3-25-3170/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3170

Haldusasi

X. X-i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks

toimetada kätte Tallinna Vangla käskkiri täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise kohta

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.10.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X. X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.10.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-3170.

2. Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.10.2025

määrus haldusasjas nr 3-25-3170 muutmata.

3. Jõustunud kohtumäärus avaldada tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav X. X (kaebaja) esitas 26.09.2025 Tallinna Halduskohtule

kaebuse

Tallinna Vangla kohustamiseks toimetada kaebajale kätte täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri (septembri 2025 kohta). Kaebaja ei tea, miks ta

lukustatud kambris on ja ei saa oma õigusi kaitsta. Vangla ei ole seaduses sätestatud korras ja

ajal teabenõuet täitnud.

2. Tallinna Vangla selgitas 02.10.2025 vastuses kohtunõudele, et Tallinna Vangla

30.09.2025 käskkirjaga nr 1-25/1-2/267 kohaldati kaebaja suhtes 17.09.2025˗30.09.2025

3-25-3170

järgnevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine,

kehakultuuriga tegelemise keelamine, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine.

Meetmeid kohaldati seoses 16.09.2025 toimunud kaebaja ja teise kinnipeetava vahelise

kaklusega. Vangla jättis käskkirja täiendavate julgeolekuabinõude kohta koheselt

vormistamata. Käskkiri vormistati tagasiulatuvalt 30.09.2025 ja kaebaja sai selle kätte

02.10.2025. Kaebajat teavitati eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisel põhjustest.

Haldusakti välja andmata jätmine ei takistanud kaebajal oma õigusi kaitsta. Kaebaja sai igal

ajahetkel nõuda vanglalt meetmete lõpetamist ja enda eraldatud lukustatud kambrist

vabastamist. Kaebaja on esitanud vanglale teabenõude haldusakti koopia saamiseks, kuid ei

ole esitanud pöördumist, sh vaiet, milles avaldaks rahulolematust enda lukustatud kambris

hoidmise kohta ja nõuaks enda vabastamist. Tallinna Vangla 01.10.2025 käskkirjaga nr 1-

25/1-2/270 lõpetati seoses asjaolude äralangemisega kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine alates 30.09.2025.

3. Tallinna Halduskohus andis 03.10.2025 kohtunõudega kaebajale tähtaja, et teatada, kas ta

on nõus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisega, kuna kaebuse eesmärk on

Tallinna Vangla 30.09.2025 käskkirja kaebajale kättetoimetamisega saavutatud, või soovib

menetluse jätkamist, et tuvastada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja

varem vormistamata ja kätte toimetamata jätmise õigusvastasus.

4. Kaebaja teatas 09.10.2025 halduskohtule, et soovib õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja

väitel on Tallinna Vangla pidevalt jätnud vormistamata ja kätte toimetamata lukustatud

kambrisse paigutamise käskkirju. Kaebaja on pidanud vähemalt seitse korda tegema etteheite,

et need asjad tuleb vormistada. Õigusvastasust tuvastamata jätkub senine käitumine.

5. Tallinna Halduskohus lõpetas 13.10.2025 määrusega haldusasja menetluse kaebust

menetlusse võtmata ning jättis menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

Tallinna Vangla 30.09.2025 käskkiri on kaebajale kätte toimetatud ja kaebuse eesmärk on

saavutatud. Kaebaja 09.10.2025 avalduses esitatud põhjendused viitavad sellele, et kaebajal

võib olla preventiivne huvi menetluse jätkamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib

tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku

õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli

vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske. Sealjuures ei piira varasema efektiivsema

õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine kaebeõigust HKMS § 45 lg 2 järgi (Riigikohtu

23.05.2025 määrus nr 3-24-797, p 25).

Menetluse jätkamine õigusvastasuse tuvastamise nõudega ei ole põhjendatud, sest praegusel

juhul on kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine võimalik läbi Tallinna Vangla 30.09.2025

käskkirja nr 1-25/1-2/267 vaidlustamise. Tegemist ei ole varasema efektiivsema

õiguskaitsevahendiga, vaid sellise õiguskaitsevahendiga, mida kaebaja saab käesoleva

määruse tegemise seisuga veel kasutada. Käskkirjas on selgitatud, et selle peale saab esitada

vanglale vaide 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kaebaja sai

käskkirja kätte 02.10.2025, mistõttu on kaebajal veel aega, et esitada vaie 30.09.2025

käskkirja kehtetuks tunnistamiseks tulenevalt selle tagantjärele vormistamisest. Kui Tallinna

Vangla vaiet ei rahuldata või tagastab vaide või jätab vaide tähtaegselt lahendamata, saab

kaebaja esitada halduskohtule kaebuse 30.09.2025 käskkirja tühistamiseks (vangistusseaduse

§ 1¹ lg 5). Seega on kaebajal olemas tõhusam õiguskaitsevahend, mille abil kontrollida, kas

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tagantjärgi vormistamine ja

kättetoimetamine oli Tallinna Vangla poolt õiguspärane või mitte. Puudub alus arvata, et

kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine sellisel viisil oleks võimatu või ebamõistlikult raske.

2(4)

3-25-3170

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja palub 14.10.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.10.2025

määrus ja saata asi menetlusse võtmiseks tagasi Tallinna Halduskohtule.

Halduskohus kohaldas HKMS § 152 lg-t 2 ja § 45 lg-t 2 valesti. Efektiivsema

õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine ei välista HKMS § 152 lg 2 alusel õigusvastasuse

tuvastusnõudele üleminekut. Kaebajal on preventiivne huvi õigusvastasusele üleminekuks,

sest viimase kahe aasta jooksul on järjepidevalt lukustatud kambrisse paigutamise käskkirjad

jäetud vormistamata ja kätte toimetamata, sest siis ei saa enam vaideõigust kasutada.

Õigusvastasuse tuvastamine on ainuke vahend, mis tooks vangla õiguskuulekale teele ning

aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ja vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 13.10.2025 määruse tühistamiseks ei ole

alust. Halduskohus lõpetas õigesti haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

9. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste

kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Riigikohus selgitas 28.10.2020 määruses nr 3-20-580 (p 12),

et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside

otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja

menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on

säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal kohase

õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude

tõttu enam võimalik rahuldada. HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamiskaebusele üleminekul ei

ole kohus seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega.

Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See

võib olla nii nt juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusakti või toiminguga

tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamisnõue aitab tal muul moel tulevikus oma

õigusi kaitsta. Samuti on peetud aktsepteeritavaks põhjuseks soovi taotleda menetletavas asjas

kantud menetluskulude hüvitamist.

10. Kaebaja hinnangul esineb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja varem

vormistamata ja kätte toimetamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivne huvi, et

vältida vangla senise halduspraktika kordumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluse

jätkamine nn jätkutuvastuskaebusega kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Halduskohus ei ole

lähtunud tuvastamiskaebusele seatud piirangutest. Kaebaja käsutuses on praegusel juhul

olemasolev sobiv õiguskaitsevahend ˗ kaebajal on jätkuvalt võimalik Tallinna Vangla

30.09.2025 käskkirja nr 1-25/1-2/267 vaidlustada ning selle käigus kontrollida ka seda, kas

30.09.2025 käskkirja nr 1-25/1-2/267 tagantjärgi vormistamine ja kättetoimetamine oli

õiguspärane või mitte. Eelneva tõttu ei esine praegusel juhul ka reaalset ohtu, et õiguste

rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või

ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 14.02.2023 otsus nr 3-19-2164, p 17). Seetõttu ei ole

võimalik kaebaja preventiivset huvi jaatada. Samuti ei oleks jätkutuvastuskaebusele üleminek

3(4)

3-25-3170

kooskõlas menetlusökonoomia eesmärgiga. Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse

kaebust menetlusse võtmata ning ei ole asja sisuliselt lahendanud.

11. Samalaadse olukorra kordumisel (lukustatud kambrisse paigutamine haldusaktita) on

kaebajal oma õiguste efektiivseks kaitseks võimalik esitada vanglale kohe vaie lukustatud

kambrisse paigutamise toimingu vaidlustamiseks ja samaaegselt esitada halduskohtule

esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus vastavalt HKMS § 249 lg-le 2.

12. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.10.2025

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)