024 aastaks oli selleks summaks ca 712 eurot. Kohtu hinnangul on

hageja poolt hagimaterjalides välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile

märgitud summad mõistlikud. Arvestades, et eelmine kohtulahend on tehtud ca 4 aastat

tagasi (arvestades hagiavalduse esitamise ajaga), siis on kohtu hinnangul eluliselt usutav,

et hageja igakuised kulud on selle ajaga suurenenud. Teadaolevalt on nende aastatega

kallinenud ka eraisikute toidukorv, eluasemekulud ning muud eluks vajalikud

tarbekaubad. Samuti on seaduses sätestatud miinimumelatise suurus aastate jooksul

muutunud ning ka hetkel kehtiv miinimum kostjalt väljamõistetud elatisest suurem.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks

vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

6. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Hageja seaduslik esindaja on menetluses kinnitanud, et hageja pere sai kuni 2024

novembrini (kaasa arvatud) lasterikka pere toetust 450 eurot ning lapsetoetust kuni 2024

novembrini (kaasa arvatud) 100 eurot ja alates detsembrist 2024 on selleks summaks 80

eurot (dtl 184). Seega on elatise miinimumsuuruseks alates hagi esitamisest kuni

30.11.2024 240,22 eurot, 01.12.2024 kuni 31.03.2025 287,72 eurot ning alates

01.04.2025 301,74 eurot kuus (kasutatud elatiskalkulaatorit).

7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on tuginenud vastuväidetes oma majanduslikule olukorrale ja tervislikule

seisundile. Kohus on oma 10.07.2025 kirjas kostjale selgitanud, et kostjal tuleb kohtule

esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta ning

andmeid ja dokumente oma varalise seisundi kohta (dtl 190-191). 07.08.2025 esitatud

dokumendis on kostja välja toonud, et tema igakuine sissetulek koosneb

töövõimetoetusest summas 340 eurot ning töötasust 385 eurot (neto). Igakuised

kohustused koosnevad eluasemekuludest 150 eurot, sidekuludest 25 eurot, toidukuludest

185 eurot ning ravimikuludest 45 eurot. Esialgses vastuses hagile on kostja ära märkinud

igakuiseks kuluks ka sõidupileti 80 eurot.

Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on tuvastatud osaline töövõime (dtl 229-239) ning

määratud töövõimetoetus kuni 11.04.2028 ühe kalendripäeva eest 11,7249 eurot (dtl 152-

154). Samuti nähtub, et kostjal on sõlmitud tööleping, mille kohaselt töötab kostja osalise

tööajaga koristajana töötasuga 400 eurot kuus (dtl 155-158). Kostja poolt esitatud konto

väljavõttest nähtub, et kostjale on laekunud 6 kuu jooksul 3315,50 eurot, s.o keskmiselt

552,58 eurot (dtl 201-209). Samas ei nähtu antud väljavõttest töötasu laekumisi. Kuna

kostja on ise avaldanud, et ta saab täiendavalt töötasu 385 eurot, siis saab lugeda kostja

keskmiseks sissetulekuks ühes kuus kokku 937,58 eurot. Vara, mille arvelt elatist tasuda,

ei ole kohus menetluses tuvastanud. Igapäevaste kulude olemasolu ei ole kostja

tõendanud. Kohus loeb iseenesest usutavaks, et teatud kulud toidule, hügieenile jms

igakuiselt võib kostjal tekkida.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma

laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka

muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-

1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

Kohus asub seisukohale, et kuigi kostjal on tuvastatud osaline töövõime, siis ei tähenda

see automaatselt, et kostjal puuduks võimalus sissetulekut saada. Nimetatut kinnitab ka

asjaolu, et kostjal on materjalidest nähtuvalt osalise ajaga töökoht olemas. Kostja ei ole

tõendanud, et tema tervislik seisund oleks selline, mis takistaks täielikult sissetulekut

teenida (ja seega ka elatist tasuda). Arvestades, et kostja keskmiseks sissetulekuks saab

lugeda vähemalt 900 eurot kuus ning kuna kostja on ise välja toonud, et tema kohustused

on ca 485 eurot kuus, siis on kostja kohtu hinnangul võimeline oma sissetulekust katma

nii enda kulutused, kui ka miinimumelatise. Kostjal on kohtu hinnangul võimekust jagada

oma sissetulekut elatise miinimummäära tasumisega selliselt, et nii talle, kui ka hagejale

oleks tagatud ligikaudu sarnane elatustase.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS §

102 alusel ning hagejate nõue elatise saamiseks miinimummääras alates hagiavaldusest

on põhjendatud.

8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise suurendamiseks kuulub

rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 31.07.2024

kuni 30.11.2024 igakuiselt 240,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud

pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/6 poole lasterikka pere toetusest summas 37,50

eurot), alates 01.12.2024 kuni 31.03.2025 igakuiselt 287,72 eurot kuus (baassumma

272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest

on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates 01.04.2025 kuni hageja

täisealiseks saamiseni (s.o XXX) igakuiselt 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31

eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Alates 01.04.2025 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

Hageja on menetluses kinnitanud, et kostja on tasunud igakuiselt elatist 180 eurot alates

augustist 2024. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, siis

tuleb nimetatud summa väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

Menetluskulud

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik