2-23-3030/48 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Vanemkohtujurist

Jekaterina Kozlova

Määruse kuupäev

21.10.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-23-3030

Tsiviilasi

M.C ja N.E hagi I.N vastu pärandavara jagamiseks ja

kaasomandi lõpetamiseks

K.I avaldus nõusoleku andmiseks alaealise lapse I.N nimel

tehingu tegemiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: M.C (isikukood XXX)

Hageja II: N.E (isikukood XXX), volitatud esindaja hageja I

Kostja: I.N (isikukood XXX), seaduslik esindaja K.I, riigi

õigusabi korras määratud esindaja advokaat Aleksei

Forstiman

Menetlustoiming

Tehingu heakskiitmine, kompromissi kinnitamine ja asjas

menetluse lõpetamine

Asja läbivaatamine

13.10.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.I avaldus nõusoleku andmiseks alaealise lapse I.N nimel tehingu

tegemiseks.

2. Kiita heaks K.I (isikukood XXX) poolt I.N (isikukood XXX) esindajana Viru

Maakohtule 11.03.2025 esitatud kompromissilepingu sõlmimine M.C (isikukood

XXX), N.E (isikukood XXX) ja I.N (isikukood XXX) vahel.

3. Kinnitada M.C (isikukood XXX), N.E (isikukood XXX) ja I.N (isikukood XXX)

vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

3.1. Lõpetada pärijate ühisomand suvilale aadressil: XXX. Müüa kohtutäituri

vahendusel suvila aadressil: XXX ning jagada müügist saadud raha pärijate

vahel vastavalt nende osadele: M.C-le 2/3 osa, N.E-le 1/6 osa, I.N-ile 1/6 osa.

3.2. Lõpetada pärijate ühisomand korteriomandile aadressil: XXX. Müüa

kohtutäituri vahendusel korteriomandi aadressil: XXX ning jagada müügist

saadud raha pärijate vahel vastavalt nende osadele:

3.3. Lõpetada pärijate ühisomand liikmesusele nr XX hooneühistus U -A ,

(registrikood XXX). Müüa kohtutäituri vahendusel liikmesust nr XX

hooneühistus U -A (registrikood XXX) ning jagada müügist saadud raha

pärijate vahel vastavalt nende osadele: M.C-le 2/3 osa, N.E-le 1/6 osa, I.N-ile 1/6

2-23-3030

osa.

3.4. Vara jagamise tulemusel saadud raha kanda üle pärijate kontodele:

-

M.C kontole XXX AS Swedbank kantakse üle 2/3 osa ja N.E 1/6 osa volituse

alusel;

-

I.N kontole XXX AS Swedbank kantakse üle 1/6 osa.

3.5. Jagada surnud N.E arvelduskontol nr XXX AS-is Swedbank kogutud raha,

mille saldo seisuga 16.09.2021 oli 7063,66 eurot, pärijate vahel vastavalt nende

osadele: M.C-le 2/3 osa, s.o 4709,10 eurot; N.E-le 1/6 osa, s.o 1177,28 eurot; I.N-

ile 1/6 osa, s.o 1177,28 eurot.

3.6. Jagada surnud N.E abikaasa M.C arvelduskontol nr XXX AS-is Swedbank

kogutud raha, mille saldo seisuga 16.09.2021 oli 1012,11 eurot, pärijate vahel

vastavalt nende osadele: M.C-le 2/3 osa, s.o 674,73 eurot; N.E-le 1/6 osa, s.o

168,69 eurot; I.N-ile 1/6 osa, s.o 168,69 eurot.

3.7. Raha jagamise tulemusel saadud summad kanda üle pärijate kontodele:

-

M.C kontole XXX AS Swedbank kantakse üle 2/3 osa, s.o 5383,83 eurot ja

volituse alusel N.E 1/6 osa, s.o 1345,97 eurot;

-

I.N kontole XXX AS Swedbank kantakse üle 1/6 osa, s.o 1345,97 eurot.

4. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda ning I.N-ile riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on M.C (hageja I) ja N.E (hageja II) hagi I.N (kostja) vastu

pärandavara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks. Samas asjas on menetluses K.I (kostja

seaduslik esindaja) avaldus nõusoleku andmiseks alaealise lapse I.N nimel tehingu

tegemiseks.

2. Pooled esitasid 11.03.2025 kohtule kompromisslepingu, milles on kokku lepitud N.E

pärandvara jagamises. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ning tsiviilasja menetluse

lõpetada.

3. Alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmise menetluse raames on kohus

kaasanud kohaliku omavalitsusena XXX (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) ja määranud

2 (5)

2-23-3030

I.N-ile riigi õigusabi korras esindaja, kes on tehingu heakskiitmise osas oma arvamuse

avaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 6 kohaselt lahendatakse nõusoleku

andmine lapse nimel tehingu tegemiseks hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole

kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele.

5. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks

vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7–

11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille

tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 188 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt ei või

eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav

võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või

tulevast sundosa või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.

6. Pärandaja N.E suri 16.09.2021. Kohtule esitatud pärimistunnistusest nähtub, et N.E-l on

3 pärijat (dtl 4-6):

-

M.C, kellele kuulub 1/3 suurune mõtteline osa pärandvara ühisusest;

-

N.E, kellele kuulub 1/3 suurune mõtteline osa pärandvara ühisusest;

-

I.N, kellele kuulub 1/3 suurune mõtteline osa pärandvara ühisusest.

7. Pärandvara inventuuri kohaselt kuuluvad pärandvara koosseisu (dtl 25-27):

-

pärandaja arvelduskonto nr XXX AS-s Swedbank, mille saldo seis 16.09.2021 oli

7063,66 eurot;

-

pärandaja abikaasa M.C arvelduskonto nr XXX AS-s Swedbank, mille saldo seis

16.09.2021 oli 1012,11 eurot;

-

korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Korteriomandi eeldatav

turuväärtus оп 56 000 eurot.

-

kinnistu (suvila) asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Kinnisvara eeldatav turuväärtus

оп 26 000 eurot;

-

liikmesus HÜ-s U -A (XXX), liikmemaksumääraga XX, mis võimaldab kasutada

garaažiboksi nr XX asukohaga: XXX (registriosa nr XXX). Vara eeldatav turuväärtus

on 37 000 eurot;

-

sõiduauto Audi Аб Avant, registreerimismärgiga XXX, 1994 е.а. Vara eeldatav väärtus

on 200 eurot (hageja sõnul on sõiduk utiliseeritud, vt dtl 157, ajamärge 00:17:36).

8. Kohus selgitab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub

pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus) ning pärandvara ühisusele ja kaaspärijate

vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid (PärS § 147). PärS § 152 lg 4 näeb ette,

et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse

kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti (PärS § 152 lg

3). Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või

nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale (PärS § 151 lg 1).

Pärandvara on võimalik jagada ka osaliselt. Alaealise nimel pärandvara jagamise lepingu

sõlmimiseks on vajalik kohtu nõusolek.

9. Kohtule esitati 11.03.2025 hagejate ja kostja vaheline kompromissileping, mille on

alaealise kostja nimel sõlminud tema ema K.I . Kompromissiga jagati pärandvara viisil, et

3 (5)

2-23-3030

korter, suvila ja hooneühistu liikmelisus müüakse kohtutäituri kaudu avalikul

enampakkumisel ning saadud tulem jagatakse pärijate vahel vastavalt järgmistele osade

suurustele: 2/3 M.C-le, 1/6 N.E-le ja 1/6 I.N-ile. Ka arvelduskontodel olev raha jagatakse

vastavalt kokku lepitud osade suurustele.

10. Kohus selgitab, et peab kontrollima, kas pärandvara jagamine kahjustab alaealise kostja

huve. Kuivõrd hagejatel ja kostja seaduslikul esindajal puudus tehingu tegemiseks kohtu

eelnev heakskiit, hindab kohus, kas esinevad alused tehingu hilisemaks heakskiitmiseks.

11. Kohus tuvastas, et N.E ja M.C olid abielus alates 31.12.1968 kuni pärandaja surmani

ning varasuhetele kohaldatakse ühisvararežiimi (vt dtl 4). Kompromissis lepiti kokku

erinevalt pärimistunnistuses märgitud pärandiosade suurustest pärandvara jagamise osade

suurustes järgmiselt: 2/3 M.C-le, 1/6 N.E-le ja 1/6 I.N-ile. Osade suurused erinevad

pärandiosa suurustest põhjusel, et pärandajale kuulunud vara oli ühisvaras M.C varaga.

Kohus leiab, et pärijad ei ole kompromissis alaealise lapse kahjuks kõrvale kaldunud

pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 2 ls 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt jagatakse

pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale. Kohtu hinnangul ei kahjusta

pärandvara jagamine kompromissi toodud viisil alaealise kostja õigusi ja huve. Kostja ei ole

esitanud vastuhagi ega avaldanud põhjendatud vastuväiteid, mille kohaselt ei saa pärandvara

jagada hagis nõutud viisil. Olukorras, kus kostja ei ole hagile põhjendatud vastuväiteid ega

vastuhagi esitanud, on kompromissi sõlmimine alaealise kostja huve järgiv, kuivõrd hoiab ära

edasiste menetluskulude tekkimise.

12. XXX (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) esindaja Marina Mul esitas kohtule

28.03.2025 seisukoha (dtl 104-106), milles leidis, et tehing peab olema teostatud lapse

huvides, mille tagajärjel lapse materiaalne olukord paraneb. Kokkuleppes ei olnud näha

seoses lapse huvidega midagi õigusvastast, mistõttu toetas linn avaldust nõusoleku saamiseks

alaealise lapse I.N nimel tehingu tegemiseks.

13. I.N-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja asus 01.04.2025 (dtl 112-113)

menetlusdokumendis seiskohale, et kompromissina pärandavara jagamise viis ei ole lapse

huvides, sest laps soovib saada korteri XXX omanikuks ja muud vara laps ei soovi. Kohus ei

nõustu esindaja seisukohaga. Kohus kuulas alaealise lapse ära 13.10.2025. Laps avaldas, et

soovib raha jagamist, mitte korterit, sest siis saab ta hiljem endale korteri soetada. Kohtu

hinnangul asjaolu, et laps soovib pärandvara jagada muul viisil, ei tähenda, et see kuidagi

lapse huve kahjustaks. Laps ei arvesta korteri ülalpidamisest tekkivate täiendavate kulutustega

ega ole avaldanud soovi korterit tulevikus ise kasutama hakata. Alaealise lapse vara

pärandvara jagamise tulemusel ei vähene ja seda saab kasutada tema huvides. Kohus kiidab

heaks kostja seadusliku esindaja K.I poolt alaealise lapse nimel kompromissi sõlmimise

vastavalt kohtumääruse resolutsioonis toodule.

14. Alaealise lapse esindaja viitas 27.05.2025 (dtl 117), et kompromiss ei kajasta poolte

tegelikke tahteid pärandvara jagamise viisi osas, sest M.C avaldas talle, et ei soovi müüa

pärandavarasse kuuluvad kinnisasjad enampakkumisel. Samuti on lapse ema K.I öelnud, et ei

ole kohtule esitatud kompromissi läbi lugenud ning tema pani kompromissile allkirja kuskil

poes. Kohus pidas 13.10.2025 kohtuistungi veendumaks, et pooled (sh kostja seaduslik

esindaja) on aru saanud, mis tingimustel nad kompromissi on sõlminud ja millised on

kompromissi sõlmimise tagajärjed. Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise

õiguslikke tagajärgi TsMS §-s 432 mõttes ja selle sundtäitmisega seonduvat. Kohus veendus,

et pooled soovivad 11.03.2025 kompromissi kinnitada kokku lepitud tingimustel ja M.C

mõistab võimalikke tagajärgi seoses jagatava korteriga aadressil XXX. Kohus selgitas ka

võimalust kompromissis märgitud tingimuste muutmiseks ja uue kompromissi sõlmimiseks,

kuid pooled kokkulepet muuta ei soovinud.

4 (5)

2-23-3030

15. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

16. Kostja on alaealine. Kohus on heaks kiitnud kostja seadusliku esindaja poolt

kompromissilepingu sõlmimise (PKS § 120 lg 1, § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 p 2). Kohus leiab, et

käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei ole

kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei

riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi

TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata.

17. Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi

alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse

lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda

sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

18. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS §

168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja kulud täielikult

või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab alaealisele lapsele riigi õigusabi korras õigusabi

osutanud esindaja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda ning teiste

menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 168 lg-st 3 järgi menetlusosaliste endi kanda.

19. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

20. Viru Maakohus andis 22.01.2025 määrusega alaealisele lapsele I.N-ile riigi õigusabi

alaealise esindamiseks käesolevas tsiviilasjas kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

kulud. Kuna riigi õigusabi anti kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud RÕS § 8 p 1

mõttes, on alaealine laps vabastatud riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise

kohustusest.

21. Hageja on võimalik taotleda TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud

riigilõivu tagastamist.

22. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

5 (5)