2-24-15428/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.10.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15428

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. K. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1 203,11eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), asukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-post

XXX

Kostja: M. K. (isikukood XXX), viimane teadaolev

elukoht XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega M. K. suhtes osaliselt, kuna kostjana ei ole ta kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista välja kostjalt M. K.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks C AS ja

kostja vahel 27.04.2020 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja 05.02.2021 sõlmitud

väikelaenu lepingu nr XXX muutmise kokkuleppest nr XXX tulenev võlg 12,36 eurot

ning alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest viivis põhivõlalt (12,36 eurot)

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 12,36 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ nõudes mõista kostjalt M.

K.-lt välja põhivõlg 12,36 eurot ületavas osas, intress 58,15 eurot, haldustasu 6 eurot,

sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 182,03 eurot ning viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulu sellise jaotuse korral puudub

vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib

teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 10.10.2024 Harju Maakohtule hagi M. K. (M. K.,

kostja) vastu võla nõudes.

2. C AS ja kostja sõlmisid 27.04.2020 laenulepingu nr XXX, mille alusel väljastati kostjale laenu 1

500 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks oli 32,54% ning intressimääraks 25,9% aastas.

05.02.2021 sõlmiti laenulepingu muutmise kokkulepe nr XXX. Muutmise kokkuleppe sõlmimisel

oli kostjal tasumata laenu põhiosa 1 395,85 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama

maksegraafiku alusel perioodi 10.02.2021-10.12.2023 jooksul. Kostja ei täitnud maksegraafikust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt. 23.10.2023 ütles laenuandja lepingu üles. 31.10.2023 loovutas C

AS ülaltoodud lepingutest tulenevad kostja-vastased nõuded hagejale. Hagis palus hageja kostjalt

välja mõista põhivõlg 728,30 eurot, intress 58,15 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 40

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 182,03 eurot ning viivise alates 11.10.2024 kuni põhivõla

728,30 eurot tasumiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras (25,9% aastas). Hageja

palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis nende kohase

tasumiseni seadusjärgses määras.

3. Hagi kohaselt on krediidiandja väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise

põhimõtteid järgides. Laenuandja lähtus sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames

printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud

kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on põhjalikult

kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse

teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on

tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja on

selgitanud, et krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt

esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Hageja tõi välja, et arvestades

hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid

kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist

piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline

lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

4. 14.01.2025 menetlusdokumendis selgitas hageja täiendavalt, et kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning tegi

päringu Pensioniregistrisse. Lepingu alusel on krediidiandja teada saanud päringust, et kostja

igakuine sissetulek oli 522,62 eurot. Väljaminekuteks arvestati 100 eurot. Lepingu igakuiseks

osamakseks kujunes 53,15 eurot. Laenuandja on arvestanud kõiki kostja kulusid ning saanud teada,

et kostjale jääb raha reservi vähemalt 369,47 eurot (522,62-100-53,15). Samuti tuvastas

krediidiandja, et krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Hageja

esitas kohtu nõudmisel ka VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse. Hageja selgitas, et käesoleval

juhul sai kostja lepingu alusel laenu kokku 1 500 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas

1 487,64 eurot. Seega juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud 12,36 eurot (1500-1487,64). Hageja

tõi välja ka selle, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda

lepingut 23.10.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega

võlas. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1

alusel. Kostja on tagasimaksetega viivituses alates 46. osamaksest 10.11.2024. 14.01.2025 seisuga

on sissenõutavaks muutunud põhiosa 1 500 eurot. Kostja on tasunud põhiosa katteks 1 487,64

eurot, seega võlg on 12,36 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlalt 12,36 eurolt

kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

1. Harju Maakohus võttis 20.01.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale

tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.

2. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate

avaldamise kuupäev 25.02.2025). Harju Maakohus saatis menetlusdokumendid kostja Eesti

Vabariigi rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressidele XXX ning XXX ja rahvastikuregistrisse

kantud elukoha aadressile XXX. Menetlusdokumendid tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu.

Kohtule ei ole teada kostja tegelik elukoht. Lisaks hagimaterjalide avalikule kättetoimetamisele,

saatis Harju Maakohus 25.02.2025 menetlusdokumendid tähtsaadetisena kostja Eesti Vabariigi

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile (XXX) postkasti jätmisega. Kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtajaks ega käesoleva ajani hagile vastanud.

Kohtu põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

5. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev

on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS

§ 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS

§ 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

6. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid C AS ja kostja 27.04.2020 laenulepingu nr XXX,

mille alusel väljastati kostjale laenu 1 500 eurot. 05.02.2021 sõlmiti laenulepingu muutmise

kokkulepe nr XXX. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingud

seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

7. Kohtu hinnangul vastavad käesolevas asjas hagi aluseks olevad lepingud tarbijakrediidilepingute

tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning nendele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud

täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403⁴ lg 1) ning VÕS §-des 406² ja 408

sätestatud täiendavad tühisuse alused. 27.02.2020 ja 05.02.2021 kokkulepete kohaselt on mõlema

lepingu puhul krediidikulukuse määr 32,54% aastas. Need ei ületanud laenu väljastamise ajal VÕS

§ 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

8. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

9. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil

93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS

§-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi

omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata

(EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida

võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu

tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

10. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et

hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4

kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud

teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni

kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4

sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg

13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja

ehk hageja.

11. Kohus asub hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohale, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole nõutaval viisil järgitud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on

hageja selgitanud, et kostja krediidivõimelisust on põhjalikult hinnatud, krediidiandja on teinud

kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning krediidiandja ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised

kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis

laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning tegi päringu

Pensioniregistrisse. Hageja väidete kohaselt sai krediidiandja päringust teada, et kostja sissetulek

oli 522,62 eurot. Väljaminekuteks arvestati 100 eurot.

12. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe

kontrolliks lugeda piisavaks vaid laenutaotluses välja toodud andmetele tuginemist ning avalike

andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu

08.11.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis

väljatoodu pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et lepingu sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute

kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja

kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks

kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud

ettepaneku neid esitada. Ainuüksi avalikesse registritesse päringute tegemisest ei piisa, sest

nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja

kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse

tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja

esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest. Lisaks avalikesse registritesse päringute tegemisele

tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Juba tavapärasele mõistlikule

inimesele peaks olema selge, et igakuised kulutused söögile, riietele, hügieenile, transpordile,

sidele jms ei saa olla ainult 100 eurot. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et

krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud tarbija

krediidivõimelisuses.

13. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja

neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks

tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus

krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.

14. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS §

4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

15. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel

juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud

need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

16. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles

oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja mille alusel

saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud.

17. 14.01.2025 menetlusdokumendis tõi hageja välja, et kostja sai lepingu alusel laenu kokku 1 500

eurot ning on tagasimakseid teinud kogusummas 1 487,64 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui

kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal

tagastada lepingute alusel saadud krediit 12,36 eurot (1500-1487,64). Hageja tõi välja, et kui

arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

23.10.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.

Kostja on sellisel juhul tagasimaksetega viivituses alates 46. osamaksest 10.11.2024. Hageja nõuab

edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 12,36 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause

1 kohaselt.

18. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal asunud seisukohale, et krediidiandja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.

19. Kostja sai 27.04.2020 sõlmitud lepingu alusel krediiti 1 500 eurot. 05.02.2021 sõlmitud

lepinguga (kokkulepe väikelaenu lepingu muutmiseks) kostjale täiendavat krediiti ei väljastatud.

05.02.2021 lepingu alusel pidi kostja krediidi tagastama igakuiste osamaksetena maksegraafiku

alusel perioodil 06.02.2021 kuni 10.11.2024. Kostja on tagasimakseid teinud 1 487,64 eurot.

Leping on lõppenud ning kohtu hinnangul on hageja õigustatud nõudma kostjalt põhivõlga 12,36

eurot

(1 500 – 1 487,64). Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja.

20. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni. Alates laenu tagastamise kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla

üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu

tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).

21. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul sõlmiti lepingud 27.04.2020 ning 05.02.2021. Vastavalt

Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli lepingute

sõlmimise ajal vastav intress 0,00%. Hageja ei ole nõude ümberarvestuses toonud välja selgitusi

intressi osas ega palunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel kostjalt intress välja

nõuda. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduses välja toodud hageja intressinõude summas 58,15

eurot. Kohus märgib, et haldustasu väljamõistmine vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisel põhjendatud ei ole.

22. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid

laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud

viivise tasumise kohustusest.

23. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

24. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud VÕS § 4034 lõige 7

kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne. Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse

intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär

samuti seadusjärgne intressimäär). Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et

rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

25. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 182,03 eurot

ning viivised alates 11.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras 25,9% aastas. 14.01.2025 menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et kui arvestada kõik

kostja tagasimaksed põhinõude katteks, siis ei oli kostja osamaksetega võlgnevuses alates

10.11.2024 (s.o tasumata oli viimane osamakse). Hageja on palunud vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral mõista kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt viivis

põhivõlgnevuselt 12,36 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab, et põhjendatud on

viivise väljamõistmine alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas

jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise

väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd kostja enne 11.11.2024

võlgnevuses ei olnud, ei ole põhjendatud hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise osas.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest viivise

põhivõlgnevuselt (12,36 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 12,36 eurot. Kohus jätab rahuldamata

hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks ning hageja nõude mõista kostjalt

välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.

26. Hagi kohaselt on hageja nõudeks sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hagis väljatoodu

kohaselt on hageja kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele kostja võlgnevust ei likvideerinud.

27. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist

sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.

28. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista iseenesest seadusest tuleneva

sissenõudmiskulu hüvitamise nõuet, kui nõude esitamise muud eeldused on täidetud. Hageja palub

mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel. Hagi kohaselt kujuneb

hageja sissenõudekulude summa järgmiselt: 03.11.2023 tasulise kirja saatmine 20 eurot;

28.11.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 05.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud

makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Ümberarvestuse esitamisel tõi hageja välja, et kui

arvestada kõik kostja tasutud maksed põhiosa katteks, jäi kostja maksegraafikujärgsete

osamaksetega võlgnevusse alates 11.11.2024, s.o tasumata jäi maksegraafikujärgne viimane

osamakse (maksetähtajaga 10.11.2024) summas 12,36 eurot. Kuna hageja saatis kostjale

meeldetuletuskirju ajal, mil kostja võlgnevuses ei olnud, ei olnud meeldetuletuskirjade saatmine

põhjendatud. Kohus jätab hageja nõude sissenõudmiskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

29. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 12,36 eurot ning alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates viivise põhivõlalt

(12,36 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku

mitte rohkem kui 12,36 eurot. Hagi jääb rahuldamata hageja nõudes mõista kostjalt välja põhivõlg

12,36 eurot ületavas osas, intress 58,15 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 182,03 eurot ning viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määrast suuremas määras.

Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

3. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 1 % ulatuses. Hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt

kokku 1 014,48 eurot (põhivõlg 728,30 eurot + intress 58,15 eurot + haldustasu 6 eurot +

sissenõudmiskulud 40 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 182,03 eurot). Kohus rahuldab

hageja nõude 12,36 euro ulatuses (põhivõlg). Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus

menetluskulud poolte endi kanda. Seega vajadus menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata.

4. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtu täiendavad selgitused

5. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik