2-24-138702/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-138702

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi F.S-i vastu

võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.09.2025 otsus (lihtmenetlus) ja

13.10.2025 täiendav otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.S-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja F.S (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta F.S-i riigi õigusabi korras esindaja määramise ning menetlusabi saamise

taotlus rahuldamata.

2. Jätta F.S-i apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 25.09.2025 otsuse peale

menetlusse võtmata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud F.S-i kanda. Osaühingul EUROPARK

ESTONIA ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Määruse peale võib esitada määruskaebuse, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses

menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel.

2-24-138702

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (avaldaja, hageja) esitas 28.10.2024 Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse F.S-i (võlgnik, kostja) vastu 50 euro

saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 29.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik

esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 21.01.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt

välja põhivõla 30 eurot ning sissenõudmiskulu 20 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.

2.1. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX 16.08.2022

hageja opereeritavale parkimisalale Mahtra 29, McDonalds, Tallinn. Kostja oli leppetrahvi

väljastamise kuupäeval sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja. Sõiduk

oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, ületades lubatud parkimisaega. Viidatud parkimisalal

oli võimalik parkida tund aega tasuta, kui parkimise algusaeg on parkimiskellaga fikseeritud.

Hageja paigutas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist kostja sõiduki kojamehe vahele

parkimistrahvi. Kostja ei ole parkimistrahvi tasunud.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu. Pooled ei ole lepingut sõlminud. Auto oli pargitud tasuta

parklas vastavalt liiklusmärkidele ning parkimisreeglitele. Hageja esitatud andmete alusel ei

ole selgelt näha, kuhu auto oli pargitud, mis on parkimisreeglid ja piirangud parkimiskohal.

Kostja hinnangul võis hageja parkimise algusaja fikseerimist manipuleerida. Kostja leidis, et

tema isikuandmed on Transpordiametist saadud ebaseaduslikult, seega peab kohus nende

vastuvõtmisest keelduma (TsMS § 238 lg 2 p 1).

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus lahendas asja TsMS §-ist 405 tulenevalt lihtsustatud korras 25.09.2025

ilma kirjeldava ja põhjendava osata otsusega. Kuna kostja teatas 28.09.2025, et soovib

maakohtu otsust vaidlustada, täiendas maakohus 13.10.2025 otsusega algset otsust kirjeldava

ja põhjendava osaga otsusega. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 50 eurot (30 eurot leppetrahv ning 20 eurot sissenõudmiskulud). Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks

koos seadusjärgses määras viivisega välja menetluskulud 660 eurot.

2-24-138702

4.1. Maakohus tuvastas, et kostja oli leppetrahvi väljastamise ajal sõiduki

registreerimisnumbriga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja. Kostja on leppetrahvi kätte

saanud, kuid ei ole seda tasunud.

4.2. Maakohus leidis, et hageja esitatud tõendid parkimiskorra rikkumise kohta on

asjakohased. Kuna parkimistingmusi ja korraldust ei muudeta sageli, ei muuda foto tegemise

aeg tõendi usaldusväärsust. Tõendi vastu võtmata jätmise aluseks ei saa olla hageja

lepingulise esindaja tariif. Samuti oli hagejal kui parkimise korraldajal õiguslik alus taotleda

oma eeldatavate õiguste kaitseks Transpordiametilt kostja isikuandmete väljastamist.

Eelnevast tulenevalt jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse hagi lisa 3-1 ning 15.08.2025

seisukoha lisade vastu võtmata jätmiseks.

4.3. Maakohus tuvastas menetluses esitatud fotode põhjal, et kostja sõiduk asus leppetrahvi

nõude väljastamise ajal Mahtra 29, Tallinn. Hageja on esitanud tõenditega kinnitatud, et

sõiduk oli pargitud parkimislepingule viitavate infotahvlitega hõlmatud alal. Pooled sõlmisid

kehtivalt sõlminud tüüptingimustega parkimislepingu vastavalt parkimisalale paigaldatud

teabetahvlil avaldatud parkimistingimustele. Hageja tehtud fotolt on näha, et kostja fikseeris

parkimiskellaga sõiduki parkimise algusaja 11.30. Hageja on teinud kostja sõidukist fotod kell

12.47. Leppetrahvi nõude kviitungilt selgub, et leppetrahvi nõue on väljastatud kell 12.47

ning kviitungist tehtud foto ajamarker näitab sama aega. Kostja ei ole põhistanud ega

tõendanud oma väidet selle kohta, et hageja manipuleeris aja märkimisega. Esitatud

seisukohtade ja tõendite põhjal tuvastas maakohus, et kostjale kuulunud sõiduk parkis

parkimistingimustega hõlmatud alal vähemalt 1 tund ja 47 minutit. Parkimistingimuste p 10

kohaselt peab sõiduki kasutaja parklat ja parkimiskohta kasutama /…/ hoolsalt ning vastavalt

paigaldatud viidetele, märkidele ja parkimise korraldaja juhistele. Kuna parkimisalal oli

liiklusmärgi kohaselt parkimine keelatud, v.a 1 tund parkimiskellaga, siis kohus tuvastab, et

kostja rikkus parkimislepingu p 10, parkides sõidukit lubatust kauem.

4.4. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja põhinõue kuulub rahuldamisele. Maakohus

rahuldas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel ka võla sissenõudmiskulu 20 eurot.

4.5. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja

kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot, õigusabikulu 9,5 tunni eest,

tunnihinnaga 120 eurot. Maakohus leidis, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse

kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud ning tuleb hüvitada. Maakohus leidis, et

osutatud õigusteenuse tunnitasu määr 120 eurot on samuti põhjendatud. Maakohus vähendas

hageja lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu 4 tunni võrra, pidades põhjendatud

ajakuluks asja vähest keerukust ja sisu arvestades 4,5 tundi (ehk 540 eurot – 4,5×120). Kokku

on hageja põhjendatud menetluskulud seega 660 eurot (100+20+540). Maakohus mõistis

menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivisega.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning

saata maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme

ning jättis olulised tõendid arvestamata. Kohus ei suunanud asja pädevale organile

(prokuratuurile) võimalike kuriteotunnuste tuvastamiseks, kuigi selleks esines alus. Hageja ei

esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks lepingu sõlmimist kostjaga. Maakohus jättis

kostja tõendid hindamata. Kohus keeldus menetlusse tunnistaja kaasamisest.

2-24-138702

5.1. 27.09.2025 esitas kostja menetlusabi taotluse, paludes vabastada teda kohtukulude

kandmiseks ning määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, kuna tema majanduslik olukord

ei võimalda tal menetluskulude eest tasuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS

§ 637 lg 2¹ ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus

lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese

lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas on hagihind 50 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405

lg 1 mõttes.

8. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

9. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti

kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige

otsuse. Samuti ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire menetluskulude

kindlaksmääramisel.

10. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on hageja opereeritavas parklas parkimiskorda

rikkunud ning jätnud parkimise eest tasumata. Hageja on kostjale parkimistrahvi esitanud.

Hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest leppetrahvinõude teate sõiduki kojamehe vahele

paigutamisega ning tegi sellest foto. Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel (TsMS § § 637

lg 2¹), kui tuvastas Transpordiameti andmebaasi väljatrüki alusel, et kostja on sõiduki vastutav

kasutaja.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

13. Kuna apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, tuleb rahuldamata jätta ka kostja taotlus

riigi õigusabi saaamiseks. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi jätab kolleegiumi kostja

taotluse rahuldamata, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks

ilmselt vähene.

2-24-138702

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS §

638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja

edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei

ole esitatud.

15. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)