1-25-2779/27 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. oktoober 2025, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-2779 (25284050082)

Kohtukoosseis

kohtunik Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

Valdek Suigusaare süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 7 järgi

lühimenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav

Kaitsja

Valdek Suigusaar (isikukood: 39410206018; elukoht:

XXX, viibib vahistatuna XXX; töökoht: XXX; karistatus:

kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend:

vahistamine 11.03.2025, kahtlustatavana kinnipidamine

09.03.2025)

vandeadvokaat Rein Napa (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313,

kohus otsustas:

1. Tunnistada Valdek Suigusaar KarS § 117 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel

karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Valdek Suigusaarele mõistetavat liitkaristust 1/3

võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda

Valdek Suigusaare vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana

kinnipidamine 09.03.2025.a.

Valdek Suigusaarele kohaldatud tõkend - vahistamine jätta muutmata ja tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Valdek Suigusaarelt riigi tuludesse

menetluskuludena kokku 3000 (kolm tuhat) eurot, s.h sundraha 750 (seitsesada

viiskümmend) eurot, riigi õigusabi korras kaitsja tasu 750 (seitsesada viiskümmend)

eurot ning ekspertiisikulud 1500 (üks tuhat viissada) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab

kohus riigi kanda osa süüdimõistetu Valdek Suigusaare menetluskuludest: sundrahast

1329-st eurost 579 eurot, riigi õigusabi tasust 1158,29-st eurost 408,29 eurot ja

ekspertiisikuludest 4803-st eurost 3303 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi

tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 3000 (kolm tuhat)

eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 250 eurot

tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda

tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või

EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank

AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri

99925700027644 ning selgituse „Valdek Suigusaar, otsus nr 1-25-2779, menetluskulu“.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

Rahuldada vandeadvokaat Rein Napa kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega

seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks

eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Rein Napa kasuks 621,49 eurot (s.h käibemaks

120,29 eurot) vandeadvokaat Rein Napa poolt süüdimõistetu Valdek Suigusaare

kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

3. Tsiviilhagi:

Rahuldada kannatanu J.F-i tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes ja välja mõista

Valdek Suigusaarelt 787,42 eurot kannatanu J.F-i kasuks. Tsiviilhagi katteks

väljamõistetud summa tasuda J.F-i arveldusarvele nr XXX ( XXX AS).

4. Asitõendid ja salvestised:

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 2 DVD-R plaati salvestistega.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist Lõuna prefektuuri

asitõendite hoiuruumis (XXX ) asuvad ja alljärgnevalt nimetatud asitõendid:

1) aktiga nr 25ATH34459 hoiule võetud jakk (pakend nr 1), T-särk (pakend nr 2), pusa

(pakend nr 3), müts (pakend nr 4), püksid (pakend nr 5);

2) aktiga nr 25ATH34703 hoiule võetud punast värvi käepidemega nuga ja musta värvi

noatupp (pakend nr 1), dressipüksid (pakend nr 2).

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada

apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks

kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 20. oktoober 2025.a.

Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid

kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib

vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus

tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Süüdistus ja kvalifikatsioon

Valdek Suigusaart (Suigusaar) süüdistatakse selles, et tema 09.03.2025 täpselt tuvastamata

kellaajal XXX tekkinud sõnavahetuse käigus lõi T.Si ühe korra noaga vasaku jala sääre

piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku vigastuse, s.o vasaku jala süvastruktuuridesse

ulatuva torke-lõikehaava veresoonte vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus

välisest verejooksust ning mille tagajärjel T.S sündmuskohal suri.

Seega pani Valdek Suigusaar toime KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

raske tervisekahjustuse tekitamise kui selle tagajärjel on saabunud surm.

2. Menetluse käik ja kohtumenetluse poolte seisukohad

2.1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendas kohus kriminaalasja lühimenetluses

KrMS § 233 - § 238 sätete kohaselt.

2.2. Poolte seisukohad kohtuistungil:

Prokurör leidis, et Valdek Suigusaare käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja usaldusväärselt

tõendamist leidnud ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör taotles Valdek

Suigusaar süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ning karistada vangistusega 6 aastat;

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada nimetatud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõista

vangistus 4 aastat.

Süüdistatav Valdek Suigusaar tunnistas kohtuistungil ennast süüdi temale esitatud süüdistuses

KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja kahetses toimepandud tegu. Süüdistatav võttis tsiviilhagi õigeks.

Kaitsja leidis, et Valdek Suigusaare kaitseks on tal väga vähe argumente. Kaitsja nõustus

sellega, et kannatanu poolt edastatud tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes on mõistlikus

suuruses ja et see tuleb süüdistatavalt välja mõista. Kaitsja palus kohtul kaaluda Valdek

Suigusaarele mõistetava karistuse mõnevõrra vähendamist. Kaitsja tõi välja, et Valdek

Suigusaar on kohtueelses menetluses ja kohtus avaldanud, et ta kahetseb kannatanu noaga

löömist.

Kannatanu J.F jäi kohtuistungil tsiviilhagis esitatud nõude juurde.

3. Kohtu seisukoht süüdistuse osas

3.1. Valdek Suigusaarele on esitatud süüdistus KarS § 118 lg 1 p 7 järgi. KarS § 118 lg 1 p 7

sätestab kriminaalvastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud surm.

3.1.1. Käesolevas asjas puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus sündmuse asjaolude suhtes

ehk selles, et Valdek Suigusaar 09.03.2025 täpselt tuvastamata kellaajal tekkinud

sõnavahetuse käigus lõi T.Si ühe korra noaga vasaku jala sääre piirkonda, tekitades

kannatanule eluohtliku vigastuse, s.o vasaku jala süvastruktuuridesse ulatuva torke-lõikehaava

veresoonte vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust ning

mille tagajärjel T.S sündmuskohal suri.

3.1.2. Järgnevalt annab kohus hinnangu asjas kogutud tõenditele.

09.03.2025.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (kd 1, tl 1-14) kohaselt vaadeldi

samal kuupäeval sündmuskohana XXX asuvat korterit ning tuvastamist on leidnud, et korteri

elutoas tugitooli peal on istuvas asendis xxxxxxx surnukeha. Surnukeha pea toetub vasakule

õlale, vasak käsi toetub vasakule jalale, parem käsi on toetatud tugitoolile, parem jalg on

kõverdatud, vasak jalg on väljasirutatud asendis ning surnukehal jalas olevate dressipükste

vasak säär on alt otsast lahti lõigatud. Vasaku sääre esiküljel on näha lõike-torke haav.

Haavast kõrgemal on näha jala ümber seotud sidet. Tugitooli ees, vasaku jalajuures, on

põrandal vereloik. Dressipükste vasaku sääre alaosas sääre siseküljel on näha hulgaliselt

osaliselt hüübinud verd ja dressipükste vasaku sääre alaosas on näha lõike-torke auku.

Diivanilaual on musta värvi plastikust tupega ja punast värvi plastikust käepidemega nuga,

mis pakiti paberkotti ja tähistati pakend 1. Diivanilaual olevat valget värvi käepidemega

kööginuga uuriti visuaalselt, kuid verd ei avastatud. Vere olemasolu noa teral kontrolliti

reaktiiviga Tetrabase, kuid verd ei avastatud.

Õiendi (kd 1, tl 15-18) kohaselt edastas kriminalist M.A 10.03.2025 uurijale XXX

asitõendina kaasa võetud noa fotod, tegemist on punase käepidemega noaga, mis on musta

värvi tupe sees (fotod nr 1-3, 5-7). Õiendi fotodelt nr 4, 5 ja 6 nähtub vere olemasolu noal

ning on vaade inimese verd tuvastavale testile ning testi tulemus, mis on positiivne inimese

verele.

10.03.2025 asitõendi vaatlusprotokollist (kd 1, tl 19-26) nähtuvalt on vaatluse objektiks

pakend nr 1, millest võeti välja punast värvi plastikust käepidemega nuga koos musta värvi

plastikust tupega, millised leiti sündmuskohalt sündmuskoha vaatluse käigus (fotod nr 1-4).

Noa tupe esiküljelt ja tagaküljelt võeti DNA proovid, mis pakiti pappkarpi ja tähistati pakend

1.1 (noatupe esikülg) ja pakend 1.2 (noatupe tagakülg). Vaatlusprotokolli kohaselt võeti

noatupest välja punast värvi plastikust käepidemega nuga. Noa kogupikkus on 205 mm ja

noatera pikkus on 95 mm. Noa tera ja noa käepideme vasakult küljelt võeti DNA proovid,

mis pakiti eraldi pappkarpidesse ja tähistati pakend 1.3 (noa teralt) ja pakend 1.4 (noa

käepidemelt). Noa teralt ja käepidemelt võeti proovid ning reaktiiviga TetraBase kontrolliti

vere olemasolu. Noa teralt võetud proov värvus lillakas-siniseks s.o tegemist verega. Noa tera

paremalt küljelt ja käepidemelt võeti DNA proovid, mis pakiti eraldi pappkarpidesse ja

tähistati pakend 1.5 (noa teralt) ja 1.6 (noa käepidemelt). Noa teralt võeti täiendav proov ning

BLUESTAR OBTI inimvere kiirtestiga kontrolliti inimvere olemasolu võetud proovis. Test

osutus positiivseks.

08.05.2025 asitõendi vaatlusprotokollist (kd 1, tl 40-42) nähtub, et vaadeldud on uuringuakti

nr 25U-AOS00244 10.03.2025, EKEI poolt saadetud T. Si surnukeha jalas olnud dressipükse.

Dressipüksid on pakendatud kilekotti, mis on vigastustega. Dressipüksid on tumedat värvi,

esiküljel kirje „Hilfiger“. Vasak püksisäär on lõigatud katki, läbi imbunud veretaolisest ainest.

Vasaku püksisääre allosas torke/lõike auk.

Vaatlusprotokollist 28.04.2025 (kd 1, tl 46-50) nähtub, et vaadeldav objekt on politseipatrulli

vormikaamera U12499 [09.03.2025 1824 40].mp4 salvestis. Vaatlusprotokolli kohaselt

saabub 09.03.2025 kell 18.24 politseipatrull sündmuskohale – XXX . Politseipatrulli ootab

väljas, maja ees kaks kiirabitöötajat. Eelviidatud protokolli ja salvestisega on tõendatud, et

Valdek Suigusaar tunnistab politseiametnikele, et ta 09.03.2025.a. lõi noaga kannatanut T. Si,

kuna nad läksid sõnavahetusse. Valdek Suigusaare sõnul toimus noaga löömine mitu tundi

tagasi. Vaatlusprotokolli kohaselt toimus patrullpolitseiniku ja kiirabitöötaja vahel arutelu,

kui palju verd on kannatanul tulnud, mille peale Valdek Suigusaar sõnab, et „see ei ole

eluohtlik ju“. Küsimusele, miks Valdek Suigusaar kiirabi ei kutsunud, kui nägi, et verd

jookseb, vastas süüdistatav, et ta ei julgenud kutsuda, ehmatas ära selle peale ise. Valdek

Suigusaar tunnistas, et lõi kannatanut laua peal oleva noaga.

Asitõendi vaatlusprotokollist 10.03.2025 (kd 1, tl 51) nähtub, et vaadeldav objekt on kõnefail:

20250309 180131 053760442.mp3. Protokolliga on tõendatud, et 10.03.2025 kell 18:01 tehti

kõne häirekeskusesse mobiiltelefonilt XXXXXXXX, kus meesterahvas ütleb häirekeskuse

töötajale, et temaga koos olev xxxxxxx ei kontakteeru temaga ja et talle tundub, et xxxxxxx

on surnud vist. Ta ütleb, et neil oli omavahel tekkinud konflikt ja tema oli xxxxxxx löönud

pussnoaga jalga juba mitu tundi tagasi. Meesterahvas ütleb, et ta raputab xxxxxx igatpidi, aga

ta ei kontakteeru temaga ja xxxxxxx keha hakkab juba külmaks minema. Häirekeskuse töötaja

palub öelda aadressi, kus nad asuvad. Meesterahvas ütleb asukohaks XXX . Oma nimeks

ütleb ta Valdek Suigusaar ja vanuseks 30 aastat. Häirekeskuse töötaja küsib ka xxxxxx vanust

ja selle peale vastab Valdek, et 47-aastane. Küsimusele, et mis teil seal juhtus, ütleb Valdek,

et neil oli väike sõnavahetus ja et ta lõi xxxxx pussnoaga vastu jalasäärt ja et sellest küll

inimene ära ei sure. Xxxxxx juures on ka verd. Pussnoa tõmbas Valdek haavast välja.

Häirekeskuse töötaja ütleb, et nii kiirabile kui ka politseile on väljakutse edastatud.

09.03.2025 kiirabikaardi nr 90007141 ABJA91320250309180414 (kd 1, tl 52) kohaselt

jõudis kiirabi sündmuskohale XXX mk. kell 18:13:34. Patsiendiks oli T.S, kes identifitseeriti

ID-kaardi alusel. Kiirabikaardil on visiidi tulemuseks märgitud, et patsient oli surnud.

Tunnistajana ülekuulatud politseiametniku J.A ütlused (kd 1, tl 71-72) tõendavad, et

09.03.2025 kella 18.04 paiku tuli väljakutse XXX, kus teataja väitis, et oli löönud xxxxxx

noaga jalga ja nüüd xxxxx enam ei hinga ja ei reageeri raputamisele. Tunnistaja J. A jõudis

sündmuskohale kella 18.24 paiku ning läks koos patrullpolitseinik A.J korterisse, kus ühes

toas laua taga oli istuvas asendis surnud xxxxxx , kelle jalal olid noahaavad ja jalgade ees

maas oli vereloik. Tunnistaja J. A ütlustest nähtub, et kiirabi sõnul olid nad mõned päevad

tagasi ühte noahaavadest õmblemas juba käinud. Teisel pool lauda istus meesterahvas Valdek

Suigusaar, kelle selgituse kohaselt oli tal surnud T.Siga olnud mõned tunnid tagasi tüli ning

selle käigus võttis ta noa ja lõi xxxxxxxx jalga, peale mida läks ise magama. Ärgates xxxxx

enam tema kõnetamisele ei reageerinud. Samuti pani Valdek laua peale noa, millega ta

väidetavalt xxxxxxxxx löönud oli.

Kriminaalasjas on läbiviidud isiku kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiisiaktis nr 25E-AOS00244-

01/TRT60 (kd 1, tl 79-91) sisalduva eksperdiarvamusega on tõendatud, et T.Si surma

põhjuseks on vasaku sääre süvastruktuuridesse ulatuv torke-lõikehaav veresoonte vigastusega,

mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Eksperdiarvamuse põhjendavas

osas on märgitud, et arvestades torke-lõikehaava paiget ning haavakanali suunda ja sügavust,

on vigastatud eesmine säärearter ja seda saatvad veenid. „Tervisekahjustuse kohtuarstliku

tuvastamise korra“ (Vabariigi Valituse määrus nr 266 13.08.2022) alusel on säärearterit ja

seda saatvate veenide vigastusega torke-lõikehaav eluohtlik tervisekahjustus. T.Si surnukehal

sedastati põhivigastusena süvastruktuuridesse ulatuv paranemistunnusteta torke-lõikehaav

vasaku sääre ülaosas ning kaasuvate vigastustena paranemistunnustega torke-lõikehaavad

vasaku sääre ülaosas, paranemistunnustega täpsustamata nahahaav paremas peopesas,

paranemisjärgus nahamarrastused kätel, imendumisjärgus nahaalune verevalum näol ning

imendumisjärgus nahaalused verevalumid kehatüvel, kätel ja jalgadel. T.Si põhivigastus on

iseloomulik teravale vägivallale ja võib olla tekitatud löömisel/torkamisel siledaservalise ühe

teritatud servaga torke-lõikeriistaga, näiteks noa või muu taolise torke-lõikevahendiga

lühikest aega enne T.Si surma. Ekspertiisiks esitati asitõend nr 25-03819 koos

vaatlusprotokolliga. Asitõend nr 25-03819 on punast värvi plastikust käepidemega ühe

teritatud servaga nuga musta värvi plastikust noatupes. Noatera pikkus on 9,5 cm ja laius ~ 4

cm kaugusel tera tipust ~ 1,6 cm. T.S il eluohtliku verejooksu põhjustanud vasaku sääre

süvastruktuuridesse ulatuvat torke-lõikehaava iseloomustavad järgmised tunnused: pikkus 1,5

cm, sügavus ~ 4 cm, nahahaava üks nurk terav ja teine M-kujuline. Kuna nahas paiknevate

elastsete kiudude toimel on nahahaavade mõõtmed pärast haava tekitamiseks kasutatud

vahendi haavast eemaldamist reeglina veidi väiksemad kui haava tekitamiseks kasutatud

vahendi mõõtmed haavaga kokkupuutuvas piirkonnas, korreleeruvad T.Si põhivigastuse

vormilised omadused ekspertiisiks esitatud noaga. Seega võib T.Sil esinev eluohtlik vigastus

olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga. T.Si surnukehal sedastatud kaasuvad vigastused on

tekitatud vähemalt 1 ööpäev enne surma ega ole seotud käesoleva juhtumiga.

Põhistamata ekspertiisiakti nr 25E-GE00288-01 (kd 1, tl 95-102) kohaselt on

ekspertiisiobjektideks 1. Pakend 1.1 – DNA proov noa tupe esiküljelt; 2. Pakend 1.2 – DNA

proov noa tupe tagaküljelt; 3. Pakend 1.3 – DNA proov noa tera vasakult küljelt; 4. Pakend

1.4 – DNA proov noa käepideme vasakult küljelt; 5. Pakend 1.5 – DNA proov noa tera

paremalt küljelt; 6. Pakend 1.6 – DNA proov noa käepideme paremalt küljelt; 7. Pakend 1

kark – DNA proov Valdek Suigusaare kargult vere kahtlasest ainest. Võrdlusmaterjaliks on

T.Silt (ik xxxxxxxxx ) lahangu käigus võetud vereproov ning Valdek Suigusaare (ik

39410206018) võrdlusproov. Ekspertiisiakt tõendab, et noa tera paremalt küljelt ja noa tera

vasakult küljelt saadud DNA-profiil on 1024 korda tõenäosem, et proovis leidub bioloogiline

materjal pärineb T.Salt kui see, et bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult

isikult. Lisaks tõendab ekspertiisiakt, et noa käepideme paremalt küljelt saadud DNA-profiil

langeb kokku nii T.Si kui Valdek Suigusaarega.

Süüdistatava Valdek Suigusaare kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 09.03.2025

hommikust alates tarvitas ta koos kannatanu T.Siga alkoholi, kokku umbes 4 liitrit õlut. V.

Suigusaare sõnul istus ta tabureti peal ja T. S laua taga tugitoolis. Nende vahel tekkis

sõnavahetus, mille käigus T.S nähvas, et paras, et su vanaema ära suri. Siis ütles T. S, et sa

ei ole siin mitte keegi ja kao minema. V. Suigusaare sõnul sai ta vihaseks, karjus ka T. Sile

igasuguseid asju ning siis haaras ta laua pealt pussnoa. Valdek Suigusaare seletuste kohaselt

tahtis ta T. Si hirmutada, tahtis lüüa selle noa põrandasse või tugitooli külge, aga juhtus

kogemata, et tabas T. Si jalga. Pärast seda pani V. Suigusaar noa laua peale, läks teise tuppa

ja viskas pikali. Paar tundi pärast löömist süütas V. Suigusaar elutoas sigareti ja pakkus

sigaretti ka T. Sile, et ära leppida, kuid siis avastas, et T. S ei reageeri tema pakkumisele.

Alles siis V. Suigusaar avastas, et T. Si huuled on lillad ja ta on poolleige. V. Suigusaar

mõistis siis, et T. S on surnud. V. Suigusaar tunnistas, et tema lõi T. Si noaga jalga, kuna lõi

noaga kannatanu suunas. Süüdistatava seletustest nähtub, et tegemist oli pussnoaga, mille tera

oli 10 cm. V. Suigusaar tunnistas kohtuistungil antud ütlustega, et on varem T.Si suhtes

tarvitanud vägivalda, rusikaga mõne korra löönud ja lahtise käega. V. Suigusaare sõnul oli T.

S tema xxxxxxx , kellega oli peaaegu kolm aastat koos elanud.

3.1.3. Kohus leiab, et eelnevalt käsitatud tõenditega kogumis on tõendatud, et 09.03.2025

õhtul täpsemalt tuvastamata kellaajal XXX tekkinud sõnavahetuse käigus lõi Valdek

Suigusaar T.Si ühe korra noaga vasaku jala sääre piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku

vigastuse, s.o vasaku jala süvastruktuuridesse ulatuva torke-lõikehaava veresoonte

vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust ning mille tagajärjel

T.S sündmuskohal suri.

Raske tervise kahjustuse tekitamise koosseisuga (KarS § 118 järgi) kaitstavaks õigushüveks

on inimese tervis. KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritav objektiivne koosseis seisneb

tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud surm. Kannatanu T.Sile tekitatud

tervisekahjustus, millega on põhjustatud surm, on tõsikindlalt tõendatud ekspertiisaktiga nr

25E-AOS00244-01/TRT60, mille kohaselt T.Si surma põhjus on vasaku sääre

süvastruktuuridesse ulatuv torke-lõikehaav veresoonte vigastusega, mille tüsistusena tekkis

äge verekaotus välisest verejooksust. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on vigastatud eesmine

säärearter ja seda saatvad veenid. „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“

(Vabariigi Valituse määrus nr 266 13.08.2022) alusel on säärearterit ja seda saatvate veenide

vigastusega torke-lõikehaav eluohtlik tervisekahjustus.

Kohtu hinnangul on KarS § 118 lg 1 p 7 objektiivne koosseis täidetud.

3.2. KarS 118 lg 1 p-de 1 – 7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud

isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (KarS §

121 lg 1 alt 1) vastav tagajärg. KarS § 118 lg 1 eeldab seda, et tervisekahjustuse tekitajal on

tahtlus just sellise tervisekahjustuse tekitamise osas, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1

sätestatud enamohtliku tagajärje – KarS § 118 lg 1 p 7 puhul surma – saabumiseni. Vaid

sellisel juhul avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes KarS §-des 117

ja 119 sätestatud koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva kuriteokoosseisu, s.o

KarS § 118 kohaldamist (RKKKo nr 1-17-105/35 p-d 10-12).

Seega tuleb esmalt selgeks teha, kas süüdistataval oli tahtlus tekitada kannatanule T. Sle

tervisekahjustus KarS § 121 lg 1 alt 1 kohaselt. V. Suigusaar on ise tunnistanud, et võttis laua

pealt noa ning lõi sellega kannatanu suunas ning löök tabas kannatanut T. Si jalga. Seega saab

jaatada, et süüdistataval esines teo toimepanemiseks vähemalt kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4

kohaselt, kuivõrd teist inimest noaga säärde torgates pidi süüdistatav vähemalt võimalikuks

pidama tervisekahjustuse saabumist ja möönma seda.

Järgnevalt tuleb tuvastada asjaolu, kas süüdistataval esines tahtlus KarS § 118 lg 1 kohaselt

sellise tervisekahjustuse tekitamise osas, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud

enamohtliku tagajärje – KarS § 118 lg 1 p 7 puhul surma – saabumiseni (mis põhjustas

kannatanule eluohtliku seisundi ja viis seejärel tema surma saabumiseni.). Käesolevas asjas on

kindlaks tehtud, et kõnealuse tagajärje (kannatanu surm) tingis vasaku sääre

süvastruktuuridesse ulatuv torke-lõikehaav veresoonte vigastusega (eesmise säärearteri ja seda

saatvate veenide vigastus), mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust.

Seega tuleb hinnata, kas süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks ja möönis (kaudne tahtlus),

et kannatanut noaga lüües vigastab ta kannatanu vasaku sääre eesmist säärearterit ja seda

saatvaid veene, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust.

Tahtluse tuvastamisel peab arvestama kõiki kriminaalasja menetlemisel tõendatuks loetud

asjasse puutuvaid asjaolusid ja tahtlus tuleb kindlaks teha rangelt teo toimepanemise hetke

seisuga (RKKKo nr 3-1-1-111-16, p-d 10 ja 11).

Süüdistatava Valdek Suigusaare kohtuistungil antud ütluste kohaselt tekkis tal kannatanu

T.Siga sõnavahetus ning T.S oli süüdistatavale nähvanud: „paras, et paras, et su vanaema

ära suri“. V. Suigusaare sõnul ütles siis kannatanu veel: „sa ei ole siin mitte keegi ja kao

minema“. V. Suigusaar karjus kannatanule ka igasuguseid asju ning siis rabas ta laua pealt

pussnoa. Ta tahtis kannatanut tegelikult hirmutada, et lööb selle noa kas põrandasse või

tugitooli külge, kuid noalöök tabas T.Si jalasäärde. Samas on ta kohtuistungil kinnitanud ka

asjaolu, et ta lõi noaga T.Si suunas. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selles, et ta soovis

tegelikult noaga lüüa põrandasse või tugitooli külge, ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega

ja tuleb jätta tõendikogumist välja. Asjaolu, et süüdistatav lõi tüli käigus kannatanut jalga, on

süüdistatav kinnitanud ka kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustes 10.03.2025

(kd 1, tl 154), aga samuti sündmuskoha vaatlusel, kus süüdistatav on selgitanud oma tegu

sellega, et lõi kannatanut sellepärast, et läks kannatanuga sõnavahetusse. Ka telefonikõnes

häirekeskusesse on Valdek Suigusaar rääkinud, et lõi xxxxxxx omavahel tekkinud konflikti,

sõnavahetuse käigus pussnoaga jalga. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt tõendab, et

09.03.2025.a. kannatanu T. Si põhivigastus s.o vasaku sääre ülalosas paiknev nahahaav on

sääre pikitelje suhtes ristisuunaline ning haava kaugus jalatallast on ca 29 cm. Seega oli

süüdistatava noalöök suunatud T.Si jala suunas, mitte aga põrandasse või tugitooli. Ka

sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotolt nr 14 nähtub, et tugitool ja põrand ei ole

kannatanule tekitatud haava vahetus läheduses, vaid visuaalselt hinnates vähemalt 20 cm

kaugusel kannatanule noaga tekitatud haavast. Eelmärgitud tõenditega on ümberlükatud

süüdistatava väide, et tema tegelikuks sooviks oli lüüa noaga põrandasse või tugitooli. Seega

tuleb asuda seisukohale, et Valdek Suigusaare noalöök oli suunatud kannatanu suunas ja

süüdistataval oli tahtlus kannatanule kehavigastuse tekitamiseks.

Samas ei teki siiski kohtul kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolude põhjal KrMS § 60 lg 2

kohaldamiseks tarvilikku veendumust (RKKKo nr 1-20-1301/35 p 12), et süüdistatav pidas

oma senise elukogemuse põhjal võimalikuks, et noaga teist isikut säärde lüües võib see tabada

eesmist säärearterit ja seda saatvaid veene ning põhjustada eesmise säärearteri ja seda saatvate

veenide vigastamise tõttu inimesele raske tervisekahjustuse ja tema surma. Seda kinnitab ka

10.03.2025 asitõendi vaatlusprotokoll (kõne häirekeskusesse), millest nähtub, et küsimusele,

et mis teil seal juhtus, ütleb Valdek Suigusaar, et neil oli väike sõnavahetus ja et ta lõi xxxxx

pussnoaga vastu jalasäärt ja et sellest küll inimene ära ei sure. Sarnaselt nähtub ka asitõendi

vaatlusprotokollist (patrullpolitseiniku vormikaamera salvestis), et V. Suigusaar ütles nii

politseinikele kui kiirabitöötajatele, et „see ei ole eluohtlik ju“. Mõlemad eelpool mainitud

asitõendid riimuvad kohtu hinnangul süüdistatava kohtuistungil antud ütlustega, et ta soovis

kannatanut tegelikult hirmutada. Kohus leiab, et soovinuks Valdek Suigusaar T. Si tõsisemalt

vigastada, oli tal võimalus lüüa kannatanut ülakehasse, kus asuvad ka süüdistatava jaoks

teadaolevalt elutähtsad organid.

Tahtluse tuvastamiseks peavad esinema selle intellektuaalne element ehk koosseisupäraste

asjaolude teadmine ja voluntatiivne element ehk koosseisupäraste asjaolude tahtmine (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-20-09, p 9.2).

Tagajärje ettenägemine ehk tagajärje saabumise võimalikuks pidamine on kaudse tahtluse

intellektuaalne element (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 2016. a otsus

asjas nr 3-1-1-76-16, p 17). Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt ei ole kohtu

hinnangul võimalik kindlaks teha, kas süüdistatav sai noalöögiga kannatanu säärearteri ja seda

saatvate veenide vigastamist ette näha, mistõttu pole võimalik jaatada selle tervisekahjustuse

tekitamise osas kaudse tahtluse intellektuaalset elementi.

Riigikohtu praktikas on samuti varem kerkinud esile küsimus, kas süüdistatava tahtlus ulatus

kannatanu noaga löömisel tema reiearteri vigastamiseni, mis tingis kannatanu eluohtliku

seisundi ja surma (vt RKKKo 1-17-5883/77, p 17). Viidatud kriminaalasjas oli tegemist küll

reiearteri vigastamisega ning praeguses kriminaalasjas toimus sääre eesmise säärearteri ja

seda saatvate veenide vigastamine, siis kohus peab oluliseks märkida, et noaga jala piirkonda

löömisel on kohtutel tekkinud küsimusi tahtluse ulatuse tuvastamisel. Kriminaalasjas nr 1-

17-5883/77 saatis Riigikohus asja maa- ja ringkonnakohtu vastuoluliste põhjenduste tõttu

maakohtule uueks arutamiseks ja selle küsimuse lahendamiseks. Sarnaselt saatis Riigikohus

kriminaalasjas nr 1-17-105/35 kriminaalasjas tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Mõlema

kriminaalasja puhul ei olnud Riigikohtu hinnangul piisavalt põhjendatud subjektiivne

koosseis, seda eelkõige selles, kas esines tahtlus KarS § 118 lg 1 kohaselt sellise

tervisekahjustuse tekitamise osas, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud

enamohtliku tagajärje – KarS § 118 lg 1 p 7 puhul surma – saabumiseni (mis põhjustas

kannatanule eluohtliku seisundi ja viis seejärel tema surma saabumiseni). Ka Tartu

Ringkonnakohus otsuses nr 1-23-5962, kus süüdistatav lõi kannatanut kööginoaga reie ülaosa

piirkonda, vigastades sellega kannatanu reiearteri veeni, mille tulemusel tekkis kannatanul

äge verekaotus välisest verejooksust ja ta suri sündmuskohal saadud vigastusse, leidis, et

täidetud ei ole KarS § 118 lg 1 p 7 subjektiivne koosseis, tühistades maakohtu otsuse ja

mõistis süüdistatava süüdi KarS § 117 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi.

Seega, lähtudes käsiloleva kriminaalmenetluse asjaoludest ning tuginedes varasemale

kohtupraktikale, kohus nendib, et Valdek Suigusaarel puuduvad KarS § 118 lg 1 p 7 järgi

esitatud süüdistuse järgi subjektiivse koosseisu tunnused s.t tegu toimepannes puudus Valdek

Suigusaarel tahtlus tekitada kannatanule eluohtlikku vigastust s.o vasaku sääre

süvastruktuuridesse ulatuvat torke-lõikehaava veresoonte vigastusega, mille tüsistusena tekkis

äge verekaotus välisest verejooksust ning mis viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku

tagajärje s.o KarS § 118 lg 1 p 7 kohaselt kannatanu surma saabumiseni.

3.3. Kohtu hinnangul ei ole võimalik Valdek Suigusaart KarS § 118 lg 1 p 7 järgi süüdi

tunnistada, kuid on kinnitust leidnud, et V. Suigusaar on T.Sile tekitanud tervisekahjustuse,

mille tagajärjel T. S suri, seega on põhjendatud süüdistatava tegu ümber kvalifitseerida KarS

§ 117 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 2 järgi.

3.4. KarS § 121 lg 2 p 2 sätestab kriminaalvastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest,

samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või

sõltuvussuhtes.

KarS § 121 lg 2 p 2 sätestatud teise inimese tervise kahjustamise objektiivse koosseisu

asjaolud on kohus kindlaks teinud eelnevalt käesoleva kohtuotsuse punktides 3.1.2 – 3.1.3.

KarS § 121 lg 2 p 2 sätestab kriminaalvastutuse lõikes 1 toodud teo eest, kui see on toime

pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Lähisuhtena käsitatakse inimestevahelist pere-, sugulus-,

põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet (RKKK, nr 1-19-3377 p 9). Kannatanu J.F-i,

tunnistaja V.Tning süüdistatava ütlustega on tõendatud, et Valdek Suigusaar ja T.S olid

xxxxxxxxx . Kannatanu J.F-i kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli T. S tema xxx ning

kannatanu teada oli Valdek Suigusaar tema xxxxx xxxxxxx. Nende xxxxxxx sai ta kinnitust

natuke enne xxx surma, kui T. S oli kinnitanud J.F-ile, et Valdek Suigusaar on tema

xxxxxxxxx Tunnistaja V.T 29.04.2025 ülekuulamise protokollist (kd 1, tl 73-75) nähtub, et

V. T tundis T.Si üle 20 aasta ning umbes kolm aastat tagasi kolis T.Si juurde Valdek

Suigusaar. Tunnistaja sõnul oli T talle rääkinud, et Valdekul ei olnud elukohta ja T võttis ta

enda juurde elama. Valdek Suigusaar on kohtuistungil rääkinud, et nende xxxxxxx T.Siga

kestis peaaegu kolm aastat, algas see 09.11.2022.a.

3.5. Lähtudes kohtuistungil uuritud tõenditest ja lähtudes teo välisest pildist oli Valdek

Suigusaarel kohtu hinnangul noaga T.Si jalga lüües vähemalt kaudne tahtlus tekitada

kannatanule KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kehavigastus, mis ei küündi KarS § 118 lg 1 p-s 7

sätestatud tagajärjeni.

3.6. Eelnevalt on tuvastatud, et Valdek Suigusaare tegu põhjustas T. Si surma. Kuivõrd

Valdek Suigusaarel puudus surma või eluohtliku raske tervisekahjustuse tekitamise osas

tahtlus, siis tuleb tema tegevust käsitleda surma põhjustamisena ettevaatamatusest KarS § 117

lg 1 järgi. KarS § 117 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse teise inimese surma põhjustamise eest

ettevaatamatusest.

Valdek Suigusaare tegevus kujutab endast kannatanu elu hoidmisele suunatud

hoolsuskohustuse rikkumist: teise inimese elu suhtes hoolas inimene ei lööks teist noaga.

Noaga löömisel jalga on objektiivselt ettenähtav, et vallanduda võib oht, mis päädib

kannatanu surmaga. Süüdistatava jaoks oli see ka välditav. Valdek Suigusaar oli T.Si surma

osas hooletu KarS § 18 lg 3 järgi, kuivõrd ta ei näinud T.Si surma põhjustamist ette, ent

oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku käitumise korral pidanud siiski ette nägema.

3.7. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

Ekspertiisiaktis nr 25E-KKE00032 sisalduva eksperdi arvamuse kohaselt ei põe Valdek

Suigusaar mingit vaimuhaigust, vaid tal esineb kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega

ja sõltuvus alkoholist. Temal esinevad psüühikahäired ei takista temal aru saamast oma teo

keelatusest ning oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Valdek Suigusaarel ei

esinenud inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal vaimuhaigust, vaid tal esines kerge

vaimne alaareng olulise käitumishäirega ja sõltuvus alkoholist. Ekspertarvamuses on välja

toodud, et Valdek Suigusaar on võimeline esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel

kohtulikku karistust.

4. Kohtu seisukoht karistuse osas

4.1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

4.2. KarS § 56 sätestab karistamise alused. Lähtudes KarS § 56 lõikest 1 arvestab kohus

karistuse mõistmisel süüdlase süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdlasele tuleb mõista karistus, mis avaldab talle mõju ka

edaspidi ja mis saavutab karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiab edaspidi

süüdlase eemal uute süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel realiseeruvad

mõistetava karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid.

4.3. Karistusregistri registriteatest nähtuvalt ei oma süüdistatav Valdek Suigusaar kehtivaid

kriminaalkaristusi, küll aga iseloomustavad süüdistatava varasemat käitumist tunnistajate ja

süüdistatava ütlused ning õiend politsei infosüsteemi andmete kohta. Kohtuistungil käsitatud

tõenditest nähtub, et süüdistataval on kalduvus alkoholi kuritarvitada, ta on impulsiivse

käitumisega ning tülisid lahendades võib kasutada vägivalda, sealjuures nii füüsilist kui ka

verbaalset vägivalda. Tunnistaja A.J ülekuulamise protokollist (kd 1, tl 70) nähtub, et tema

xxxx , Valdek Suigusaare käitumine muutus 2008.a., kui ta ei käinud enam koolis, tarbis

alkoholi, kakles õpetajatega ning ründas füüsiliselt klassijuhatajat. Tunnistaja A. J kinnitusel

on ligi 4 aastat tagasi Valdek Suigusaar ka teda ähvardanud noaga, lubades teda maha tappa.

Tunnistaja V.T ütlustest (kd 1, tl 73-75) nähtub, et ta tundis kannatanut T.Si ning T oli

kurtnud Vile, et kardab väga Valdekut, kuna Valdek oli ähvardanud T tapmisega, et ta lööb T

maha. Politsei andmebaasis Valdek Suigusaare käitumisega seotud juhtumite kohta koostatud

õiendis (kd 1, tl 142-146) on perioodil 23.02.2022 – 09.03.2025 loetletud kokku 12 juhtumit,

kui politseile tehti väljakutse. Suurema osa eelviidatud juhtumite puhul on Valdek Suigusaar

olnud alkoholijoobes ning väljakutsed on seotud tema agressiivse käitumisega. Valdek

Suigusaar ise on kohtuistungil kinnitanud, et kannatanuga xxxxxxx vältel on ta kannatanu

suhtes vägivalda tarvitanud, sealjuures on ta mõnel korral alkoholitarvitamise käigus T.Si

löönud nii rusikaga kui ka lahtise käega.

4.4. Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK nr 3-1-1-52-13, p 19, nr 3-1-1-63-14, p 15.2) tuleb

karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad

ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist

määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja

üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Kuivõrd Valdek Suigusaar on kuriteo toimepanemises süüdi, siis tuleb teda toimepandud

kuriteo eest karistada. Valdek Suigusaar on toime pannud KarS § 117 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2

järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime sama teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1, kui isik on toime

pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse

talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 121 lg 2 p 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus

või kuni viieaastane vangistus. Vangistuse kohaldamise korral on sanktsiooni keskmiseks

määraks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kuni kolmeaastane vangistus. Sanktsiooni

keskmine määr on 1 aasta 6 kuud vangistust. Seega tuleb Valdek Suigusaart karistada KarS §

121 lg 2 p 2 järgi vangistusega. Kuna süüteoga põhjustati raske tagajärg - teise inimese surm,

ei pea kohus põhjendatuks kergemaliigilise karistuse kohaldamist.

4.5. Kohus leiab, et süüdistatava Valdek Suigusaare teost tulenev süü on üle keskmise, kuna

süüd suurendava asjaoluna arvestab kohus asjaolu, et süüdistatav pani süüteo toime

ideaalkogumis - see tähendab, et ta pani toime teo, mis vastab mitmele eri kuriteokoosseisule.

Valdek Suigusaar pani toime nii kehalise väärkohtlemise kui ka põhjustas teise inimese surma

ettevaatamatusest. Lüües tahtlikult kannatanu T.Si ühe korra noaga vasaku jala sääre

piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku vigastuse, s.o vasaku jala süvastruktuuridesse

ulatuva torke-lõikehaava veresoonte vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus

välisest verejooksust ning mille tagajärjel T.S sündmuskohal suri. Kannatanu surma põhjustas

süüdistatav ettevaatamatusest.

Kohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamliku

kahetsuse. Valdek Suigusaar on kohtuistungil oma süüd tunnistanud ja kannatanu J.F-i ees

vabandanud oma teo pärast. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus KarS § 58 mõttes kohus

ei tuvastanud. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades peab kohus põhjendatuks

karistada süüdistatavat karistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistusega 2 aastat 6

kuud.

Lühimenetluse sätete kohaldamise tõttu on KrMS § 238 lg 2 alusel põhjendatud vähendada

Valdek Suigusaarele mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1

aasta ja 8 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda Valdek

Suigusaare vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamine 09.03.2025.a.

4.6. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009. a otsuse nr 3-1-1-10-09 p 30.2

sedastatakse, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest

tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik,

millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks.

Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat

iseloomustavaid andmeid.

Arvestades süüdistatava süü suurust toime pandud teos, süüdistatava käitumise impulsiivsust

kannatanuga tekkinud konflikti lahendamisel ning asjaolu, et kannatanule kehavigastuse

tekitamisega põhjustati kannatanu surm, siis tegemist on suure ebaõigussisuga teoga. Seega

on põhjendatud süüdistatavale tähtajalise vangistuse kohaldamine.

5. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas.

Kannatanu J.F on esitanud kohtueelses menetluses süüdistatava vastu tsiviilhagi varalise

kahju hüvitise nõudes 787,42 eurot. Kohus on võtnud J.F-i tsiviilhagi menetlusse 03.06.2025

määrusega.

Hagiavalduse kohaselt tekitati J.F-ile xxx T.Si surmaga ning matuste korraldamisega

järgnevad kulud: matusekulud, kütusekulu (Tartus käimine, Viljandis uurija juures käimine),

matusega seotud asjaajamised. Kokku on põhjustatud kannatanule Valdek Suigusaare

tegevusega kannatanule varalist kahju summas 787,42 eurot. Hagiavaldusele on lisatud

tõendid tekitatud kahju kohta, s.h Tallinna Krematooriumi AS arve nr 2020347 summas 593

eurot, kütusearved: Alexela AS arve summas 66,38 eurot ja Circle K arve summas 49,39

eurot ning notaritasu arve summas 78,65 eurot seonduvalt pärimismenetlusega.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et tsiviilhagi on põhjendatud ja võttis tsiviilhagi õigeks (kd

2, tl 22).

Kaitsja leidis, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kulutused ei ole ülemäärased ning on esitatud

kulutusi tõendavad tõendid.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi

täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks rahuldab kohus hagi.

Kohus leiab, et kannatanu J.F-i tsiviilhagi 787,42 euro nõudes tuleb täielikult rahuldada

alljärgnevatel asjaoludel.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt

õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

Esmalt märgib kohus, et kannatanu poolt esitatud nõude puhul on tegemist kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi, mille

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui

ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §

1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu surma põhjustamisega.

VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS

§ 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud

tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kohus on käesoleva kohtuotsusega tuvastanud, et süüdistatav Valdek Suigusaar on toime

pannud KarS § 117 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning süüdistatav

on tekitanud kannatanule õigusvastaselt kahju, põhjustades kuriteoga kannatanu ema T.Si

surma ja sellega kaasnes kannatanule varaline kahju 787,42 eurot, mis seisneb

matusekuludes, kütusekuludes ja asjaajamiskuludes, m.h notaritasu tasumine. Süüdistatav

kahju tekitajana ei ole tõendanud süü puudumist vastavalt VÕS § 1050 lg 1. Süüdistatav on

võtnud kannatanu nõude õigeks. Kohus leiab, et VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 alusel on

põhjendatud kannatanu tsiviilhagi rahuldada täielikult ning kuriteoga tekitatud varalise kahju

hüvitamiseks Valdek Suigusaarelt välja mõista J.F-i kasuks 787,42 eurot.

6. Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87

(Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot

kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga

alammäära, s.o 1329 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava kaitsjatele riigi õigusabi osutamise

eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kokku 536,80 eurot.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Rein Napa on esitanud 28.08.2025 taotluse riigi õigusabi

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kriminaalasja

kohtumenetluses summas 621,49 eurot s.h käibemaks 120,29 eurot. Kohus leiab, et kaitsja

taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsja taotlus

kuulub rahuldamisele.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

Kriminaalmenetluses on koostatud 3 ekspertiisi: 1) DNA ekspertiis summas 1470 eurot, 2)

kohtupsühhiaatriline-psühholoogiline ekspertiis summas 2900 eurot, 3) surnu kohtuarstlik

ekspertiis summas 433 eurot. Ekspertiisikulud moodustavad kokku 4803 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi kanda osa süüdimõistetu Valdek Suigusaare

menetluskuludest: sundrahast 1329-st eurost 579 eurot, riigi õigusabi tasust 1158,29-st eurost

408,29 eurot ja ekspertiisikuludest 4803-st eurost 3303 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Valdek Suigusaarelt riigi tuludesse

menetluskuludena kokku 3000 eurot, s.h sundraha 750 eurot, riigi õigusabi korras kaitsja tasu

750 eurot ning ekspertiisikulud 1500 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku

olukorda on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel määrata temale menetluskulude tasumine

ositi maksetena 12 kuu jooksul.

7. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde 2 DVD-R plaati, s.h DVD-R plaat

Häirekeskuse kõnega ning DVD-R plaat politseiniku vormikaamera salvestisega.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (XXX, Riia

132) asuvad asitõendid:

1) Aktiga nr 25ATH34459 (1 kd, tl 38-39) hoiule võetud jakk pakend nr 1; T-särk pakend

nr 2; pusa pakend nr 3; müts pakend nr 4; püksid pakend nr 5;

2) Aktiga nr 25ATH34703 (1 kd, tl 44-45) hoiule võetud punast värvi käepidemega

nuga, musta värvi noatupp pakend nr 1; dressipüksid pakend nr 2.

KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Valdek Suigusaar on

kahtlustatavana kinni peetud 09.03.2025. Tõkendina vahistamine on süüdistatavale

kohaldatud alates kahtlustatavana kinnipidamisest 09.03.2025, seega on Valdek Suigusaare

karistusaja alguseks 09.03.2025. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb

kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik