2-25-6578/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Kohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

17. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-25-6578

3500 eurot

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

O. M. hagi H. M. vastu isaduse vaidlustamise nõudes

Hageja: O. M., isikukood: XXX

Kostja: H. M., isikukood: XXX; ajutine eestkostja XXX

Menetlustoiming, menetluse viis

Asja lahendamine. Suuline menetlus. Istungi toimumise

aeg XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O. M. hagi H. M. vastu isaduse vaidlustamise nõudes.

2. Tuvastada, et H. M. (isikukood: XXX) ei põlvne O. M.-ist (H. M., isikukood: XXX)

ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt O. M. on H. M. isa.

3. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks registriandmetes

ning H. M. sünniaktis.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte ja saata jõustumise järgselt

perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

2-25-6578

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja kostja vastuväited

1. Hageja esitas 29.04.2025 Pärnu Maakohtule hagi H. M. vastu isaduse vaidlustamise

nõudes. Hagi kohaselt ei ole hageja kostja bioloogiline isa ja on saanud sellest teada

19.03.2025, millal jõudsid temani ekspertiisi tulemused. Hageja võttis kostja isaduse omaks,

kuna kostja seaduslik esindaja väitis, et tegemist on hageja lapsega. Mõne aja möödudes

suhtlus kostja ning kostja ema H. K. ga katkes. Hageja ei kohtunud kostjaga pea 14 aastat.

Möödunud aasta lõpus ja selle aasta alguses alustas kohus vanemlike õiguste piiramisega

seoses kostja kodust ära jooksmise ja ema-tütre vaheliste suhete lagunemisega. Ajutiseks

eestkostjaks määrati XXX. Kui vald lõpuks hagejaga ühendust võttis, soovis hageja teada,

kas kostja on tema tütar või mitte. Ka kostja oli segaduses ning soovis sama. 28.02.2025

teostati DNA ekspertiis isaduse tuvastamiseks. Tulemustest selgus, et hageja ei ole kostja isa.

2. Hageja esitas koos hagiga tõendina EKEI koostatud DNA-ekspertiisiakti, mille kohaselt on

tuvastatud, et hageja ei saa olla kostja bioloogiliseks isaks.

3. Kostja eestkostja on esitanud kohtule seisukoha, milles palub hagi jätta rahuldamata. Kostja

ei võta hageja poolt esitatud kuupäeva isaduse vaidlustamise aluseks olevate asjaoludest

teadsaamise kohta õigeks. Kostja ja ajutise eestkostja XXX Vallavalitsuse poolseks

vastuväiteks on asjaolu, et hagejale olid juba varasemalt teada asjaolud, mis andsid alust tema

isaduses kahelda.

Kostja ei teadnud algklassides käies, kes on tema isa ning otsustas otsida kodus dokumente,

kus oma isa kohta infot saada. Kostja leidis oma sünnitunnistuse ning guugeldas O. M. nime.

Kostja ei mäleta, mis ajal täpselt, kuid mõni aeg hiljem kirjutas kostja Facebooki rakenduse

Messenger kaudu hagejale ning tutvustas ennast. Hageja vastas, et teab, et kostja on tema

tütar. 2023. aasta suvel sai kostja pereteraapia seansil oma emalt, H. K. lt, teada, et O. M. ei

ole tegelikult tema isa. Seda, kes on tema isa kostja teada ei saanud ega tea seda käesoleva

ajani. Pärast uut infot, et O. M. ei olegi kostja bioloogiline isa, kirjutas kostja Facebooki

rakenduse Messenger kaudu hagejale küsimuse, kus viitas saadud infole ja küsis, mida hageja

olukorrast teab. Kostjal ei ole säilinud kirjavahetus hagejaga, kuid ta mäletab, et hageja

vastas, et peab kostja emaga teemat arutama ja pakkuma välja DNA-ekspertiisi tegemise.

Kostja ei mäleta, millal täpselt, kuid mäletab, et soovis üsna kiiresti hagejat teavitada, et

uurida, kas ka temale on teada, et ta ei ole kostja bioloogiline vanem. Pereteraapia teenust,

kus kostjale info teatavaks sai, rahastas XXX Vallavalitsus. Monika Koppel Konsultatsioonid

OÜ arve nr 2325 alusel on H. M. pereteraapia seansid toimunud 12.06; 19.07; 16.08 ja

29.08.2023. Kuna kostja ei mäleta ja ka kirjavahetus hagejaga sellest ajast ei ole kostjale

kättesaadav, siis ei ole võimalik hageja isaduse kahtluse alla seadmise kuupäeva kindlaks

määrata, kuid arvestades kostja mälestust ja pereteraapia toimumisaegu arvestades ning H.

M. tungivat soovi oma isa kohta infot saada toimus kirjavahetus 2023. aastal.

XXX Vallavalitsuse lastekaitsenõunik helistas O. M.-ile 08.01.2025. Kõne eesmärgiks oli

lapse isale teavitada lapse olukorrast ja plaanist kohtule avaldus teha hooldusõiguse

muudatuste tegemiseks. Kõnest selgus, et isa ei ole teadlik lapse probleemsest olukorrast,

küll aga ilmnes vestlusest, et O. M. on teadlik, et tema isadus H. M. osas ei ole kindel ning tal

oli kindel soov DNA-ekspertiis teha. Pärnu Maakohtu menetluses tsiviilasjas 2-25-2038 on

hageja saatnud 28.02.2025 kohtule meili: „Palun kohtul võtta arvesse asjaolu, et 28.02.2025,

sai Pärnu kohtuekspertiisis ära tehtud DNA test isaduse tuvastamiseks, seda põhjusel, et lapse

2-25-6578

ema on 16 aastat väitnud, et ma ei ole lapse (H. M. ) bioloogiline isa, tänu millele ei ole ta ka

kaasanud mind lapse kasvatamisesse ja andnud infot lapse kohta.“ /-/…Sellest nähtub, et

hageja ei ole kostja elus osalenud, sest talle on kogu lapse eluaja öeldud, et ta ei ole lapse

bioloogiline isa.

Hageja on ise nõustunud enda kostja isana sünnitõendile kandmisega, millega on kaasnenud

hagejale õigused ja kohustused (sh ülalpidamiskohustus) lapse suhtes, millest hageja on

kostjale ja tema ajutisele eestkostjale XXX Vallavalitsusele teadaolevalt kõrvale hoidnud. Ka

juhul kui kõrvale hoidmise põhjuseks on olnud teadmine, et hageja ei ole kostja bioloogiline

vanem, siis ei ole hageja oma isadust vaidlustanud ja olukorrale lahendust otsinud.

Kui hageja nõue isadus vaidlustada rahuldatakse, jääb kostja ilma ühest vanemast, mis ajutise

eestkostja XXX Vallavalitsuse hinnangul ei ole lapse huvides. Kostja on 17-aastane ja ei ole

omandanud veel põhiharidust, põhihariduse omandamise järel on kostjal plaan täisealisena

õpinguid jätkata ning ta on õigustatud saama ülalpidamist. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21

kohaselt tuleb last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel lähtuda lapse huvist kui esmatähtsast

kaalutlusest.

4. Hageja esitas seisukoha kostja vastuse osas, milles märkis, et vastab tõele, et H. M. võttis

temaga ühendust Facebooki rakenduse messingeri kaudu ja tutvustas ennast. See aga toimus

2024 aasta suvel. Hageja esitas kohtule ka väljavõtte vestlusest. H. M. kirjutas, et ema oli talle

pereteraapias rääkinud, et ta ei ole hageja tütar ja küsis, miks tema ema valetas. Ei osanud

esialgu midagi vastata, aga sai kokku lepitud, et kui tüdruk nõus ja ema ka nõus lähme teeme

DNA testi. Seega, 2024 aasta suvel tekkis kahtlus, kas laps on hageja oma või ei, kui ema

sellist juttu lapsele räägib. Kahtluse tekkimisest ei olnud hagi esitamise ajaks möödas 1 aasta.

Lapse ema väiteid nende aastate jooksul ei saanud võtta tõe pähe, sest hageja jaoks oli see

pigem soov teda lapsest eemale hoida, sest läksid oma suhtest lahku tüliga ja lapse ema pere

edasiste ähvardamiste tõttu tol ajal, jäi ka katki suhtlus lapsega. Lapse ema on küsinud raha

(mitte suuri summasid 8-25 EUR) lapse jaoks, mida võimalus on hageja kandunud. Paraku on

ema palvel saatnud neid võõrastele pangakontodele ja sellel ajal ei olnud neid nutiseadmeid,

mis jätaks jälje suhtlusest. Kui oleks olnud kindel kahtlus nende aastate jooksul, et H. M. ei

ole hageja laps, ei oleks hageja vastanud ema palvetele ja oleks alustanud seda kohtuprotsessi

varem. Lisaks ei oleks võõrast last, peale sündi, kirjutanud oma nimele.

5. Kohtu poolt määratud istungil jäid pooled enda seisukohtade juurde. Kostja märkis, et

iseenesest ekspertiisiakti ei vaidlusta, kuid kostja leiab, et hageja pole pöördunud kohtusse

õigel ajal ja on seega minetanud õiguse isaduse vaidlustamisele. Kostja leiab, et lapse huvid

kaaluvad üle hageja huvid. Hageja märkis, et tal on väga kahju, et ta ei ole H. M. isa, aga kuna

on tõendatud et ei ole, ei saa ta last toetada. Hageja saab varsti isaks, lisaks on tal kasulaps,

pere vajab hoolt.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning kaaludes poolte huvisid, on seisukohal,

et hagi tuleb rahuldada.

7. Põlvnemise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks kontrollima avalduse

vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajadusel

koguma tõendeid omal algatusel. Lapse huvid on kohtumenetluses kõrgendatud kaitse all.

Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-s 1 on sätestatud, et kohus juhindub menetluses, mis

puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest.

8. PKS § 91 lg 1 esimese lause kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on

tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse

emal ning lapsel.

PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste

põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on

2-25-6578

lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni

ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaksvõtnud või kelle isaduse on tuvastanud

kohus.

9. Rahvastikuregistri päringust nähtuvalt on alaealise lapse H. M. isana märgitud O. M. .

Seega on hagejal õigus esitada hagi isaduse vaidlustamiseks.

10. Asjas on esitatud tõendina 18.03.2025 kuupäeva kandev ekspertiisiakt nr XXX, milles

oletatava isana on märgitud O. M. ning lapsena H. M. Tõendist nähtuvalt on DNA testi

tellinud O. M. ja see on läbi viidud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt. Vastavalt TsMS §

294 lg-le 1 teeb ekspertiisi riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu

asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Kohtu

hinnangul saab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbiviidud ekspertiisi lugeda

usaldusväärseks tõendiks ning puudub vajadus viia läbi uus ekspertiis.

11. 18.03.2025 koostatud ekspertiisiakti nr XXX järelduste kohaselt ei saa O. M. olla H. M.

bioloogiline isa.

12. PKS § 93 lg-st 1 tuleneb isaduse vaidlustamise tähtaeg. Isaduse võib kohtus vaidlustada

ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on

vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.

13. Kuna isaduse vaidlustamise hagi esitamise (kohtusse jõudmise) aeg on 29.04.2025, siis

saab hagi rahuldada eeldusel, et isaduse vaidlustamise aluseks olnud asjaolud said hagejale

teatavaks mitte varem kui 29.04.2024.

14. Kohtu hinnangul ei tule isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teada saamist

käsitleda üksnes kitsas tähenduses teadmisena, millele võiks aluse anda isadustesti vastus.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10 tehtud 16.02.2011 otsuses (p 14) leidnud, et kande

ebaõigsusest teadasaamine või teadma pidamine selle sätte mõttes tähendab kolleegiumi

arvates seda, et isik sai teada või pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada, et tema

kohta lapse sünniakti tehtud vanema kanne ei ole õige, st isik sai teada asjaoludest, mis

räägivad tema isaduse vastu ja annavad alust tema isaduses tõsiselt kahelda. Seejuures peab

isikul olema kindel veendumus, et talle teatavaks saanud asjaolud, millest saab järeldada, et ta

ei ole lapse isa, on õiged, kuid lapse mittepõlvnemine ei pea olema nõude aegumistähtaja

kulgema hakkamiseks DNA-ekspertiisi tulemustega kinnitatud. Kolleegiumi arvates saab

lugeda, et isik teab või peab teadma kande ebaõigsusest, kui talle teatavaks saanud asjaolude

alusel igal mõistlikul isikul, kellel ei ole meditsiini- või molekulaargeneetika eriteadmisi,

tekiks põhjendatud kahtlus oma isaduses.

15. Hagiavalduse kohaselt sai hageja teada asjaoludest, mis andsid aluse arvata, et H. M. ei

ole lapse isa, 19.03.2025, kui sai teada ekspertiisi tulemustest. Samas on kinnitanud hageja, et

2024 suvel pöördus laps tema poole Messengeri vahendusel ja H. M. kirjutas, et ema oli talle

pereteraapias rääkinud, et ta ei ole hageja tütar. Lepiti kokku DNA testi tegemises. Hageja on

esitanud vestluse kohta tõendid. Kostja väidab, et messengeri vestlus toimus 2023 aastal, kuid

tõendeid selle kohta ei ole. Lisaks on kostja välja toonud, et lapse ema on pidevalt hagejale

viidanud, et H. M. ei ole tema tütar. Hageja on vastu väitnud, et selline jutt käis, et hoida last

temast eemal ning seda ei võtnud hageja tõena, ega tal ei tekkinud kahtlusi, et ta ei ole lapse

isa. Muidu ei oleks ta ka isadust omaks võtnud.

16. Kohtu hinnangul saab lugeda hagejat isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest

teada saanuks alates 18.juuli 2024, kui H. M. hagejale kirjutas ja hageja lapsele vastas.

Lapsega vestluste ajal oleks pidanud hagejal tekkima põhjendatud kahtlus, et ta ei ole lapse

isa. Vastav kahtlus tekkiski, kuna hageja soovis teha DNA ekspertiisi ja selles lepiti lapsega

kokku. Kostja ei ole tõendanud, et laps oleks isa poole varem pöördunud, ehk 2023.aastal ja

sellistest asjaoludest rääkinud. See, et lapse ema väitis lapse isale ka varasemalt vaheldumisi,

et laps on ja ei ole hageja oma, ei ole kohtu hinnangul selline asjaolu, mille põhjal oleks

2-25-6578

pidanud hagejal tekkima põhjendatud kahtlus. On üldteada olev asjaolu, et kui pooled ei saa

teineteisega läbi ning üks lapse vanematest ei soovi, et teine lapse ellu puutuks, võib võtta ta

kasutusele erinevaid võimalusi, et teist vanemat lapsest eemal hoida. Ainuüksi lapse ema

märkustest ei pidanud lapse isa aru saama, et ta ei pruugi olla lapse isa. Lapse ema ei toonud

välja selliseid asjaolusid, mis oleks rääkinud hageja isaduse vastu. Pole ka eluliselt usutav, et

hageja oleks võtnud isaduse omaks või mitte kohtu poole pöördunud, kui tal oleks olnud

põhjendatud kahtlused oma isaduses H. M. suhtes.

17. Hagi on kohtusse esitatud 29.04.2025, seega vähem kui üks aasta pärast eelviidatud

asjaoludest teadasaamist. Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaks aluse jõuda järeldusele, et

hageja oli teadlik viidatud asjaoludest varem kui üks aasta enne hagi esitamist. Kuna hagi on

esitatud seadusest tuleneva tähtaja jooksul ning eksperdi järeldustega on tõendatud, et kostja

ei ole alaealise H. M. isa, kuulub hagi rahuldamisele.

18. Kohus märgib, et kuigi tuleb lähtuda lapse huvidest, ei saa jätta hagi rahuldamata, kuna

hagi rahuldamiseks on kõik alused olemas ning nõuded täidetud. Hagi on tõendatud. Kohtu

hinnangul ei ole ka lapse huvides, et tema sünniakti jääb isana mees, kes tegelikkuses tema isa

ei ole. Ainuüksi asjaolu, et laps ei saa hagi rahuldamisel hagejalt elatist nõuda, ei ole

põhjuseks jätta hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul ei oleks see ka hageja suhtes õiglane, kui

tema hagi jäetakse rahuldamata põhjusel, et keegi võiks lapsele elatist tasuda. Hagejal on

endal perekond, ta saab varsti tõepoolest isaks, hagejat ei saa sundida tasuma elatist lapsele,

kelle bioloogiline isa ta ei ole ning kelle elus ei ole lastud teda ka varasemalt osaleda. Lapse

huvid võiksid saada kahjustada sellisel juhul, kui lapsel oleks olnud tugev side hagejaga ning

hageja praegusel juhul selle katkestaks, saades teada, et ta ei ole lapse bioloogiline isas. Antud

asjas ei ole lapsel ja hagejal emotsionaalset sidet, mida saaks lõhkuda.

19. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise

osas sisse rahvastikuregistrisse.

20. TsMS § 164 lg 11 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Brigitta Mõttus

Kohtunik