3-25-780/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-780

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vangla vastu Andmekaitse

Inspektsioonilt, Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla ja

väidetavalt esindajalt saabunud kirjade avamisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.09.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.09.2025. a määruse

resolutsiooni punkti 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2

ja lõike 3 punkti 2 alusel.

2. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.09.2025. a määruse

resolutsiooni punkti 2 peale HKMS § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 alusel.

3. Jätta X.X. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE

1. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.09.2025. a määruse peale. HKMS § 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel

esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja selgitas määruskaebuse alguses, et vaidlustab kohtumäärust

osas, millega kohus tagastas kaebuse ja jättis menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata, kuid määruskaebuse lõpus

selgitas, et soovib Tartu Halduskohtu 30.09.2025. a määruse p-de 1-3 tühistamist. Tartu

Halduskohtu 30.09.2025. a määrus on vaidlustatav üksnes resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas.

HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes ja kaebaja määruskaebuse põhjendusi arvestades tõlgendab

3-25-780

ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses.Tartu Halduskohtu 30.09.2025. a määruse

resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse ja jättis

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

2. X.X. palub määruskaebuses kohaldada riigi õigusabi. Kuna kaebaja ei ole nimetatud

taotlust põhjendanud, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda

esindamiseks määruskaebemenetluses riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 alusel.

Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi

saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse

määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi

andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd,

kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi

anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi

õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi

andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate

jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates

kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates

kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule ja määruskaebuse

ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi

mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille

kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja

lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks

vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei

ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks

õigusalaste teadmistega isiku abi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus

vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus

kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi, kui seda

taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat

avalikku huvi. Praegusel juhul selline avalik huvi puudub.

3. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

asendada tema nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)