2-25-11281/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedavaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb A.G (avaldaja) esitas 02.07.2025 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mida
Legislator headnote
AI generated2-25-11281/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb A.G (avaldaja) esitas 02.07.2025 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mida
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Aleksandr Kondrašov, Ele Liiv, Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht
21.10.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-25-11281
Kohtuasi
A.G taotlus riigi õigusabi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.10.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
A.G määruskaebus
Menetlusosaline
ringkonnakohtus
Avaldaja A.G (isikukood XXX; viibimiskoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus rahuldamata.
2. Jätta Harju Maakohtu 03.10.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid
täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud
A.G
kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A.G (avaldaja) esitas 02.07.2025 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mida
täiendas 14.07.2025.
2-25-11281
1.1. Avalduse ja selle täienduse kohaselt leiab avaldaja, et tsiviilasjades nr 2-19-126435, 2-13-
49514, 2-14-956 ja 2-22-140835 esineb teistmise alus. Tsiviilasjade nr 2-13-49514 ja 2-14-
956 puhul on viivisemäär liiga kõrge, puudub leping ja korralik arvestustabel. Tsiviilasja nr 2-
19-126435 osas väidab avaldaja, et nõue on aegunud. Tsiviilasja nr 2-22-140835 osas selgitas
avaldaja, et ta tagastab seadmed, mis ei tööta ning lõpetab ühepoolselt lepingu.
2. Harju Maakohus jättis 16.09.2025 määrusega riigi õigusabi taotluse käiguta ja määras
avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub
taotluses arusaadav info, mis nõude või vastuväiteid ja kelle vastu avaldaja soovib esitada
ning millele tuginevalt oleks alus arvata, et avaldaja õigusi on rikutud. Riigi õigusabi taotluses
on probleemi kirjeldus esitatud liiga üldsõnaliselt ning sellest ei selgu, milles konkreetselt
seisneb probleem, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Ühtlasi on avaldaja esile
toonud mitmeid erinevaid probleeme (teistmine, aegumine, sisulised vastuväiteid), mille osas
ta riigi õigusabi soovib. Kohus selgitas, et avaldaja peab selgelt määratlema ühe konkreetse
õigusliku küsimuse, kirjeldama sellega seonduvad asjaolud ning täpsustama, millist tegevust
ta riigi õigusabi korras soovib. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik hinnata riigi õigusabi
määramise vajalikkust.
3. 02.10.2025 menetlusdokumentides leidis avaldaja, et avaldusel on perspektiiv, tema õigusi
on rikutud ning kohus saab need õigused taastada.
Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Harju Maakohus keeldus 03.10.2025 määrusega menetlemast avaldaja riigi õigusabi
taotlust.
4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vasta avaldaja taotlus seaduses sätestatud
nõuetele ning kuna avaldaja taotluse puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud, siis tuleb
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest
keelduda. Maakohus märkis, et avaldaja probleemi kirjeldus on jätkuvalt liiga üldsõnaline
ning sellest ei selgu, milles konkreetne probleem seisneb ja mille lahendamiseks riigi õigusabi
taotletakse. Kohtul ei ole võimalik esitatud dokumentide põhjal riigi õigusabi määramise
vajalikkust hinnata.
Määruskaebus
5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse
väidete kohaselt on avaldaja õigusi rikutud.
Menetluse edasine käik
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 1 alusel koosmõjus §-ga
659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid
maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.
2-25-11281
8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest.
Ringkonnakohus täiendab aga maakohtu määruse põhjendusi keeldumise õigusliku aluse osas.
TsMS § 3401 lg 2 puhul on tegemist üldsättega, üksnes mille alusel ei saa avalduse menetlusse
võtmisest keelduda. Praegusel juhul tuleb keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS §
371 lg 2 p 2 ja TsMS § 3401 lg 2 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1) (RKTKm 06.01.2021,
2-19-20574, p 11; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 9).
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja taotlus riigi õigusabi saamiseks on
oluliste puudustega, kuna taotlusest ei ole selgelt aru saada, millise probleemi lahendamiseks
riigi õigusabi taotletakse, taotlusest ei nähtu selget põhjendust, miks riigi õigusabi saamine on
vajalik taotleja õiguste kaitseks ega seda, milline on asjast taotlejale võimalik tulenev kasu (vt
riigi õigusabi seadus (RÕS) § 12 lg 1 p-d 2, 4 ja 5).
10. Avaldaja taotlusest võib siiski järeldada, et avaldaja soovib riigi õigusabi tsiviilasjades nr
2-19-126435, 2-13-49514, 2-14-956 ja 2-22-140835 teistmisavalduse esitamiseks.
10.1. RÕS § 4 lg 3 p 71 järgi on riigi õigusabi liigiks isiku esindamine teistmismenetluses.
RÕS § 10 lg 51 järgi otsustab teistmismenetluseks riigi õigusabi osutamise Riigikohus ning
riigi õigusabi taotluse võib Riigikohtule esitada ilma advokaadi vahenduseta. Eeltoodu järgi ei
kuulu riigi õigusabi andmise otsustamine teistmismenetluses maakohtu pädevusse, kuid
maakohus võib vastava taotluse edastada Riigikohtule RÕS § 10 lg 7 järgi.
10.2. Kohtute Infosüsteemi andmete kohaselt ei ole tsiviilasjades nr 2-19-126435, 2-13-49514
ja 2-14-956 avaldaja suhtes lahendit tehtud. Tsiviilasjas nr 2-22-140835 on avaldaja esitanud
juba 04.02.2025 Riigikohtule teistmisavalduse (koos taotlusega riigi õigusabi saamiseks),
mille menetlusse võtmisest Riigikohus 11.03.2024 määrusega keeldus ning jättis ühtlasi
taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
11. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuna avaldus riigi õigusabi saamiseks on
ebaselge ega vasta RÕS § 12 lg 1 nõuetele, siis keeldus maakohus õigesti avalduse menetlusse
võtmisest.
12. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel avaldaja
kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
13. TsMS § 372 lg 5 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 võimaldab esitada määruskaebuse siinse
määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt)