2-22-4091/72 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-4091

Tsiviilasi

Osaühing Tefire Group hagi Ingatlan otthon OÜ

(likvideerimisel) (end. OÜ Kederer KV) vastu võlgnevuse

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

14 341, 86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Osaühing Tefire Group, reg.kood: 10588738

Hageja lepinguline esindaja:

jurist Fränk Valdmann, e-post:

xxx

Kostja: Ingatlan otthon OÜ (likvideerimisel) (end. OÜ

Kederer KV), reg.kood 10230818

Kostja seaduslik esindaja: X ja volituse alusel: Janek Odinec,

e-post: xxx; xxx

18.03.2025 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt Ingatlan otthon OÜ (likvideerimisel) hageja Osaühing Tefire Group kasuks

välja põhivõlg 11 522, 40 eurot ja viivis 5381, 19 eurot.

3. Mõista kostjalt Ingatlan otthon OÜ (likvideerimisel) hageja Osaühing Tefire Group kasuks

välja põhivõlalt (11 522, 40 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

22.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Menetluskulud jätta kostja Ingatlan otthon OÜ-lt (likvideerimisel) kanda.

5. Mõista kostjalt Ingatlan otthon OÜ (likvideerimisel) hageja Osaühing Tefire Group kasuks

välja menetluskulud 3456, 99 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Määrata, et kostjal tuleb hagejale väljamõistetud menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 714427762.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad

1. Hagiavalduse asjaolude kohaselt Viskari OÜ (edaspidi kui kostja) küsis avaldajalt 21.04.2020. a e-

kirja teel hagejalt hinnapakkumise Väike Rae 19 kahe korterelamu rõdude ja vekseltalade

metallkonstruktsioonide tulekaitse värvimistöödele. Hageja vastas e-kirja teel kostjale 27.04.2020. a

kus tõi välja hinnapakkumise küsitud töödele, mille hageja 02.09.2020. a e-kirjaga kinnitas: 1. Väike

Rae 19/1 tuletõkkevärvimine R30 ja R60 ning pinnavärviga: • Rõdukonstruktsioonide katmine

tuletõkkevärviga R30 ja pinnavärviga: 3864.-EUR+km. • Veksel/POK talade katmine

tuletõkkevärviga R60 ja pinnavärviga: 937.-EUR+km. 2. Väike Rae 19/2 tuletõkkevärvimine R30 ja

R60 ning pinnavärviga • Rõdukonstruktsioonide katmine tuletõkkevärviga R30 ja pinnavärviga:

3864.-EUR+km. • Veksel/POK talade katmine tuletõkkevärviga R60 ja pinnavärviga: 937.-

EUR+km.

Hageja teostas tellitud tööd, ning edastas kostjale akti 30.12.2020. a seisuga teostatud töödest

summas 9273,60 EUR. Hageja märgib, et nimetatud aktiga akteeritud osa tellitud tööst, mis nähtub

akti järjekorra nr 1 „Hoone 19-1 ja 19-2 rõdude terase tuletõkkevärvimise R30 ja pinnavärvimine“

summas 7728,00 EUR, millele lisandub käibemaks 1545,60 EUR, so kokku 9273,60 EUR. Hageja

edastas kostjale teostatud tööde eest arve nr 202072 (30.12.2020. a) summas 9273,60 EUR. Kostja ei

ole hageja arvet kuni käesoleva hetkeni tasunud. Hageja teostas ka ülejäänud pakkumise alusel ja

30.12.2020. a teostatud tööde aktis järjekohal nr 2 tellitud tööd „Hoone 19- 1 ja 19-2 vekseltalade

terase tuletõkkevärvimise R60 ja pinnavärvimine“ summas 1874,00 EUR, millele lisandub

käibemaks ning ka kostja poolt tellitud lisatööd „Tuletõkkeseintes ja lagedes avade tulepüsivaks

tihendamine“ summas 619,00 EUR, millele lisandub käibemaks, ning edastas kostjale 22.02.2021. a

e-kirja teel nimetatud tööde kohta dokumentatsiooni ja ka arve nr 210247 (22.02.2021. a) summas

2991,60 EUR. Kostja on jätnud nimetatud arve tasumata kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni.

Hageja täitis kostja poolt esitatud tellimused ja on tellitud tööd teostanud ja kostjale üle andnud.

Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest tasumiseks arved, mille kostja on jätnud kuni hagiavalduse

esitamiseni täies ulatuses tasumata. Kostja ei ole teostatud tööde osas pretensioone esitanud. Kostjal

on jätkuvalt hagejale tasumata arved kogusummas 12 265,20 EUR. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust

põhisummas 12 265,20 EUR.

Hageja arvestab viiviseid alates arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast, kuni hagiavalduse

esitamiseni 18.03.2022. a seadusejärgse viivisemääraga 8% aastas so 0,0219% päevas iga viivitatud

päeva eest, kokku summas 1095,45 EUR. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale

viiviseid summas 1095,45 EUR. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised põhisummalt 12 265,20

EUR alates avalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hageja ei nõustu, et arvel esitatud maht oli kokkulepitust suurem ning et tööd ei ole korrektselt üle

antud, samuti hageja ei nõustu, et puudusid materjalide sertifikaadid, mistõttu kostjale on tekkinud

kahju. Hageja ei nõustu ka kostja vastuväidetega seoses tõstuki rikkumisega ja sellega seoses kostjale

väidetavalt tekkinud kahjuga. Hageja selgitab, et 21.04.2020. a pöördus kostja hageja poole ja palus

hinnapakkumist Väike Rae 19 kahe korterelamu rõdude ja vekseltalade metallkonstruktsioonide

tulekaitse värvimistöödele. Hageja vastas 27.04.2020. a ning teatas järgmised tööde hinnad

mõlemale hoonele (Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2): Rõdukonstruktsioonide katmine

tuletõkkevärviga R30 ja pinnavärviga: 3864.-EUR+km ja Veksel/POK talade katmine

tuletõkkevärviga R60 ja pinnavärviga: 937.-EUR+km. Eeltoodust tulenevalt kahe hoone

rõdukonstruktsioonide värvimistööd kokku on 7728 eurot + käibemaks (3864,00 eurot x 2 hoonet) ja

kahe hoone veksel/POK talade värvimistööd kokku on 1874,00 eurot + käibemaks (937,00 eurot x 2

hoonet). Kostja vastas 02.09.2020. a, et on hinnapakkumisega nõus ning töödega saab osaliselt

alustada. Arve nr 202072 on esitatud summas 7728,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas

1545,60 eurot, kokku 9273,60 eurot hinnapakkumise alusel tehtud tööde eest, s.o. Väike Rae 19/1 ja

Väike Rae 19/2 hoonete rõdukonstruktsioonide katmine tulekaitse ja pinnavärviga. Arvel nr 210247

kajastub Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 hoonete veksel/POK talade katmine tulekaitse ja

pinnavärviga summas 1874,00 eurot ilma käibemaksuta vastavalt hinnapakkumisele. Arvel nr

210247 kajastub täiendavalt Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 hoonete tuletõkkeseintes ja lagedes

avade tulepüsivaks tihendamine summas 619,00 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esitab

kirjavahetuse, mille kohaselt leppisid pooled kokku ühe hoone kaabli läbiviikude tulepüsivaks

tihendamises hinnaga 386.-EUR+km, s.o. kahe hoone eest kokku 772,00 eurot, millele lisandub

käibemaks.

Hageja on kokkulepitud ja arvetel kajastatud tööd teinud ning esitab kõnealuse asjaolu tõendamiseks

fotod tehtud töödest. Hageja esitab fotod teostatud rõdupiirete värvimistöödest, veksel/POK talade

värvimistöödest ning läbiviikude tulepüsivaks tihendamise töödest. Hageja esitab ka foto

tulekaitsevärvimisel kasutatud tulekaitsevärvi FIRETEX FX2005 konteinerist. Täiendavalt tõendab

tööde teostamist hageja poolt Ehitusregistrile esitatud ehitustööde päevik, kus on muuhulgas

märgitud järgmised Tefire teostatud tööd: 07.09.2020 Hoone 19/1 esimese korruse rõdu talade

tuletõkke värvimine (ehitustööde päevik teine, lk 28), 30.09.2020 Hoone 19/1 teise korruse rõdude

teraskostruktsiooni tuletõkke värvimine (ehitustööde päevik teine, lk 46), 01.10.2020 Hoone 19/1

teise korruse rõdude teraskostruktsiooni tuletõkke värvimine (ehitustööde päevik teine, lk 47),

