2-24-18574/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2025, Tallinna kohtumaja Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18574

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi G. T. (T.) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

12 476,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046, asukoht

XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin (e-post: XXX)

Kostja: G. T. (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja G. T. suhtes.

2. Välja mõista kostjalt G. T.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks AS L ja G. T. vahel

13.03.2023 sõlmitud väikelaenulepingust nr. XXX tulenev põhivõlgnevus summas 10

327,96 eurot, intressid summas 560,67 eurot, sissenõudmiskulud summas 35 eurot

ning perioodil 11.10.2024 – 06.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivis summas

287,91 eurot.

3. Välja mõista kostjalt G. T.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuse

(10 327,96 eurot) tasumata osalt alates 07.12.2024 kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja G. T. kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus ning mõista välja kostjalt G. T.-lt

hageja B2 Impact OÜ kasuks hageja menetluskuluna hagiavalduselt tasutud

riigilõiv 840 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal G. T.-l tasuda hagejale B2

Impact OÜ alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank

AS-is

EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302,

EE567700771003819792 LHV Pank.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks

on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg

2).

Hagi alus

B2 Impact OÜ (hageja) esitas 06.12.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse G. T. (kostja)

vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 25.02.2025. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid

AS L ja kostja 13.03.2023 väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel väljastati kostjale laenu

summas 12 500 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi.

Hagi kohaselt esitas kostja laenuandjale 12.03.2023 taotluse. Taotlus on olnud manuaalses

krediidianalüüsi protsessis, mis tähendab seda, et laenuspetsialist on kontrollinud manuaalselt

üle esitatud/saadud teabe või kogunud vajalikku teavet juurde ning teinud vastavuses

kehtivate sise-eeskirjadega krediidiotsuse. Võlgniku varalise seisundi ning regulaarse

sissetuleku kindlakstegemisel kontrolliti, kas võlgnikul on kinnisvara. Kinnistusraamatu

kontrolli tulemusel selgus, et kostjal kinnistud puudusid. Võlgnik deklareeris oma sissetuleku

summaks 1 350 eurot. Laenuandja kontrollis võlgniku sissetulekuid Pensioniregistri andmete

ning kostja pangakonto väljavõtte alusel. Laenuandja jõudis järelduseni, et võlgnik omas

regulaarset sissetulekut. Võlgniku sissetulekuna arvestati summat 1 368,45 eurot.

Laenutaotluses märkis kostja laenu- ja liisingumaksete suuruseks 130 eurot kuus. Laenuandja

kontrollis laenusaaja igakuiste finantskohustuste suurust võlgniku konto väljavõttelt.

Tuvastati, et võlgnikul olid igakuised finantskohustused kokku summas 130 eurot.

Laenuandja kontrollis võlgniku taotluse esitamisele eelnevat maksekäitumist nii välistest kui

ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest

(krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et võlgnikul puuduseid maksehäired

taotluse esitamisel. Laenusaajal ei olnud ka laenuandja ees negatiivset makseajalugu.

Laenuandja kontrollis, kas laenusaaja esitas teabe ülalpeetavate osas. Võlgnik deklareeris

taotlusel, et tal ülalpeetavaid ei ole. Laenuandja arvutas välja laenutaotlejale võimaliku

laenuteenindusvõime ehk maksimaalse kuumakse. Arvutuse aluseks võetakse laenusaaja

korrigeeritud sissetulek, mis korrutatakse läbi vastavalt kehtestatud maksimaalse

laenuteenindusmääraga (%), millest on lahutatud olemasolevad igakuised finantskohustused.

Eeltoodu tähendab seda, et arvutatakse välja, et kui palju peab jääma laenusaajale vaba raha

(majapidamiskulude, ülalpeetavate tarbeks ja olemasolevate finantskohustuste täitmiseks)

pärast täiendava finantskohustuse võtmist. Kostja poolt esitatud taotluse analüüsis on

laenuandja võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud

sissetuleku summas 1 368,45 eurot, igakuised finantskohustused summas 130 eurot ning

saanud võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse

summas 766,00 eurot. Seega pärast olemasolevate ja täiendava finantskohustuse täitmist pidi

jääma laenusaajale vaba raha summas 472,45 eurot L poolt kontrollitud/ korrigeeritud

sissetuleku alusel, mis oli 35% korrigeeritud sissetuleku summast. Tegelik täiendava

finantskohustuse osamakse suurus oli 316,74 eurot. Hageja selgituste kohaselt saadi

laenusaaja krediidivõimelisuse hindamiseks andmeid laenusaajalt endalt, sisemistest ja

välistest andmebaasidest. Kõiki andmeid võeti arvesse laenusaaja krediidivõimelisuse

hindamisel kogumis ning krediidiandja jõudis positiivse krediidiotsuseni.

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus põhiosas 10 327,96 eurot, sissenõutavaks

muutunud intressid 560,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 287,91 eurot,

sissenõudekulu 35 eurot ning viivis lepingu põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase

tasumiseni alates 07.12.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud 02.05.2025

Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku

rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus

tsiviilasjas nr 2-21-13098). Hagi aluseks olev leping kvalifitseerub tarbijakrediidilepinguks

ning kohus on kontrollinud, et lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise

ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra.

Kohus peab siiski vajalikuks selgitada ka järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja

AS L vahel 13.03.2023 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus. Hageja

nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hageja selgituste kohaselt

kontrollis krediidiandja kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma

sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest (krediidiinfo ja

krediidiregister) tulemusena nähtus, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel.

Samuti ei olnud krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Lisaks kontrolliti kostja

sissetulekuid ja kohustusi kostja pangakonto väljavõtte (taotluse esitamisele eelneva kuue

kuu perioodi osas) alusel. Tuvastati kostja keskmise stabiilse ja regulaarse sissetuleku suurus

ning kostja igakuised finantskohustused. Maksimaalse kuumakse väljaarvutamisel

arvestatakse laenusaaja olemasolevaid finantskohustusi, ülalpeetavaid ning tagatakse nn

vaba raha alles jäämine, mille arvelt saab laenusaaja kanda mh oma majapidamiskulud. Hagi

kohaselt on krediidiandja teinud kostja osas positiivse krediidiotsuse järgides

vastutustundliku laenamise nõudeid krediidivõimelisuse hindamise osas. Hageja poolt

esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega

kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu

hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja oli krediidivõimeline ja suuteline tasuma

lepingust tulenevaid kohustusi.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 840 eurot.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiia Bergson

kohtunik