4-25-3049/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-3049

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-3049

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Enriko Tšernovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 24. juuli 2025 kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2610,25,003451

Menetlusalune isik

Enriko Tšernov (isikukood: 38612035732; elukoht:

XXX; e-post: XXX; telefon: XXX)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

(registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn,

Tartu linn, Tartu maakond)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Enriko Tšernovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24. juuli 2025

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2610,25,003451 rahuldamata.

2. Saata kohtuotsus Enriko Tšernovile ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24. juuli 2025 otsusega väärteoasjas nr

2610,25,003451 määrati Enriko Tšernovile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel

rahatrahv 584 eurot. Otsuse kohaselt juhtis Enriko Tšernov 24. juulil 2025 kell 19.09

Elva vallas, Tartu maakonnas, Jõhvi - Tartu - Valga, 180. km

mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 128 +/- 8 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel

teelõigul on 90 km/h. Sellega ületas Enriko Tšernov lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30

km/h.

2. Enriko Tšernov esitas 4. augustil 2025 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 24. juuli 2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2610,25,003451 ja ka 25.

juuli 2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220192878059. Kaebuse esitaja palub

mõlemad otsused tühistada ja lõpetada väärteoasja menetlus. Menetlusalune isik leiab, et

otsuste tegemisel on oluliselt eiratud menetlusõiguse norme. Väärteoasjas nr

10220192878059 tehtud kiirmenetluse otsuse kohaselt pani Enriko Tšernov LS § 227 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo toime 25. juulil 2025 kell 19.09. Menetlusalune isik märgib

kaebuses, et tegelikult ta sel päeval väärtegu toime ei pannud, ta ei liigelnud 25. juulil Jõhvi –

Tartu – Valga maanteel ning tema juhitava sõiduki kiirust ei kontrollitud. Nimetatud väidet

kinnitab kiirusemõõturi kasutamise protokoll, aga ka kohtuvälise menetleja hilisem tegevus –

uue kiirmenetluse otsuse koostamine. Menetlusaluse isiku arvates parandas politseiametnik

kiirmenetluse otsuses tehtud vea lubamatul viisil. Kuivõrd seadus ei anna kohtuvälisele

menetlejale õigust oma otsust muuta või tühistada, otsustas ametnik koostada uue

kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2610,25,003451, millega karistas Enriko Tšernovi uuesti

sama väärteo eest. Samas puudub otsusel menetleja allkiri ning seda ei ole menetlusalusele

isikule tutvustatud. KarS § 2 lg 3 sätestab, et sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu

korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Enriko

Tšernov leiab, et kohtuväline menetleja on teda sama teo eest kaks korda karistanud.

Menetlusalune isik teatas, et peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjaliku menetluses.

3. Kohtuväline menetleja vaidleb 5. septembri 2025 seisukohas kaebusele vastu. Kohtuväline

menetleja märgib, et patrullpolitseinik Raili Põder koostas 24. juulil 2025 kiirusmõõturi

kasutamise protokolli, mille kohaselt fikseeriti 24. juulil 2025 kell 19.09 Tartumaa Elva vallas

Jõhvi – Tartu – Valga mnt 180. km suunaga Tartu poole Enriko Tšernovi juhitud

mootorsõiduki BMW 530D reg. märk XXX kiiruseks 128 +/- 8 km/h. Lõplik mõõtetulemus

120 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Protokolli allkirjastasid

patrullpolitseinik Raili Põder ja Enriko Tšernov. Lisaks koostas grupijuht Hannes Hendrikson

24. juulil 2025 (kiirmenetlusotsusel algne kuupäev 25. juulil 2025) menetlusalusele isikule

Enriko Tšernovile kiirmenetlusotsuse nr 10220192878059, selle kohta, et 24. juulil 2025

(kiirmenetlusotsusel algne kuupäev 25. juuli 2025) kell 19.09 Tartu maakonnas Elva vallas

mnt nr 3 180. km, Valga – Tartu vahel, suunaga Tartu poole juhtis menetlusalune isik Enriko

Tšernov mootorsõidukit BMW 530D reg. märk XXX asulavälisel teel kiirusega 128 +/- 8 km/

h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 90km/h. Sellega ületas lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 30 km/h. Kiirmenetluse otsuse kohaselt määrati isikule karistuseks liiklusseaduse §

227 lg 2 alusel rahatrahv 73 trahviühikut, mis on 584 eurot. Kiirmenetluse otsuse allkirjastas

Hannes Hendrikson. Menetlusalune isik Enriko Tšernov kinnitas oma ütlustes

kiiruseületamist 24. juulil 2025 ja allkirjastas samal päeval kiirmenetluse otsuse blanketi.

Kohtuvälise menetleja ametnik grupijuht Hannes Hendrikson kirjutas ekslikult kiirmenetluse

otsusele nr 10220192878059 vale koostamise kuupäeva ja rikkumise kuupäeva. Kui ta märkas

eksimust, võttis ta järgmisel päeval ehk 25. juulil 2025 telefoni teel ühendust menetlusaluse

isiku Enriko Tšernoviga ja selgitas oma eksimust. Ametnik teavitas, et teeb kiirmenetluse

otsuse blanketil kuupäevade osas parandused. Ametnik tegi parandused ja kinnitas need oma

allkirjaga. Seejärel sisestati kiirmenetluse otsus nr 10220192878059 politsei

menetlusinfosüsteemi juba parandatud andmetega ja asja registreerimisel genereeriti

materjalile ka väärteoasja nr 2610,25,003451. Pärast seda ilmus kiirmenetluse otsus nähtavale

ka e-toimiku vahendusel. Kohtuväline menetleja ei ole koostanud kahte otsust. Kohtuväline

menetleja koostas menetlusalusele isikule kiirmenetlusotsuse blanketil nr 10220192878059.

Kiirmenetlusotsuse sisestamisel politsei infosüsteemi tekkis sellele materjalile väärteoasja

number 2610,25,003451. Kiirmenetluse otsusel olev blanketi number on ka hilisemalt

rahatrahvi tasumisel aluseks olev viitenumber. Kohtuväline menetleja leiab, et ei ole

kiirmenetluse otsust muutnud ega tühistanud. Kiirmenetlusotsusele tehti kuupäevade osas

parandus ja sellest teavitati ka menetlusalust isikut telefoni teel. Isik selles osas vastuväiteid

ametnikule ei esitanud. Paranduse teinud ametnik on parandused blanketil nõuetekohaselt

märkinud ja need oma allkirjaga kinnitanud. Otsusel ei ole muudetud rikkumise muid

asjaolusid ega kvalifikatsiooni. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistus tuleb jätta

muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leidis, et asja on võimalik lahendada

kirjalikus menetluses.

Kohtu seisukoht

4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus on kohtuvälisele menetlejale, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, saatnud

kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning

mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, märgib alljärgnevat.

8. Kohtuväline menetleja on 24. juulil 2025 teinud kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt rikkus

Enriko Tšernov liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt on

suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Talle heidetakse ette, et ta

juhtis 24. juulil 2025 kell 19.09 mootorsõidukit kiirusega 128 +/- 8 km/h. Suurim lubatud

kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Järelikult ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 30 km/h.

9. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui

väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused

ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku § 19; selgitatud, et kiirmenetluses

väärteoprotokolli ei koostata; võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui

isik nõustub kiirmenetlusega.

10. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja järginud kiirmenetluse otsuse tegemisel kõiki

nõudeid. Enriko Tšernovile on teatatud tema õigused ja kohustused ja selgitatud, et

kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Menetlusalune isik on kinnitanud oma allkirjaga

24. juulil 2025, et ta on kiirmenetlusega nõus ja tal on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi

ja ta on tutvunud väärteo kirjeldusega.

11. Kohus on seisukohal, et Enriko Tšernovile ei ole sama rikkumise eest kahte otsust

koostatud. Arusaamatus on tekkinud sellest, et kohtuväline menetleja on esmalt vormistanud

kiirmenetluse otsuse blanketil, mis kannab numbrit 10220192878059 ja hiljem sisestanud

selle oma andmebaasi, kus väärteoasi sai numbriks 2610,25,003451. Kohtuväline menetleja

eksis kiirmenetluse otsuse blanketile nr 10220192878059 andmete märkimisel. Nii märkis

ametnik otsuse koostamise kuupäevaks 25. juuli 2025 ja sellest tulenevalt ka väärteo

toimepanemise kuupäevaks 25. juuli 2025. Kohtuväline menetleja selgitas vastuses

menetlusaluse isiku kaebusele, et valed kuupäevad kirjutas ta ekslikult ja kohe järgmisel

päeval kui kohtuvälise menetleja ametnik seda märkas ehk 25. juulil 2025, võttis ta telefoni

teel ühendust menetlusaluse isiku Enriko Tšernoviga ja selgitas oma eksimust otsuse

koostamisel. Ametnik tegi kiirmenetluse otsuse blanketil nr 10220192878059

parandusmärked ja kinnitas need oma allkirjaga. Kiirmenetluse otsuse esimesel lehel, kus on

otsuse koostamise kuupäeva lahter, on ametnik tõmmanud maha kuupäeva „25“ ja selle peale

kirjutatud kuupäeva „24“ . Blanketi vasakus ääres kirje „Parandus õige, koostamise aeg“ ja

allkiri. Kiirmenetluse otsuse blanketi teisel lehel on väärteo kirjelduse lahtris tõmmatud maha

kuupäev „25“ ja asemel on kirjutatud kuupäev „24“. Blanketi vasakus ääres kirje „Parandus

õige, rikkumise aeg. Isik teavitatud 25.07 telefoni teel.“ ja allkiri. Kiirmenetluse otsus nr

10220192878059 sisestati politsei menetlusinfosüsteemi juba parandatud andmetega ja sellele

materjalile genereeriti väärteoasja nr 2610,25,003451. Andmebaasi sisestamise järel ilmus

otsus menetlusalusele isikule nähtavale ka e-toimiku vahendusel. Seega ei ole kohtuväline

menetleja koostanud Enriko Tšernovile kahte otsust. Kohtuväline menetleja selgitas vastuses

kaebusele, et kiirmenetluse otsusel nr 2610,25,003451 on näha rahatrahvi tasumisel

kasutatavat viitenumbrit 10220192878059, mis on ka politseiametnik Hannes Hendriksoni

koostatud kiirmenetluse otsuse blanketi number. Seegi kinnitab, et tegemist on sama otsusega,

kuna kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt on kiirmenetluse otsuse blanketil olev number

rahatrahvi tasumisel kasutatav viitenumber. Nii on see märgitud ka kiirmenetluse otsuse

blanketi osas, kus asuvad makserekvisiidid. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et

kahte otsust sama rikkumise kohta tehtud ei ole. Samuti ei ole kohtuväline menetleja asunud

tehtud otsust muutma. Kohtuväline menetleja on parandanud otsuse andmeid.

12. Kohtu arvates on tõendatud, et väärtegu, milles Enriko Tšernovi süüdistatakse, on aset

leidnud ja selle on pannud toime Enriko Tšernov.

13. Kaebuses märgib Enriko Tšernov, et ta ei liigelnud 25. juulil 2025 Jõhvi – Tartu – Valga

maanteel ja tema sõiduki kiirust sellel kuupäeval ei kontrollitud. Seega ei saanud ta väärtegu

toime panna ja otsus tuleb tühistada. Kohus sellega ei nõustu. Eelpool on leidnud tõendamist,

et kohtuväline menetleja eksis kiirmenetluse otsuse blanketile nr 10220192878059 andmete

kandmisega. Kui ametnik oma viga märkas, siis tegi ta parandused ja teavitas sellest ka

menetlusalust isikut, kellel vastuväiteid ei olnud. Vaidlust ei ole selles, et kiirmenetluse otsuse

blanketile on märgitud otsuse koostamise kuupäevaks ja väärteo toimepanemise kuupäevaks

25. juuli 2025. Hilisemalt on kuupäeva parandatud ja loetud õigeks otsuse tegelikuks

koostamise kuupäevaks ja väärteo toimepanemise kuupäevaks 24. juuli 2025. Kohtul ei ole

alust kahelda, et väärtegu on pandud toime 24. juulil 2025. Seda kinnitavad ka teised

väärteotoimikus olevad tõendid. Mis puudutab rikkumise toimepanemise aega, siis ei heidagi

keegi ette väärteo toimepanemist 25. juulil 2025, vaid 24. juulil 2025.

