3-25-3492/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3492

Määruse kuupäev

17. oktoober 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i esialgse õiguskaitse taotlus Politsei- ja Piirivalveameti

10. septembri 2025. a otsuse nr 12504100019-1 resolutsiooni

p 3 täitmise peatamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (taotleja) esitas 8. aprillil 2025 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse

taotluse põhjendusel, et ta on sõjavastane, osales 2024. a meeleavaldusel ning ta kahtlustab,

et on Venemaa Föderatsioonis jälgimise all. Ta vajab kaitset nii tema isiklike veendumuste

pärast kui ka võimude kohta öeldu ja Ukrainas toimuva tõttu. Ta kardab ähvardusi Venemaa

Föderatsiooni politsei ja sõjaväekomissariaadi poolt.

2. PPA luges 10. septembri 2025. a otsusega nr 12504100019-1 välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt taotluse põhjendamatuks

ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (resolutsiooni p 1).

Taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p-de 6 ja 7 alusel (resolutsiooni p 2). PPA tegi

taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel

ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva.

Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele X-i seadusliku viibimisaluse lõppemise korral

(resolutsiooni p 3). PPA jättis taotlejale VSS § 74 lg 4 alusel sissesõidukeelu humaansetel

kaalutlustel kohaldamata (resolutsiooni p 4).

3-25-3492

3. Taotleja esitas 15. oktoobril 2025 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse elama asumiseks

abikaasa juurde. Taotlus on käesoleval hetkel PPA menetluses.

4. Taotleja esitas 16. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse,

milles palub ajatada PPA 10. septembri 2025. a otsus nr 12504100019-1 ning anda taotlejale

luba viibida Eesti Vabariigis kuni elamisloa saamise taotluse otsuse tegemiseni. Taotleja

põhjendab, et saabus Eesti Vabariiki 30. detsembril 2024 selleks, et lõpetada oma abielu. Tal

oli tähtajaline elamisluba abikaasa juurde kehtivusega 15. august 2024 kuni 14. august 2025.

Tema abielu lõppes 31. märtsil 2025 ja tema tähtajaline elamisluba tunnistati kehtetuks alates

15. aprillist 2025. 10. oktoobril 2025 registreeris taotleja abielu teise isikuga ning elab

abikaasaga koos alates 30. detsembrist 2024. PPA hinnangul ei vasta taotleja rahvusvahelise

kaitse saamise kriteeriumitele. Taotleja esitas 15. oktoobril 2025 PPA-le taotluse tähtajalise

elamisloa saamiseks, mida PPA menetleb kahe kuu jooksul, kuid taotleja peab PPA 10.

septembri 2025. a otsuse nr 12504100019-1 kohaselt Eesti Vabariigist lahkuma juba 17.

oktoobril 2025, kuna ta sai viimati nimetatud otsuse kätte 3. oktoobril 2025. Venemaa

Föderatsioonis esineb reaalne oht, et taotleja vahistatakse. Seetõttu on elamisloa saamisel

taotleja tagasitulek Eesti Vabariiki raskendatud või välistatud. Taotleja on järginud Eesti

Vabariigi põhiseaduslikku korda ja õigusakte, austab riiki ning ühiskonna korraldust, keelt ja

kultuuri.

KOHTU SEISUKOHT

5. Taotleja eesmärgiks on viibida Eesti Vabariigis kuni tema tähtajalise elamisloa taotluse

osas otsuse tegemiseni, kuid tal on PPA 10. septembri 2025. a otsuse nr 12504100019-1

resolutsiooni p 3 järgi kohustus Eesti Vabariigist lahkuda Venemaa Föderatsiooni

vabatahtliku täitmistähtaja 14 päeva jooksul ning lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele tema

seadusliku viibimisaluse lõppemise korral. Seega tõlgendab kohus, et taotleja nõuab HKMS §

251 lg 1 p 1 alusel PPA 10. septembri 2025. a otsuse nr 12504100019-1 resolutsiooni p 3

täitmise peatamist. Kui kohus rakendaks selliselt esialgset õiguskaitset, siis ei oleks taotleja

kohustatud esialgse õiguskaitse kehtimise ajal Eesti Vabariigist lahkuma.

6. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse

taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada

põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või

kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuigi taotleja on esitanud PPA-le 15.

oktoobril 2025 tähtajalise elamisloa taotluse, siis ei toimu tema tähtajalise elamisloa osas

vaidemenetlust ega kohtumenetlust. Haldusorgan ei ole taotleja tähtajalise elamisloa taotluse

osas veel sisulist otsust teinud, mida taotlejal oleks võimalik vaidlustada. Samuti ei ole

taotleja õigusaktides sätestatud korra järgi vaidlustanud PPA 10. septembri 2025. a otsust nr

12504100019-1 tervikuna ega osaliselt (nt lahkumisettekirjutust puudutavas osas), s.t esitanud

otsuse peale halduskohtule kaebust, kuivõrd vaidemenetluse korras ei saa otsust vaidlustada

(VRKS § 251 lg 1, VSS § 13 lg 3). Seega ei toimu käesolevalt vaide- ega kohtumenetlust,

mille raames oleks kohtul võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada, ning esialgse õiguskaitse

taotlus ei ole lubatav.

7. Eeltoodut arvestades jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel

läbi vaatamata.

3-25-3492

8. Kohus peab vajalikuks osundada, et kui taotleja oleks esitanud PPA 10. septembri 2025. a

otsuse nr 12504100019-1 peale Tallinna Halduskohtule kaebuse, siis oleks tal olnud kuni

lõpliku otsuse tegemiseni õigus Eesti territooriumil viibida (VRKS § 251 lg 2). Eeltoodut on

taotlejale selgitatud ka PPA 10. septembri 2025. a otsuse nr 12504100019-1

vaidlustamisviites.

9. Taotleja on esialgse õiguskaitse taotlusele lisanud maksekorralduse riigilõivu summas 70

eurot tasumise kohta, kuid kohtute infosüsteemist nähtuvalt on vastav riigilõiv tasutud

tsiviilasjas nr 2-15-17445 seoses taotleja hagi tagamise taotlusega. Seega ei saa halduskohus

käesolevas haldusasjas otsustada riigilõivu tagastamise põhjendatust seoses taotleja esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmisega.

10. Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider