2-24-17267/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17267

Kohtuasi

S.M-i hagi U.H vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.08.2025 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U.H 19.09.2025 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja S.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Vladimir Sadekov

Kostja U.H (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda

U.H

Harju Maakohtu 14.08.2025

otsuse

peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud U.H kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1(3)

Asjaolud ja menetluse käik

1. S.M (hageja) esitas 14.11.2024 Harju Maakohtusse U.H (kostja) vastu hagi abielu

lahutamiseks. Hagi asjaolude kohaselt abiellusid pooled 29.04.2022 Gruusias ning elasid

Tallinnas. Poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult alates 2023. aasta septembrist.

Hageja elab Eestis ning kostja Portugalis. Kostja pole abielu lahutamise küsimuses hagejale

vastanud. Hageja hinnangul ei saa abielusuhteid enam taastada.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Hagi on esitatud ennatlikult,

sest kostja hinnangul on võimalik leppida ning abielu jätkata.

3. Maakohus viis 11.08.2025 asjas läbi kohtuistungi, kuhu kostja ei ilmunud ning ilmumata

jätmist ei põhistanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Maakohus tegi 14.08.2025 otsuse, millega rahuldas hagi ning lahutas poolte abielu, mis on

registreeritud 29.04.2022 Gruusias. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

4.1. Maakohus leidis, et esinevad perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused

abielu lahutamiseks.

Hageja abielusuhete jätkamist ei soovi ning on kinnitanud, et abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Pooled elavad eraldi alates 2023. aasta septembrist. Vaatamata sellele, et kostja on

viidanud abielusuhete taastamise soovile, ei ole teada, et ta oleks selleks seni midagi reaalselt

ette võtnud. Ka ei pidanud kostja vajalikuks ilmuda kohtuistungile, kus oleks saanud arutada

võimalikku leppimist. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, on abielu jätkamine võimatu. Pole

alust arvata, et poolte abielusuhete taastamine on võimalik.

4.2. Maakohus pidas TsMS § 164 lg 1 alusel põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende

endi kanda.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi

uueks arutamiseks seoses vajadusega määrata kostjale ülalpidamine ning jagada poolte

ühisvara. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja ka menetlusabi taotluse

apellatsioonkaebuse riigilõivu tasumisest vabastamiseks või osade kaupa tasumiseks.

Maakohus ei arvestanud kostja majandusliku olukorraga ega andnud talle võimalust esitada

tõendeid tema ülalpidamisvajaduse kohta. Abielu kestel oli kostja täielikult abikaasa

ülalpidamisel ega omanud iseseisvat sissetulekut. Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt

ülalpidamist. Kostjal on õigus ka ühiselt omandatud vara jagamisele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

7. TsMS § 637 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui

kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

2(3)

8. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei

saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus tuvastab apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu otsuses tuvastamata

asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele

tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või kui asjaolu või tõendit ei

saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul

mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks

või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (TsMS § 652 lg 3 p-d 1 ja

2).

Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus ei hinnanud tema majanduslikku olukorda ega

andnud talle võimalust esitada tõendeid enda ülalpidamisvajaduse kohta ning ei arvestanud, et

kostjal on õigus ühiselt omandatud vara jagamisele.

Kuigi PKS §-dest 72–79 tulenevalt on lahutatud abikaasal õigus nõuda teiselt abikaasalt

ülalpidamist ja PKS §-st 37 tulenevalt ühisvara jagamist, ei ole kostja maakohtus neid

nõudeid esitanud. Samuti ei ole kostja oma vastuväidetes nende nõuete esitamise soovile

viidanud.

Tulenevalt TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Seega kuna kostja ei nõudnud

maakohtus hagejalt ülalpidamist ega ühisvara jagamist, ei saanud maakohus asja lahendamisel

nimetatud asjaoludega ka arvestada. Tulenevalt TsMS § 652 lg 3 p-dest 1 ja 2 ei ole

ringkonnakohtul praegusel juhul alust apellatsioonkaebuses esitatud uusi asjaolusid

apellatsioonimenetluses tuvastama asuda.

Kostjal on õigus esitada oma nõuded ülalpidamise saamiseks ning ühisvara jagamiseks

eraldiseisvates menetlustes.

9. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel.

10. Kuna ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, puudub alus ka kostja

menetlusabi taotluse lahendamiseks.

11. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse

menetlemisega seotud kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda.

Kuna kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud ega hagejalt selle osas vastust küsinud, ei ole

hagejal ka hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Seega hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)