14. Kirjalikest tõenditest on väärteoasja materjalide juures kiirusemõõturi kasutamise

protokoll, mille järgi teostas Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Raili Põder 24. juulil 2025

riikliku järelevalve korras Enriko Tšernovi juhitud mootorsõiduki BMW 530D reg. märgiga

XXX liikumiskiiruse mõõtmist väärteootsuses kohas ja tuvastas kiiruseületamise. Metrosert

taatlustunnistusest TTRS-25/00108 nähtub, et mõõtevahend taadeldi 3. juulil 2025 ning see

vastab esitatud nõuetele. Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus

tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat. Eelnevast on näha, et mõõtevahend oli taadeldud, ei ole kahtlust, et

sõidukiirust mõõtis pädev ametnik ja mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat. Seetõttu leiab

kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud.

15. Rikkumise kirjeldus on nii parandatud andmetega kiirmenetluse otsuse blanketil nr

10220192878059 kui kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2610,25,003451 on sama. Enriko

Tšernov juhtis 24. juulil 2025 kell 19.09 Elva vallas, Tartu maakonnas, Jõhvi - Tartu – Valga

maantee, 180. km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 128 +/- 8 km/h. Suurim lubatud

kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Sellega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 30 km/h. Kiirmenetluse otsuse blanketil, mis oli aluseks hilisemale otsuse

sisestamisele andmebaasi, on Enriko Tšernov märkinud, et ta ületas natukene kiirust 24. juulil

2025. Ka otsuse lõpus on Enriko Tšernov oma allkirjaga ja kuupäevaga 24. juuli 2025

kinnitanud, et ta on saanud anda väärteo kohta ütlusi ja otsuse ärakirja on ta 24. juulil 2025

kätte saanud. Juhul kui kohtuväline menetleja oleks teinud otsuse 25. juulil 2025, siis ei oleks

saanud Enriko Tšernov oma allkirjaga otsuse kättesaamist 24. juulil 2025 kinnitada. Lisaks on

veel teised eelpool märgitud tõendid, mille põhjal saab kogumis kohus lugeda tõendatuks, et

Enriko Tšernov on pannud väärteo toime just 24. juulil 2025 ja täitnud LS § 227 lg 2

sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.

16. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. VTMS § 15 lg 3

sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

17. Kohtu hinnangul pani Enriko Tšernov süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Enriko Tšernov ületas lubatud

sõidukiirust vähemalt 30 km/h võrra, mis on sedavõrd suur kiiruseületamine, et see ei saanud

talle märkamatuks jääda, see pidi talle olema tajutav. Järelikult pidi ta saama aru, et sellise

tegevusega teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu või pidi seda vähemalt möönma.

Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

18. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub

seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada.

Karistus

19. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

20. LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

21. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole

sanktsiooni keskmist määra (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017 otsus asjas nr

3-1-1-6-17, p 9). Kohtuväline menetleja karistas Enriko Tšernovi rahatrahviga 73 trahviühiku

ulatuses, mis on 584 eurot.

22. Kohtu arvates vastab Enriko Tšernovile määratud rahatrahv tema süü suurusele.

Menetlusalune isik liikus õhtusel ajal maanteel, mis on tavapäraselt tiheda liiklusega.

Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem

või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Kohtu

hinnangul on menetlusaluse isiku süü vähemalt keskmine. Kiiruseületamine ei jäänud

seadusesättes toodud vahemiku (21-40 km/h) alumise piiri juurde, vaid selle keskele.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul on kohtuvälise

menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele.

Karistus peab olema distsiplineeriv ja avaldama mõju menetlusaluse isiku seaduskuulekusele.

Karistuse muutmiseks kohtu arvates põhjust ei ole.

23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Enriko Tšernovi kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

Kohtunik