2-20-1831/63 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Võru kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

D.I kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-20-1831

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik D.I (ik XXX; elukoht: xxx XXX ,

xxxx XXX ; e-post: XXX )

Võlausaldajad:

1. Coop Pank AS (rg-kood 10237832; e-post XXX)

2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta D.I (isikukood XXX) vabastamata kohustusest Maksu- ja Tolliametile, mis

tuleneb Võru Maakohtu 18.05.2001.a kohtuotsusest kriminaalasjas 1-113/2001.

2. Vabastada D.I määrus p 1 nimetamata muudest pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

3. Lõpetada D.I kohustustest vabastamise menetlus.

4. Vabastada D.I usaldusisiku kohustustest D.I kohustustest vabastamise menetluses.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel

D.I kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 27.02.2020 määrusega välja D.I pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 18.06.2020 määrusega (jõustus

15.07.2020) lõpetati D.I pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. D.I kohustustest vabastamise menetluses määrati

usaldusisikuks võlgnik ise. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid

kaks kord aastas, hiljemalt 1. jaanuaril ja 1. juulil ning tegema võlausaldajate

väljamakseid enne iga aasta 25. juunit. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustused kokku 112 190,14 eurot (II järgu nõuded).

2. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 04.01.2021, 05.08.2021, 09.01.2022,

06.07.2022, 09.01.2023, 31.07.2023, 03.01.2024, 16.07.2024, 04.01.2025 ja lõpparuande

17.07.2025.

Võlgnikul oli kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel tuvastatud puuduv

töövõime. Võlgnik menetluse kestel ei töötanud. Võlgniku sissetulekuks on menetluse

kestel olnud töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus, lähedaste rahaline abi ning

omavalitsuse ravimitoetus.

3. Võlgnik esitas 17.07.2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud

kohustustest vabastamiseks.

4. Kohus küsis 07.10.2025 Maksu-ja Tolliametilt seisukohta võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabanemise osas ning nõude jääki käesolevalt.

Maksu-ja Tolliamet esitas 07.10.2025 kohtule vastuse, mille kohaselt tuleneb võlgniku

nõue 18.05.2001 Võru Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-113/2001 võlgnikult

Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud kahjunõudest ning 07.10.2025 seisuga on nõude

jääk 104 031,57 eurot. Võlausaldaja on märkinud, et kuigi PankrS § 2 kohaselt on

pankrotimenetluse üks eesmärk anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda

oma kohustustest, on seadusandja samaaegselt selgelt piiritlenud, et see eesmärk ei saa

olla absoluutne. PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe pankrotimenetluse tulemusena kohustused,

mis tulenevad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamisest. Seega ei saa võlgnik

sellisest kohustusest vabaneda isegi juhul, kui ta on pankrotimenetluses täitnud kõik oma

muud kohustused ja tegutsenud heas usus. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja, et

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel ei vabastataks D.I kohustusest Maksu- ja

Tolliametile summas 104 031,57 eurot, mis tuleneb Võru Maakohtu 18.05.2001 .a

kohtuotsusest kriminaalasjas 1-113/2001.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

6. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193³ lg 1 kohaselt,

kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(15.07.2020) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem

kui kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada

võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

2/5

7. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust ja

võlgniku poolt avaldatust.

9. Kohus on D.I taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS

§ 173 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

10. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. D.I ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §

173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas

võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

11.1.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnikul kogu kohustustest vabastamise

menetluse kestel tuvastatud puuduv töövõime. Võlgnik menetluse kestel ei töötanud.

Kohus leiab, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik rikkunud

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

11.2.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded ning aruannetele on lisatud kõik konto

väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik alati vastanud ning

puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

11.3.

PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töövõimetoetus, puudega inimese

sotsiaaltoetus, lähedaste rahaline abi ning omavalitsuse ravimitoetus. Võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole

täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi

üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud

võlausaldajatele regulaarseid väljamakseid enda mittearestitava sissetuleku arvelt

menetluse jooksul kokku summas 1485,65 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

11.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara,

mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

11.5.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

3/5

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest

vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-

46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.

13. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt ning rahuldanud

võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks

menetluse pikendamist.

14. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud PankrS

§ 173 nimetatud kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 sätestatud alused, mil kohus

keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et D.I tuleb juhindudes PankrS

§ 1933 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

15. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

16. Kohus selgitab, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Käesolevas

kohustustest vabastamise menetluses on üheks võlausaldajaks Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu. Vastava menetluses tunnustatud ja käesolevaks ajaks täitmata nõude

aluseks on Võru Maakohtu 18.05.2001.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-113/2001

rahuldatud tsiviilhagi Eesti Vabariigi kasuks ehk tegu on PankrS § 176 lg 2 nimetatud

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega. Riigikohus on toonud

välja, et juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine,

ei ole võlgnikul võimalik ka kohustustest vabastamise menetlusega oma sellekohasest

kohustusest vabaneda (vt Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas 3-2-1-1-13, p.11). Kohus on

4/5

käesolevas tsiviilasjas pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise otsustamise määruses 18.06.2020 selgitanud, et PankrS § 176 lg 2

välistab selle, et kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel isik vabaneks tahtlikult

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudest ning võlgnik ei saaks menetluse

lõppemisel alustada n.ö. puhtalt lehelt, kuid osa kohustusi oleks siiski võimalik kustutada

(vt 18.06.2020 määruse p. 18).

Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikku vabastada kohustusest Maksu- ja Tolliameti ees.

17. Võlgnik vabastatakse teistest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sh

võlausaldaja Coop Pank AS tunnustatud nõue.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

18. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud D.I pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka D.I pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

19. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne

on kohtule esitatud 17.07.2025 ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse

täidetuks. D.I saab usaldusisiku kohustustest vabastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets

5/5