4-25-2425/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. september 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-2425

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Hanne-Liia Toomeoja

Tõlk

Nadezda Paukson

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

Nikita Malgini (isikukood 39804220265, XXX kodanik,

elukoht XXX, töökoht T OÜ) väärteoasi liiklusseaduse

(LS) § 205 järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 17. juuni 2025 üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2302,25,007982

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik Nikita Malgin

menetlusaluse isiku kaitsja Valentin Moto

kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja

Jekaterina Koreneva

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 17. juuni 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,007982.

2. Menetlusaluse isiku Nikita Malgini kaebus jätta rahuldamata.

3. Menetlusaluse isiku Nikita Malgini taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist

esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtu kantseleis 17. oktoobril 2025. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 17. juuni 2025 otsusega väärteoasjas

nr 2302,25,007982 karistati Nikita Malginit liiklusseaduse (edaspidi LS) § 205 alusel rahatrahviga

1200 eurot.

2. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse Nikita Malginile ette seda, et 24. mail 2025 kell

14.00 Tallinnas, Tammsaare teel suunaga Pärnu mnt. poole juhtis ta mootorsõidukit, BMW X5

XDrive 40D, registreerimisnumbriga XXX, millel puudusid riiklikud registreerimismärgid sõiduki

esiosal ja tagaosal. Sõidukile oli paigaldatud märgid, mis ei vasta riikliku registreerimismärgi nõuetele.

Menetlusalusele isikule omistatakse LS § 76 lg 1 ja MKM määruse 13.06.2011 nr 42 lisa 1 kood 101;

MKM määruse 21.06.2011 nr 49 § 2 lg 1, lisa 1 rikkumist. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 205 järgi.

3. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist.

Kaebuse kohaselt on autol olevad numbrimärgid alates selle Eestis registreerimisest. Numbrimärkidel

on kõik vajalikud turvaelemendid ja märgid on loetavad. Alates auto registreerimisest Eestis on tema

auto regulaarselt läbinud tehnilise ülevaatuse samade numbrimärkidega ning ülevaatusel ei tuvastatud

numbrimärkide osas ühtki puudust. See tähendab, et tal oli õigus sõita selle sõidukiga.

4. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule kaebuse täienduse, märkides, et sõidukile paigaldatud

registreerimismärgid olid kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Registreerimismärkidel on olemas nii

valgust peegeldav kattekiht kui ka nõuetekohased turvaelemendid sh. suunatundlik riigispetsiifiline

embleem „EST“ ning virtuaalne turvaniit, mis koosneb kahest siinuselisest, horisontaalselt liikuvast ja

kattuvast lainest. Üks neist näib hõljuvat valgustpeegeldava kile tasapinnal, teine, faasiliselt nihkes,

sellest kõrgemal vastavalt MKM 21.06.2011 määruse nr 49 § 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

4.1 Puudub erimeelsus selles osas, et sõidukile olid paigaldatud A1-tüüpi registreerimismärgid A3-

tüüpi märgi asemel. Küll aga ei nõustu kaebuse esitaja PPA järeldusega, et nimetatud asjaolu annab

aluse võtta Nikita Malgin väärteokorras vastutusele. Nikita Malgin ei ole sõiduki omanik, mistõttu

puudub tal nii võimalus kui ka kohustus ja pädevus kontrollida registreerimismärgi tüübi või mõõtmete

vastavust kehtestatud nõuetele, kuna tal ei ole juurdepääsu teabele selle kohta, millist konkreetset

märgitüüpi (nt A1 või A3) konkreetsele sõidukile nõutakse. Vastav teave ei kajastu ei sõiduki

registreerimistunnistusel ega ole kättesaadav Transpordiameti iseteeninduskeskkonnas või muus

avalikult andmebaasis.

4.2 Nikita Malgin ei ole isiklikult tellinud ega paigaldanud kõnealuseid registreerimismärke; need olid

sõidukile juba paigaldatud enne kui see jõudis tema valdusesse. Eeltoodust johtuvalt ei saa

menetlusalust isikut pidada vastutavaks selle eest, et sõidukile oli paigaldatud registreerimismärk,

mille tüüpiline tähistus erineb registrisse kantud andmetest, kui selle teabe kättesaadavus on piiratud ja

ei ole menetlusalusele objektiivselt teatavaks tehtud. Seega tuleks kohtuvälise menetleja otsus

tühistada ja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4.3 Juhul kui kohus peaks siiski leidma, et menetlusalune isik on toime pannud talle etteheidetava

väärteo, palub kaebuse esitaja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lõike 1 punkti 1 alusel.

Tegemist on ülimadala ohtlikkusega formaalse rikkumisega. Arvestades süü vähest raskust, kahju

puudumist ning asjaolu, et juhtunu ei kahjusta liiklusohutust ega õiguskorda laiemalt, puudub

väärteomenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi.

4.4 Juhul kui kohus ei pea võimalikuks väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lõike 1 või § 30

lõike 1 punkti 1 alusel, palub kaebuse esitaja määratud rahatrahvi olulist vähendamist, lähtudes KarS §

56 lõikest 1.

5. Kohtuvaidlustes jäi kaitsja kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja

väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning hüvitada menetlusalusele isikule valitud

kaitsjale makstud tasu.

6. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud

proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

8. Väärteoprotokollist nähtub, et Nikita Malginile heidetakse ette seda, et ta juhtis 24. mail 2025

Tallinnas, Tammsaare teel mootorsõidukit, millel ees ja taga puudusid riiklikud registreerimismärgid

ja paigaldatud märgid ei vasta riikliku registreerimismärgi nõuetele.

9. Selles, et Nikita Malgin juhtis sõidukit BMW X5 XDrive 40D, registreerimisnumbriga XXX,

väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, vaidlust ei ole. Menetlusalune isik ja kaitsja ei ole

vaidlustanud, et sõidukile olid paigaldatud A1-tüüpi registreerimismärgid A3-tüüpi märkide asemel.

10. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas menetlusaluse isiku saab võtta vastutusele selle eest, et ta juhtis

sõiduki, millele olid paigaldatud registreerimismärgid, mis erinesid registrisse kantud andmetest.

11. LS § 205 objektiivse koosseisu moodustab riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või

mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimine. LS § 76 lg 1 kohaselt

peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema

riiklikud registreerimismärgid. Sama paragrahvi lg 13 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise

registreerimise tingimused ja korra, sealhulgas registreerimisel nõutavate andmete ja dokumentide

loetelu,

registreerimiseelse

tehnonõuetele

vastavuse

kontrolli

läbiviimise

korra,

registreerimistunnistuse vormi ning nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki

tunnusmärkidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

12. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr 42 on kehtestatud

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Nimetatud määruse § 1

kohaselt reguleeritakse selle määrusega teeliikluses osaleva mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõudeid ja nõudeid varustusele ning määruses toodud nõuded on aluseks sõiduki, selle osade ja

varustuse ekspertiisi, katsetuse, tüübikinnituse ja toodangu järelevalve teostamisel ning sõiduki

tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel ja liiklusjärelevalve teostamisel. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse Lisa 1 koodiga 101 kehtestatakse nõuded

registreerimismärgile ja registreerimismärk peab vastama LS § 76 lõike 13 alusel kehtestatud

majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele. Nendele nõuetele vastavust

kontrollitakse vaatluse ja mõõtevahendiga.

13. „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ on kinnitatud

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrusega nr 49 ning need nõuded kehtivad

liiklusregistris registreerimisele kuuluvate sõidukite riiklikele registreerimismärkidele ja nende

valmistamisele. Viidatud määrusest nähtuvalt on sama määruse § 2 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt

üldkasutatavate autode ja haagiste registreerimismärgi tüüpideks A1 ja A3 ning § 2 lg 1 p 2 järgi

eritellimusel valmistatud registreerimismärgi tüübiks A2.

14. Kohtus väitis menetlusalune isik, et ta ei tea, et sõidukil, mida ta 24. mail 2025 juhtis, peavad

olema A3 tüüpi registreerimismärgid, kuna tal ei ole juurdepääsu infole, et seda kontrollida.

15. Vastavalt MKM 03.03.2011 määrusega nr 19 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise

registreerimise tingimused ja kord“ § 15 lõikele 5 tuleb üksikkorras ja eritellimusel valmistatava

registreerimismärgi väljastamiseks sõiduki omanikul või tema esindajal esitada taotlus.

16. Kohtutoimikus olevast Transpordiameti vastusest nähtub, et Nikita Malgini poolt üksikkorras

tellitud üldkasutatav autode ja haagiste vähendatud mõõtmetega registreerimismärk (A3 tüüp) XXX on

väljastatud 07.05.2021 sõidukile BMW 535D. Pärast kõnealuse sõiduki omaniku ja numbrimärgi

vahetust 30.08.2021, jäi numbrimärk XXX pärast hoiustamist Nikita Malgini valdusesse.

17. Sõiduk BMW X5 XDrive 40D, mida menetlusalune isik 24. mail 2025 juhtis, on Transpordiameti

vastuse kohaselt Eestis registreeritud 18.05.2023. Sõiduki omanikuks märgiti K. F. ja kasutajaks Nikita

Malgin. Sõiduki registreerimismärgiks märgiti varasemalt Nikita Malgini poolt hoiustatud ja esmase

registreerimise käigus K. F. loovutatud, autode ja haagiste vähendatud mõõtmetega registreerimismärk

XXX. 18. Seega ei ole võimalik, et Nikita Malgin ei olnud teadlik, et registreerimismärk XXX on vähendatud

mõõtmetega ehk A3 tüüpi, sest registreerimismärk XXX oli tema enda poolt üksikkorras tellitud juba

2021. aastal. Tellimine tähendab taotluse esitamist ning ei ole usutav, et inimene ei ole teadlik, mille

kohta ta taotluse esitab.

19. Transpordiameti vastusega on ka ümber lükatud menetlusaluse isiku väide, et ta ei teadnud, et

sõidukil BMW X5 XDrive 40D võib kasutada vaid A3 tüüpi registreerimismärki, sest kõnealuse

vähendatud mõõtmetega registreerimismärgi XXX oli ta ise sõiduki BMW X5 XDrive 40D esmase

registreerimise käigus loovutanud K. F..

20. Transpordiameti vastusest nähtuvalt esitas Nikita Malgin 31.08.2023 e-teeninduses taotluse

registreerimismärgi XXX duplikaadi väljastamiseks, kuid see hävitati 08.09.2024 seoses hoiutähtaja

möödumisega. Kuigi sõidukil BMW X5 XDrive 40D võib kasutada A1 või A3 tüüpi

registreerimismärki, on liiklusregistri andmetel sõiduk registreeritud A3 tüübi nõuetele vastava

registreerimismärgiga.

21. Väärteotoimikus olevast sõiduki detailandmetest nähtuvalt on sõidukile BMW X5 XDrive 40D,

registreerimismärgiga XXX, väljastatud registreerimismärgi tüüp A3. Väärteotoimikus olevalt

salvestiselt on näha, et sõiduki kinnipidamisel olid sellele paigaldatud numbrimärgid, mis oma

mõõtudelt vastasid registreerimismärgi tüüp A1 mõõtmetele.

22. Kuigi Nikita Malgin oli tellinud registreerimismärgi XXX duplikaadi, siis seda talle ei väljastatud

ja hävitati hoiutähtaja möödumisel. Transpordiameti vastusest ei nähtu, et sõidukile oleks

Transpordiametist väljastatud A1 tüüpi registreerimismärgid. Eelnevast järeldub, et Transpordiamet ei

ole tellinud ega väljastanud sõidukile vaidlusaluseid numbrite ja tähtede kombinatsiooniga

registreerimismärke.

23. Vastavalt MKM 03.03.2011 määrusega nr 19 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise

registreerimise tingimused ja kord“ § 14 lõikele 6 väljastab registreerimismärgi Transpordiamet

sõiduki registreerimisel ja vajadusel registriandmete muutmisel. Ka LS § 76 lg 7 sätestab üheselt, et

mootorsõiduki registreerimise toimingu ja registritoimingud teeb Transpordiamet ja registreerimisel

väljastatakse mootorsõidukile registreerimismärk ja -tunnistus.

24. MKM 03.03.2011 määrusega nr 19 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise

tingimused ja kord“ § 14 lg 2 kohaselt on lubatud sõidukil kasutada MKM 21.06.2011 määruse nr 49

„Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ kohast

Transpordiameti tellimusel ja liiklusseaduse § 191 lõikes 2 nimetatud isiku poolt valmistatud

registreerimismärki. Seega saab sõidukile riiklikku registreerimismärki tellida vaid Transpordiamet LS

§ 191 lg 2 alusel.

25. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist, et sõiduk BMW X5 XDrive 40D on Eestis

registreeritud 18.05.2023 ja samal päeval on sõidukile väljastatud ka A3 tüüpi riiklik

registreerimismärk, kuid 24. mail 2025 sõidukil olnud registreerimismärgid on teist mõõtu ja neid ei

ole väljastanud Transpordiamet. Ka juhul, kui menetlusalune isik ei tellinud ega paigaldanud A1 tüüpi

registreerimismärke kõnealusele sõidukile, siis oli ta täiesti teadlik, et sõiduk on registreeritud A3

tüübi nõuetele vastava registreerimismärgiga (vt. otsuse punkte 18, 19). Kohtu järeldust toetab ka

väärteotoimikus olev Harju Maakohtu 28. mai 2024 otsus, mille järgi on menetlusalusel isikul olnud

vaidlus sama sõiduki registreerimismärkide üle juba varem.

26. Liiklusseadus kehtib kõikidele adressaatidele ühtemoodi, mis tähendab seda, et juhtimisõigust

omav isik peab teadma liiklusseaduses sätestatud õigusnorme ja neid järgima. Liikluses kasutatavad

mootorsõidukid peavad olema identifitseeritavad ning nendel peab olema nõuetele vastav varustus,

kaasa arvatud riiklikud registreerimismärgid, mis on olulised ka selleks, et oleks tagatud

registreerimismärgi vastupidavus ilmastikule, õige loetavus ja ka identifitseerimine automaatse

järelevalve jaoks.

27. Riiklikeks registreerimismärkideks on vaid sellised registreerimismärgid, mis on valmistatud

vastavalt nõuetele ja mis vastavad kehtestatud nõuetele ja mis on väljastatud Transpordiameti poolt

ning millised kajastuvad sõiduki registriandmetes. Tundmatu tootja poolt metallplaadile joonistatud,

trükitud või pressitud tähised ei muutu numbri- või tähekombinatsiooni kattuvuse puhul veel riiklikuks

registreerimismärgiks, ka siis, kui neis on isegi turvaelemente näha. Kuivõrd vaidlusalused märgid ei

vasta registreerimismärgile kehtestatud nõuetele, siis ei ole need riiklikud registreerimismärgid, mis

peavad olema sõidukile kinnitatud LS § 76 lg 1 mõttes.

28. Kohtu arvates on menetlusalune isik andnud ennastõigustavaid ütlusi ning ta on üritanud nii ütlusi

andes kui ka kohtule kaebust esitades kohut eksitada. Menetlusalune isik püüab vabaneda süüst ja

vastutusest, tuues esile asjaolusid, mis on valed.

29. Eeltoodud tõenditele tuginedes leiab kohus, et Nikita Malgin rikkus LS § 76 lg 1 nõudeid ning

esinevad LS § 205 objektiivse koosseisu tunnused.

30. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik teo toime kavatsetult. Väärteotoimikus oleva Harju

Maakohtu 28. mai 2024 otsuse kohaselt on menetlusalust isikut karistatud samalaadse rikkumise eest

ka varasemalt. Järelikult oli ta täiesti teadlik, missugused on registreerimismärgid, mida tohib tema

juhitud sõidukil kasutada. Seega rikkus ta liiklusseaduses kehtestatud norme kavatsetult. Samuti

puuduvad ka Nikita Malgini teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Karistus

31. LS § 205 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 1200 eurot.

32. Kohus nõustub menetlejaga, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätetest, mille

kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

33. Hinnates Nikita Malgini süü suurust talle LS § 205 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel,

leiab kohus, et kuivõrd tegemist ei ole mõõdetava suurusega, mis mõõtetulemuse puhul mõjutaks süü

suurust, tuleb süüd lugeda keskmiseks.

34. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Väärteootsusest nähtuvalt kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik ei ole

kahetsust avaldanud ka kohtumenetluses ning seetõttu ei ole ka kohtul ühtegi kergendavat asjaolu,

millega arvestada.

35. Samuti arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik

menetlusalust isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

36. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Nikita Malginil üks kehtiv väärteokaristus. Karistus oli

määratud 17. aprillil 2024 LS § 205 järgi ja see on täidetud 13. juulil 2024. Kohtuvälise menetleja

poolt käesolevas asjas karistuse mõistmise ajal 17. juunil 2025 oli eelmine karistus kehtiv, kuid

kohtumenetluse ajaks on see kustunud. Väärteotoimikus oleva Harju Maakohtu 28. mai 2024 otsuse

kohaselt on menetlusalust isikut karistatud samalaadse rikkumise eest.

37. Varasem karistus ei ole küll kehtiv, kuid võimaldab kohtu hinnangul siiski tõdeda, et Nikita Malgin

andis oma käitumisega taas põhjust heita talle ette samalaadse väärteo toimepanemist. Arvestades

eelnevaid andmeid võib seega teha järelduse, et varasemalt mõistetud rahatrahv ei ole talle ilmselgelt

õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud.

38. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub

õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki

juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Nikita Malgini selgitus toimunud rikkumise kohta näitab,

et menetlusalusel isikul puudub igasugune arusaam, et liiklusseaduse nõuded on täitmiseks kõikidele

liikluses osalejatele.

39. Määratud karistus sama paragrahvi s.o LS § 205 alusel viitab menetlusalusel isikul väljakujunenud

käitumismustrile ja hoolimatusele kehtestatud nõuetesse. Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtu hinnangul

alust kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse muutmiseks.

40. Kaitsja taotluse kohta menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel märgib kohus järgmist.

Kuivõrd väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab toimuda menetlusaluse isiku

vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid arvestades, et menetlusalune isik on teo

pannud toime kavatsetult, siis ei saa käesolevas asjas pidada Nikita Malgini süüd väikeseks. Tegemist

ei olnud juhuslikku laadi rikkumisega. Menetlusaluse isiku käitumist iseloomustab teatud muster, mis

nõuab reageerimist. Arvestades käesolevat väärtegu, siis ei ole menetlusalune isik teinud

mingisuguseid järeldusi varasemalt mõistetud karistusest ning on jätkanud süütegude toime panemist.

Menetluse lõpetamine ei pruugi tema puhul eripreventiivseid eesmärke täita. Kuivõrd Nikita Malgini

käitumises väljendub ilmselge vastandumine õiguskorrale, siis on oluline mitte anda ühiskonnale vale

signaali, et juhid, kes on ohtlikud oma käitumise ja suhtumise tõttu, võivad jääda karistuseta. Seega ei

näe kohus alust menetluse lõpetamiseks Nikita Malgini suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi.

41. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus muutmata Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 17. juuni 2025 üldmenetluse otsuse

väärteoasjas nr 2302,25,007982. Menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata.

Menetluskulud

42. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta

väärteomenetlust Nikita Malgini suhtes, siis tuleb ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks

summas 967,20 eurot jätta rahuldamata ja menetluskulud jäävad Nikita Malgini enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)