2-24-141063/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.10.2025, Tallinn, tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-24-141063

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M A A vastu võla, intressi,

viivise, kulude, tasu nõudes

Tsiviilasja hind

2001,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479,

Toompuiestee 35, Tallinn), lepinguline esindaja: S R; K U

Kostja: M A A (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, korraldav istung 29.08.2025. Tallinn, osales

hageja esindaja K. U

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista M A Alt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlga 1449,99 eurot,

22.01.2025 seisuga viivist 93,27 eurot ja alates 23.01.2025 viivist võlgnetavalt põhivõlalt

15,90% aastas kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M A A vastu intressi 157,93 eurot,

lepingutasu 19,90 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot saamiseks.

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 87% ulatuses M A A kanda ja M A A

menetluskulud 13% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ning M A A

menetluskulude suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

5. Välja mõista M A Alt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulusid 836,50 eurot

ja võlgnetavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-i 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

6. Kui kostjale ei õnnestu toimetada kohtuotsust muul viisil kätte, siis toimetada otsus

kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

xxx (edaspidi ka esialgne võlausaldaja) ja M A A (edaspidi kostja) sõlmisid 23.03.2024

järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kaupa järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr

oli 30,99% aastas ja intressimäär oli 15,90% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidisummat 1449,99 eurot, intressimäära 15,90%, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäeva 12.10.2027, osamaksete arvu 42, laenulepingu sõlmimise tasu 19,90 eurot.

Igakuine lepingu haldustasu oli 0 eurot. Kostja pidi maksma osamakseid iga kuu 12. kuupäevaks,

osamakse suurus 54,79 eurot, kokku pidi maksma 42 osamakset.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.08.2024

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse e-posti aadressile xxx, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.08.2024 saatis esialgne võlausaldaja

kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta e-posti aadressile xxx, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. xxx loovutas 28.08.2024 kostja vastase nõude Aktiva

Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise

nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale lepingus märgitud e-posti aadressile.

Võlausaldaja oli vastutustundlik laenaja. Kostja sissetulek oli 1086 eurot, maksehäireid ei olnud,

kohustused olid 200 eurot. Laenuandja arvestas, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 831,21

eurot (1086,00-200,00-54,79). Elatusmiinimum oli 2024.a. 345,81 eurot. Isegi kui laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, võis ta lepingu üles öelda, kuna kostja oli

võlgnevuses 3 järjestikuse osamaksega vastavalt 12.06.2024, 12.07.2024 ja 12.08.2024

osamaksega.

Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 1449,99 eurot. Kostja kohustus kauba eest

tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset.

Kostja põhivõlg on 1449,99 eurot. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku

leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi. Lepingus on pooled kokku leppinud

intressimääraks 15,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 12.05.2024

kuni ülesütlemiseni 27.08.2024 kokku summas 157,93 eurot (34,89+50,32+31,46+31,99). Intress

on perioodi 13.08.2024 kuni 27.08.2024 9,27 eurot (1399,39 x 15,90% / 360 x päevade arv 15).

Kostja intressivõlgnev on kokku 157,93 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud lepingutasus.

Vastavalt laenulepingu tingimustele on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on

fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu lepingu sõlmimise eest on

19,90 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Kostja lepingutasu võlgnevus on 19,90 eurot.

Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb

kostjal tagastada põhivõlg summas 1449,99 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 28.08.2024. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.01.2025

lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt

1449,99 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 23.01.2025 lepingujärgses

viivisemääras 15,90% aastas.

Hagejal on õigus nõuda võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu VÕS § 113.2

ja lõikes 2 sätestatust ning lepingu tingimuste punktist 7. Hageja sissenõudekulude 50 eurot

kujunemine:

23.09.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot

1.10.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot

21.10.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot

muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot*

Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad:

- nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

- kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

- võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel;

- võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

- võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 1449,99 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast alates s.o 28.08.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.01.2025 lepingus kokku

lepitud viivisemääras, s.o 15,9% aastas s.o 0,04% päevas. Hageja nõuab viivist 93,27 eurot.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 93,27

eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

tuleb kostjal tagastada põhivõlg summas 1449,99 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 28.08.2024. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.01.2025

lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas ja edasiulatuvalt kuni põhivõla tasumine lepingus

kokkulepitud määras.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevust 1449,99 eurot, intressi 157,93

eurot, lepingutasu 19,90 eurot, sissenõudmiskulusid 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivist 93,27 eurot; viivis alates 23.01.2025 kuni põhinõude summas 1449,99 eurot täitmiseni

lepingujärgse viivisemääras 15,9% aastas. Kui kohus leiab, et rikutud on vastutustundliku

laenamist, tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1449,99 eurot, viivist alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 28.08.2024. a kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 22.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas ja edasiulatuvat viivist

põhivõlgnevuselt 1449,99 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o

23.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas alates viivist alates 23.01.2025 kuni

põhinõude täitmiseni 15,9% aastas. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja vastuväited ei esitanud.

Kohtu põhjendused

I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on

tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis

kooskõlas TsMS § 444 lg 2.

II Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma, lg 3 sätestab, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut,

kui seadusest ei tulene teisiti VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga, VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses

antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul,

kui see on kokku lepitud. VÕS § 399 lg 1 p 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles

öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja

laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui

kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 4, 6, § 108 lg 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja viivist, lepingu üles öelda. VÕS § 113 lg 1 2. lause

järgi on viivis VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 8 % aastas, lg 3 sätestab, et kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib hageja esitada viivisenõude

koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

TsÜS § 69 lg 3 lause sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale,

loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam

seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui

tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht,

loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja

tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele

poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja

tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse

tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui

tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud

selle edastamiseks mõistliku viisil.

VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale, lg 2 kohaselt astub nõude

loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab

võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku

suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.

Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus

võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

III Hageja tõendas, et xxx ja kostja sõlmisid 23.03.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille

alusel sai kostja kauba järelmaksuga (lisa 1, leping koos lisadega, alates dtl 36) ja kostja sai

krediiti 1449,99 eurot kauba ostuks. Kostja on lepingule alla kirjutanud digitaalselt. Kostja

kohustus maksma krediidilt intressi 15,90% aastas, krediidi ja intresside tagasimakse tähtaeg

oli 12.10.2027, kostja pidi tegema 42 osamakset iga kuu 12. kuupäevaks, osamakse (põhiosa

makse, intressid) suurus oli 54,79 eurot, laenulepingu sõlmimise tasu oli 19,90 eurot, igakuine

lepingu haldustasu 0 eurot. Seega oli xxx ja kostja vahel sõlmitud laenuleping

tarbijakrediidilepingu tähenduses VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402 lg 1 järgi.

Kohus kontrollib omal algatusel krediidikulukuse määra. VÕS § 406.2 lg 2 sätestab, et

tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene.

Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab

Eesti Pank oma veebilehel.

Esitatud lepingu järgi oli krediidikulukuse määr 30,99% aastas. Eesti Panga poolt avaldatud

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimise ajal 17,36%

aastas. Seega ei ületa lepingus krediidikulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud määra 3-

kordset määra. Leping ei ole vastuolus VÕS § 406.2 lg 1 sätestatuga ja on kehtiv.

VÕS § 403.4 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust, lg 6 sätestab,

et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403.4 lg 6 sätestab, et kui krediidiandja

rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

VÕS § 403.4 lg 7 I lause sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja esitas tõendina kostja laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte (hagi lisa 6,7 dtl 50,

51.). Taotluse kohaselt on kostja sissetulek 1200 eurot kuus, kohustused 200 eurot. Esitatud

tõenditest ei nähtu, et krediidi andmisel oleks kostjal olnud varasemaid maksehäireid. Esitatud

Pensioniregistri väljavõttest nähtub, et kostja viie kuu keskmine sissetulek on ca 1086,00 eurot.

Väljaminekuteks oli kostja märkinud 200 eurot (hagi lisa 6, dtl 50 ). Elatusmiinimum oli 2024.

aastal 345,80 eurot (avalik teave, kättesaadav Statistikaameti veebilehelt). Arvestades igakuist

lepingujärgset kuumakse suurust (54,79 eurotI), kostja sissetulekuid, jäi kostjale veel 831,21

eurot (1086,00-200,00-54,79), mis kattis ära ka elatusmiinimumi. Samas ei ole esialgne

võlausaldaja nõudnud kostja pangakonto väljavõtet, millest nähtunuks kostja tegelike kulutuste

osa ja lõplik varanduslik võimekus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esialgne võlausaldaja ei

olnud vastutustundlik laenuandja VÕS § 403.4 lg 1 järgi. Seega ei ole hagejal õigus nõuda

kulusid, tasusid ja lepingujärgset intressi VÕS § 403.4 lg 7 järgi, vaid põhivõlga ja

seadusjärgset intressi. Hageja nõue lepingu järgse intressi 157,93 eurot, lepingutasu 19,90 eurot

saamiseks jääb rahuldamata.

Hageja tegi nõude ümberarvestuse. Hageja väitel ei ole kostja ühtegi tagasimakset teinud ja jäi

võlgu põhiosa maksetega 12.06.2024-12.08.2024. Lepingust nähtub (dtl 37), et 1. osamakse

sisaldas lepingu sõlmimise tasu ja intressi, 2. osamakse 12.06.2024 sisaldas põhiosa makset

4,47 eurot, 2. osamakse 12.07.2024 sisaldas põhiosa makset 23,33 eurot, 3. osamakse

12.08.2024 sisaldas põhiosa makset 22,80 eurot. Kostja pole väitnud, et perioodi 12.06.2024-

12.08.2024 laenumaksed (põhiosa) oleksid tasutud. Hageja on tõendanud VÕS § 416 lg 1 järgi,

et esialgne võlausaldaja andis 05.08.2024 kirjaga võla tasumiseks tähtaja 19.08.2024 (kiri, dtl

47), pakkudes kompromissi ja hoiatas, et võla tasumata jätmisel ütleb lepingu üles. Kiri on

saadetud kostja e-posti aadressile xxx, mis on lepingus (dtl 36). Kohus märgib, et 19.08.2024

oli tasumata ka juba 12.08.2024 sissenõutavaks muutunud põhiosa makse (kostja pole väitnud

vastupidist). Kohus leiab, et 19.08.2024 seisuga oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse

põhisosa maksega (so alates teisest maksest perioodil 12.06.2024-12.08.2024). Hageja on

tõendanud, et esialgne võlausaldaja ütles kostjale lepingu üles 27.08.2024 avaldusega (dtl 48),

mille saatis kostjale lepingus märgitud e-posti aadressile. Kostja pole väitnud, et ta pole

vastavat võlateadet ja lepingu ülesütlemise teadet saanud; kostja pole vaidlustanud oma

kontaktandmeid. Seega on mõlemad kirjad kostjale saadetud TsÜS § 62 lg 3 ja § 70 järgi ja

kostjal oli võimalik nendega tutvuda. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus

laenu tagasimakse kohustust VÕS § 399 lg 1 p 1 järgi, kuna jättis tasumata 2024.a. juuni, juuli

ja augustikuu laenumaksed. Seega oli võlausaldajal õigus, arvestades VÕS § 416 lg 1 järgi

tehtud teadet ja hoiatust, kostjale leping üles öelda VÕS § 416 lg 1, § 399 lg 1 p 1, § 101 lg 1 p

4 järgi.

Eeltoodu tõttu muutusid sissenõutavaks seni võlgu olevad laenumaksed ja kogu edaspidine

laenuvõlg VÕS § § 399 lg 1 p1, § 396 lg 1, § 401 lg 1 järgi.

Hageja on tõendanud, et esialgne võlausaldaja xxx loovutas 28.08.2024 kostja vastase nõude

Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (kiri, dtl 49). Seega on

hageja asunud esialgse võlausaldaja asemale ja tal on õigus nõuda kostjalt võlga ja viivist (VÕS

§ 164 lg 1, 2, § 170).

Kuna kostja sai laenu 1449,99 eurot ja pole ühtegi makset teinud, laen on muutunud

sissenõutavaks, kuna leping on üles öeldud, siis on kostja kohustuse rikkumises VÕS § 100

mõttes ja tal on kohustus tagastada saadud laen 1449,99 eurot ja tasuda viivist. Hageja nõuab

viivist lepingu ülesütlemise järgselt põhivõlgnevuselt 1449,99 alates kuni põhivõla tasumiseni

lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas.

VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni

ning sama sätte 3. lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega

võimaldab seadus kokku leppida seadusega võrreldes kõrgemas intressimääras ja sellega

võrdses viivisemääras. Riigikohus on osundanud, et tarbijakrediidilepingutes võib kokku

leppida seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, millisel juhul peab võlgnik

arvestama kohustust maksta viivist lepinguga ettenähtud määra alusel (RK TKo 3-2-1-120-08,

p 12). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus

märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas (vt ka Riigikohtu määrus

24.11.2023 määrus ts 2-21-13098 p 24).

Seega on lepingus kokkulepitud viivise määr 15,90% aastas kehtiv. Hagejal on õigus nõuda

kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 3. lause, § 399 lg 1 p 1, § 396

lg 1, § 401 lg 1, § 415 lg 1, § 403.4 lg 7, TsMS § 367 järgi laenuvõlga 1449,99 euro, viivist

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 28.08.2024 kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 22.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas ja edasiulatuvat

viivist põhivõlgnevuselt 1449,99 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o

23.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni 15,9%

aastas.

Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab

VÕS § 403.4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel

juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida

seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098,

p 24). Seega ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõude kulusid 50 eurot ja nõue jääb

rahuldamata.

Kohus märgib, et hageja ei ole nõudnud kostjalt seadusjärgset intressi.

Hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlga

1449,99 eurot ja põhivõlgnevuselt 1449,99 eurot ja viivist alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 28.08.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.01.2025

lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas, mis teeb kokku 93,27 eurot ja edasiulatuvat viivist

põhivõlgnevuselt 1449,99 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o

23.01.2025 lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni 15,9%

aastas. Hagi jääb ülejäänud nõuetes (lepinguline intress, lepingu tasu, sissenõudmise kulud)

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus, suurus

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja nõue kuulus rahuldamisele 87% (1543,26/1771,09). Seega jäävad hageja menetluskulud

87% kostja kanda ja kostja menetluskulud 13 %ulatuses hageja kanda. Kohus ei määra

kindlaks kostja kulude rahalist suurust, kuna kostja kulude nimekirja ei esitanud.

Hageja hagiavaldus, mis sisaldab kulude nimekirja ja menetluses esitatud menetluskulude

nimekiri on kostjal kätte toimetatud Ametlike Teadannete kaudu (19.02.2025, 21.09.2025).

Kostja ei ole kuludele vastuväiteid esitanud.

Hageja menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1 järg riigilõiv 350 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9, § 484.2 järgi 20 eurot. Need kulud on põhjendatud.

Hageja menetluskuluks on TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulud 3,5 tunni

eest tasu määraga 169 eurot tunni eest käibemaksuta. Hageja kinnitas, et on

käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada,

mistõttu on kulud õigusabile esitatud ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Hageja

lepingulise esindaja kulud on hagiavalduses sisalduva ja 03.09.2025 esitatud nimekirja

kohaselt järgmised: hagiavalduse koostamine, esitamine, hageja nõude täpsustamine, osalemine

istungil kokku 3,5 tundi. Arvestades asja mahtu, keerukust, hageja menetlustoiminguid,

istungit, leiab kohus, et esindaja tööaeg 3,5 minuti on põhjendatud, tasu määr 169 eurot tunnis

(käibemaksuta) on käesolevas asjas põhjendatud. Hageja taotleb, et kohus märgiks

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Hageja põhjendatud ja kantud menetluskulud on kokku 961,50 eurot (riigilõiv 350,00 eurot ja

esindaja kulud 611,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Hagi osalise

rahuldamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista 836,50 eurot (87% 961,50-st).

TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnetavatelt menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kui kostjale ei õnnestu toimetada kohtuotsust muul viisil kätte, siis toimetada otsus kostjale

kätte Ametlike Teadaannete kaudu, kuivõrd kohus toimetas kõik menetlusdokumendid kätte

kostjale Ametlike Teadaannete kaudu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik