2-20-3956/96 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

D.H kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-20-3956

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik D.H (isikukood XXX; elukoht

XXX-i , xxxx XXX ; e-post XXX )

Võlausaldajad:

1. AS Inbank (rg-kood 12001988; e-post XXX)

2. Kodumaa Kapitali HLÜ (rg-kood 12782505; e-

post XXX)

3. Credit.ee OÜ (rg-kood 11898079; e-post XXX)

4. Swedbank AS (rg-kood 10060701; e-post XXX )

5. xxxxxxxxxxxxxxxxx (rg-kood 11185818; e-post

XXX)

6. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

09.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Keelduda D.H (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada D.H xxx (D.H) kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada D.H usaldusisiku kohustustest D.H xxx kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel D.H xxx

kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

MENETLUSE KÄIK

2-17-7515

1. Tartu Maakohus kuulutas 23.03.2020 määrusega välja D.H xxx pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Urmas Trossi. Tartu Maakohtu 20.01.2021. a määrusega lõpetati D.H

xxx pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus. Menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku ülesandeid. Määrus jõustus 09.02.201. a. Kohtumääruse kohaselt pidi võlgnik

usaldusisiku ülesannetes esitama aruandeid kaks korda aastas – 1. augustil ja 1. veebruaril

ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 25. jaanuaril. Kohtumääruse kohaselt

moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 157 431,58 eurot (II

järgu nõuded).

2. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 19.08.2021, 13.04.2022, 02.08.2022,

15.02.2023, 09.08.2023, 21.02.2024, 26.08.2024, 20.02.2025 ja lõpparuande 16.09.2025.

3. 15.07.2025 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

kohustustest vabastamiseks.

4. Kohtule esitatud andmete ja töötamise registri väljavõtte kohaselt töötas võlgnik

menetluse esimesel aastal väga lühiajaliselt ettevõttes H&E Kaubad OÜ, kust lahkus omal

soovil ning teisel aastal pool aastat ettevõttes JOOGIEKSPERT OÜ. Kolm kuud hiljem

asus võlgnik tööle ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxxx, kus töötas ligi kaks aastat. Alates

2024. aasta septembrist on võlgnik olnud registreeritud Eesti Töötukassas. Võlgnikul oli

kohustustest vabastamise menetluse esimesel kuul tuvastatud osaline töövõime. Võlgniku

sissetulekuks menetluse kestel on olnud töövõimetoetus, töötasu, tulumaksutagastus,

ajutise töövõimetuse hüvitis, töötutoetus, lähedaste rahaline abi ning hasartmängutulu.

5. Kohus küsis 12.09.2025 kirjaga võlausaldajate seisukohta menetluse lõpetamise osas

määrates vastamise tähtajaks 30.09.2025.

5.1. Credit.ee OÜ esitas enda seisukoha 17.09.2025, milles palub võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus lõpetada, jättes võlgnik võlgadest vabastamata. Võlausaldajal

oli tunnustatud nõue võlgniku vastu summas 5262,50 eurot ning võlgnik tasus

menetluse kestel võlausaldajale 39,68 eurot. Võlausaldaja arvestuste kohaselt on

võlgnik tasunud vaid 0,8% võlausaldaja nõudest ning ei ole rahuldanud nõudeid

arvestatavas ulatuses. Võlausaldaja leiab, et võlgnikul on võimalik ka järgnevatel

aastatel töötasu saada ning kohustustest vabastamine riivaks oluliselt võlausaldajate

huve.

Täiendavalt leidis võlausaldaja, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud

kohustusi. Võlausaldaja toob välja, et võlgnik on varjanud oma tulu ning võlgnikul on

vara või lisasissetuleku allikas või võlgniku tegelik töötasu on suurem kui aruandes

näidatud. Võlausaldaja viitab seejuures võlgniku 2024. aasta pangakontode

väljavõttele, kust nähtuvad mitmed suurtes summades ülekanded kolmandatelt

isikutelt. Võlausaldaja leiab, et on alus eeldada, et võlgnik varjab oma tulu, sest ta ei

ole vastanud kohtu sellekohastele küsimustele või esitanud pangakonto väljavõtteid

oma väite tõendamiseks. Samuti toob võlausaldaja välja, et tal on põhjendatud

kahtlus, et võlgnikule kuulub sõiduk lähtuvalt tanklas tehtud sagedastele maksetele,

maksele auto sissemaksu kohta jm. Võlausaldaja leiab, et tegemist on vara

varjamisega aruandes.

Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud loovutamiskohustust, sest võlgnik ei ole

ajaperioodil 18.02.2024-03.04.2024 laekunud mittearestitava sissetuleku määra

ületavatelt sissetulekutelt loovutanud raha võlausaldajatele. Loovutamiskohustuse

rikkumisega kahjustas võlgnik võlausaldaja hinnangul võlausaldajate seaduslikke

huve. Täiendavalt märgib võlausaldaja, et võlgnik on eelistanud võlausaldajate

asemel teha suurtes summades väljamakseid kolmandatele eraisikutele, kes ei ole

menetluses tunnustatud võlausaldajad, millest võlausaldaja järeldas, et võlgnikul on

2/7

2-17-7515

olnud vabu rahalisi vahendeid, kuid ta on teadlikult jätnud tegemata võlausaldajatele

nõutud ulatuses väljamaksed.

Võlausaldaja märgib, et töötades madala tasu eest ning vahepeal üldse mitte töötades

on võlgnik rikkunud ka mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust.

Võlausaldaja väljendab kahtlust, et võlgnikule tasutakse töö eest osaliselt sularahas

või on võlgnikul alternatiivne tuluallikas.

Võlausaldaja leiab, et võlgniku tegevus rikkumiste toimepanemisel on tahtlik, st

võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS tulenevaid kohustusi. Võlgnik on sihilikult

jätnud võlausaldajatele väljamaksed tegemata oma tegeliku vara arvelt ning on

kulutanud oma sissetuleku enda elustandardi hoidmisele ning kolmandatele isikutele

ülekannete tegemisele. Võlausaldaja leiab, et võlausaldajate huvide kahjustamine

tuleneb antud juhul loovutuskohustuse olemusest, sest sellise kohustuse rikkumisega

jääb võlausaldaja ilma rahast, millele tal on seaduse alusel õigus.

Võlausaldaja leiab kokkuvõtlikult, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173

lõigetes 1-3 sätestatud kohustusi, kahjustanud sellega võlausaldajate huve ning kohtul

tuleb keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest.

5.2. Bondora AS esitas enda seisukoha 18.09.2025, kus teavitas, et võlausaldaja ei ole

nõus võlgniku vabastamisega kohustuste vabastamise menetluses täitmata jäänud

kohustustest. Võlausaldajal on tunnustatud nõue võlgniku vastu summas 10 433,37

eurot ning võlgnik tasus menetluse kestel võlausaldajale 78,62 eurot.

5.3. Swedbank AS esitas enda seisukoha 23.09.2025, mille kohaselt tuleb võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus tuleb ning võlgnik jätta pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega

ega seda ka otsinud. Võlausaldaja toob välja, et võlgniku konto väljavõtete põhjal on

võlgniku töötasu olnud püsivalt sellisel tasemel, millest võlausaldajatele väljamakseid

teha ei saa. Võlausaldaja märgib, et viimane võlgniku poolt esitatud usaldusisiku

aruanne on perioodi 2024. aasta kohta ning ka varasemad aruanded on olnud

sisutühjad ning ei ole andnud ülevaadet võlgniku sissetulekutest. Võlausaldaja leiab,

et sellest tulenevalt ei ole tal võimalik hinnata, kas võlgnik on täitnud

pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi.

Võlausaldaja toob lisaks välja, et esitatud aruannete lisadest nähtub mitmeid kandeid

hasartmängukeskkondadesse (Eesti Loto AS, Optiwin ja Fenix) ning olukorras, kus

võlgnik ei tee võlausaldajatele väljamakseid seaduses sätestatud määras, ei ole

põhjendatud, et võlgnik mängib hasartmänge. Võlausaldaja leidis ühtlasi, et võlgnik

on oma tegevusega kahjustanud võlausaldaja huve, sest konto väljavõttelt nähtuvad

maksed IPF Digital AS-le, mis võlausaldaja hinnangul viitab asjaoludele, et võlgnik

on menetluse jooksul võtnud juurde uusi laenukohustusi. Uute laenukohustuste

võtmine ei näita võlgniku head tahet pankrotimenetluse võlausaldajate ees ning

kahjustab oluliselt võlausaldajate õigusi kohustustest vabastamise menetluses.

Võlausaldaja leiab kokkuvõtlikult, et võlgnik ei ole andnud endast parimat

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud

kohustusi, kahjustanud oluliselt võlausaldajate huve ning tuleks jätta kohustustest

vabastamata.

5.4. Kodumaa Kapitali HLÜ esitas enda keelduva seisukoha 30.09.2025. Võlausaldaja

leidis, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud ja kahjustanud võlausaldajate huve.

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik varjab saadud tulusid ning vara ja võlgnikul

esineb vastav rikkumine. Võlausaldaja toob välja, et võlgnik on väidetavalt oma

laenukohustusi olulises ulatuses suurendanud ja kasutanud oma rahalisi vahendeid

3/7

2-17-7515

korduvalt ja järjepidevalt lotomängudele, mängurlusele ja kasiinodele. Võlausaldaja

leiab, et võlgniku käitumine tervikuna näitab, et võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi

nõuetekohaselt ning viitab pigem võlgniku vastutustundetule käitumisele ja

võlausaldajate huvide kahjustamisele.

Võlausaldaja leiab ka, et võlgnik on rikkunud teabe andmise kohustust ning võlgnik

on jätnud oma sissetulekute arvestuses mitmed laekumised arvesse võtmata.

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku poolt esitatud andmete ja tõendite pinnalt ei

ole nähtav, mis on võlgniku tegelik töötasu ja kas see on makstud tervikuna võlgniku

arvelduskontole, kas sellest on tehtud enne väljamakset kinnipidamisi jms.

Võlausaldaja toob välja, et võlgniku poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et

võlgnik on tasunud igakuiseid makseid IPF Digital AS-le, st Credit24 laenu.

Võlausaldaja järeldab, et võlgnik on tasunud igakuiseid makseid võlausaldajale ning

asetanud käesolevas kohustustest vabastamise menetluses puutumust omavad

võlausaldajad sellega ebavõrdsesse ja -õiglasesse seisu. Võlausaldaja toob välja, et

regulaarsete maksete tegemine antud võlausaldajale ning ebapiisavate maksete

tegemine kohustustest vabastamise menetluse võlausaldajatele kujutab endast

võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist.

Võlausaldaja leiab kokkuvõtlikult, et asjaolud viitavad võlgniku tahtlikule või raske

hooletuse tõttu toime pandud kohustuste rikkumisele, mis on kahjustanud

võlausaldajate huve. Võlausaldaja palub kohtul jätta võlgniku kohustustest

vabastamise taotlus rahuldamata.

5.5. Võlausaldajad Inbank AS ning xxxxxxxxxxxxxxxxx seisukohti tähtajaks ei esitanud.

6. Kohus kuulas võlgniku ära 09.10.2025 kohtuistungil. Võlgnik selgitas, et tahtis proovida

võlgadest vabaks saada ning on üritanud täita kohustusi, aga tööl ei ole käinud. Võlgnik

selgitas, et oli vahepeal ka raskelt haige, mis raskendas kohustuste täitmist. Võlgniku

selgituse kohaselt ei olnud ta tehinguid tehes vaimselt terve ning küsis lihtsalt inimestelt

raha ja korterit ei olnudki. Saadud raha mängis võlgnik enda kinnitusel maha. Võlgnik

selgitas kohtule, et ei teadnud, et ei tohi ühte laenuandjat teistele eelistada.

Kohus selgitas, et võlgnik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad seadusest. Kohus märkis,

et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulu toova tegevusega ja on mänginud hasartmänge.

Võlgnik tunnistas kõiki rikkumisi. Samuti selgitas kohus tagajärgi, mis tekivad, kui kohus

ei vabasta võlgadest.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta

30. juunini.

8. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193³ lg 1 kohaselt,

kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(09.02.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem

kui kolm aastat, tuleb PankrS § 193³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni

4/7

2-17-7515

jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada

võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

9. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

10. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust ja

võlgniku ning võlausaldajate poolt avaldatust.

11. Kohus on D.H xxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

12. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. D.H ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

13. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §

173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas

võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

13.1.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete ja töötamise registri väljavõtte kohaselt töötas võlgnik menetluse

esimesel aastal väga lühiajaliselt ettevõttes H&E Kaubad OÜ, kust lahkus omal soovil ning

teisel aastal pool aastat ettevõttes JOOGIEKSPERT OÜ, kust vabastati ametist töökohale

sobimatuse tõttu. Kolm kuud hiljem asus võlgnik tööle ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxxx,

kus ta töötas ligi kaks aastat. Alates 2024. aasta septembrist on võlgnik olnud registreeritud

Eesti Töötukassas. Võlgnik on kohtule esitanud tõendid kandideerimistest erinevatele

töökohtadele Eesti Töötukassa internetiportaali vahendusel, millest nähtub, et võlgnik on

küll kandideerinud (mitte küll väga aktiivselt), kuid pole tööle saanud. Kohus peab

siinkohal oluliseks, et võlgniku valikud kandideerimisel on olnud väga ühekülgsed

(müügispetsialist, müügijuht), mis ei näita tema soovi võtta vastu igasugune tema oskustele

ja tervisele sobilik töö. Võlgnik selgitas, et kandideeris vaid nendele töökohtadele, sest on

seda tööd varem teinud. Miks ta muudele kohtadele ei kandideerinud, kohus vastust ei

saanud. Seejuures on kohus on juba 14.01.2021 kohtuistungil selgitanud võlgnikule tema

kohustust minna tööle ning mitte olla seejuures valiv. Võlgnikul oli kohustustest

vabastamise menetluse esimesel kuul määratud osaline töövõime, mis 2021.a veebruaris

lõppes ning kohustustest vabastamise menetluse kestel uuesti töövõimetust tuvastatud ei

ole.

Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole täitnud ohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

13.2.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta, kuid

peaaegu iga kord on esinenud puudusi, mida kohus on pidanud täpsustama.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

13.3.

PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnikul oli kohustustest vabastamise menetluse esimesel kuul tuvastatud osaline

töövõime. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töövõimetoetus, töötasu,

5/7

2-17-7515

tulumaksutagastus, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötutoetus ning lähedaste rahaline

abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Kohtule 26.08.2024 esitatud aruande lisadest

selgus, et võlgnikule on 2024. aasta veebruarist kuni aprillini laekunud lisaks

erinevatelt eraisikutelt rahalisi vahendeid kogusummas 18 440 eurot. Kohtu

26.08.2024 järelepärimisele vastas võlgnik, et tegu on tuttavatelt võetud laenudega.

Kohus ei ole nimetatud väite õigsuses kindel, sest mingid tõendid väidet, et tegu on

laenuga, ei tõenda, ja tegemist võib olla ka töise sissetulekuga. Samuti on võlgnik

saanud 02.03.2024 hasartmängutulu 1070 eurot. Kohus teavitas 12.09.2024

võlgnikku, et antud laekumised arvestatakse võlgniku sissetuleku hulka, mistõttu

võlgniku sissetulekud ületasid 2024. aasta veebruarist kuni aprillini mittearestitava

sissetuleku määra kogusummas 19 250,45 eurot. Antud summast pidi võlgnik

loovutama võlausaldajatele 75%, s.o. 14 437,84 eurot. Koos varasemast perioodist

tekkinud 2,16 euro suuruse võlausaldajatele välja maksmata jäänud kohustusega oli

võlgnikul antud hetkeks täitmata loovutuskohustus kogusummas 14 440 eurot.

Võlgnikule määrati 12.09.2024 tekkinud võlgnevuse tasumiseks tähtaeg 31.03.2025.

Alates 2024. aasta maist on võlgnik saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole

täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi

üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele.

Võlgnik esitas järgmise aruande 20.02.2025, mille lisadest nähtuvalt ei olnud

võlgnevust veel tasutud. Kohus tuletas võlgnikule võlgnevuse tasumise kohustust

meelde 20.02.2025. Tähtajaks võlgnik võlgnevust ei tasunud. Kohus juhtis võlgniku

tähelepanu võlgnevuse tasumise kohustusele ka 04.09.2025 saadetud e-kirjas.

Võlgnik teatas kohtule 15.09.2025 saadetud e-kirjas, et võlgnevust aitas osaliselt

tasuda tema isa enda pangakonto kaudu ning esitas 18.09.2025 kohtule tõenditena

maksekorraldused. Maksekorralduste kohaselt oli tegu ajavahemikul 21.06.2024-

29.10.2024 kolmandatele isikutele tehtud väljamaksetega, mitte võlgniku

sissetulekute põhjal kujunenud väljamaksete tegemise kohustusest tekkinud

võlgnevuse tasumisega võlausaldajatele. Kohus juhtis 18.09.2025 võlgniku

tähelepanu antud asjaolule ning teavitas võlgnikku, et eraldamise kohustus

võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluses on jätkuvalt täitmata.

Käesolevaks hetkeks on võlgniku loovutuskohustus kogu menetluse jooksul

kogusummas 15 376,09 eurot ning võlgnik on kahel korral teostanud väljamakseid

võlausaldajatele kogusummas 936,09 eurot. Võlgnikul on jäänud teostamata

väljamaksed võlausaldajatele kogusummas 14 440 eurot.

Kohus märgib täiendavalt, et võlgnik on korduvalt kasutanud võlausaldajatele

väljamakseteks loovutatud ning usaldusisiku kontol hoitavaid rahalisi vahendeid

hasartmängude mängimiseks. Võlgnikul on küll võimalik mittearestitava sissetuleku

ulatuses ise otsustada raha kasutamise meetodite üle, ent antud juhul oli tegu juba

usaldusisikule loovutatud vahenditega, mis oli võlausaldajatele selleks ajaks jäänud

välja maksmata. Seega oli võlgnik leidnud, et tal on oma sissetulekute juures

võimalik loovutusi teha, kuid ta otsustas seejärel eraldatud rahalisi vahendeid

kasutada enda hüvanguks.

Kohus leiab, et lähtuvalt eeltoodust on võlgnik rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5

sätestatud raha eraldamise kohustust.

13.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara,

mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

13.5.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

6/7

2-17-7515

vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

14. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Käesolevalt tuleb võlgniku

puhul hinnata kahte rikkumist kogumis: tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja

koguda ning maksta võlausaldajatele välja summad, mida seadus ette näeb. Kohus on

võlgnikule tema kohustusi selgitanud korduvalt e-kirja teel. Võlgnik ei ole täitnud temale

PankrS §-st 173 lg 3-5 tulenevaid kohustusi. Võlgnik on rikkunud võlausaldajatele raha

loovutamise kohustust ning on sellest olnud teadlik.

15. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Menetluse käigus on kohus korduvalt hoiatanud võlgnikku, et kui ta ei tee võlausaldajatele

väljamakseid, siis ei saa kohus teda kohustustest vabastada, kuid kohtu hoiatused on olnud

tulemuseta. Võlgnik ei ole alates 2024. aasta septembrist, s.o. rohkem kui aasta aega

töötanud. Käesoleval hetkel puudub kohtul alus uskuda, et võlgnik oleks suuteline

menetluse pikendamisel niivõrd suure võlgnevuse tasumiseks, mistõttu ei pea kohus

põhjendatuks menetluse pikendamist.

16. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et D.H tuleb jätta

juhindudes PankrS § 1933 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

17. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda D.H pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka D.H xxx pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

18. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne

on kohtule esitatud 18.09.2025 ning kohus loeb PankrS § 172 lg 4 sätestatud kohustuse

täidetuks. Kuna kohus lõpetab D.H xxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb D.H

vabastada usaldusisiku kohustustest D.H xxx kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

7/7