4-25-3200/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. september 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-3200

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Annely Talve

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

A Ai (isikukood xxx, xxx kodanik, elukoht xxx, töökoht

xxx) väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 22. augusti 2025 üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2302,25,010200

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik A A

kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja

Triinu Riigor

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 22. augusti 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,010200.

2. Menetlusaluse isiku A Ai kaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist

esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtu kantseleis 17. oktoobril 2025. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 22. augusti 2025

üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,25,010200 karistati A Ai selle eest, et 28. juulil 2025 kell

10.11 Tallinnas, Smuuli teel, Tala ja Suur-Sõjamäe tänavate vahel, juhtis ta mootorsõidukit isikuna,

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,57 mg/l. Taolise

käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg-s 3 sisalduvat keeldu ja pani sellega toime LS § 224

lg-s 2 kirjeldatud väärteo. Teda karistati 8 kuu pikkuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega.

2. Menetlusalune isik esitas otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule. Kohtuistungil A A palus jätta

mootorsõiduki juhtimisõigus alles, kuna ta vajab seda töö tegemiseks ning tööl käimiseks, kuna elab

kohas, kus puudub ühistransport.

3. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud

proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning

uurinud vahetult kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule omistatud väärteo

toimepanemine on leidnud tõendamist.

5. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis

veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi

või rohkem. A A tunnistas kohtuistungil teo toimepanemist. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest

nähtub, et A A kõrvaldati sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx juhtimiselt 28. juulil 2025 kell 10.40

seoses kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Tõendusliku

alkomeetri näidu väljatrüki kohaselt kasutati 28. juulil 2025 kell 10.19 kuni 10.23 menetlusaluse isiku

seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARSH-0002

(taatlemistunnistuse nr TTRC-25/00059). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,62 ja 0,66 mg alkoholi

väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks

arvestades oli lõpptulemus 0,57 mg/l.

6. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja,

kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastatud, et

menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,57 mg alkoholi ühe liitri kohta.

7. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,57 mg/l, pidi A A aru saama, et ta viibib juhile

keelatud seisundis nii enesetunde kui ka teadmise põhjal, et ta oli eelnevatel päevadel alkoholi

tarvitanud ja joomise lõpetanud eelmise päeva lõunaajal. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise

jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei

pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Seega leiab kohus, et A A asus mootorsõidukit juhtima

kavatsetult. Menetlusaluse isiku sõnul asus ta sõidukit juhtima sama päeva hommikul kella 8-9 ajal

xxx. Ei pea olema ekspert, et väita, et alkoholisisaldus tema organismis oli hommikul sõitu alustades

veelgi suurem, mistõttu ei ole usutav, et ta ei saanud aru seisundist, mis ei võimalda tal autot juhtida.

8. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

9. Vastavalt LS § 224 lg 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Seega on tõendamist leidnud, et

menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime

LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo.

KARISTUS

10. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus

0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

11. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse

isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol.

12. Kuigi süü suurus sõltub ka alkoholisisalduse määrast, mis praegusel juhul on LS § 224 lg 2

määrasid (0,25–0,74) vaadates keskmine, siis arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, on

menetlusaluse isiku süü suur, kuna ta juhtis haagisega veokit keset tööpäeva Tallinnas ühe suurema

liiklustihedusega teel, mis tähendab, et ta ohustas oma käitumisega paljusid liiklejaid.

13. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus

autoveoseaduse (AutoVS) § 56 rikkumise eest ja määratud rahatrahv on tasutud. Küll aga esitas

kohtuväline menetleja kohtuistungil isikut iseloomustava materjalina Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 21. juuli 2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr

2302,25,009047 (kohtutoimik lk 8-10), mille kohaselt on menetlusalune isik käesolevast rikkumisest

täpselt kuu aega varem (28. juunil 2025) toime pannud samalaadse väärteo. Menetleja sõnul ei ole

otsus jõustunud, kuna menetlusalune isik on selle kohtus vaidlustanud.

14. Karistus, mis menetlusalusele isikule AutoVS järgi määrati, näeb ette karistuse autojuhile. Ka uue

väärteo pani menetlusalune isik toime liikluses osalejana. A A andis seekord oma käitumisega põhjust

heita talle ette üliohtliku väärteo toimepanemist, mille tagajärjed võinuks olla rasked. Arvestades

eelnevaid andmeid saab vaid järeldada, et varasem karistus ei ole talle ilmselgelt õiguskuulekusele

suunavat mõju avaldanud.

15. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub

õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki

juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kuna väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras A A

teadlikult liiklusnõuet, siis on ta liikluses ohtlik nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma

suhtumise tõttu, mistõttu rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita. Seetõttu leiab

kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud ning

peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on

liiklusest kõrvaldatud. Menetleja on põhjalikult 22. augusti 2025 otsuses selgitanud karistuse

mõistmist ning eraldi veel välja toonud karistusliigi valikut mõjutanud tegurid.

16. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud ja teadvalt liiklusnõudeid eiravad

juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kohus on seisukohal, et

kohtuvälise menetleja poolt valitud karistuse liik juhtimisõiguse äravõtmise näol on antud juhul igati

põhjendatud.

17. Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine (RKKKo nr 3-1-1-122-13, p 11). A Ai käitumine näitab, et tal puudub

igasugune arusaam ohutust liikluskäitumisest. Kuna A A võib oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale

jätkuvalt ohtlik, täidab tema ajutine liiklusest eemaldamine lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka

ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu.

18. Menetleja on leidnud, et vastulauses väljendatud kahetsusega ei saa arvestada ning seda ka otsuses

põhjendanud. Kuigi menetlusalune isik on kahetsust väljendanud seletuskirjas, siis kohus nõustub

kohtuvälise menetleja poolt vastulauses märgitu arvestamata jätmisega. Nähtuvalt seletuskirjast on see

esitatud kahe väärteomenetluse raames. Nimetatud asjaolu iseloomustab aga menetlusalust isikut eriti

ilmekalt, sest selle pinnalt võib järeldada, et rikkumised leiavad aset nii tihti, et ühe vastulausega saab

avaldada seisukohti mitme menetluse raames.

19. Menetlusaluse isiku väärteo puhul on kohtul põhjendatud kahtlus, et tegemist ei ole juhusüüteoga.

Kohtuistungil A A ei eitanud oma varasemat (28.06.2025) rikkumist, kui menetleja selle kohta temale

küsimusi esitas. Tema käitumist iseloomustab teatud muster, mis nõuab reageerimist. Tagantjärgi

seletuskirjas avaldatud kahetsus teo toimepanemise eest viitab pigem sellele, et A A kahetseb

politseitöötajate poolt temal joobe tuvastamist ning sellele järgneda võivaid karistusi, mis seab tema

elukorraldusele olulisi piiranguid, kui seda, et ta teo toime pani. Kohapeal A A avaldas imestust

rikkumise üle ja kahetsust ei avaldanud (väärteotoimik lk 5).

20. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas küll süüd, kuid kahetsust ei avaldanud. Kohtu jaoks on

oluline siinkohal märkida, et A A ei ole mõistnud oma teo tõsidust ega saanud aru selle ohtlikkusest,

vaid püüdis kohut veenda, et halvad sõbrad on tema probleemide algallikas ja sõiduki rooli istudes

tundis ennast normaalselt.

21. Kaebuses on välja toodud, et menetlusalune isik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust seoses

keskusest eemaloleva elukohaga ja töökohustuste täitmisega. Kohus juhib menetlusaluse isiku

tähelepanu asjaolule, et vajadus tööülesandeid täita ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu.

KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda

sõidukit liikumispuude tõttu. Olukorras, kus menetlusaluselt isikult on karistuseks mootorsõiduki

juhtimisõigus ära võetud, tuleb isikul korraldada elu ümber selliselt, et mootorsõidukit ei oleks vaja

juhtida.

22. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus

vajalik töö tegemiseks. Selline teadmine ei olnud aga talle takistuseks väärteo toimepanemisel.

Arvestades seda, et A A on ka varem väärteokorras karistatud, pidi menetlusalune isik pidama

võimalikuks, et teda uuesti karistatakse. Seega ei saanud isikule järjekordse karistuse saabumine olla

üllatuseks. Samamoodi ei saanud talle olla üllatuseks ka see, et kohtuväline menetleja võib loobuda

rahatrahvi kohaldamisest, kui leiab, et rahatrahv karistusliigina ei ole soovitud mõju avaldanud ja

menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud.

23. Lisaks märgib kohus, et karistusliigi valik konkreetse süüasja raames on kohtu diskretsiooniõigus.

Kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 ls 1 tähenduses eeskätt vahetult

suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema

teost. Kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, hinnates üheaegselt nii

konkreetse väärteoasja asjaolusid, menetlusaluse isiku süüd, samuti pidades silmas karistuse üld- ja

eripreventiivseid eesmärke. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et

liiklusturvalisus ja ka A Ai enda elu ja tervis kaaluvad üles menetlusaluse isiku võimalikud

ebamugavused. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine karistusena on proportsionaalne tema

toime pandud rikkumisega.

24. Seega tuleb eelnevatel kaalutlustel jätta A Ai kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus selgitab juhtimisõiguse äravõtmise osas täiendavalt,

et LS § 127 kohaselt on A A kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama

oma juhiloa Transpordiametile.

(allkirjastatud digitaalselt)