2-25-14637/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-14637

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 20. oktoober 2025

Tsiviilasja number

2-25-14637

Tsiviilasi

Hagi hind

B2 Impact OÜ hagiavaldus D. K. vastu võlgnevuse nõudes

4 431.89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht:

XXX, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-

post: XXX);

Kostja: D. K. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 20. oktoober 2025 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt D. K.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks 4 096 (neli tuhat

üheksakümmend kuus) eurot ja 99 senti (sh XXX ja D. K.’i vahel 05.04.2023 sõlmitud

krediidilepingu ja selle 27.09.2023 sõlmitud lepingulisast tulenev põhivõlgnevus 3

299.51 eurot, intress 425.80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 336.68 eurot,

sissenõudmiskulud 35 eurot).

3. Välja mõista kostjalt D. K.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõude summalt 3 299.51 eurot alates 06.09.2025 kuni

kohustuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3 299.51 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt D. K.-lt hageja B2 Impact

OÜ kasuks menetluskulud 490 (nelisada üheksakümmend) eurot.

1 (5)

2-25-14637

5. Välja mõista kostjalt D. K.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(490 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 350 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05. septembril 2025 esitas B2 Impact OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse D. K. vastu

põhivõlgnevuse 3 299.51 eurot, intressi 425.80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 336.68

eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt XXX

(endine XXX) on ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti.

Laenulimiidi põhimõtte kohaselt määratakse limiit, mille piires saab jooksvalt raha kasutada.

Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas 05.04.2023

laenutaotluse XXX (edaspidi krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas. Samal kuupäeval edastas

krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile

teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused ja eritingimused koos Hinnakirja ja

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu

kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades XXX

iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti

poolte vahel leping sõlmituks 05.04.2023. Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt

võimaldati Kostjale limiiti kuni 2500 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on kasutanud

laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 4 204 eurot. 27.09.2023 sõlmisid pooled

lepingu LISA laenulimiidi suurendamiseks ja pooled kehtestasid uueks laenulimiidi summaks 3 300

eurot. Muus osas pooled lepingutingimusi ei muutnud. Kostja poolt kasutusse võetud

krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu

intressimääras 38,40% aastas ehk 0.1052000% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt

kujunes krediidikulukuse määraks 45,93% aastas. Arvestus põhineb Laenulimiidi summal 2500.00,

ja päevaintressil 0.1052000% (38,40% aastas) ning eeldustel, et: a) Laenulimiidi summa võetakse

kasutusele viivitamata ja täies mahus; b) Laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates

Laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub Klient kogu

järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; c) Laenulimiit makstakse tagasi 12

võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse

võtmisest. Lepingu eritingimuste punkti G. kohaselt kujunes tagasimaksete kogusummaks 3019,97

eurot. Lepingu eritingimuste punkti J. kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o. 38,40%

2 (5)

2-25-14637

aastas ehk 0.1052000% päevas. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu

igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi

iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse Laenu väljamaksmist Laenuandaja poolt.

Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele

kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) Laen; c) intress; d) leppetrahvid, Teenustasu ja muud

Kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.). Kostja on krediidilepingu raames

teostanud tagasimakseid kokku summas 2250,11 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 904,49

eurot, kulude katteks 96,54 eurot ja intressi katteks 1249,08 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust

tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, juunikuu osamakse summas

170,79 eurot, maksetähtaeg 10.07.2024, juulikuu osamakse summas 176,42 eurot, maksetähtaeg

10.08.2024, augustikuu osamakse summas 182,05 eurot, maksetähtaeg 10.09.2024, septembrikuu

osamakse summas 187,50 eurot, maksetähtaeg 10.10.2024 ja krediidiandja nõue oli muutunud

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, 23.09.2024 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse

lepingu lõpetamisest. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja

võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu

lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset

tähtaegselt ei tasunud ja krediidiandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes,

lõppeski leping 08.10.2024.

2. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 4204 eurot ja

kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 904.49 eurot. Eeltoodust tulenevalt

on Kostja põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 3 299.51 eurot (4204 - 904.49), mille hageja

palub kostjalt välja mõista.

3. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt

Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on

hagejal õigus arvestada tasumata intressi 38,40% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi

arvestatakse igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata

intress 425.80 eurot

4. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates

lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates kuni hagiavalduse esitamiseni 05.09.2025 VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 336.68 eurot.

5. VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist.

Antud olukorras krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad

õigused on loovutatud hagejale. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta

võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii

kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses

võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine,

võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga

ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on

samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Hageja on edastanud Kostjale 5.11.2024 nõudekirja,

3 (5)

2-25-14637

18.11.2024 nõude meeldetuletuse ja 29.11.2024 hagihoiatuse. Hageja palub välja mõista

sissenõudmiskulud järgmiselt: 1) nõudekiri – 25 eurot; 2) pretensioon – 5 eurot; 3) hagihoiatus – 5

eurot. Kokku: 35 eurot.

6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja XXX

(endise ärinimega XXX) teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust

Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Kostja täitis krediidiandja iseteeninduses laenusaaja

ankeedi. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra

analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi XXX AS konto väljavõtte alusel. Kostja

sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis Krediidiandja põhjendatult, et kostja on

maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud

tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest

majapidamiskulude määr. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud

andmete põhjal ja maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal

kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus krediidiandja sissetulekute ja kohustuste

kontrollimisel kostja esitatud pangakonto väljavõttest. Antud olukorras krediidivõimelisuse

hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, pangakonto väljavõte, aktiivsete maksehäirete

puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse.

7. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja

mõista põhivõlgnevuse 3 299.51 eurot, intressi 425.80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

336.68 eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõude summalt 3 299.51 eurot alates 06.09.2025 kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Lisaks

palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 490 eurot, so riigilõiv 350 eurot, ning

viivis menetluskuludelt kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

9. Viru Maakohtu 08.09.2025 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, so täiendava riigilõivu tasumiseks, 5 päeva määruse kättesaamisest.

10. Hageja tasus 09.09.2025 täiendava riigilõivu.

MENETLUSE KÄIK

11. Viru Maakohus võttis 11.09.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjale on kohtudokumendid ema vahendusel üle

andmiseks kätte toimetatud 27.09.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole.

Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit

pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

4 (5)

2-25-14637

13. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja XXX

vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus

seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

14. Analüüsides hageja poolt esitatud tõendeid ja krediidilepingu sõlmimisel kostja esitatud

pangakonto väljavõtteid, on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul on laenuandja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de

76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 4 096.99 eurot ulatuses (sh

põhivõlgnevus 3 299.51 eurot, intress 425.80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 336.68 eurot,

sissenõudmiskulud 35 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 3 299.51 eurot alates 06.09.2025 kuni

kohustuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3 299.51 eurot.

15. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

MENETLUSKULUD

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

17. Hageja on märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 490 eurot. Hageja on

maksnud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 04.09.2025 summas 455 eurot ja 09.09.2025 summas 35

eurot, kokku 490 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud summas 490 eurot, s.h riigilõiv.

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

19. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2;

407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

5 (5)