2-19-15239/161 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Võru kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

J.T. kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-19-15239

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik J.T. (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxx,

xxxxxlinn, xxxxxxxxxx maakond; e-post XXX)

Usaldusisik J.S. (isikukood XXX; e-post XXX)

Võlausaldajad:

1. Osaühing Mark Oil (rg-kood 10643397; e-post

XXX)

2. Keskkonnaamet (rg-kood 70008658; e-post

XXX)

3. A.P. (e-post XXX)

4. Maksu-ja Tolliamet (rg-kood 70000349; e-post

XXX)

5. Osaühing Nordeko Maaviljeluse

(rg-kood

10780743; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

09.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Keelduda J.T. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada J.T. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada J.S. usaldusisiku kohustustest J.T. kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel J.T.

kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

MENETLUSE KÄIK

2-17-7515

1. Tartu Maakohus kuulutas 07.01.2020 määrusega välja J.T. pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Tiia Kalause. Tartu Maakohtu 08.02.2022 määrusega lõpetati J.T.

pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

J.T. kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks J.S.. Määrus jõustus

26.02.2022. Kohtumääruse kohaselt peab võlgnik esitama aruandeid kaks korda aastas,

hiljemalt 1.augustil ja 1. veebruaril ning usaldusisik peab tegema võlausaldajatele

väljamakseid üks kord aastas, iga aasta 25. jaanuariks ning esitama kohtule aruande iga

aasta 1.veebruariks. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustused kokku 152 945,76 eurot (II järgu nõuded).

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2022. Võlgnik esitas aruande 13.09.2022

pärast kohtupoolset meeldetuletust. Võlgnik avaldas, et töötab ettevõttes xxxxxxxx OÜ,

kuid terviseprobleemide tõttu viibib palju haiguslehel.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2023. Usaldusisik esitas aruande 13.02.2023,

mille kohaselt puuduvad tal andmed võlgniku tegevuse ja sissetulekute osas kuna võlgnik

ei ole andmeid talle esitanud. Võlgnik esitas aruande 28.02.2023, kuid aruande faili

lisatud ei olnud ning kohtu teatele võlgnik ei reageerinud.

4. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2023. Võlgnik aruannet ei esitanud.

5. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2024. Usaldusisik teatas 27.02.2024 kohtule,

et tal puudub igasugune informatsioon võlgniku sissetulekute, vara, tegevuse ja elu-ning

tegevuskoha kohta. Usaldusisiku hinnangul ei täida võlgnik oma kohustusi ning menetlus

tuleks lõpetada. Võlgnik esitas aruande 13.03.2024, kuid dokumendid ei vastanud

nõuetele ning võlgnik pärast kohtu korduvaid pärimisi korrektseid andmeid ei esitanud.

Kohus teostas ise vajalikud päringud andmete saamiseks.

6. Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2024. Võlgnik esitas aruande 01.09.2024

pärast kohtu korduvaid meeldetuletusi. Võlgnik teatas, et on terve aruandeperioodi

viibinud haiguslehel. Kuna esitatud dokumendid ei vastanud nõuetele, siis esitas võlgnik

täiendavad dokumendid kohtule alles pärast korduvaid meeldetuletusi 07.11.2024.

7. Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2025. Kohus edastas võlgnikule 08.01.2025

nõude esitada aruandega täiendavaid selgitusi koostöö puudumisest usaldusisikuga,

tõendeid piiratud töövõime tuvastamise kohta ning selgitusi pikaajalise töövõimetuse

kohta. Võlgnik esitas aruande 03.02.2025, kuid taas puudustega, mille kõrvaldas

10.02.2025. Usaldusisik esitas kohtule aruande 14.02.2025, mille kohaselt endiselt

koostöö võlgnikuga puudub ning usaldusisik peab menetluse jätkamist ebavajalikuks.

Võlgnik ei ole loovutusi usaldusisikule teinud. Kohus teavitas võlgnikku tegemata

kohustuslikust eraldisest, andes tasumiseks tähtaja 01.06.2025.

8. Seitsmenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2025, kuid tulenevalt PankrS § 1933 lg 1

oli kohus menetlusosalisi teavitanud menetlustähtaja lühendamisest 1.juulini 2025.

Võlgnik esitas aruande 03.09.2025 pärast kohtupoolset meeldetuletust. Aruande kohaselt

töötas võlgnik endiselt xxxxxxxx OÜ, kuid oli terve aruandeperioodi viibinud haiguslehel.

9. Usaldusisik esitas 12.09.2025 enda seisukoha võlgniku esitatud dokumentide osas. Nimelt

ei ole võlgnik endiselt usaldusisikule esitanud andmeid enda töökoha kohta. Usaldusisik

on Äriregistrist tuvastanud, et eelduslikult on tegemist võlgniku lähikondsele kuuluva

äriühinguga, millel on tasumata maksuvõlg, sh tulu- ja sotsiaalmaksu osas. Usaldusisiku

hinnangul on võlgnikul eelduslikult täiendavaid sissetulekuid, mida ta varjab, et vältida

oma kohustuste täitmist. Pangakonto väljavõttelt ei nähtu mitte ühtegi kulu seoses

eluruumiga või transpordiga. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamaksmiseks raha

eraldanud, seega tuleb võlgnik usaldusisiku hinnangul jätta täitmata jäänud kohustustest

vabastamata.

2/6

2-17-7515

10. Võlausaldaja A.P. esitas oma seisukoha 08.10.2025, mille kohaselt tuleb võlgniku taotlus

kohustustest vabastamise kohta jätta rahuldamata, sest võlgnik on jätnud täitmata enda

kohustused ning seeläbi tahtlikult kahjustanud enamiku võlausaldajate huve. Võlgnevuse

katteks ei ole laekumisi olnud.

11. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 09.10.2025. Võlgnik selgitas, et on kõik

dokumendid ja andmed kohtule esitanud ning tulumaksutagastusest ei ole ta saanud

midagi võlausaldajatele maksta kuna see oli tema ainus sissetulek ja on kulunud enda

kulude eest maksmisele. Kohus selgitas, et tegemist on tuluga, millelt tuleb eraldisi

võlausaldajatele teha. Võlgnik ei saanud aru enda kohustusest esitada andmed

usaldusisikule ja leidis, et kui ta on kohtu nõudmisel andmed kohtule esitanud, on ta oma

kohustused tärinud. Võlgnik selgitas, et ta ei ole töövõimetust vormistanud kuna seadused

ei võimalda seda teha. Kohus selgitas mida võlgnik on jätnud tegemata ning teda ei saa

seetõttu kohustustest vabastada. Lisaks selgitas kohus tagajärgi kui kohus jätab ta

kohustustest vabastamata.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

12. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta

30. juunini.

13. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193³ lg 1 kohaselt,

kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(26.02.2022) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem

kui kolm aastat, tuleb PankrS § 193³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada

võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

14. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

15. Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi

ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS §

175 lg 2 ja lg 4).

16. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. J.T. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

17. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §

173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas

võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

17.1.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

3/6

2-17-7515

Võlgnik on kohtule esitatud andmete kohaselt töötanud ettevõttes Glosters OÜ, kuid

menetluse jooksul on võlgnik saanud peamiselt ajutise töövõimetuse hüvitist.

Ametlikult võlgnikule töövõimetust määratud ei ole ning täiendavaid tõendeid

terviseprobleemide kohta kohtule esitatud ei ole.

Kohus on seisukohal, et võlgniku põhjendused ametliku töövõimetuse tuvastamise

osas ei ole asjakohased- eluliselt ei ole usutav, et isik, kes on pikalt ja pidevalt aastate

kaupa haige, ei saa vormistada kasvõi osalist töövõimetust- puuduvad kinnistused, et

võlgnik üldse oleks lasknud enda töövõimet(-ust) hinnata). Kuigi võlgnikul on

töökoht ei ole ta seal teeninud töist tulu, mistõttu on võlgnik kohtu hinnangul

rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Samuti oleks võinud

võlgnik püüda leida tervisel sobivam töökoht.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1

sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega.

17.2.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Tartu Maakohtu 08.02.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada usaldusisikule perioodilisi aruandeid ja

teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete

tegemise kohta. Võlgnik esitas kõik aruanded pärast kohtu poolseid korduvaid

meeldetuletusi ning iga kord on esinenud puuduseid, mida kohus on pidanud

täpsustama. Võlgnik on täitnud aruande esitamise kohustust osaliselt ning oluliste

viivitustega. Võlgnik ei ole teinud koostööd määratud usaldusisikuga, jättes talle

andmed üldse esitamata.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on olulisel määral rikkunud PankrS §

173 lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha

kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka

aruandeid menetluse jooksul.

17.3.

PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks menetluse kestel olnud

peamiselt ajutise töövõimetuse hüvitis, töötasu ja tulumaksutagastus. Võlgnikul

ülalpeetavad puuduvad. Valdavalt on võlgnik saanud sissetulekut ulatuses, millele ei

ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse

järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku

sissetulek on ületanud mittearestitavat miinimummäära neljal korral – 2023.a

märtsis, 2024.a märtsis, 2024.a septembris ja 2025.a märtsis. Võlgniku konto

väljavõtetelt nähtub, et võlgnik on saanud tulu järgnevalt: 2023.a märtsis

töövõimetushüvitist 392,52 eurot ja tulumaksutagastuse 649,77 eurot; 2024.a märtsis

töövõimetushüvitist 336,70 eurot ja tulumaksutagastuse 964,36 eurot; 2024.a

septembris töötasu 863,44 eurot ning 2025.a märtsis töövõimetushüvitist 354,71 eurot

ja tulumaksutagastuse 1227,27 eurot. Seega ületasid võlgniku sissetulekud

mittearestitavat määra ning võlgnik pidi võlausaldajatele loovutama (arvutuslikult

(võlgniku tulu – võlgniku mittearestitav tulu)*0,75) 2023.a märtsis 237,97 eurot,

2024.a märtsis 360,80 eurot, 2024.a septembris 32,58 eurot ning 2025.a märtsis

521,99 eurot, s.o kokku 1153,34 eurot. Võlgnik ei ole andnud nimetatud summasid

üle usalduslikule, kes oleks saanud teha võlausaldajatele väljamaksed ning ka võlgnik

ise pole teostanud kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele ühtegi

väljamakset.

4/6

2-17-7515

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5

sätestatud raha eraldamise kohustust.

17.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

17.5.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule mittetäielikku teavet

ning kohus on korduvalt pidanud võlgnikult küsima täiendavaid andmeid ning tegema

täiendavaid päringuid (Maksu-ja Tolliamet, krediidiasutused, tööandja) andmete

kogumiseks.

18. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Võlgnik on kohtule esitanud aruanded pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi

ning aruanded on olnud puudulike andmetega. Võlgnik ei ole edastanud andmeid

usaldusisikule ega teinud seadusega ettenähtud loovutusi võlausaldajate nõuete katteks.

Võlgnik on istungil avaldanud, et ei pidanud võimalikuks sellise sissetuleku juures

võlausaldajatele tasumist. Võlgnik ei ole terviseprobleemide tõttu tegelenud tulutoova

tegevusega, mis oleks võimaldanud võlausaldajate nõudeid mingilgi määral rahuldada.

Samas ei ole võlgnik esitanud kohtule tõendeid töötegemist takistavate terviseprobleemide

ega ametliku töövõime hindamise kohta. Võlgniku käitumisest võib järeldada, et

võlgnikul puudub tegelik huvi ja soov täita olemasolevaid kohustusi.

Kohus on võlgnikule selgitanud tema kohustusi korduvalt nii kirjade teel kui ka kahel

ärakuulamisel. Kohus leiab, et võlgnik on teadlikult rikkunud PankrS § 173 lg 2-5

sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

19. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Võlgnik on valdava osa menetlusest viibinud töövõimetuslehel ning pole saanud töist tulu.

Võlgnik on jätnud iga-aastasest tulumaksutagastusest eraldamata kohustusliku osa

võlausaldajatele ning kohus on sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Käesoleva aasta

märtsis saadud tulumaksutagastuse arvelt oleks saanud võlgnik oma seni eraldamata

kohustused täita, kuid ta ei ole seda teinud. Kohtul puudub alus arvata, et menetluse

jätkumisel asuks võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt täitma ning võlausaldajate

nõudeid suuremal määral rahuldama. Tegelikult on võlgniku suhtumine kogu menetluse

kestel olnud ignoreeriv ja ennast õigustav, mis võib tuleneda asjaolust, et menetlus algatati

võlasulaaja poolt võlgniku suhtes, kellel ilmselgelt puudus enda initsiatiiv maksejõuetuse

menetluses osalemiseks. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetluse pikendamist.

20. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik ei ole menetluses näidanud üles valmidust anda

5/6

2-17-7515

endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on jätnud käesolevas menetluses

korduvalt eraldamata võlausaldajatele ettenähtud osa enda sissetulekust.

21. Võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning esineb PankrS § 175 lg 2 sätestatud alus kohustustest

vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 lg 2-5

sätestatud kohustust olles vähemalt hooletu ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et J.T. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest jätta vabastamata.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

22. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda J.T. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka J.T. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

23. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab J.T. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb J.S. vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

6/6