02.10.2020 Hoone 19/1 teise korruse rõdude teraskostruktsiooni tuletõkke värvimine (ehitustööde

päevik teine, lk 48), 12.11.2020 Hoones 19/1 metallrõdude tuletõkke värvimine (ehitustööde päevik

teine, lk 77), 13.11.2020 Hoone 19/1 tuletõkke värvimine teras rõdud (ehitustööde päevik teine, lk

78). Lisaks on kasutusloa taotlemisel Ehitisregistrisse esitatud zip kaus pealkirjaga „Tefire

tuletõkketööd“, mille raames on esitatud Ehitisregistrile kasutatud materjalide, s.o. viimistlusvärvi

C237 ja tulekaitsevärvi FX2005 sertifikaadid ning lisaks värvikihi paksuse mõõdistamistabelid

rõdude ja vekseltalade kohta Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 hoonetes ja tuletõkkevärvimise tööde

teostamise akt. (Eeltoodud tõendid koostoimes tõendavad, et hageja on arvetel kajastatud tööd

teinud. Muuseas on korterelamutele Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 väljastatud kasutusluba

vastavalt 15.09.2022 ja 23.11.2022.

Kostja vastuväited

3. Kostja leiab, et hagi on alusetu eelkõige põhjustel, et hageja pole tõendanud töövõtulepingu

põhitingimusi ega tasu sissenõutavaks muutumise eeldusi: 1. Milliste tööde teostamine kokku lepiti

(millal ja kelle vahel) 2. Milline tasu tööde teostamise eest kokku lepiti 3. Milline tööde teostamise

tähtaeg kokku lepiti 4. Et tööd faktiliselt valmisid ja millal (VÕS § 637 lg 3). Lepingu sõlmimiseks

on vajalik ofekt ja aktsept. Hageja 18.03.22 menetlusdokumendist nähtub vaid hageja poolt

hinnapakkumise esitamine, aga pole ühtegi tõendit, et sellele ka kostja poolt aktsept anti. Seega selle

hinnapakkumise alusel ei saa lugeda poolte vahel lepingut sõlmituks. Hageja poolt nn I etapi

ehitustööde teostamist ei tõenda 30.12.2020 akt, sest see on vaid hageja enda poolt allkirjastatud.

Töövõtja poolt koostatud ja ühepoolselt allkirjastatud aktiga ei saa ehitustööde faktilist teostamist

tõendada. Samuti ei saa arve esitamise faktiga teenuse osutamist tõendatuks lugeda. Nimelt igaüks

võib esitada mõnele isikule mistahes sisu ja suurusega arve, kuid selline arve iseseisvalt ei tekita

kehtivat maksekohustust. Hageja poolt nn II etapi ehitustööde teostamist ei tõenda hageja poolt

22.02.2021 saadetud e-kirjad, millega on saadetud dokumentatsioon ja arve. Nendes e-kirjades ei ole

kostja tööde vastuvõtmist kinnitanud. Kuivõrd põhinõue on alusetu, siis on alusetu ka viivisnõue.

Kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu mistahes nõue, millega kostja ei nõustu, ning see kuulub

rahuldamisele, siis, tasaarvestab kostja hageja väidetavate nõuete summas, oma vastunõudega

summas vähemalt 3 451,40 eurot, so hageja oma töövõttu teostades rikkus tõstuki, mis hilisemalt

vajas mitte ainult värvist puhastamist, vaid ka remonti. Storent OÜ on esitanud kostjale remondi eest

nõude summas 3451,40 € (kostja 03.05.2022 vastuse punkt 5.5 ja lisa 1). Nimetatud õiguse

olemasolu on möönnud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-23-11. Mis puudutab kostja vastunõude

aluseks oleval arvel saajat, siis selgitab kostja, et kostja kasutas ehitustööde tegemiseks, sh andis

alltöövõtjatele kasutamiseks, OÜ-le Tee ja Tee poolt renditud tõstukit, mis oli ehitusobjektil. Selle

tõstuki lõhkus hageja ära. OÜ Tee ja Tee lasi selle ära remontida, mistõttu arve remondi eest esitati

OÜ-le Tee ja Tee. Kostja kohustus selle kulu OÜ-le Tee ja Tee hüvitama. Mis puudutab kostja

vastunõude aluseks oleval arvel saajat, siis esitab kostja nimetatu osas täiendavad tõendid esimesel

võimalusel.

4. Kostja leiab täiendavalt, et hageja 15.05.23 menetlusdokumendi lisa 1 ei tõenda hageja poolt

tööde teostamist, kostjale üle andmist ja hageja väidetava tasunõude sissenõutavaks muutumist.

Samuti ei ühti jätkuvalt hageja poolt väidetavalt poolte vahel kokku lepitud summad hageja arvete

summadega. Seda isegi arvestades hageja eeltoodud väidetavat selgitust. Siinkohal tuleb arvestada, et

hageja tunnistab oma 22.02.2021 e-kirjas, et reaalselt oli maht suurem. Kuna väidetava nõude

aluseks olev arve on pakkumustes toodud summadest suurem, siis pole kuidagi jälgitav summa

suurenemine. Arvestades eeltoodut on alusetud, valed, paljasõnalised ja tõendamata ka hageja väited,

et hageja on kokkulepitud ja arvetel kajastatud tööd teinud ning esitab kõnealuse asjaolu

tõendamiseks fotod tehtud töödest. Mis puudutab hageja väiteid seoses sellega, justkui ei oleks kostja

esitanud pretensioone vms., siis kuna kohtusse on pöördunud hageja, siis on hagis esitatud asjaolude

tõendamise koormis hagejal. Seetõttu on kostja jätkuvalt seisukohal, et muuhulgas ei ole hageja

tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist; väidetavalt sõlmitud lepingu tingimusi (ese, kogus, hind jne.);

väidetavalt sõlmitud lepingu täitmist ja tööde kostjale üle andmist; väidetava nõude sissenõutavaks

muutumist; töö juurde kuuluvate dokumentide kostjale üle andmist; jne. Juhul, kui kohus leiab, et

hagejal on kostja vastu mistahes nõue, millega kostja ei nõustu, ning see kuulub rahuldamisele, siis

jääb kostja ka alternatiivse menetlusliku tasaarvestusavalduse juurde, tasaarvestades hageja nõude,

hageja väidetavate nõuete summas, oma vastunõudega summas vähemalt 3 451,40 eurot (kostja

03.05.2022 vastuse punkt 5.5 ja lisa 1).

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud poolte poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

7. Hageja on esitanud nõude töövõtulepingu alusel tasu saamiseks. Kostja on jäänud seisukohale, et

hageja ei ole tõendanud milliste tööde teostamine kokku lepiti (millal ja kelle vahel); milline tasu

tööde teostamise eest kokku lepiti; milline tööde teostamise tähtaeg kokku lepiti ja et tööd faktiliselt

valmisid ja millal. Kostja on jäänud ka alternatiivse menetlusliku tasaarvestusavalduse juurde

summas vähemalt 3 451,40 eurot.

7.1. Töövõtuleping on tulemuse saavutamisele suunatud leping (võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1).

Üldise ja töövõtulepingute puhul järgitava tõendamiskoormise järgi peab hageja tooma esile ja

vaidluse korral tõendama lepingu sõlmimise ja tingimused, mille alusel ta töövõtutasu nõuab, samuti

tasu sissenõutavaks muutumise eeldused. Kokkuleppe tõendamiseks ei ole lepingudokument ainus

võimalik tõend, vaid VÕS § 9 lg 1 järgi on piisav tahteavalduste vahetamine, kui on selge, et

lepingupooled saavutasid kokkuleppe. Nõustumus lepingu sõlmimiseks võib olla antud vaikimisega

(TsÜS § 68 lg 4, VÕS § 20 lg 2).

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus

vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Riigikohus on 08.06.2016

lahendis nr 3-2-1-43-16 osundanud, et leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel (vt RKTKo nr 3-2-1-25-08, p 13). Riigikohtu 16.11.2011 lahendis nr

3-2-1-101-11 on märgitud, et tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil

viisil selle tahteavaldusega nõustub. Lepingut võib VÕS § 13 lg 1 järgi muuta poolte kokkuleppel.

7.2. Asjas esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et 21.04.2020 pöördus kostja hageja poole ja palus

hinnapakkumist Väike Rae 19 kahe korterelamu rõdude ja vekseltalade metallkonstruktsioonide

tulekaitse värvimistöödele. Hageja saatis kostjale 27.04.2020 hinnapakkumise Väike Rae 19/1 ja

Väike Rae 19/2 osas, so rõdukonstruktsioonide katmine tuletõkkevärviga R30 ja pinnavärviga:

3864.-EUR+km ja veksel/POK talade katmine tuletõkkevärviga R60 ja pinnavärviga: 937.-

EUR+km. Kostja vastas 02.09.2020, et on hinnapakkumisega nõus ning töödega saab osaliselt

alustada (tl 5 I kd). Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et pooled sõlmisid töövõtulepingu

tööde teostamiseks Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 rõdukonstruktsioonide katmiseks

tuletõkkevärviga R30 ja pinnavärviga ning veksel/POK talade katmiseks tuletõkkevärviga R60 ja

pinnavärviga leppides kokku ka tööde hinnas. Seega, põhiasjades (tööde maht, olemus ja tööde hind)

lepiti kokku. Tähtaega tööde teostamiseks kokku ei lepitud. Tuvastatult on hageja esitanud kostjale

30.12.2020 teostatud tööde (vahe)akti, mis vastab eelpool esitatud hinnapakkumisele (tl 6-7 I kd)

ning vastavuses aktiga ka arve nr 202072 summas 9273,60 eurot, millel on mh kirjas, et

pretensioonid tuleb esitada 5 päeva jooksul (tl 8 I kd). Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

kostja oleks teostatud töödele pretensioone 5 päeva jooksul esitanud. 10.02.2021 ja 19.02.2021 on

kostja saatnud hagejale e-kirja, milles soovib kaetud tööde akte, vekslite värvimõõdistuse protokolle

ja materjalide sertifikaate, lisades, et homme tuleb järelevalve, näitan talle šahtid ette (tl 9-9p I kd),

millele hageja vastas ja saatis värvimõõdistuse protokolli 22.02.2021 (tl 9-11 I kd), lisades ka arve

nr 210247, millel kajastub vastavuses hinnapakkumisele Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 hoonete

veksel/POK talade katmine tulekaitse ja pinnavärviga summas 1874,00 eurot ilma käibemaksuta.

Vastuskirja kohaselt selgitab hageja kostjale, et arvel on kajastatud ka rida tellitud šahtivahede kohta.

Reaalselt oli maht suurem kui sina mulle esmalt ütlesid ja kokkuleppe tegime. Hageja lisab ka, et

kostjal on tasumata arve rõdude värvimiste kohta, mis on koostatud detsembri kuu seisuga (tl 9 I

kd). Kostja eeltoodule mingeid muid teavitusi ega pretensioone ei esitanud. Nähtuvalt on arvel nr

210247 kajastatud ka Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 hoonete tuletõkkeseintes ja lagedes avade

tulepüsivaks tihendamine summas 619,00 eurot ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et nn

lisatöö osas poolte kokkulepet tõendatud ei ole. Ainuüksi hageja vastuskirjaga seda tõendada ei ole

võimalik. Hageja poolt esitatud kirjavahetus ega ka fotod (tl 66, tl 132-150 I kd) arvel kajastatud

lisatööde kokkuleppimist samuti ei tõenda. Kui ka möönda, et poolte kirjavahetuses on mõeldud

sama tööd, mis on kajastatud arvel nr 210247, siis ei sa olla lisatöö kokkulepe hilisem kui arve. Arve

on esitatud 22.02.2021, kuid võimaliku lisatöö osas on kostja küsinud hinnapakkumist hagejalt

23.02.2021. Hageja on hinnapakkumise esitanud 24.02.2021, kuid selles sisalduv hind on suurem kui

arvel esitatud, kusjuures hageja on vastuskirjas selgitanud mahu suurenemist mitte vähenemist.

Fotod on märtsist 2021, so samuti ajast, mis järgnes esitatud arvele.

Seega, saab eeltoodu alusel lugeda tõendatuks ja tuvastatuks, et pooled leppisid kokku Väike Rae 19

kahe korterelamu rõdude ja vekseltalade metallkonstruktsioonide tulekaitse värvimistöödes hinnaga

ühe maja kohta 3864.-EUR+km + 937.-EUR+km. Kokkulepet arvel nr 210247 kajastatud töö osas,

so Väike Rae 19/1 ja Väike Rae 19/2 hoonete tuletõkkeseintes ja lagedes avade tulepüsivaks

tihendamine, hageja tõendanud ei ole.

7.3. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö

valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see

on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda

vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on

olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise

tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS § 638 alusel on tellija kohustatud valmis töö vastu

võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö

loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja

poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

7.4. Kohtu hinnangul on asjas esitatud tõenditega, so fotodega (tl 67-108, 109-131; selgitused fotode

kohta on hageja poolt esitatud tl 110-164 IV kd), mis haakuvad ka esitatud ehituspäevikute

asjakohaste kirjetega (tl 40-40p, 59p-60, 61104p-105), mistõttu ei ole fotod ka tõenditena

ebausaldusväärsed, tõendamist leidnud, et hageja on Väike Rae 19 kahe korterelamu rõdude ja

vekseltalade metallkonstruktsioonide tulekaitse värvimistööd teinud 2-s etapis, so esimeses etapis on

teinud rõdude värvimise ja teises etapis on teinud veksel/POK talade värvimise. Ajaliselt on töid

teostatud novembris, detsembris ja veebruaris. Seega, saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et

lõplikult on tööd teostatud ja on valmis hiljemalt veebruaris 2021, kuigi esimene arve on esitatud

30.12.2020 (tl 8 I kd). Kohtu hinnangul on teostatud tööd ka lepingukohased, mis on tõendatud

samuti eelviidatud fotode, ehituspäevikute ja lisaks ka kasutatud tulekaitsevärvi sertifikaadi,

Ehitisregistrisse esitatud dokumentatsiooni, sh kasutatud materjalide, s.o. viimistlusvärvi C237 ja

tulekaitsevärvi FX2005 sertifikaadid, värvikihi paksuse mõõdistamistabelid rõdude ja vekseltalade

kohta ja kasutuslubadega (tl 151 I kd, selgitus, tl 165-165p, 166p IV kd; tl 146, tl 147-197 III kd,

selgitus tl 166p IV kd; tl 1-28, tl 29-42 IV kd, selgitus tl 166p-167 IV kd). Kostja hageja tõendite

ümberlükkamiseks vastutõendeid esitanud ei ole. Tuvastatult on hageja esitanud kostjale teise arve

22.02.2021 (tl 12 I kd), millel on mh kirjas, et pretensioonid tuleb esitada 5 päeva jooksul ja arve

tasumise tähtajaks on määratud 21 päeva, so 15.03.2021. Kostja ei ole hagejale pretensioone

esitanud, kuid ei ole kinnitanud ka tööde vastuvõtmist. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle

kohta, et ta ei ole alusetult keeldunud töö vastu võtmisest ehk et tööd olid oluliste puudustega ja ei

vastanud lepingutingimustele (VÕS § 641). Arved on kostja poolt tasumata. Käesoleval juhul saab

nõustuda ka hageja käsitlusega, et kostjal oli võimalik igal ajal objektil teostatud tööd üle vaadata,

kuna kostja teostas ise samuti nimetatud objektidel töid (nähtub ehituspäevikutest). VÕS § 638 teise

lause kohaselt loetakse töö võlgniku poolse vastuvõtmise kohustuse rikkumise korral vastuvõetuks,

kuna võlgnik alusetult ei võtnud vastu valmis tööd. Töö vastuvõtmisest keeldumise õigus on vaid

juhul, kui töö ei vasta lepingutingimustele.

Kohtu hinnangul saab eeltoodu alusel asuda seisukohale, et hageja tasu nõue Väike Rae 19 kahe

korterelamu rõdude ja vekseltalade metallkonstruktsioonide tulekaitse värvimistööde eest on

muutnud sissenõutavaks, so hageja on tööd valmis teinud, tööd olid lepingukohased ja hageja on

andnud kostjale võimaluse tööd vastu võtta, millest kostja on alusetult keeldunud.

Kostjalt tuleb hagejale kasuks välja mõista tasu kokkulepitud tööde, so Väike Rae 19 kahe

korterelamu rõdude ja vekseltalade metallkonstruktsioonide tulekaitse värvimistööde eest hinnaga

ühe maja kohta 3864.-eurot +km + 937.-eurot +km, kokku summas 11 522, 40 eurot.

Arvestatuna eeltoodud põhjendusi, ei mõista kohus kostjalt hageja kasuks välja arvel nr 210247

kajastatud tasu summas 619.-eurot+km.

7.5. Hageja on esitanud ka viivise väljamõistmise nõude. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgse viivise

väljamõistmist põhivõlgnevuselt (12 265, 20 eurolt).

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte teise lause

sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367

järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Kohus leiab et hageja nõue viivise väljamõistmiseks seaduses sätestatud määras on samuti

põhjendatud osaliselt. Kohus eeltoodud põhjendustel mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude

katteks 11 522, 40 eurot ja arvestab sellelt nõudelt seadusjärgse viivise alates nõude sissenõutavaks

muutumisest, arvestades antud tähtaega arve tasumiseks, so 21 päeva, so 15.03.2021 kuni otsuse

tegemiseni, so 21.10.2025 summas 5381, 19 eurot.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 15.03.2021 kuni 21.10.2025 põhivõlgnevuselt

11 522, 40 eurolt summas 5381, 19 eurot ja viivis põhivõlalt (11 522, 40 eurolt) alates 22.10.2025

kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Kostja on esitanud protsessuaalse tasaarvestuse avalduse. Kostja avaldab, et tasaarvestab hageja

väidetavate nõuete summas, oma vastunõudega summas vähemalt 3 451,40 eurot, so hageja oma

töövõttu teostades rikkus tõstuki, mis hilisemalt vajas mitte ainult värvist puhastamist, vaid ka

remonti. Storent OÜ on esitanud kostjale remondi eest nõude summas 3451,40 € (tl 33 I kd, tõend on

loetamatu-kohtu märkus). Kostja selgitab, et vastunõude aluseks oleval arvel saaja osas, et kostja

kasutas ehitustööde tegemiseks, sh andis alltöövõtjatele kasutamiseks, OÜ-le Tee ja Tee poolt

renditud tõstukit, mis oli ehitusobjektil. Selle tõstuki lõhkus hageja ära. OÜ Tee ja Tee lasi selle ära

remontida, mistõttu arve remondi eest esitati OÜ-le Tee ja Tee. Kostja kohustus selle kulu OÜ-le Tee

ja Tee hüvitama. Kostja avaldas, et esitab ka nimetatu osas täiendavad tõendid, mida kostja teinud ei

ole. Hageja kostja nõuet ei tunnista.

VÕS § 197 lg 1 järgi juhul, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma

muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele ning tasaarvestuse vastuväite võib esitada

ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus) juhuks, kui kohus teise poole nõude rahuldab.

Üksnes arvete esitamisest nõuet ei teki. Tasaarvestuse eelduse olemasolu peab tõendama see pool,

kes tasaarvestust taotleb. Käesoleval juhul on eeltoodud asjaolud kostja tõendada. Kohus on

menetluses selgitanud, et kostjal lasub tõendamiskoormis tasaarvestuseks esitatud nõude osas

(menetluse korraldamise kiri, tl 55-57 IV kd ja kohtuistung, tl 102p IV kd). Kostja

tõendamiskoormist täitnud ei ole ning esitatud alusel ei ole kohtul võimalik kostja tasaarvestusega

arvestada, mistõttu jätab kohus kostja taotluse tasaarvestuseks rahuldamata.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja on esitanud oma mentluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludeks

käesolevas asjas on riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 910 eurot ja esindustasu 2770 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja selgitab, et OÜ Julianuse Õigusbüroo osutas käesolevas asjas kliendile

teenust 110,00 eur/h ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 714427762. Kostja hageja

menetluskulude vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu hinnangul on hagilt tasumisele kuulunud riigilõiv vajalik ja põhjendatud kulu. Samuti vastab

õigusabi kulu tehtud menetlustoimingutele ja on mõistlik. Riigikohtu senises praktikas on mh

põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-

1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159- 16, p 24).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 3456, 99 eurot (3680 x

0,9394=3456,99) ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja taotluse alusel kohus määrab, et

kostjal tuleb hagejale väljamõistetud menetluskulu kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 714427762.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik