2-25-15128/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-15128

Kohtuasi

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X

paigutamiseks

tema

tahte

vastaselt

psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.09.2025 määrus esialgse õiguskaitse

rakendamise kohta (4 päeva)

Harju Maakohtu 19.09.2025 määrus esialgse õiguskaitse

pikendamise kohta (kuni 40 päeva)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Mariann Tusti

Puudutatud isik II Haapsalu linn (Haapsalu Linnavalitsuse

kaudu, registrikood 75012802)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 17.09.2025 ja 19.09.2025 määruste resolutsioonid

muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu määruste põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

2-25-15128

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) psühhiaatriakliiniku valvearst esitas

16.09.2025 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras

tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ning selle

pikendamiseks 40 päevani.

1.1. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik alates 15.09.2025 avaldaja psühhiaatriakliinikus

ning tema suhtes rakendati alates 15.09.2025 kell 12.51 tahtest olenematut vältimatut

psühhiaatrilist ravi.

1.2. Taotlusele lisatud psühhiaatrite PT ja CR 16.09.2025 arvamuse kohaselt on puudutatud

isik olnud psühhiaatrite vaateväljas alates 1981. aastast ning tema anamneesis on olnud

suitsiidkatseid. 2001. aastal diagnoositi puudutatud isikul skisotüüpne häire. Puudutatud

isikule on määratud korduvalt psühhoosivastast ravi, kuid alates 2018. aastast isik enam

ravimeid ei tarvitanud. 2021. aastal diagnoositi puudutatud isikul autismispektrihäire. 2024.

aastal viibis puudutatud isik kahel korral haiglaravil: esmaselt ägedalt psühhootilisena

kohtumääruse alusel kuni 3 kuuks ning teisel korral akatiisia tõttu (viibis ravil omal

nõusolekul). Puudutatud isiku diagnoosiks määrati paranoidne luululine häire ning isikule

määrati toetusravi depoosüstetega, mida isik tegema ei läinud.

Hetkel on puudutatud isik suunatud psühhiaatriakliinikusse ambulatoorse psühhiaatri poolt,

kelle kirjeldusel hakkas isik suvel käima linnas kaela riputatud plakatitega, millel oli kirjas

„linnapea on kannibal ja mõrvar“, järgnesid plakatid aselinnapea ja psühhiaatri kohta ning

perearsti ja psühhiaatri kohta. Lisaks on isik viimastel nädalatel hakanud käituma ähvardavalt

sotsiaalmaja kaaselanike suhtes arusaamatute süüdistustega. Isik kutsus öösel välja politsei,

kuna talle tundus, et valvelauas on kuulipilduja.

15.09.2025 toimetati puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabi ja politsei saatel.

Valvetoas avaldas isik, et sotsiaalmaja valvur tuli eile tema tuppa püstolkuulipildujaga ning

tahtis teda rünnata. Puudutatud isik ütles, et valvuril oli kuulipilduja, sest puudutatud isik on

ise Kristus ja tal ei ole maist isa. Isik avaldas, et tal on ligipääs jumalikule teadmisele sünnist

saati ja ta sai sellest aru 2024. aasta kevadel. Isik avaldas, et ta on eelmisel aastal haiglasse

paigutatud, sest tal on jumalikud teadmised ja talle taheti psühhoosi diagnoosi panna.

Viimasel ajal on isik enda sõnul proovinud „avalikustada linnavalitsust“. Isik kõneles

valjuhäälse monoloogina, oli süüdistav ning esitas tagakiusamis-, suhtumis- ja

suurusluulumõtteid. Isiku tahteaktiivsus oli psühhoosist lähtuv ja emotsionaalselt oli isik

afektlabiilne. Kuna isik keeldus koostööst ja ravist, siis alustas valvearst raskest

psühhootiliselt häirest tulenevalt ravi tahtest olenematu otsusega 15.09.2025 kell 12.51.

1.3. Avalduse esitamise ajaks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Puudutatud isik on

väga kergesti ärrituv, düsfooriline ning süüdistab haiglat, arste ja linnavalitsust enda vastases

2-25-15128

vandenõus. Puudutatud isik on veendunud, et tal ei ole psüühikahäiret ning ta ei vaja ravi. Isik

eitab eelnevat inadekvaatset ja provotseerivat käitumist kodus, on kahtlustav, protesteeriv,

käitub kohati inadekvaatselt, laulab keset vestlust ning on emotsionaalselt afektlabiilne.

Puudutatud isik avaldab, et ta on ise Kristus ja teda kiusatakse. Puudutatud isik esitab

religioosseid ja suurusluulumõtteid võimekusest.

1.4. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (paranoidne luululine häire, F22.0), mille

tõttu on tema käitumine täiel määral psühhoosielamustest (religioossed ja paranoidsed

luulumõtted) juhitud, millega ohustab nii iseenda kui ümbritsevate turvalisust. Oma

psüühilisest seisundist tulenevalt ei ole isik võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima

oma käitumist.

1.5. Puudutatud isiku seisundi paranemist nelja ööpäeva jooksul ei olnud alust prognoosida.

Seetõttu taotles avaldaja puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu

vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamist neljaks päevaks ning selle pikendamist 40 päevani,

sealhulgas luba puudutatud isikule psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava ravi

manustamiseks haiglatingimustes.

Menetluse edasine käik

2. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära. Ärakuulamisel selgitas puudutatud isik, et ta elab

turvakodus ja turvakodu valvur tahtis teda rünnata. Valvur hakkas relvastatult puudutatud

isiku tuppa sisenema ja lülitas välja kõik turvakaamerad (puudutatud isik sai oma allikatelt

info, et valvur lülitas turvakaamerad välja). Valvur puudutatud isiku tuppa ei jõudnud, sest

puudutatud isik vilgutas valgust õigel aja ja kuna väljast oli puudutatud isikul tugi olemas, siis

tullakse puudutatud isikule appi, kui ta tulesid vilgutab. Puudutatud isik arvab, et valvuril oli

kästud teda mõrvata ning leiab, et selle taga on isikud, kelle kuriteod on puudutatud isik

Haapsalus plakatikampaaniaga avalikustanud (Haapsalu kiriku vaimulikud, linnapea,

aselinnapea, arstid, kirikutegelased). Need isikud on mitmeid inimesi tapnud ning mõned

inimesed on tapetud ka kannibalismi eesmärgil. Raviga puudutatud isik nõus ei ole. Haiglas

hävitatakse puudutatud isiku vaimset tervist ning eelmine haiglas viibimine mõjus puudutatud

isikule väga halvasti.

3. Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.

4. Puudutatud isiku raviarsti 18.09.2025 esitatud täiendava arvamuse kohaselt ei ole

puudutatud isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus

raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.

Maakohtu 17.09.2025 ja 19.09.2025 määrused

5. Harju Maakohtu 17.09.2025 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset ning anti luba kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates

15.09.2025 kell 12.51 kuni 19.09.2025 kell 12.51. Kohus andis loa puudutatud isikule

tahtevastaselt ravimite, eeskätt psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi

manustamiseks haiglatingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud

viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.

2-25-15128

5.1. 17.09.2025 määruse põhjenduste kohaselt esinevad praegusel juhul asjaolud puudutatud

isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Maakohus viitas

psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 1 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5.

5.2. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (paranoidne luululine häire, F22.0), mis

piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Isiku käitumine on täiel

määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, ta käitub ebaadekvaatselt ja ründavalt, mistõttu

haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Isiku ohtlikkus

lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Isik on ilmselgelt segasusseisundis ja ei suuda

enda eest adekvaatseid otsuseid teha. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline

tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes ning isik on võimetu otsustama ravi vajaduse

üle. Samuti ei ole kodustes tingimustes tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne

manustamine. Ise isik end haigeks ei pea ja ravimeid arsti määratud skeemi järgi tarvitama ei

soostu. Tahtest olenematult saab isikut ravida ainult haigla tingimustes.

6. Harju Maakohtu 19.09.2025 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema

psühhiaatriakliinikusse paigutamisest, s.o alates 15.09.2025 kuni 25.10.2025 kell 12.51 (või

mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses

kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega). Kohus andis loa puudutatud isikule

tahtevastaselt ravimite, eeskätt psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravimi

manustamiseks haiglatingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud

viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.

6.1. 19.09.2025 määruse põhjenduste kohaselt tuleb esialgset õiguskaitset pikendada TsMS §

534 lg 5 alusel. Maakohus kordas 17.09.2025 määruse põhjendusi ning märkis lisaks, et

ärakuulamisel veendus kohus, et isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud,

isik ei mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust. Isik on ilmselgelt segasusseisundis ja ei suuda

enda eest adekvaatseid otsuseid teha. Kohtu hinnangul kujutab isik seega ohtu nii iseendale

kui ka teistele – isik tõlgendab ümbritsevate neutraalset käitumist luululiselt ja võib asuda

„ohtu“ tõrjuma. Isik on psühhootilistest elamustest hõivatud, käitub haiguse ajel

ebaratsionaalselt ja ei suuda ise oma käitumise tagajärgi mõista. Isik ei võta iseseisvalt

antipsühhootilist ravi, mistõttu muu abi, peale statsionaarse psühhiaatrilise haiglaravi, ei ole

võimalik anda.

Määruskaebus

7. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse,

milles palub maakohtu 17.09.2025 ja 19.09.2025 määrused tühistada.

7.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isiku puhul täidetud PsAS § 11 lg-s 1 toodud

tingimused. Puudutatud isik ei ole käitunud endale ega teistele ohtlikult. Puudutatud isik

selgitas, et valearusaam võis tekkida sellest, et ta näitas turvakaamera ees nuga. See oli

põhjustatud sellest, et ta teadis temale kavandatavatest rünnakutest ja soovis ründajaile teada

anda, et ta on enesekaitseks relvastatud. Puudutatud isikut on Haapsalu tänavatel korduvalt

provotseeritud, ahistatud ja ähvardatud, mille peale tegi puudutatud isik 14. septembril

häirekeskusesse kõne. Samuti on puudutatud isikut korduvalt verbaalset ahistanud ja

ähvardanud tema elukohas ratastoolis olev kriminaalkorras karistatud Aivar. Esimesel korral

käis puudutatud isik ise Politsei- ja Piirivalveametis asjast teatamas ning teisel korral helistas

2-25-15128

häirekeskusesse. 15. septembril öösel kell 03.00 tegi puudutatud isik häirekeskusesse kõne,

kuna turvakodu valvur tahtis teda püstolkuulipildujaga rünnata.

Menetlusosaliste seisukohad

8. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.

8.1. Puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu. Puudutatud isikul esineb

raske psüühikahäire (luululine paranoidne häire, F22.0), mis avaldub temal paranoilistes

tagakiusamis-, religioossetes- ja suurusluulu mõtetes ning luulust lähtuvas ettearvamatus ja

inadekvaatses käitumises. Puudutatud isikul puuduvad haigustaju ja koostöövalmidus raviks.

Tema käitumine on täiel määral psühhoosielamustest (paranoidsed luulumõtted) juhitud,

millega ohustab nii iseenda kui ümbritsevate turvalisust (on luululistel ajenditel käitunud

agressiivselt ja keeldunud ka kehaliste haiguste ravist). Ravikoostöö puudumise tõttu on

isikule vajaliku ravi teostamine võimalik vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas.

9. Haapsalu linn (Haapsalu Linnavalitsuse kaudu) palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 2¹ alusel koosmõjus §-

ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruste resolutsioonid muutmata, kuid maakohtu

määruste põhjendusi tuleb osaliselt muuta.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1

ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus muudab siiski

osaliselt maakohtu määruste põhjendusi osas, mis puudutab isiku ohtlikkuse hindamist.

13. Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse

korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud

ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla

psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja

kohaldada tema suhtes tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise

tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku

esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda

ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik

psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline

abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli

päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib

tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu

pädeva arsti arvates.

2-25-15128

14. Asja materjalidest nähtuvalt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (paranoidne

luululine häire, F22.0), mis avaldub temal paranoilistes tagakiusamis-, religioossetes- ja

suurusluulu mõtetes ning luulust lähtuvas ettearvamatus ja inadekvaatses käitumises. Raske

psüühikahäire tõttu on puudutatud isiku käitumine täiel määral psühhoosielamustest

(religioossed ja paranoidsed luulumõtted) juhitud. Arvestades eeltoodut, on tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt täidetud PsAS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev tingimus, s.o puudutatud isikul

on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

15. Riigikohus on selgitanud, et isiku tegelik ohtlikkus tuleb konkreetselt tuvastada. Eelkõige

saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele,

mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb

hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku

käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi

ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib

kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem

kindel kui tõenäoline (vt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2 ja seal viidatud

kohtupraktika).

15.1. Maakohus on märkinud, et haiglaravita jäädes võib puudutatud isik olla ohtlik nii

iseendale kui ka teistele, kuivõrd isiku käitumine on psühhootilistest elamustest hõivatud, isik

ei mõtle selgelt ja on segasusseisundis, käitub haiguse ajel ebaadekvaatselt ja ründavalt,

tõlgendab ümbritsevate neutraalset käitumist luululiselt ja võib asuda „ohtu“ tõrjuma.

Maakohtu hinnangul on puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline.

15.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt võib isik olla

ohtlik teiste inimeste elule ja tervisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu aga asja

materjalidest isiku ohtlikkust iseendale. Seega muudab ringkonnakohus vastavas osas

maakohtu määruste põhjendusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu poolt väljatoodu

puhul tegemist asjaoludega, mis annaks alust pidada isikut ohtlikuks iseendale PsAS § 11 lg 1

p 2 tähenduses.

15.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isiku ohtlikkus teiste inimeste elule ja tervisele

väljendub praegusel juhul selles, et isik võib luulumõtete ajel käituda ettearvamatult,

ebaadekvaatselt ja agressiivselt, pannes selliselt ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Puudutatud

isik on selgitanud, et turvakodu valvur tahtis teda püstolkuulipildujaga rünnata ning leiab, et

valvuril oli kästud teda mõrvata. Määruskaebuses avaldatu kohaselt näitas puudutatud isik

turvakaamera ees nuga, sest ta teadis temale kavandatavatest rünnakutest ja soovis ründajaile

teada anda, et ta on enesekaitseks relvastatud. Arvestades, et asja materjalidest nähtuvalt on

puudutatud isiku käitumine psühhoosielamustest juhitud (puudutatud isik arvab luulumõtete

ajel, et teda soovitakse rünnata ning on näidanud enesekaitseks turvakaamera ees nuga, s.o on

kinnitanud valmidust tõrjuda arvatavat rünnakut noa abil), ei ole puudutatud isik

psüühikahäirest tulenevalt võimeline kontrollima oma käitumist (isik võib käituda

luulumõtete ajel ründavalt ja agressiivselt), on puudutatud isiku ohtlikkus teiste elule ja

tervisele eeltoodu alusel lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline ning täidetud on PsAS § 11

lg 1 p-s 2 sätestatud kriteerium.

16. Asja materjalidest nähtuvalt puudub puudutatud isikul haiguskriitika ja koostöövalmidus

raviks. Puudutatud isik ei tunnista haiglaravivajadust ning on varasemalt koduse toetusravi

katkestanud, mistõttu ei ole ambulatoorne psühhiaatriline ravi rakendatav. Seega ei ole muu

psühhiaatriline abi ringkonnakohtu hinnangul küllaldane ega võimalik ning täidetud on ka

PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud kolmas eeldus.

2-25-15128

17. Menetlusnormide rikkumist ei saa maakohtule ette heita. Maakohus on puudutatud isiku

ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1) ning põhjendanud, miks ta teiste isikute ärakuulamist

vajalikuks ei pea (TsMS § 536 lg 21 p 3). Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud

esindaja on avaldanud, et ta toetab esitatud taotlust (TsMS § 535).

18. Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule

esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid

täidetud ja puudutatud isiku võis paigutada esmalt kuni neljaks päevaks ja seejärel

maksimaalselt kokku kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla

psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb

määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määruste resolutsioonid muutmata, kuid osaliselt on

muudetud maakohtu määruste põhjendusi.

19. Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt)