3-25-3313/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3313

Määruse kuupäev

21. oktoober 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses ebahügieeniliste

kinnipidamistingimustega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist

väljastada talle hügieenitarbed ja tagada vangla ruumide igapäevane koristamine ning

Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema tervise

kahjustamisega.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-25-3313 menetlus osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema väärikuse alandamisega.

3. Võtta asja materjalide juurde X-i vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte

ajavahemiku 9. juuni kuni 8. oktoober 2025 kohta.

4. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 4 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 252 lg 7, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 9. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse Tartu Vangla

vastu seoses ebahügieeniliste kinnipidamistingimustega. Kaebaja palub tuvastada vangla

tegevuse õigusvastasus, kohustada vanglat lõpetama õigusvastased tegevused ning mõista

kaebaja kasuks välja rahaline kompensatsioon kohtu äranägemisel seoses kaebaja tervise

kahjustamise ja väärikuse alandamisega. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras talle

viivitamatult hügieenivahendite väljastamist. Edaspidi palub kaebaja väljastada talle

hügieenitarbeid vajaduse ja mitte graafiku järgi. Kaebaja on korduvalt esitanud vanglale

3-25-3313

avaldusi seoses vanglas esineva mustuse, akende pesemise, spordisaali koristamise, isikliku

hügieeni eest hoolitsemisega jne, kuid vangla ei reageeri kaebaja avaldustele.

Kinnipeetavatest majandustöölised ei korista vanglat piisava hoolega. Ruume, kus hoitakse

kinnipeetavaid ööpäevaringselt, peab koristama igapäevaselt, kuid ruume ei koristata ega

õhutata. Vangla ei sunni teisi kinnipeetavaid ennast pesema, mistõttu kambrid haisevad.

Kaebajale toodi pesumajast pestud riided, millelt pudenesid putukad. Kaebajale ei väljastata

vahendeid koristamiseks ja isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks, kuigi kaebajal ei ole tööd

ning sissetulekut. Ebasanitaarsed tingimused on toonud kaasa erinevate haiguste leviku ja

kinnipeetavate, sh kaebaja, haigestumisi. Kaebaja sai sügelised ja seenhaiguse. Kaebajal ei

olnud millegagi pesta riideid ega vooditarbeid ning vangla andis talle raviks üksnes kreemi.

Kaebaja kirjeldab ka muid terviseprobleeme (hingamisteede haigus, hingeldus, sügelus jne).

Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, riigi õigusabi ja tõlkeabi.

2. Kohus tõlkis X-i kaebuse eesti keelde ning tõlge saabus kohtusse 13. oktoobril 2025.

3. Tartu Halduskohus andis 13. oktoobri 2025. a määrusega Tartu Vanglale tähtaja kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha ja asjakohaste dokumentide esitamiseks.

4. Tartu Vangla esitas 20. oktoobril 2025 kohtule seisukoha, milles palub jätta kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ühtlasi esitas vangla kohtule kohtueelse menetluse

materjalid. Kaebajale on väljastatud hügieenitarbeid järgmiselt: 15. jaanuaril 2025 anti talle

majapidamisseep ja valge seep (tualettseep), 28. jaanuaril 2025 anti valge seep ning 26.

märtsil, 7. mail, 21. mail, 18. augustil ja 9. oktoobril 2025 anti talle iga kord hambahari,

hambapasta, majapidamisseep, raseerija (4tk), valge seep ja šampoon. Vangla on piisava

regulaarsusega ja piisaval määral taganud kaebajale hügieenivahendid isikliku hügieeni eest

hoolitsemiseks. Hügieenitarbeid väljastatakse vajaduspõhiselt ning vastav töökorraldus on

välja pandud kõikide eluosakondade teadete tahvlile. Kinnipeetaval säilib alati võimalus ka

endal kauplusest hügieenitooteid osta. Vangla on korraldanud eluosakonna olmeruumide

korrashoiu. Samuti ei ole vanglale äratuntav, milliseid pöördumatuid kahjulikke tagajärgi

võiks kaebajale kaasneda isegi juhul, kui osakond ei ole sedavõrd puhas, kui kaebaja soovib.

Kinnipeetavatel on ka endal kohustus seista hea ühiskasutatavate ruumide korrashoiu eest.

Vanglal puudub ligipääs kaebaja terviseandmetele, kuid on väheusutav, et eluosakonna

koristamine on vahetult seotud osakonnas sügeliste võimaliku levikuga. Usutav ei ole ka see,

et liiv trepikojas või eluosakonna põrandal võiks põhjustada seenhaigusesse nakatumist.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja palub kohtule esitatud kaebuses tuvastada

Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus, kohustada vanglat lõpetama õigusvastased tegevused

ning mõista kaebaja kasuks välja rahaline kompensatsioon kohtu äranägemisel seoses kaebaja

tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud

kohtule HKMS § 37 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel kohustamis- ja hüvitamiskaebuse. Kohustamis- ja

hüvitamisnõuete raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole

eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamisnõue on

hõlmatud kohustamis- ja hüvitamisnõudega. Kaebuse põhjendusi ja kohtueelse menetluse

materjale arvestades mõistab kohus, et kaebaja nõuab vangla kohustamist väljastada talle

hügieenitarbed ning tagada vangla ruumide igapäevane koristamine. Samuti nõuab kaebaja

vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema väärikuse alandamise ja tervise

3-25-3313

kahjustamisega põhjendusel, et vangla ei ole väljastanud talle vahendeid koristamiseks ja

isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks ega taganud vanglas hügieenilisi tingimusi. Lisaks nõuab

kaebaja esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel vangla kohustamist väljastada

talle viivitamatult hügieenitarbed. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi

õigusabi.

6. Kohus tagastab osaliselt esitatud kaebuse (I) ning lõpetab ülejäänud osas haldusasja

menetluse (II). Seejärel lahendab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (III) ja viimaks

kaebaja riigi õigusabi taotluse (IV).

I

7. HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja

ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja kohustamis- ja hüvitamisnõuete lahendamiseks on kohustuslik

kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-tes 5 ja 8. VangS § 11 lg 5

kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et

kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile

ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt

rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 sätestab, et

vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda

tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

8. Kaebaja esitas 15. septembril 2025 Tartu Vanglale avalduse, milles heidab vanglale ette

asjaolu, et inspektor-kontaktisik keelab vangla personalil väljastada talle hügieenitarbeid,

millest võib järeldada, et kaebaja taotleb talle ka hügieenitarvete väljastamist. Vangla

lahendas kaebaja avalduse 1. oktoobri 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/5276-2 (dtl 107).

Kaebaja esitas 3. oktoobril 2025 eelnimetatud vastuse peale vaide (dtl-d 108 ja 113), kuid

vangla ei ole kaebaja vaiet veel lahendanud ning möödunud ei ole ka vaide lahendamise 30-

päevane tähtaeg (VangS § 11 lg 7).

9. Kaebaja esitas vanglale 18. augustil 2025 avalduse, milles väljendas rahulolematust vangla

eluosakondades hügieeni tagamise osas, mille vangla lahendas 23. septembri 2025. a

vastusega nr 6-7/2-25/2947-2 (dtl 22), kuid kaebaja ei ole esitanud vangla vastuse peale vaiet,

milles oleks nõudnud ruumide igapäevast koristamist vms. Samuti on kaebaja esitanud

vanglale avaldusi, milles juhib tähelepanu koristamises esinevatele puudujääkidele, millele

vangla on vastanud kui märgukirjadele (vt nt Tartu Vangla 24. jaanuari 2025. a vastus nr 2-

2/2-25/211-2 ja 6. veebruari 2025. a vastus nr 2-2/2-25/326-2, dtl-d 44 ja 47), kuid kaebaja ei

ole esitanud vanglale konkreetseid taotlusi ega vaidlustanud vangla vastuseid vaidemenetluse

korras.

10. Kaebaja ei ole esitanud Tartu Vanglale taotlust mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

tema tervise kahjustamisega (sh sügeliste, seenhaiguse või hingamisteede haiguste

3-25-3313

põhjustamisega) põhjendusel, et vangla ei väljasta talle vahendeid koristamiseks ja isikliku

hügieeni eest hoolitsemiseks ega taga vangla ruumide piisavat koristamist. Kaebaja esitas 5.

mail 2025 vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vangla ruumides

hügieeni tagamisega, kuid ei nõudnud seal kahju hüvitamist seoses talle põhjustatud

terviseprobleemidega. Kaebaja kirjeldab seal, kuidas teised kinnipeetavad sügelisi põdesid

ning kuidas eluosakonna tingimused toovad üleüldiselt kaasa ohu kinnipeetavate tervisele

(dtl-d 77-101). Kaebaja rõhub kahjunõudes tema keelelisele diskrimineerimisele ja väärikuse

alandamisele ega väida, et tema tervist oleks kahjustatud.

11. Kaebaja on esitanud vanglale erinevaid võõrkeelseid pöördumisi seoses kaebuse

asjaoludega, mille vangla on kaebajale tõlkimise korraldamiseks tagastanud (dtl-d 7, 14, 18 ja

41), kuid kohtule ei ilmne, et kaebaja oleks oma avalduste tagastamist vaidemenetluse korras

vaidlustanud. Samuti ei ilmne vangla kirjeldatud kaebaja avalduste kokkuvõtlikest

kirjeldustest, et tegemist oleks vaiete või kahjunõuetega, mille ebaõigel tagastamisel tuleks

kohtueelne menetlus lugeda nõuetekohaselt läbituks.

12. Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust osas, milles ta nõuab

Tartu Vangla kohustamist väljastada talle hügieenitarbed ja tagada vangla ruumide

igapäevane koristamine ning vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema

tervise kahjustamisega. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse eelkirjeldatud osas

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

II

13. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt

võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne

kaebuse menetlusse võtmist.

14. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui

isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

RVastS § 18 lg 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib

kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kohtu

hinnangul saab Tartu Vangla 1. aprilli 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/40-2, 2. aprilli 2025. a

otsusega nr 1-9/2-25/45-2 ja 29. juuli 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/223-3 lugeda kohustusliku

kohtueelse menetluse läbituks osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist seoses tema väärikuse alandamisega põhjendusel, et vangla ei väljastanud

talle vahendeid koristamiseks (täpsemalt WC puhastamiseks) ja isikliku hügieeni eest

hoolitsemiseks ning ei taga vangla ruumide hügieenilisi tingimusi. Kaebajale toimetati

kohtueelset menetlust lõpetavad lahendid kätte vastavalt 3. aprillil 2025 ja 29. juulil 2025

(dtl-d 62, 76 ja 104). Koristamis- ja hügieenivahenditega seonduva hüvitamiskaebuse

esitamise 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema seega 4. aprillil 2025 ja möödus 3. mail 2025,

mis oli laupäev. Seega oli selles osas kaebuse esitamise viimane päev 5. mai 2025 (HKMS §

67 lg 4). Ruumide hügieeniliste tingimuste tagamisega seonduva kaebuse esitamise 30-

päevane tähtaeg hakkas kulgema 30. juulil 2025 ja möödus 28. augustil 2025. Kaebaja andis

kaebust sisaldava kirja Tartu Vanglale üle alles 9. oktoobril 2025, mida loetakse ka kohtule

3-25-3313

kaebuse esitamise kuupäevaks (HKMS § 68 lg 4). Seega esitas kaebaja halduskohtule kaebuse

hilinenult.

15. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama

objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise

subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.

Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku

küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.

Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud

eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja

arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08,

p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas

nr 3-3-1-18-16, p 13). Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale võimalust tähtaja ennistamise

taotluse esitamiseks, kuna tähtaja ennistamiseks puudub ilmselgelt mõjuv põhjus.

Kaebetähtaja pikaajaline ületamine ei saa olla põhjendatud. Tartu Vangla 1. aprilli 2025. a

otsuses nr 1-9/2-25/40-2, 2. aprilli 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/45-2 ja 29. juuli 2025. a otsuses

nr 1-9/2-25/223-3 on edasikaebekord- ja tähtaeg nõuetekohaselt märgitud ning kaebajal oli

seda võimalik järgida. Kaebajal on arvestatav halduskohtumenetlustes osalemise kogemus.

Kaebaja on aastate jooksul Tartu Halduskohtus algatanud 619 kohtuasja, ainuüksi 2025. a on

ta esitanud Tartu Halduskohtule 14 kaebust ja 2024. a 29 kaebust. Seega pidi kaebaja mõistma

tähtaegade järgimise vajadust ning tähtaja rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kaebajal ei

olnud alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja

jooksul (Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1235, p 9;

Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kohtule

ei ilmne, et kaebaja jaoks oleks varem kui 2025. a oktoobris kaebuse esitamine olnud

võimatu, kuivõrd ta on kohtule esitanud mitmeid kaebusi nt 2025. a juulis, augustis ja

septembris. Kaebaja ei ole kaebetähtaja järgmisel olnud ise piisavalt hoolikas.

16. HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja

menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva

haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist seoses tema väärikuse alandamisega. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole

menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

III

17. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud

menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS

§ 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 9. juuni

kuni 8. oktoober 2025 kohta. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole

kaebaja sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu

üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse

eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks

vabastada kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel.

3-25-3313

18. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse

õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

19. Kuna Tartu Vanglas toimub käesoleval hetkel seoses kaebajale hügieenitarvete

väljastamisega vaidemenetlus, siis on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise

üle. Kuigi kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, siis puudub alus selle

rahuldamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille

kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske

(Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu

hinnangul kaebajat sellised tagajärjed ei ähvarda ning tal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

Tartu Vangla kinnitusel väljastati kaebajale viimati hügieenitarbeid 9. oktoobril 2025. Talle

anti hambahari, hambapasta, majapidamisseep, raseerija (4tk), valge seep ja šampoon. Enne

seda väljastati kaebajale samad esemed 18. augustil 2025 (dtl 37). Kohtul puudub alus vangla

väidetes kahelda. Seega on vangla kaebajale hiljaaegu hügieenitarbed väljastanud ning kohus

ei pea tõenäoliseks, et kaebaja on niivõrd lühikese aja jooksul talle antud hügieenitarbed juba

ära kasutanud. Seega on tal olemas vajalikud esemed isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks

ning esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajal ei ole põhjendatud.

20. Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

IV

21. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest

nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt arvukatel kordadel

suutnud iseseisvalt vaatamata oma õigusalaste teadmiste puudumisele halduskohtumenetluses

kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on

iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi.

Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika

kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

22. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3,

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3-25-3313

Juhan Siider