2-24-136744/14 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-136744

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-24-136744

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi Q.R vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

1292,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht

XXX, 13425 Tallinn), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

(e-post: XXX)

Kostja: Q.R (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX,

7 ; tegelik elukoht teadmata)

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt Q.R (isikukood XXX) hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)

kasuks välja poolte vahel 24.10.2023 sõlmitud osamaksetega müügilepingust nr

16178055 tulenev võlgnevus 848,99 eurot ja 24.10.2023 nutikindlustuse lepingust nr

16178056 tulenev võlgnevus 35,54 eurot (kokku 884,53 eurot) ja enne hagi esitamist

sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 19.02.2024 kuni 28.01.2025 eest VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk summas 102,22 eurot.

3. Välja mõista Q.R-ilt Elisa Eesti AS kasuks alates 29.01.2025 kuni 20.10.2025 viivised

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 68,89 eurot.

4. Välja mõista Q.R-ilt Elisa Eesti AS kasuks viivised põhinõudelt summas 884,53

eurot alates 21.10.2025 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

5. Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja viivis perioodi 19.02.2024 kuni

28.01.2025 eest summas 96,14 eurot.

6. Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja viivis alates 29.01.2025 kuni

põhinõude summas 884,53 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2-24-136744

Menetluskulud

8. Jätta menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda.

9. Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

10. Määrata hageja Elisa Eesti AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

540 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja

lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 240 eurot).

11. Välja mõista Q.R-ilt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude hüvitis summas 491,40

eurot.

12. Välja mõista Q.R-ilt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (491,40

eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Q.R-il rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

14. Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–13 ning

edasikaebamise kord.

15. Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

16. Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse

§ 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise

lõpetamise tähtajaks kolm kuud.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr

EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100

eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

2-24-136744

Kohtu põhjendused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus vaid alljärgnevat:

1.1. Elisa Eesti AS esitas 11.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1079,27 euro saamiseks. Kohus tegi 14.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna

15.01.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese

astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus tegi 15.01.2025 hagejale

ettepaneku esitada oma nõue (hagi) Q.R-i vastu Pärnu Maakohtule ja põhjendada seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuda täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja esitas hagiavalduse

28.01.2025. Pärnu Maakohus 21.03.2025 keeldus hagi menetlusse võtmisest. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu määruse 23.05.2025. 28.05.2025 jättis kohus hagi

käiguta ning hageja kõrvaldas hagis esinevad puudused 20.06.2025.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled järgmised lepingud: 24.10.2023 osamaksetega

vara müügileping nr 16178055 ja 24.10.2023 nutikindlustuse leping nr 16178056. Elisa Eesti

AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid. Kostja jättis

tasumata 01.11.2023, 01.12.2023 ja 01.01.2024 esitatud arved. Kostjaga sõlmitud lepingud

võis hageja eeltoodust tulenevalt üles öelda nii VÕS § 114 lg 1 kui VÕS § 196 alusel. Kokku

on kostjal hageja ees põhiosa võlg 884,53 eurot, millest järelmaksu müügilepingust nr

16178055 tulenev võlg on 848,99 eurot ja nutikindlustuslepingust 16178056 tulenev võlg

35,54 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise üldtingimuste p 6.10 sätestatud määras

0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viivist sissenõutavaks

muutunud põhiosalt, alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.02.2024

kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.01.2025 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud

päevade arv x lepingujärgne viivisemäär 0,065% päevas. Hageja palub kohtul lisaks hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest

alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palume välja mõista

lepingus kokku lepitud viivisemääraga 0,065% päevas. 20.06.2025 vastuses märgib hageja, et

on üle vaadanud andmebaasi ning kahjuks tõepoolest ei ole kostjaga sõlmitud eraldi

kliendilepingut ning hagi lisa 3 üldtingimused ei ole lepingu osaks saanud. Kohus võttis hagi

04.07.2025 määrusega menetlusse kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates

hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse

tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

1.3. Kostjale on hagimaterjalid ja 04.07.2025 määrus kätte toimetatud avalikult, vastava teate

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.08.2025. Menetlusdokumendid loeti

kostjale kättetoimetatuks 14.09.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (29.09.2025) ega ka

käesolevani vastanud.

2. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud

osaliselt ja tuleb seega ka rahuldada osaliselt.

2.1. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

2.2 Nõude aluseks olevad osamaksetega müügileping ja nutikindlustuse leping ei ole kohtu

2-24-136744

hinnangul tarbijakrediidilepingud.

2.3 Seadus eristab nn tavalist tarbijakrediidilepingut, mille puhul tarbija krediteerimine toimub

laenu vormis ning tarbijakrediidilepinguid, kus tarbijast krediidisaaja krediteerimine toimub

muul viisil (vt § 401 lg 2) ning mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu

lepingueseme finantseerimine § 405 lg 1 tähenduses (VÕS II komm (2019) § 402, p 3.2). VÕS

§ 405 lg 1 kohaldamisala alla kuuluvad intressi tasumise kohustusega järelmaksuga

müügilepingu vormis sõlmitud tarbijakrediidilepingud ning laiemalt ka muud teenuse

osutamise või muu soorituse saamiseks tarbija poolt sõlmitavad lepingud, kus tarbijal

võimaldatakse omandatava teenuse või muu soorituse eest tasuda pärast teenuse osutamist või

muu soorituse tegemist tasutavate osamaksetega, millelt arvestatakse intressi (VÕS II komm

(2019) § 405, p 3.1). Juhul kui järelmaksuga tasutavale müügihinna osale ei lisandu intress, ei

ole tegemist krediidilepinguga. Samas tuleb arvestada, et eriti järelmaksu puhul võib

intressikokkuleppe olla varjatud, st intressi ja selle määra sageli eraldi välja ei tooda.

Müügihinnale lisatud intressi kindlakstegemiseks tuleb sellisel juhul järelmaksuga tasutavad

müügihinna osad summeerida ja võrrelda saadud tulemust müügihinnaga, mis kehtinuks

järelmaksukokkuleppe puudumisel. Kui järelmaksuta müügihind on väiksem kui järelmaksuga

tasutavate müügihinna osade summa, on vastava müügilepingu puhul ühtlasi tegemist

krediidilepinguga. Selline krediidilepinguks olev müügileping on segatüübiline leping § 1 lg 2

tähenduses (VÕS II komm (2019) § 401, p 3.1.2) (Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2025 otsus

nr 2-24-133899, p 10).

2.4 Hagi kohaselt soetas kostja hagejaga sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu alusel

Apple iPhone 14 hinnaga 849,00 eurot. 20.06.2025 vastuses hageja täpsustas, et seadme eest

pidi kostja kokkuleppe kohaselt tasuma 36 kuu vältel osamakseid summas 23,583 eurot, mis

teeb kokku 848,988 eurot. Muude tasude ega intressi tasumise kohustust kostjale lepingust ei

tulene. Kohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et pooled on sõlminud müügilepingu (VÕS

§ 208). 24.10.2023 nutikindlustuse leping aga sõlmiti osamaksetega vara müügilepingu alusel

soetatud seadme Apple iPhone14 kindlustamiseks ehk tegemist on kindlustuslepinguga VÕS §

422 lg 1 tähenduses.

2.5 VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 114

lg 1 ütleb, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse

täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei

määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg.

Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku

täiendava tähtajani. VÕS § 196 tuleneb, et kestvuslepingu võib mõjuval põhjusel üles öelda,

ning, kui mõjuvaks põhjuseks on teise lepingupoole poolne kohustuse rikkumine, siis võib

lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja

tulemusteta lõppemist. Kohtu hinnangul on hageja lepingud õiguspäraselt üles öelnud. Hageja

on kostjale vastavalt hageja nõude aluseks olevatele lepingutele võimaldanud hageja teenuste

kasutamist ning kostja on lepingute alusel esitatud arvete tasumisega jäänud viivitusse. Kostjal

on jäänud tasumata kolm järjestikust arvet: 01.11.2023, 01.12.2023 ja 01.01.2024. Lepingute

ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 19.01.2024 ning hageja ütles lepingud üles 29.01.2024.

Seega andis hageja kostjale tähtaja kohustuse täitmiseks ning kostja enda kohustust hageja ees

ei täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. Kohus on seisukohal, et kostjale kohustuse täitmiseks

antud tähtaeg oli mõistlik.

2.6 Kohus eeltoodust tulenevalt rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja 24.10.2023

sõlmitud osamaksetega müügilepingust nr 16178055 tuleneva võlgnevus 848,99 eurot ja

2-24-136744

24.10.2023 nutikindlustuse lepingust nr 16178056 tuleneva võlgnevus 35,54 eurot (kokku

884,53 eurot).

2.7 Hageja palub kostjalt välja mõista enne hagi esitamist sissenõutavaks muutnud viivise

summas 198,36 eurot ja viivised alates 29.01.2025 kuni põhinõude summas 884,53 eurot

täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Hagi kohaselt, vastavalt üldtingimuste p 6.10

järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud

maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud

päeva eest. 20.06.2025 esitatud vastusest nähtuvalt ei ole kostjaga sõlmitud kliendilepingut

ning hagi lisa 3 üldtingimused ei ole lepingu osaks saanud.

2.8 VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 ütleb, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

2.9 Arvestades, et Elisa üldtingimused ei ole kostjaga 24.10.2023 sõlmitud lepingute osaks

saanud, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seadusejärgsest määrast kõrgema

viivisemääraga. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt. Kohus

mõistab kostjalt välja viivise põhivõlgnevuselt 884,53 eurot perioodi 19.02.2024-28.01.2025

eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga ehk summas 102,22 eurot (19.02.2024-

30.06.2024 määraga 12,5% aastas, 01.07.2024-31.12.2024 määraga 12,25% aastas ja

01.01.2025-28.01.2025 määraga 11,15% aastas). Edasiulatuvalt tuleb kostjalt välja mõista

viivis samuti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ehk alates 29.01.2025 kuni

30.06.2025 määraga 11,15%, s.o summas 41,341518 eurot ning alates 01.07.2025 kuni

20.10.2025 määraga 10,15%, s.o summas 27,548864 eurot. Hagi esitamisest kuni kohtuotsuse

tegemiseni tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 68,89 eurot.

Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise alates

21.10.2025 kuni põhinõude (884,53 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg

1).

3.1. TsMS § 163 lõige 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

3.2 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

2-24-136744

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid

(TsMS § 174 lg 1).

3.3 Hageja esitas kostja vastu nõude hagihinnaga 1292,74 eurot. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

leides, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras. Seega rahuldas kohus

hagi u 91% ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses

hageja kanda.

3.4 Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu

summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot, õigusabikulud summas

338 samuti, kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni.

3.5 Riigilõivu summas 280 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus

tuleneb riigilõivuseadusest. Tegemist on seadusest tuleneva ning seega põhjendatud ja

vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

3.6 Käesolevas asjas on hageja esmalt esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

mille Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 15.01.2025 määrusega üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses ning seega on hagejal õigus TsMS § 4842 kohasele

menetluskulude hüvitisele summas 20 eurot.

3.7 Hagiavalduse kohaselt on hagejal seoses hagi esitamisega tekkinud õigusabikulud summas

338 eurot. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 2 tundi, tunnitasuga 169 eurot

(millele lisandub käibemaks).

3.8 Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul lepingulise esindaja ajakulu

taotluses toodud mahus põhjendatud ja vajalik.

3.9 Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu

170 eurot (3-2-1-159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud

vandeadvokaat ning arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames esitatud õigusabi teenuse

põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis.

3.10 Hageja põhjendatud menetluskulu on seega 540 (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 240

eurot).

3.11 Hagi osalisest rahuldamisest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena

välja mõista 91% hageja menetluskuludest ehk 491,40 eurot.

3.12 TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

2-24-136744

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

5. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui kostja esitab kaja ja kohus

jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja

lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-

14, p 11 kolmas lõik).

6. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses

kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse

esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud

jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

8. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja

elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik