2-21-17117/128 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

20.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17117

Kohtuasi

W.Z ja N.D hagi U.V vastu kompromissilepingu

rikkumisest tuleneva leppetrahvi 8400 euro ja viivise

väljamõistmiseks

U.V vastuhagid leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks, tehingu osalise või alternatiivselt

tervikuna kehtetuks tunnistamiseks ning sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjades

nr

175/2022/3414,

175/2023/129,

175/2023/1821,

175/2024/1252, 175/2024/1296

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16.05.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

U.V

07.06.2025

(täiendatud

08.09.2025)

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I W.Z (isikukood XXX)

Hageja II N.D (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin

Paulus

Kostja U.V (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta U.V 07.06.2025 (täiendatud 08.09.2025) apellatsioonkaebus Pärnu

Maakohtu 16.05.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-17117 Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud U.V kanda. W.Z-il ega N.D-l ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

2-21-17117

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli ühendatud tsiviilasi numbriga 2-21-17117 W.Z (hageja I)

ja N.D (hageja II) hagi U.V (kostja) vastu tsiviilasjas nr 2-20-3807 20.11.2020

kompromissimäärusega kinnitatud 07.01.2020 kompromissilepingu rikkumisest tuleneva

leppetrahvi 8400 euro ja viivise väljamõistmiseks ning U.V vastuhagid leppetrahvi 2400

euro, kahjuhüvitise 3150 euro ja viivise väljamõistmiseks, tehingu osalise või alternatiivselt

tervikuna kehtetuks tunnistamiseks ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades

nr 175/2022/3414, 175/2023/129, 175/2023/1821, 175/2024/1252 ja 175/2024/1296.

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2. Hagejad palusid kostjalt välja mõista leppetrahvi 8400 eurot ja sellelt arvestatud viivise

alates hagi esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras.

01.11.2021 esitatud hagiavalduses nõudsid hagejad leppetrahvi tasumist summas 9000 eurot.

26.02.2025 vähendasid hagejad aga oma nõuet 600 euro võrra.

3. Hagiavalduse kohaselt esitasid hagejad kostja vastu 10.03.2020 hagi laimuga tekitatud

mainekahju hüvitamiseks, mille tulemusel sõlmisid pooled tsiviilasjas nr 2-20-3807

kompromissi. Hagejate ja kostja vahel sõlmitud kompromiss sisaldab leppetrahvikokkulepet

VÕS § 158 tähenduses. Muuhulgas sätestavad kompromissikokkuleppe p-d 6 ja 7 järgmist:



„[U.V on kohustatud] mitte avaldama W.Z , N.D , nende isa N.D , Y, C, F või Q,

samuti nende lähikondsete kohta mistahes faktiväiteid või hinnanguid, olenemata

sealjuures sellest, kas sellised väited või hinnangud on loetletud isikute au teotavad.“



„Pooltevaheliste vaidluste tekkimise vältimiseks kinnitavad pooled, et igakordse

kohustuse rikkumise korral kohustub võlgnik tasuma klientidele leppetrahvi summas

600 eurot. Vastutus rikkumise eest ei sõltu süü olemasolust või vormist.“

4. Hagejad esitasid 24.09.2021 kostjale kohtuväliselt leppetrahvinõude, sest kostja rikkus

korduvalt kompromissikokkuleppe p-i 6 e-kirjade saatmisega. Seeläbi on kostja rikkunud

poolte vahel sõlmitud kompromissikokkulepet ja on kohustatud tasuma leppetrahvi.

Leppetrahvi eesmärk on kohustada eelkõige kostjat hagejate kohta kolmandatele isikutele (sh

hagejate ettevõtte töötajatele) au teotavate väidete avaldamisest hoiduma. Hagejad on

leppetrahvi nõudnud mõistliku aja jooksul. Kostja on rikkunud hagis välja toodud alusetute ja

põhjendamatute väidete esiletoomisega tema ja hageja vahelist kokkulepet kokku 15

eraldiseisval korral.

2-21-17117

5. 26.02.2025 täpsustasid hagejad, et nad ei soovi tugineda kostja 17.10.2021 kell 21.27

rikkumisele, kuna tuginesid samale rikkumisele 04.08.2023 täitmisavalduses täiteasjas nr

175/2023/1821. Hagejad vähendasid hagis esitatud põhinõuet 600 euro võrra ning nõudsid

kostjalt leppetrahvi tasumist kogusummas 8400 eurot.

6. Poolte 07.01.2020 sõlmitud kompromissikokkulepet tuleb käsitada 19.11.2020

kohtumäärusega kinnitatud kohtuliku kompromissi ning sellest tuleneva täitedokumendi

lahutamatu osana. Seda kinnitab üheselt ka kohtuliku kompromissi resolutsioon:

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

[…]

5) Kostja kohustub täitma 7.01.2020 kompromissilepingus sätestatud kokkuleppeid (lisa

1) ning need kokkulepped on kohtumääruse kinnitamisel kostjale täitedokumendi

tähenduses kohustuslikud.

[…]

2. Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kompromisslepingu lisa 1, s.o 7. jaanuari

2020 kompromissikokkulepe.“

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu.

8. Kostja ei ole rikkunud mitte ühtegi kompromissilepingu punkti ega nõustu midagi tasuma.

Kostjale jäi selgusetuks, miks ei vastatud tema kirjadele ning miks küsitakse ühe rikkumise

eest mitmekordseid summasid. Kui hageja I oleks talle vastanud, siis oleks kostja kirjutamise

kohe lõpetanud. Tegemist on ettevõtte postkastiga, mitte isiklikuga. Lisaks leidis kostja, et

hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest samades nõuetes on hagejad tsiviilasjas nr 2-20-3807 juba

kohtusse pöördunud, pooled on sõlminud kompromissi ja menetlus on lõpetatud. Hagejatel

tulnuks uuesti kohtusse pöördumise asemel pöörduda kohtutäituri poole. Kohtu poolt

kinnitatud kompromiss on täidetav dokument.

Kostja vastuhagid ja nende aluseks olevad asjaolud

Kompromissilepingu kehtetuks tunnistamise nõue

9. Kostja esitas 10.12.2021 (täiendatud 13.07.2022) vastuhagi, milles palus

kompromissilepingu p-de 1–7 või kogu lepingu kehtetuks tunnistamist põhjusel, et tegemist

on valehagiga ja valekompromissiga.

10. Kostja leidis, et kompromissileping tuleb kehtetuks tunnistada järgmistel põhjustel.

10.1. Kostja esitas täitemenetlustes 175/2023/1821, 175/2022/3414 ja 175/2023/129

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja need liideti üheks tsiviilasjaks nr 2-21-17117.

Kuna hagejad rikuvad vastastikuseid kohustusi, tuleb nõuded lubamatuks tunnistada

07.01.2020 lepingu p-i 10 tõttu – W.Z on raske tervisekahju tõttu lepingus võlgnik ja U.V poe

Männiku tee 104 klient, kus toimus peksmine. Seega puuduvad kostjal rahalised kohustused.

Kriminaalasjad olid käimasolevad – eelnevalt edastatud kiri võlgnikule 12.12.2019, kus W.Z

kohustus tegema koostööd kriminaalmenetluses nr XXXXXXXXXXXX. Samuti olid

kriminaalasjad käimasolevad tsiviilasja nr 2-20-3807 eelistungil 19.11.2020. W.Z keeldus

2-21-17117

lepinguga võetud kohustustes läbirääkimisi tegemast. Keeldus vande all ütluste andmisest

(tsiviilasjas nr 2-23-1664). Seega tuleb vastastikused kohustused enne täita.

10.2. Osapooled sõlmisid kompromissilepingu eksimuse (TsÜS § 92), pettuse (TsÜS § 94)

tõttu või ähvarduse või vägivalla (TsÜS § 96) mõjul. Eksimus oli kohtupoolne, sest kohtunik

oli istungil ilmselgelt ette valmistamata. See väljendus ka ebaseadusliku hüpoteegi seadmisel.

Istungil ei tunnistanud kohtunik asitõendeid ega võtnud neid vastu. Ähvardati suurte

kohtukuludega. 06.01.2020 kompromissilepingus poe klient U.V oli kohustatud 2-20-3807

eelistungil kohtuliku kompromissi sõlmima, mida tervisekahju võlgnik W.Z ei täitnud ning ise

hiljem rikkus. Seda sisu, vormi kui ka lepingu struktuuri järgi. Kaupluses toimus füüsiline

kontakt, kus kostjale põhjustati pekstes tervisekahju.

10.3. Kompromissil põhinev täitedokument on juba alates 04.11.2021 maakohtu menetluses ja

on esitatud sama kohtuistungi ajal 4 korda täitemenetlusse valesti. W.Z on lepingus võlgnik,

kes jätab kompromissilepingus sisalduvad kohustused täitmata ja vastamata.

10.4. Kostja oli sunnitud eelnevas kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-20-3807) ümber lükkama

hagejate kohta esitatud väiteid, mis siiski vastavad tõele. Kostjale esitati alusetu hagi.

Eelistung lõppes kohtumäärusega. Kuna hiljem W.Z lepingut ei täitnud ja sellega seoses tuli

ilmsiks, et ta valetas kohtus ja jaoskonnas oli tegu pettusega TsÜS § 94 kohaselt, sh keeldus

vande all ütluste andmisest peksmise ja süüdilavastamisega seoses (dtl 2176–2182).

Leppetrahvi ja kahjuhüvitise nõuded

11. Kostja nõudis hagejatelt kompromissilepingu rikkumise tõttu solidaarselt leppetrahvi

summas 2400 eurot ja kahju hüvitamist 3150 eurot, kokku 5550 eurot ja viivist alates hagi

esitamisest VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras.

12. Vastuhagi kohaselt sõlmisid kostja ja hagejad 07.01.2020 kompromissikokkuleppe, mille

kohus kinnitas 19.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-3807. Kokkuleppe p-i 7 kohaselt

kohustusid pooled tasuma iga kompromissis nimetatud kokkuleppe rikkumise puhul

leppetrahvi 600 eurot. Hagejad rikkusid kokkuleppe p-de 8, 10, 12 ja 13, millega panid toime

neli rikkumist, mistõttu on nad kohustatud tasuma kostjale 2400 eurot (4 x 600).

12.1. Hagejad pidid täitma häid ettevõtlustavasid (p 13). Hageja I on A OÜ omanik ja

juhataja. Kostja kirjad olid suunatud ainult temale, tema ettevõtte postkasti. Pealkiri oli „uue

Palaxi päring“ ja kostja esimese kirja soov oli omanikuna Palax 70s varuosade hankimine või

uue halumasina soetamine. Ühtegi vastust kostja ei saanud, mistõttu rikkus hageja I ise

kompromissi. Sellega tekkis kostjale lisaks ostukulude näol kahju summas 3150 eurot, mille

eest hagejad vastutavad.

12.2. Kompromissi p 12 sisaldas kõigi kostjaga seotud kirjavahetuste ja lindistuste

kustutamist. Seda ei tehtud. Isegi isikuandmeid ei kustutatud ning neid kasutatakse siiamaani:

ID-kaardi koopiat ja töövõimetustunnistust. Hagejad ei tohiks omada ühtegi kostja kirja ja

kohe oleks tulnud vastata halumasina päringule. Hagejad esitasid isikuandmed ja kirjad kõik

kohtule.

12.3. Kompromissi p 10 sisaldas koostööd kõigis kriminaalasjades. Ühtegi vastust ega seletust

ei tulnud. Kostja süüdistab hagejaid mitmes kriminaalasjas ja soovib kompromissi. Kirjade

sisu sisaldabki sarnast infot. Valesüüdistus ja kriminaalasjad aegusid 04.07.2022. Seega

pakkus kostja korduvalt kompromissi.

2-21-17117

12.4. Kompromissi p 8 on kokkuvõtlik punkt. Kostjale põhjustati tahtlikult olukord

kompromissilepingu rikkumiseks eelpool olevate punktide läbi. Palaxit ei müüdud,

kriminaalasju ei arutatud, isikuandmeid ei kustutatud. Q pilte maha ei võetud.

12.5. Kostja selgitas, et U.V, sh D on lepingus Männiku tee 104 klient, sh lähtudes vastuhagi

nõudest ja kompromissilepingu p-st 13. Leping lähtub 12.12.2019 kirjast. Hageja I on

tervisekahju võlgnik. Lepingut tõlgendatakse VÕS § 29 järgi.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagid täiteasjades nr 175/2022/3401, 175/2023/129,

175/2023/1821, 175/2024/1296 ja 175/2024/1252

13. Kostja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagid täiteasjades järgmiselt.

31.01.2023 (täiendatud 20.02.2023) täiteasjades nr 175/2022/3401 ja 175/2023/129,

10.09.2023 täiteasjas nr 175/2023/1821 ja 11.06.2024 täiteasjades nr 175/2024/1296 ja

175/2024/1252. 11.06.2024 esitas kostja koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega

ka nõuded tagastada hagiavalduse riigilõiv ja nõuetega seotud summad kostjale.

14. Kostja põhjendas oma sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudeid järgnevalt.

14.1. Kohtutäitur Rannar Liitmaa koostas 27.12.2022 täitmisteate täiteasjas nr 175/2022/3414,

mille kohaselt on sissenõudjad hagejad ning täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu

19.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3807. Nõude sisu on leppetrahv ning täitmisteate

kohaselt täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tasub

võlgnik koos täitemenetluse alustamistasuga vastavalt kas 11 394 eurot või 11 412 eurot ning

peale vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist suureneb võlgnevus 576 euro võrra.

14.2. Kohtutäitur Rannar Liitmaa koostas 13.01.2023 täitmisteate täiteasjas nr 175/2023/129,

mille kohaselt on sissenõudjad hagejad ning nõude suurus on 2400 eurot. Täitedokument on

Pärnu Maakohtu 19.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3807. Talle heidetakse ette 19.11.2020

määruse nr 2-20-3807 lahutamatuks osaks oleva 07.01.2020 kompromissikokkuleppe p-de 5

ja 6 rikkumist. Hagejad nõuavad täitmisavalduse kohaselt kostjalt kahe rikkumise eest 1200

euro (kokku 2400 eurot) tasumist tuginedes 07.01.2020 kokkuleppe p-le 7.

14.3. 10.08.2023 esitasid hagejad kohtutäitur Rannar Liitmaa kaudu järgmise sama

täitedokumendi täiteasjas nr 175/2023/1821. 10.08.2023 esitatud täitmisavalduses on

leppetrahvi summa 15 678 eurot. 13.05.2024 esitatud täitmisavalduses täiteasjas nr

175/2024/1296 on leppetrahvi summaks 3323,30 eurot ja 10.05.2024 täiteasjas nr

175/2024/1252 on 1401,30 eurot.

14.4. Hagejad on esitanud kohtutäituritele täitmisavaldused sama tsiviilasja nr 2-20-3807

sõlmitud kompromissi alusel ehk samades nõuetes, mida nad juba nõuavad kohtu teel. Sellega

on hagejad esitanud kostja vastu tsiviilasjast nr 2-20-3807 tulenevad samad

leppetrahvinõuded nii täite- kui ka kohtumenetluses. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja

on kohtumääruse p-s märgitud summa (5500 eurot) tasunud. Sissenõudja pole ühelegi kirjale

vastanud ning nõuet saab lugeda juba tasutuks, kuigi kostja on lepingu p-i 7 järgi halumasina

klient ja W.Z raske tervise kahju tõttu peksmise läbi võlgnik. Võlgnikul on lepingu järgi

kohustus vastata (kompromissilepingu p 10). Üks rikkumine on 600 eurot ja mitte kordagi

pole vastatud. Loogika järgi on lepingu rikkuja sissenõudja ja võlgneb kostjale sama summa

ehk täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 eeldused kostjalt leppetrahvi nõudmiseks on

täitmata.

2-21-17117

14.5. Sealhulgas ei ole hagejad käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega, esitades avalduse

sundtäitmise läbiviimiseks ajal, millal oli kohtus menetlemisel kostja hagi sama

täitedokumendi sundtäitmise läbiviimiseks.

Hagejate vastuväited

15. Hagejad leidsid, et kostja vastuhagis esitatud nõuded on põhjendamatud ning palusid jätta

vastuhagi leppetrahvi, kahjuhüvitise ja kompromissilepingu kehtetuks tunnistamise nõudes

läbi vaatamata. Kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, tuleb see jätta rahuldamata.

16. Hagejad juhtisid tähelepanu sellele, et kostja nõuab leppetrahvi ja kahju hüvitamist

kompromissilepingu alusel, mida ta soovib samaaegselt kehtetuks tunnistada. Sealhulgas ei

leia kostja vastuhagist seoses nõudega tuvastada tehingu kehtetus õiguslikult perspektiivikaid

argumente, asjaolusid ja tõendeid, miks poolte 07.01.2022 sõlmitud ja 19.11.2020 määrusega

kinnitatud kompromissileping tuleb kehtetuks tunnistada. Kostja sõlmis kompromissilepingu

vabatahtlikult ning ta pole kunagi märkinud ega esile toonud, et sõlmis kompromissilepingu

eksimuse/pettuse tõttu või ähvarduse või vägivalla mõjul või kuidas oli see võimalik kohtus

sõlmitud kompromissilepingu puhul. Pooled esitasid allkirjastatud kompromissilepingu

kohtule kinnitamiseks 18.11.2020 kohtuistungil ning kohus vahendas poolte läbirääkimisi

kompromissilepinguni jõudmiseks. Kui kostja oleks leidnud, et kompromissileping on

sõlmitud vastuolus seadusega, siis pidi ta kohut sellest teavitama. Kohus ei leidnud, et

kompromiss oleks vastuolus heade kommetega või seadusega. Kostja ei ole esitanud ka

kaebust 19.11.2020 määruse peale, millega kohus kinnitas kompromissilepingu ja lõpetas

menetluse tsiviilasjas nr 2-20-3807. Kostja pole esile toonud seaduses sätestatud tehingu

tühisuse eelduseid sisustavaid asjaolusid ega neid tõendanud.

17. Hagejatel ei saa olla kostjale leppetrahvi tasumise kohustust 07.01.2020

kompromissikokkuleppe p-i 7 alusel. See punkt sätestab, et kompromissilepingus sätestatud

igakordse kohustuse rikkumise korral kohustub võlgnik (U.V ) tasuma klientidele (hagejatele)

leppetrahvi summas 600 eurot. Kostja ei ole esile toonud kokkulepet, mille alusel võiks

hagejal tekkida kostja ees leppetrahvi maksmise kohustust. Kui sellist kohustust ei ole, siis on

tegemist perspektiivitu nõudega, sest seda pole võimalik rahuldada. Lisaks pole kostja esile

toodud asjaolud objektiivselt käsitletavad kompromissilepingu rikkumistena. Ükski

kompromissipunkt ei näe ette kohustusi OÜ-le A. Kostja 2021. a kirjutatud kirjad on

kirjutatud pärast kompromissi sõlmimist ja kinnitamist aastal 2020. Tegemist on uute

kirjadega, mida hagejad ei pidanud kustutama vastavalt kompromissilepingu p-s 12 sätestatud

kohustusele. Vastuhagist ei tulene ka seda, kas, millal ja kuidas on hagejad kasutanud kostja

isikut ja töövõimetust kinnitavaid dokumente.

18. Kostja pole esile toonud, et hagejad pole võimaldanud tal halumasina varuosi osta ja

seetõttu pidi ta ise halumasinaga puude tegemise asemel neid ostma. Alternatiivselt on hagi

esitatud vale isiku vastu. Kostja selgitas ise, et varuosi müüb ettevõte OÜ A, mitte hagejad.

Ehk seaduse mõttes on müüja OÜ A ja kostja nõue on esitatud vale isiku vastu. Sealhulgas ei

ole kostja lisanud tõendit selle kohta, et ta tegi mõistliku ja asjakohase tehingupakkumise ning

hagejad on seda ignoreerinud.

19. Hagejad ei ole rikkunud ka kompromissikokkuleppe p-i 10. Kostja edastatud e-kirjade

sisus heidab ta hagejatele ette kuritegelikke tegusid ja võlgasid. E-kirjade sisu ei ole suunatud

koostöö tegemiseks kompromissikokkuleppe allkirjastamise ajal käimasolevates

kriminaalasjades. Hagejatel puudub kohustus vastata kostja kirjadele, mille sisuks on kohatud

etteheited. Kostja pole toonud esile, et hagejad on loobunud koostööst 07.01.2020 seisuga

2-21-17117

toimunud kriminaalasjades ega seda, kuidas on hagejad loonud tahtlikult olukordi, mis

põhjustaksid kostja poolt kompromissi rikkumise.

20. Hagejad leidsid, et kohtutäitur on täitemenetlused algatanud õiguspäraselt, sest formaalsed

eeldused täitemenetluse algatamiseks olid täidetud. Vastavalt tsiviilasjas nr 2-20-3807

sõlmitud kompromissi p-le 5 on kostja kohustatud mitte võtma hagejatega ühendust mistahes

viisil (sh telefoni, kirja, elektronposti, sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste

suhtluskanalite kaudu). Kompromissi p 7 kohaselt on kostja igakordse rikkumise korral

kohustatud hagejatele tasuma leppetrahvi 600 eurot.

21. Topelt nõudeid menetlemiseks esitatud ei ole. Täitemenetluses nr 175/2022/3414 on

täitmisel leppetrahvi nõue kohustuse rikkumise eest perioodil 06.08.2022–05.09.2022.

Täitemenetluses nr 175/2023/129 on täitmisel leppetrahvi nõue kohustuse rikkumise eest

perioodil 04.01.2023–12.01.2023. Täitemenetluses nr 175/2023/1821 on täitmisel leppetrahvi

nõue kohustuse rikkumise eest perioodidel 17.10.2021–26.12.2021; 18.01.2022–08.09.2022;

19.01.2023–14.06.2023. Täitemenetluses nr 175/2024/1252 on täitmisel leppetrahvi nõue

kohustuse rikkumise eest perioodil 22.03.2024–01.05.2024. Täitemenetluses nr

175/2024/1296 on täitmisel leppetrahvi nõue kohustuse rikkumise eest perioodil 01.05.2024–

11.05.2024. Tsiviilasjas nr 2-21-17117 esitatud haginõude sisuks on leppetrahv kohustuse

rikkumise eest perioodil 25.08.2021–20.10.2021.

22. Praegusel juhul puudub alus TMS § 21 kohaldamiseks. Kostja ei ole esile toonud ega

tõendanud asjaolude esinemist, mis annaksid aluse järeldada, et hagejatel ja kostjal on

vastastikused kohustused. Hagejad kinnitavad, et neil ei ole vastastikust kohustust kostja ees.

Hagejad on üksikasjalikult iga kokkuleppe rikkumise episoodi täitemenetluse algatamise

avalduses lahti kirjutanud ning lisanud iga rikkumise kohta tõendid. Kostja ei ole esitanud

ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei ole kokkuleppest tulenevaid kohustusi rikkunud. Seega

puudub alus ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

23. Pärnu Maakohus jättis 16.05.2025 otsusega läbi vaatamata hagejate hagi kostja vastu

kompromissilepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi 8400 euro ja viivise saamiseks.

Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagid leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise

saamiseks, tehingu osalise või alternatiivselt tervikuna kehtetuks tunnistamiseks ning

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 175/2022/3414, 175/2023/129,

175/2023/1821, 175/2024/1252, 175/2024/1296. Ühtlasi märkis maakohus, et kohtuotsuse

jõustumisel tühistatakse 05.11.2011 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus

seadis tsiviilasjas nr 2-21-17117 kostja vastu esitatud nõude tagamiseks kohtuliku hüpoteegi

summas 12 000 eurot kostjale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr 324534) esimesele vabale

järjekohale hagejate kasuks. Hagi menetlemisega seotud menetluskulud jäid hagejate kanda ja

vastuhagide menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Maakohus märkis, et

menetluskulud määrab kohus rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist.

24. Maakohus nõustus hagejatega, et kohtu kinnitatud kompromiss on kompromissileping

VÕS § 578 mõttes ja täitedokument protsessuaalses mõttes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 430 ja TMS § 2), mida saab sundtäita täitemenetluses. Tsiviilasja materjalidest

nähtub, et hagejad on kompromissimääruse- ja kokkuleppe sundtäitmiseks ka otse kohtutäituri

poole edukalt pöördunud. Kostja on hagejate vastu esitanud sama kohtumääruse alusel

algatatud leppetrahvinõuete sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagid. Kuna hagejad on

pöördunud leppetrahvi nõudega kostja vastu kohtusse olukorras, kus neil on olemas sama

2-21-17117

leppetrahvi nõude realiseerimiseks täitemenetluses TMS § 2 lg 1 kohane täitedokument, pole

hagejatel huvi ega eesmärki, millele nad õiguskaitset vajavad ja kohus jättis hagejate

leppetrahvi nõude TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

25. Maakohus nentis, et kostja nõuded on vastuolulised. Ühest küljest nõuab kostja hagejatelt

leppetrahvi ja kahjuhüvitist põhjendusega, et hagejad on 07.01.2020 kokkulepet rikkunud

ning teisalt nõuab et kohus tuvastaks selle kehtetuse. Seega kontrollis maakohus kõigepealt,

kas kompromissileping kehtib või mitte. Maakohus sai kostjast aru nii, et kostja soovib

vabaneda nii 19.11.2020 kompromissimäärusest kui ka sellega kinnitatud 07.01.2020

kompromissikokkuleppest, mis on tsiviilasjas nr 2-20-3807 sõlmitud kompromissi kinnitava

kohtumääruse lahutamatu osa (resolutsiooni p 2). Lisaks on määrusega kinnitatud

kompromissi kohaselt kostja kohustatud 07.01.2020 kompromissilepingus sätestatud

kokkuleppeid täitma ning need on talle kohtumääruse kinnitamisel kostjale täitedokumendi

tähenduses kohustuslikud. Maakohtu hinnangul tähendab see sisuliselt seda, et kostja on

07.01.2020 kompromissilepingu sõlmimise tahet kinnitanud ka 18.11.2020 tsiviilasjas nr 2-

20-3807 kompromissi sõlmides ja pooled on kokku leppinud, et see on osa kohtulikust

kompromissist ja 07.01.2020 kompromissikokkuleppe kehtetuse tuvastamist eraldiseisvalt

kostja ei saa.

26. Kostja väitel oli kohtuliku kompromissi tühisuse tuvastamiseks neli alust (i) W.Z rikub

vastastikuseid kohustusi ja seetõttu tuleb nõuded lubamatuks tunnistada, (ii) pooled sõlmisid

kompromissi (TsÜS § 92), pettuse (TsÜS § 94) tõttu või ähvarduse või vägivalla (TsÜS § 96)

mõjul, (iii) ajal, kui kompromissil põhinev täitedokument on maakohtu menetluses on hagejad

esitanud sama dokumenti mitu korda pahatahtlikult täitemenetluses valesti ja (iv) väited, mida

kostja tsiviilasjas nr 2-20-3807 oli sunnitud ümber lükkama, on siiski tõesed.

26.1. Esimene alus sai maakohtu arusaamisel seonduda lepingu rikkumise tõttu

kompromissist taganemise või selle üles ütlemisega (VÕS § 101 lg 1 p 4). Kostja on esimese

põhjuse juures välja toonud, et W.Z rikub lepingu p-i 10. Viidatud punkt näeb ette, et W.Z ja

N.D kohustuvad tegema koostööd kõigis kompromisskokkuleppe allkirjastamise ajal käimas

olevates kriminaalasjades, kus nimetatud isikud ning U.V on menetlusosalisteks (dtl 21).

Kriminaalmenetlus, milles koostöö puudumist kostja W.Z-ile või N.D-le (emba kumba võib

kostja olla mõelnud) ette heidab, on seega lõpetatud juba aastal 2017 ega olnud aastal 2020

käimasolev kriminaalmenetlus. Kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi konkreetset

kriminaalasja menetlust, mida oleks toimetatud 07.01.2020 või 19.11.2020 või üldse 2020. a.

Kostja heidab hagejatele läbivalt ette temale tervisekahju tekitamist 04.07.2017 Männiku teel

asuvas kaupluses. Samuti on kostja välja toonud kriminaalasjade aegumist 04.07.2024. Kohus

saab eeldada, et kostja peab silmas käimasoleva kriminaalasjana kuriteo aegumistähtaega. Kui

nii, siis on kostja arusaam ekslik. Käimasolev kriminaalasi saab olla kõnekeelne vaste

käimasolevale kriminaalmenetlusele ja kriminaalmenetlust saab toimetada üksnes selleks

pädev asutus. Kui kriminaalmenetlust pole alustatud või see on lõpetatud, siis pole ka

käimasolevat kriminaalasja. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud maakohus, et hagejad oleksid

rikkunud 07.01.2020 kokkulepet teha koostööd kokkuleppe allkirjastamise ajal

käimasolevates kriminaalasjades.

26.1.1. Kostja on vastuhagiavalduses tuginenud ka sellele, et rikutud on kokkuleppe p-i 13,

mille järgi kohustuvad hagejad täitma häid ettevõtlustavasid. Rikkumine seisnes selles, et

kostja soovis osta halumasina varuosi või uut halumasinat OÜ-lt A, mille omanik ja juhataja

on W.Z . Maakohus nõustus siinkohal hagejatega. Kostja väited, et ta on pöördunud OÜ A

poole mõistliku ostusooviga, on paljasõnalised. Hagejad on hagiavaldusele lisanud hulga

kostja e-kirju, mille pealkiri on küll Re: Uue palaxi päring, kuid sisu ei ole kohtu hinnangul

2-21-17117

kuidagi halumasina või selle varuosade ostusooviga seostatav (dtl 26–59). Maakohus leidis, et

kostja etteheide hagejatele heade ettevõtlustavade rikkumistes on tõendamata.

26.1.2. Kostja heidab hagejatele ette ka kompromissi p-i 12 rikkumist. See punkt kohustab

W.Z-i ja N.D-d kustutama kõik kostjaga seotud lindistused ning kirjad ning neid mitte

mistahes kolmandatele osapooltele esitama. Maakohus saab aru, et pooled pidasid silmas kirju

ja lindistusi, mis olid tollal olemas. Lisaks ei ole kohus tavamõttes kolmas osapool, kellele ei

saa või ei tohi esitada ega avaldada andmeid ja dokumente. Maakohus sai kostjast aru nii, et ta

loeb kokkuleppe rikkumiseks seda, et hagejad on hagi tagamise avalduse lisana esitanud foto

kostja isikutunnistusest ja töövõimekaardist (dtl 72). Kostja etteheide ID-kaardi ja

töövõimetuse tunnistuse kohtule edastamisest jääb kohtule arusaamatuks. Maakohus ei

tuvastanud, et hagejad oleksid kokkuleppe p-i 12 rikkunud.

26.1.3. Kostja väitel on hagejad rikkunud ka kokkuleppe p-i 8. See punkt kohustab hagejaid

mõistlikult võimaldama kostjal kompromissikokkulepet täita, st mitte looma tahtlikult

olukordasid, mis põhjustaksid kostjale tema poolt kompromissikokkuleppe rikkumise (dtl 21).

Kostja heidab hagejatele ette Palaxi müümata jätmist, kriminaalasjade arutamata jätmist ja Q

piltide maha võtmata jätmist. Esimesele kahele etteheitele on kohus juba vastanud. Q piltide

maha võtmata jätmise etteheide on täielikult asjaoludega seostamata, seega pole kohtul

võimalik ka hinnata kuidas ja kas seda rikkumiseks saaks hinnata.

26.1.4. Kostja väitel on hagejad kohustatud temale oma rikkumiste eest tasuma samad

summad, mida nemad talle, sest 07.01.2020 lepingus on klientidena tähistatud teda (ja A.

W.Z-i) ja võlgnikuna hagejat või hagejaid. Maakohus sai kostjast aru nii, et klient on ta

lepingus seepärast, et ta oli Männiku tee 104 poe klient, kus toimus peksmine ning W.Z on

võlgnik, sest tema vastutab kostja hinnangul tema tervisekahju eest. Hagejad pole kostja

tõlgendusega nõustunud, sest kostja viidatud p 7 on kokkuleppe osas, milles nähakse ette

kostja kohustused (p-d 1–7) ja hagejate kohustused on kompromissilepingu p-des 8–13. Kuna

osa reguleerib kostja kohustusi tuleb selles punktis võlgnikuna mõista kostjat ning klientidena

W.Z-i ja N.D-d . Maakohus leidis, et kostja väidetud rolle temale ja hagejatele 07.01.2020

lepingu punktis anda ei saa. Lepingut pole VÕS § 29 tõlgendamisreeglitest lähtudes võimalik

nii sisustada.

Vaidlusalune punkt on sõnastatud järgmiselt: „Pooltevaheliste vaidluste tekkimise vältimiseks

kinnitavad pooled, et igakordse kohustuse rikkumise korral kohustub võlgnik tasuma

klientidele leppetrahvi summas 600 eurot. Vastutus rikkumise eest ei sõltu süü olemasolust

või vormist.“ Nii nagu hagejad on välja toonud on lepingus kaks osa. Esimene on U.V

kohustused (p-d 1–7) ja teine osa on W.Z ja N.D kohustused (p-d 8–13). Erinevalt teistest

kompromissikokkuleppe punktidest pole siin küll kasutatud osaliste nimesid, kuid kohtu

hinnangul pole võimalik lepingut mõistlikult mõista ja tõlgendada nii, et kostjat on tähistatud

kliendina, kellele peavad võlgnik (hagejad) tasuma kohustuse igakordsel rikkumisel

leppetrahvi. Kohtu hinnangul ei ole kostja e-kirja sisust võimalik teha mõistlikult seostatult

järeldust, et kostja on lepingus klient.

26.1.5. Kostja väited, et hagejad on kompromissikokkulepet rikkunud maakohtu hinnangul

tõendamist ei leidnud. Kui lepingut pole rikutud, siis pole kostjal ka alust lepingust taganeda

või seda üles öelda.

26.2. Kostja teine põhjus on, et kompromiss on sõlmitud eksimuse tõttu, pettuse tõttu või

ähvarduse või vägivalla mõjul. Maakohus leidis, et ühtegi neist alustest pole kostja

asjaoludega sisustanud ega tõendanud. Kostja on esile toonud, et eksimus oli kohtupoolne.

2-21-17117

Maakohus selgitas, et kostja käsitlus eksimusest on ekslik. Eksimuses peab olema tehingu

pool. Kompromissi kinnitav kohtunik seda ei ole. Teiseks pole võimalik mõista, kuidas kostja

hinnang kohtuniku ettevalmistusele või tema seisukohtadega tutvumisele saab mõjutada

kostja ja hageja vahel sõlmitud kompromisskokkuleppe sisu. Lisaks on kostja toonud esile, et

tsiviilasjas nr 2-20-3807 vaidluse all olnud väited olid siiski tõesed ja W.Z valetas. Kui

maakohus kostjat õigesti mõistab, siis heidab kostja ühele hagejatest (tõenäoliselt W.Z ) ette,

et ta on teistele valetanud. TsÜS § 94 kohaldamise eelduseks on see, et ebaõigete asjaolude

avaldamise tulemusel on eksimusse viidud see isik, kes tehingu teeb.

Kompromissikokkuleppe osaliseks on kostja, kes on menetluses läbivalt väitnud, et hagejad

on valetanud. Kostja pole kordagi väitnud, et ta nõustus kompromissi sõlmima, sest pidas

enda väiteid valedeks.

26.3. Lisaks selgitas maakohus kostjale, et kohtumenetluse kompromissiga lõpetamisel ei ole

tähtsust sellel kumma menetluspoole esitatud väited kohtumenetluses tõendatuks osutuksid

ehk selle, kelle väide oli õige või kellel vale. Kui pooled otsustavad kohtus vaidlemisest

loobuda ja sõlmivad kompromissi, siis ei tee kohus asjas sisulist lahendit (TsMS § 428 lg 1 p

4).

26.4. Kokkuvõttes nentis maakohus, et kostja nõue kompromissi kehtetuse tuvastamiseks tuli

jätta rahuldamata, sest ühtegi TsÜS-is sätestatud alust pole kostja tõendanud. Ühtegi TsMS §

430 lg 8 eeldust, mille tagajärjel kompromissi õiguslikud tagajärjed ära langeks ja menetlus

tsiviilasjas nr 2-20-3807 jätkuks kohus ei tuvastanud.

27. Maakohus märkis, et kuna kohus ei tuvastanud, et hagejad oleksid Palaxi halumasinaga

seoses lepingut rikkunud ega seda, et kostjal on lepingu järgi õigus leppetrahvi nõuda jäävad

rahuldamata ka kostja nõuded kahjuhüvitise ja leppetrahvi saamiseks.

28. Maakohus jättis rahuldamata ka kostja vastuhagid sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Vaidlust pole, et hagejad on 19.11.2020 kompromissi lisa 07.01.2020

kokkuleppe p-de 5 ja 6 rikkumistele tuginedes ja p-i 7 alusel alustanud kostjalt leppetrahvi

nõudmiseks täitemenetlused täiteasjades nr 175/2022/3401, 175/2023/129, 175/2023/1821,

175/2024/1296 ja 175/2024/1252. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-20-3807 sõlmitud

kohtulik kompromiss koos selle osaks oleva 07.01.2020 kompromissikokkuleppega kehtib.

Jõustunud kohtumäärus on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokument.

28.1. Esmalt vastas maakohus, et pole õige kostja väide, mille kohaselt on sundtäitmine

lubamatu, kuna toimub sama nõude osas topeltmenetlus. Siinses asjas pole olukorda, kus

samadel faktilistel asjaoludel tekkinud nõude üle vaieldakse kohtus paralleelselt nõude

sundtäitmisega täitemenetluses. Täitedokument on küll sama, kuid pooltel pole vaidlust, et

07.01.2020 kokkuleppe igakordsel rikkumisel tekib hagejatel uutel asjaoludel uus

leppetrahvinõue. Kostja pole tuginenud sellele, et mõni konkreetne lepingu rikkumise fakt on

täitemenetlustesse esitatud topelt. Asjakohane on ka hagejate vastuväide, et erinevalt kostja

viidatud lahendist on siin täitedokumendiks kohtulahend.

28.2. Maakohus tuvastas kokkuleppe p-i 7 alusel, et kostja hagejatelt leppetrahvi nõuda ei saa.

Sel põhjusel ei saa kostja ka täitemenetlusest keelduda (TMS § 21).

28.3. Maakohus tuvastas eelnevalt ka seda, et pole sellist kriminaalmenetlust, mille raames

kostja oleks õigustatud hagejatelt koostööd ja läbirääkimisi soovima. Seega pole kostja

kirjadele ka õigustust. Maakohus tuvastas, et kostja kirjade sisu ei ole tegelikult Palaxi

halumasinaga kauplemine nii nagu ta ise seda väidab.

2-21-17117

28.4. Kostja on esitanud ka väiteid, et ta on nõuded tasunud. Maakohtu arusaamisel pole see

väide esitatud kontekstis, et hagejad on täitemenetlusse pöördunud leppetrahvinõuetega, mille

ta kord on juba täitnud.

28.5. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud maakohus, et kostja suhtes oleks toimetatud vaidlustatud

täitemenetlusi täiteasjades nr 175/2022/3401, 175/2023/129, 175/2023/1821, 175/2024/1296

ja 175/2024/1252 lubamatult. Ühtegi alust kostja suhtes algatatud sundtäitmiste lubamatuks

tunnistamiseks pole.

29. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata, mistõttu jäid hagi menetlemisega seotud kulud TsMS

§ 168 lg 2 alusel hagejate kanda. Kostja vastuhagid jäid rahuldamata ja nende menetlemisega

seotud kulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel tema kanda.

Apellatsioonkaebus

30. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada 07.03.2025

koostatud kostja lõpliku resolutsiooni ulatuses kaebuse sisus kirjeldatud põhjustel ning võtta

ringkonnakohtus esimest korda W.Z-ilt ütlused 04.07.2017 juhtumis.

31. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei suutnud kohtunik kostja taotlusel vastaspoole ulatuslikku

pettust tuvastada, mis on vastaspoole käitumist (sh menetluskäiku) arvestades ilmselge.

Sellele viitab eksadvokaat Robert Sarve büroo ebaeetiline menetluskäik kõikides toimingutes.

Kohtunik Miller ei eristanud oma koostatud kohtuotsuse analüüsis (lepingu p 10)

kriminaalmenetlust ja kriminaalasja korduvalt, mis on erinevad mõisted. Samuti ei eristanud

Miller lepingu osapooli (lepingu p 7), kus kostja saab olla ainult koos isa D-ga klient ja W.Z

võlgnik, kuna ka nii oli metsatehnika poes peksmise juhtumi tõttu ja lepingu sisu (p 13

ettevõtlustavad) ja vastunõuete tõttu ja ka lepingut koostades. Kohtunik lähtus osapoolte

hindamisel ainult lepingu vormist, mis on vähetähtis. Mitte mingil juhul ei saa W.Z olla U.V

klient ega U.V lähenemiskeelu võlgnik.

Menetluse edasine käik

32. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.08.2025 määrusega kostja 07.06.2025

apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kostjale tähtaja selles esinevate puuduste

kõrvaldamiseks.

33. Kostja esitas 08.09.2025 apellatsioonkaebuse täienduse. Täpsustatud taotluse kohaselt

taotleb kostja otsuse tühistamist lepingu kõikide punktide rikkumiste tõttu, kõikide pettustega

sissenõutud summade tagastamist ca 40 tuhat eurot pluss kulud ja W.Z-i suhtes

kriminaalmenetluse alustamist tsiviilasja nr 2-20-3807 määruse sisust lähtuvalt. Kostja palus

saata asja tagasi lahendamiseks maakohtu kohtuistungil arutamiseks. Lisaks on kostja

selgitanud, et leping on VÕS § 111 järgi koostatud ja kostja õiguskaitsevahend on VÕS § 101

lg 4 järgi öelda leping üles, mida kostja hagis taotleb. Kostja on ka välja toonud, et lepingu p-i

10 alusel on tal õigus alustada uut kriminaalmenetlust W.Z suhtes. Samuti tasus kostja

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 980 eurot hagihinna muutuse tõttu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

2-21-17117

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks

apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

35. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKo 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p

12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks

olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile

vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKo 03.04.2018, 2-16-

18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes

apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

36. Kostja leiab apellatsioonkaebuses esmalt jätkuvalt, et kompromissikokkulepe sõlmiti

pettuse tulemusena, kuid kaebuses ei sisaldu väited, mis annaks aluse kahelda maakohtu

vastupidises järelduses. Maakohus on õigesti otsuse p-s 99 viidanud TsMS § 430 lg-le 8 ning

sellest tulenevalt kontrollinud nii kostja välja toodud tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud aluseid kompromissikokkuleppe tühistamiseks (otsuse p-d 119–120) kui ka

võlaõigusseaduses nimetatud aluseid kompromissikokkuleppest taganemiseks või selle üles

ütlemiseks (otsuse p-d 102–118). Maakohus on õigesti leidnud, et TsÜS § 94 kohaldamise

eelduseks on see, et ebaõigete asjaolude avaldamise tulemusel on eksimusse viidud see isik,

kes tehingu teeb. Ka apellatsioonkaebuse väidete pinnalt ei ole võimalik mõista, kuidas kostja

hinnang kohtuniku ettevalmistusele või tema seisukohtadega tutvumisele saab mõjutada

kostja ja hagejate vahel sõlmitud kompromissikokkuleppe sisu, nagu leidis õigesti maakohus.

Õige on ka see, et kui pooled otsustavad vaidlemisest loobuda ja sõlmivad kompromissi, siis

ei tee kohus asjas sisulist lahendit, s.o ei hinda kumma menetluspoole esitatud väited osutuvad

menetluses tõendatuks. Pettuse tuvastamiseks ei saa olla edukad ka kostja väited, mis

puudutavad hagejate endise lepingulise esindaja või büroo toiminguid menetluses või

hinnanguid hagejate endise lepingulise esindaja või büroo kohta meediaväljaannetes.

Maakohus on põhjalikult analüüsinud kostja väiteid ning jõudnud õigele järeldusele.

37. Teiseks heidab kostja maakohtule ette seda, et maakohus ei eristanud lepingu p-i 10

analüüsides kriminaalmenetlust ja kriminaalasja, mis on erinevad mõisted, sh et lepingu p 10

annab kostjale õiguse alustada kriminaalmenetlust W.Z suhtes. Maakohus tõi välja, et

viidatud punkti kohaselt kohustuvad W.Z ja N.D tegema koostööd kõigis

kompromisskokkuleppe allkirjastamise ajal käimas olevates kriminaalasjades, kus nimetatud

isikud ning U.V on menetlusosalisteks (otsuse p 103). Maakohus ei tuvastanud ühtegi

kriminaalasja, mis oleks olnud 2020. a kokkuleppe sõlmimise ajal käimas olev. Kostja on

viidanud kriminaalmenetlusele, mille osas tuvastas maakohus, et see on lõpetatud juba aastal

2017. Eeldades apellatsioonkaebuse väidete õigsust ei ole võimalik jõuda maakohtu

seisukohast vastupidisele järeldusele kokkuleppe p-i 10 tõlgendamises, sh ei ole kostja

apellatsioonkaebuses esile toonud, millistes käimasolevates kriminaalasjades oleks hagejad

koostöö tegemise kohustust rikkunud. Kolleegium märgib, et kriminaalmenetluse alustamine

ei ole tsiviilasja lahendava kohtu pädevuses. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 193 lg

1 kohaselt alustab kriminaalmenetlust uurimisasutus või prokuratuur. Igaühel, kes leiab, et

kuritegu on toime pandud, on KrMS § 195 lg-st 1 tulenevalt õigus esitada uurimisasutusele

või prokuratuurile kuriteoteade.

2-21-17117

38. Kolmandaks leiab kostja, et maakohus ei eristanud õigesti lepingu osapooli ning tõlgendas

valesti lepingu p-i 7, kuid kaebusest ei nähtu väiteid, mis annaks aluse jõuda maakohtust

erinevale järeldusele. Maakohus on põhjalikult vaidlustatud otsuse p-des 109–117

analüüsinud kompromissilepingut ning poolte väiteid ning põhjendanud tõlgendamisreegleid

arvestades, miks ei ole võimalik kompromissikokkulepet kostja soovitu kohaselt tõlgendada.

Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu tuvastatust võimalik järeldada vastupidist, s.o

seda, et kostja oleks tähistatud kliendina, kellele peavad võlgnik (hagejad) tasuma kohustuse

igakordsel rikkumisel leppetrahvi.

39. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

40. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi (kostja) kanda. Kuna vastustajatel (hagejatel) ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule kostjal hagejatele apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

41. Kostjal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõivu 980 euro tagastamist.

42. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust hagejatele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi kostjale kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)