2-24-5247/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.10.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-5247

Tsiviilasi

M. M. hagi D. M. vastu elatise nõudes

Hagihind

2 589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M. M. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: S. S. (e-post XXX)

Kostja: D. M. (isikukood XXX)

Kostja esindaja: Alla Žulinskaja (e-post XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista D. M.lt elatisevõlgnevus perioodi 01.01.2024 kuni 01.04.2024 eest 450 eurot M.

M. kasuks.

3. Välja mõista D. M.lt elatis perioodi 02.04.2024 kuni 31.10.2025 eest 1 572,51 eurot M. M.

kasuks.

4. Välja mõista D. M.lt XXX sündinud alaealise lapse M. M. kasuks alates 01.11.2025 kuni tema

täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, igakuine elatis 301,74 eurot kuus (so indekseeritud

baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool

lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3)

suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.

5. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga

kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks M. M. kontole nr XXX selgitusega

„elatisraha“.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hageja isa, hageja elab sündimisest alates koos emaga. Kostja ei ole hagejale

ülalpidamist andnud. Hageja igakuiseid vajadused kokku on 645 eurot kuus (kulu eluasemele 85

eurot, söögile 150 eurot, transpordile 50 eurot, sidekulud 25 eurot, tervishoiule 35 eurot, riietele ja

jalatsitele 100 eurot, hügieenile 15 eurot, kulud seoses kooliga 50 eurot, huviharidusele 85 eurot

(trenn, spordivarustus), meelelahutusele 50 eurot). Kostja viibib lapsega 5-7 päeva aastas.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks:

1.1. elatisevõlgnevuse perioodi 01.01.2024 kuni 01.04.2024 eest 500 eurot;

1.2. alates 02.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise PKS § 101-järgses

muutuvas summas, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja veedab lapsega aega, Rootsist tulles viib lapse alati jalutama.

Samuti on kostja maksnud elatist vastavalt võimalustele ebaregulaarselt sõltuvalt sellest, kuidas

tööd on, ning ostnud lapsele spordiriideid. Kostjal ei ole majanduslikust seisundist tulenevalt

võimalik nõutud ulatuses ülalpidamist anda. Hageja väidetud vajadused on üle paisutatud. Kostja

on ostnud lapsele süüa, hügieenitarbeid, riideid ja muud vajaminevat. Lapse ema teeb lapsega

suhtlemise osas takistusi. Seoses tagasiulatuva nõudega peaks hageja tõendama, mida ta on kahju

ärahoidmiseks teinud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab sünni tõendist (dtl 4), et

kostja on hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.

4. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab

koos emaga.

5. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada

juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et

elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis

võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p

18). Pooled ei vaidle, et kostja on andnud ülalpidamist ebaregulaarselt. Seetõttu on elatise

väljamõistmise eeldused täidetud.

6. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on

indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a.

282,31 eurot.

7. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

8. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja viibib kostja juures keskmiselt vähem kui seitse

ööpäeva kuus.

9. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele.

10. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

- alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

- alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

- alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x

3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

11. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

12. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust ülalpidamiskohustuse

vähendamiseks alla PKS § 101-järgse ulatuse. Selliseks asjaoluks ei saa olla ainuüksi kostja

väidetav halb majanduslik seisund. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii

enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava

sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust,

kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p

20). Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset, kostjast sõltumatut asjaolu, mis

takistaks tal piisava sissetuleku teenimist, et anda hagejatele ülalpidamist vähemalt PKS § 101-

järgses ulatuses.

13. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist.

14. Perioodil 01.01.2024 kuni 01.04.2024 pidanuks kostja andma hagejale kokku ülalpidamist 790,58

eurot ((260,33x3k) + (287,72:30x1p)). Hageja esitas nõude selle perioodi eest ulatuses 500 eurot.

15. Nähtuvalt maksete väljavõttest (dtl 59, 66, 74-76) tasus kostja 2024.a. esimest korda elatist

09.03.2024 summas 50 eurot. Kostja on märkinud ka, et ostis 2024.a. veebruaris hagejale

spordijalanõud, kuid esitatud tõendist (dtl 47-50, tõlge dtl 46) nimetatud kulutuse ulatust ei nähtu.

16. Kohus rahuldab hageja tagasiulatuva nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

elatisevõlgnevuse perioodi 01.01.2024 kuni 01.04.2024 eest 450 eurot (500 - 50).

17. Kohus arvestab välja elatisevõlgnevuse kohtuotsuse tegemise seisuga. Tulenevalt PKS § 100 lg 4

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 02.04.2024 kuni 31.10.2025 eest pidi kostja andma

ülalpidamist kokku 5 267,51 eurot ((287,72:30x29p) + (287,72 x 10k) + (301,74 x 7k)). Nähtuvalt

maksete väljavõttest (dtl 59, 66, 74-76) on kostja tasunud alates 2024.a. aprillist elatist järgnevalt:

kuupäev

makse (eur)

10.04.2024

08.05.2024

16.06.2024

27.07.2024

29.08.2024

06.09.2024

28.10.2024

18.11.2024

01.12.2024

14.12.2024

19.01.2025

10.02.2025

13.02.2025

17.02.2025

03.03.2025

04.03.2025

22.03.2025

07.04.2025

03.05.2025

05.05.2025

25.06.2025

01.07.2025

11.07.2025

11.08.2025

12.08.2025

01.09.2025

kokku

3695

18. Kohus mõistab kostjalt välja elatise perioodi 02.04.2024 kuni 31.10.2025 eest 1 572,51 eurot (5

267,51 - 3 695). Alates 01.11.2025 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja kuni

täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga

301,74 eurot kuus.

19. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda

hageja kontole hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks.

20. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik