Legislator Case Law & Legislation
3-24-2611/7 AI generated

3-24-2611/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-24-2611/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Luhaheinamaa (kaebaja) esitas 10. juunil 2023 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse ning 18. novembril 2023 taotluse

Legislator headnote

AI generated

3-24-2611/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: juunil 2023 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse ning 18. novembril 2023 taotluse

Keywords

AI generated
public takeover bid health premium reduction pricing policy instrument for Pre-Accession Assistance outstanding insurance premiums transport sector measures
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2611

Määruse kuupäev

20. oktoober 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Luhaheinamaa kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 19. juuli 2024. a otsuse nr 12-1/24/24584

osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Luhaheinamaa (mittetulundusühing), esindaja

vandeadvokaat Maris Kure

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet,

volitatud esindaja Ave Paavel

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-2611 menetlus.

2. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Luhaheinamaa kasuks

välja menetluskulud summas 237,50 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte

endi kanda.

3. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 20 eurot Osaühingule Advokaadibüroo

Namm.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Luhaheinamaa (kaebaja) esitas 10. juunil 2023 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (PRIA) pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse ning 18. novembril 2023 taotluse

muudatusavalduse, millega taotles mh noore põllumajandustooja toetust.

2. PRIA jättis 28. detsembri 2023. a otsusega nr 12-1/23/31960 rahuldamata noore

põllumajandustootja toetuse taotluse 16 taotlejal, sh kaebajal. Taotlus jäetakse rahuldamata,

kuna juriidilise isiku osanikud, aktsionärid, liikmed, juhtimis- ja kontrollorgani liikmed või

3-24-2611

prokurist ei vasta noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimustele; füüsilisest isikust

või füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejal või juriidilisest isikust taotleja igal osanikul,

aktsionäril, liikmel, juhtimis- ja kontrollorgani liikmel või prokuristil puudub nõuetekohane

põllumajandusalane haridus või töökogemus; juriidilisest isikust taotleja iga osanik, aktsionär

või liige ei ole sama juriidilise isiku juhatuse liige.

3. Kaebaja esitas 27. jaanuaril 2024 eelnimetatud otsuse peale PRIA-le vaide. PRIA rahuldas

15. juuli 2024. a vaideotsusega nr 12-1/24/2741-9 kaebaja vaide osaliselt. PRIA tunnistas

vaidlustatud otsuse kaebaja osas kehtetuks ning teeb uue otsusega, millega arvestab kaebaja

juhatuse liikme Mirjam Miku põllumajandusalase töökogemuse vastavaks maaeluministri 21.

detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku

toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 8 lg 2 p-s 1 sätestatud

nõudele. Vaideotsuse kohaselt on eelkirjeldatud osas PRIA 28. detsembri 2023. a otsus nr

12-1/23/31960 vale ning otsust tuleb selles osas muuta.

4. PRIA tunnistas 19. juuli 2024. a otsusega nr 12-1/24/24584 PRIA 28. detsembri 2023. a

otsuse nr 12-1/23/31960 kaebaja osas kehtetuks (resolutsiooni p 1). Sama otsusega jättis PRIA

rahuldamata kaebaja noore põllumajandustootja toetuse taotluse (resolutsiooni p 2). Taotlus

jäetakse rahuldamata, kuna juriidilisest isikust taotleja iga osanik, aktsionär või liige ei ole

sama juriidilise isiku juhatuse liige; juriidilise isiku osanikud, aktsionärid, liikmed, juhtimis-

ja kontrollorgani liikmed või prokurist ei vasta noore põllumajandustootja toetuse saamise

tingimustele.

5. Kaebaja esitas 30. juulil 2024 eelnimetatud otsuse peale PRIA-le vaide, mille PRIA jättis

16. augusti 2024. a vaideotsusega nr 12-1/24/25455-1 rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 16. septembril 2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse PRIA

19. juuli 2024. a otsuse nr 12-1/24/24584 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks teha uus

otsus, millega rahuldatakse kaebaja taotlus noore põllumajandustootja täiendava

sissetulekutoetuse saamiseks. Kaebaja taotleb kaebuse alusel algatatud haldusasja liitmist

haldusasjaga nr 3-24-2329, mis on sama kohtu menetluses olev samade poolte vahel toimuv

vaidlus. Ka vaidluse sisu on kattuv.

7. Tartu Halduskohus võttis 27. septembri 2024. a määrusega menetlusse Luhaheinamaa

kaebuse PRIA 19. juuli 2024. a otsuse nr 12-1/24/24584 resolutsiooni p 2 tühistamiseks ja uue

otsuse tegemiseks kohustamiseks ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

Kohus jättis kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-24-2611 ja 3-24-2329 liitmiseks rahuldamata.

8. Vastustaja esitas 24. oktoobril 2024 kohtule vastuse, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

9. Vastustaja tunnistas 27. märtsi 2025. a otsusega nr 12-1/24/25455-2 kehtetuks PRIA 16.

augusti 2024. a vaideotsuse nr 12-1/24/25455-1, millega PRIA jättis kaebaja vaide

rahuldamata, rahuldas kaebaja 30. juuli 2024. a vaide PRIA 19. juuli 2024. a otsuse nr

12-1/24/24584 peale, tunnistas vaidlustatud otsuse kaebaja osas kehtetuks ja otsustas kaebaja

taotluse uuesti läbi vaadata.

10. PRIA rahuldas 25. aprilli 2025. a otsusega nr 12-1/25/1288 kaebaja 2023. a esitatud noore

põllumajandustootja toetuse taotluse.

3-24-2611

11. Vastustaja esitas 13. oktoobril 2025 kohtule seisukoha, milles leiab, et esineb alus

haldusasja menetluse lõpetamiseks.

12. Kohus palus 13. oktoobri 2025. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas ta nõustub

haldusasja menetluse lõpetamisega või soovib ta minna üle tuvastamisnõudele. Ühtlasi

selgitas kohus kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning palus kaebajal esitada

menetluskulude tekkimisel menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

13. Kaebaja esitas 17. oktoobril 2025 kohtule vastuse, milles nõustub haldusasja menetluse

lõpetamisega. Ühtlasi esitas kaebaja kohtule menetluskulude nimekirja, mida täiendas 20.

oktoobril 2025. Kaebaja palub tema poolt kantud menetluskulud summas 309,75 eurot jätta

vastustaja kanda. Menetluskulusid tõendab 16. septembri 2024. a maksekorraldus riigilõivu

summas 20 eurot tasumise kohta ning Osaühingu Advokaadibüroo Namm 17. septembri 2024.

a arve nr 20241006 summas 289,75 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

14. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja

seda taotleb.

15. Kuna PRIA on 27. märtsi 2025. a otsusega nr 12-1/24/25455-2 tunnistanud vaidlusaluse

haldusakti kehtetuks ning rahuldanud 25. aprilli 2025. a otsusega nr 12-1/25/1288 kaebaja

2023. a esitatud noore põllumajandustootja toetuse taotluse, siis on kaebaja oma eesmärgi

saavutanud ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks. Kaebaja on haldusasja

menetluse lõpetamisega nõus ning ei soovi vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 üle minna

tuvastamisnõudele. Ka kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebaja

õiguste kaitseks praegu vajalik olla.

16. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja

menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

17. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka

menetluskulude jaotuse (HKMS § 109 lg 2). Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus HKMS

§ 108 lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine ja nõutud haldusakti andmine on seotud kaebuse esitamisega ning on tingitud

PRIA varasemate seisukohtade muutumisest (vt PRIA 27. märtsi 2025. a otsus nr

12-1/24/25455-2), siis kuuluvad menetluskulud vastustajalt väljamõistmisele.

18. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kaebaja esitatud menetluskulude nimekirjast ja kuludokumentidest nähtuvalt

on kaebaja kandnud õigusabikulusid kokku summas 289,75 eurot (237,50 eurot, millele

lisandub käibemaks summas 52,25 eurot). Õigusabikulud moodustuvad 16. septembri 2024. a

3-24-2611

kaebuse koostamisest ja PRIA 16. augusti 2024. a vaideotsusega nr 12-1/24/25455-1

tutvumisest, mille peale kaebaja esindajal kulus kokku 1,25 tundi. Kaebaja esindaja tunnitasu

määr on 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus ei pea vajalikuks küsida vastustajalt

kaebaja menetluskulude osas seisukohta, kuivõrd kohtu hinnangul ei saa õigusabiteenuse

tunnihinda pidada ülemääraseks ning kohus on veendunud, et kaebaja kantud menetluskulud

on vajalikud ja põhjendatud. Küll aga ei ole kohtul võimalik kaebajale välja mõista

õigusabikulusid koos käibemaksuga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 10 näeb ette,

et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et

ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Kuigi viidatud säte ei kohaldu halduskohtumenetluses (vt HKMS § 108 lg

12), siis pidas Riigikohtu halduskolleegium 2022. a vajalikuks ühtlustada menetluskulude

väljamõistmise praktikat tsiviil- ja haldusasjades, sest võimalikud probleemid

sisendkäibemaksu osalise mahaarvamisega ja selle tõendamisega on tsiviil- ja haldusasjades

samasugused. Kokkuvõtlikult asus halduskolleegium seisukohale, et menetlusosaline peab ka

haldusasjades kohtule kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ta ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta.

Kui avaldaja on kinnituse esitanud, aga kohtul tekib sellele vaatamata kahtlus või juhib

vastaspool tähelepanu sellele, et tegelikult pole alust hüvitada avaldaja menetluskulusid koos

käibemaksuga, tuleb kohtul kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga

on alust või mitte (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. mai 2022. a otsus asjas nr 3-20-633, p 23

ja seal viidatud kohtupraktika). Kaebaja ei ole esitanud kohtule kinnitust, et tal puudub

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Samuti nähtub kohtule Maksu- ja Tolliameti

veebilehelt leitavalt käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) numbri otsingust, et

kaebaja on 11. aprillil 2022 registreeritud käibemaksukohustuslasena (registreerimise number

EE102484391). Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud ilma

käibemaksuta ehk summas 237,50 eurot. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud nende

endi kanda.

19. Kohus ei mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud riigilõivu summas 20

eurot, kuna selle tagastab kohus ise kaebajale (HKMS § 104 lg 5 p 4 ja lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider