3-24-3120/41 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedesitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Legislator headnote
AI generatedArt. 27 kohaselt; 3-24-3120/41 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3120
Haldusasi
X. Xi kaebus Elektrilevi OÜ, Elektrum Eesti OÜ ja
Konkurentsiameti
teabenõuetes
küsitud
info
väljastamisele kohustamiseks, Konkurentsiameti otsuse
ja vaideotsuste tühistamiseks ja Konkurentsiameti
kaebuste läbivaatamistele ja otsuste tegemisele
kohustamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X
Vastustaja I – Elektrilevi OÜ
Vastustaja II – Elektrum Eesti OÜ
Vastustaja III – Konkurentsiamet
Kolmas isik – Eesti Energia AS
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.11.2025 (halduskohtumenetluse
seadus (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse
esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 10.11.2022 registreeriti Konkurentsiametis X. Xi (edaspidi ka kaebaja) 09.11.2022
teabenõue tutvuda Konkurentsiameti ja Eesti Energia AS-i (edaspidi Eesti Energia) vahelise
kirjavahetusega, mis puudutab universaalteenuse kuutasu suurust ning üldteenuse marginaali
suurust.
2. 18.11.2022 vastuses tõi Konkurentsiamet kaebajale universaalteenuse kuutasu ja teenuse
„üldteenus universaalteenuse hinnaga“ marginaali kohta välja, et viib nende kohta läbi
riiklikku järelevalvemenetlust. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 2 alusel on
teabevaldaja kohustatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistama riikliku
järelevalvemenetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni.
3. 18.05.2023 edastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)
Konkurentsiametile vastamiseks kaebaja 15.05.2023 e-kirja, mis puudutas (kokkuvõtvalt)
üldteenuse osutamist universaalteenuse hinnaga ja sellest loobumist ning Konkurentsiameti
järelevalvemenetluse materjalidega tutvumist.
4. 19.05.2023 vastuses X. Xile märkis Konkurentsiamet sarnaselt 18.11.2022 vastuses
tooduga (kokkuvõtvalt), et AvTS § 35 lg 1 p 2 alusel on teabevaldaja kohustatud
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistama riikliku järelevalvemenetluse
käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Lisaks selgitas amet
elektrituruseaduses (ELTS-s) sätestatud üldteenuse hinnastamist puudutavaid aluseid.
5. 21.12.2023 lõpetas Konkurentsiamet Eesti Energia suhtes järelevalvemenetluse, kuna
leidis, et Eesti Energia tegevus universaalteenuse ja üldteenuse müügimarginaalide osas on
seadusega kooskõlas.
6. 22.12.2023 teavitas Konkurentsiamet kaebajat järelevalvemenetluse tulemustest ning Eesti
Energia ärisaladuse märkimisest
7. 04.06.2024 edastas Konkurentsiamet kaebajale ameti järelevalvemenetluse tulemused Eesti
Energia universaalteenuse ja üldteenuse müügimarginaalide osas ning asjassepuutuva
kirjavahetuse, millest on eemaldatud ettevõtja ärisaladus.
8. 05.07.2024 registreeriti Andmekaitse Inspektsioonis (edaspidi AKI) kaebaja vaie, mille
kohaselt ta ei olnud rahul tema 09.11.2022 teabenõude täitmise aja ja viisiga, ning mille AKI
jättis 28.08.2024 vaideotsusega rahuldamata.
9. 10.07.2024 registreeriti Konkurentsiametis kaebaja 08.07.2024 pöördumine seoses
Elektrilevi OÜ (edaspidi ka Elektrilevi) läbi viidud riigihankega, mille tulemusel sai Elektrum
Eesti OÜ-st (edaspidi ka Elektrum) üldteenuse pakkuja Elektrilevi võrguga ühendatud
tarbijatele. Kaebaja palus Rahandusministeeriumil, Konkurentsiametil ning TTJA-l algatada
asjakohane järelevalve ja registreerida kaebaja kiri kaebusena. ELTS sätestab
järelevalveorganite koostöö järelevalve läbiviimisel. Ühtlasi palus kaebaja
Rahandusministeeriumil ja Konkurentsiametil kooskõlastada, kes on ELTS-s sätestatud
riigihanke esmane kontrollija ning informeerida tulemusest ka kaebajat.
10. 11.07.2024 ja 17.07.2024 registreeriti Konkurentsiametis kaebaja pöördumised, mis
puudutavad lisaks riigihankele ka Elektrumi poolset üldteenuse hinnastamist.
11. 19.07.2024 vastas Konkurentsiamet kaebajale, et riigihangete seaduse (RHS) § 180 alusel
on riigihangete valdkonnas pädevaks asutuseks Rahandusministeerium ning ametil puudub
siinkohal sekkumiseks seadusest tulenev võimalus (antud vastus on edastatud nii kaebajale
kui ka Rahandusministeeriumile ja TTJA-le). Lisaks teavitas amet kaebajat, et vastab talle
Elektrumi poolt osutatava üldteenuse hinnastamise osas eraldi.
12. 16.09.2024, olles üldteenuse hinnakujunduse osas Elektrumiga eraldi suhelnud, vastas
Konkurentsiamet kaebajale, et Elektrumi üldteenuse hinnakujundus kodutarbijatele ja
äritarbijatele on seadusega kooskõlas.
13. 20.09.2024 Konkurentsiametis registreeritud kaebaja 19.09.2024 pöördumisest (edastatud
Elektrumile, koopia mh Konkurentsiametile) nähtuvalt ei nõustu kaebaja jätkuvalt üldteenuse
osutamisega universaalteenuse hinnaga, mistõttu kavandab ta 19.09.2024 pöördumise
kohaselt Konkurentsiametile vaide esitamist.
14. 14.10.2024 registreeriti Konkurentsiametis kaebaja 11.10.2024 edastatud pöördumised,
milles kaebaja soovib lugeda tema 19.09.2024 pöördumises märgitud arve manipulatsioon
kaebuseks.
15.
21.10.2024 registreeriti Konkurentsiametis kaebaja 18.10.2024 vaie, mille
Konkurentsiamet jättis rahuldamata 14.11.2024 vaideotsusega nr 7-18/2024-005 (edaspidi
Vaideotsus I) ja 14.11.2024 vaideotsusega nr 7-18/2024-006 (edaspidi Vaideotsus II).
16. 11.11.2024 täpsustas kaebaja telefoni teel Konkurentsiametile kaebuse nõuet, et soovib
ettekirjutuse tegemist Elektrumile.
17. 11.11.2024 registreeriti Konkurentsiametis kaebaja pöördumine Konkurentsiameti ja
Elektrumi poole, milles kaebaja täiendab kaebuse nõuet, et soovib ameti poolt ettekirjutuse
tegemist Elektrilevile.
18. Tallinna Halduskohtus registreeriti 14.11.2024 X. Xi kaebus. Kaebuse kohaselt soovis
kaebaja tuvastada faktilise asjaoluna, et Rahandusministeeriumi vastus Andmekaitse
Inspektsioonile (AKI) sisaldab valesid faktiväiteid, mis on viinud AKI valedele järeldustele,
tuvastada, et Eesti Energia on energiaturul valitsevas seisundis olev äriühing, kelle
hinnakujundus on AvTS § 28 lg 1 p 26 kohaselt avalik info, tuvastada, et üldteenuse hind
energiaturul peab vastama võrdse kohtlemise põhimõttele ja olema direktiivi 2019/944 art 27
kohaselt mittediskrimineeriv, tühistada AKI vaideotsused ja jätta kohaldamata mistahes
õigusakt või säte, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-de 14 ja 15 mõttega.
19. X. X esitas 16.12.2024 kaebusele täienduse. Kaebuse täiendus seondub Konkurentsiameti
vaideotsuste 14.11.2024 nr 7-18/2024-005 ja 14.11.2024 nr 7-18/2024-006 tühistamisega.
20. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 19.12.2024 antud määrusega käiguta. Kaebajal tuli
puuduste kõrvaldamiseks täpsustada esitatud nõudeid ja tasuda riigilõiv. Kaebaja tasus
riigilõivu ja esitas täpsustused.
21. Kaebaja esitas täpsustused 06.01.2025. Täpsustuste kohaselt soovib kaebaja tuvastada
faktilise asjaoluna, et Rahandusministeeriumi vastus AKI-le sisaldab valesid faktiväiteid, mis
on viinud AKI valedele järeldustele, tuvastada, et Eesti Energia on energiaturul valitsevas
seisundis olev äriühing, kelle hinnakujundus on AvTS § 28 p 26 kohaselt avalik info,
tuvastada, et üldteenuse hind energiaturul peab vastama võrdse kohtlemise põhimõttele ja
olema direktiivi 2019/944 art 27 kohaselt mittediskrimineeriv, tühistada AKI 28.08.24 ja
20.10.24 otsused ning kohustada teabevaldajaid avaldama küsitud teave ilma põhjendamatute
viiteta ärisaladusele, tuvastada, et Konkurentsiamet on oma vaideotsustes varjanud kaebaja
kaebuste mittelahendamist ning tuginenud oma varasematele seisukohtadele, kohustada
Konkurentsiametit tegema Konkurentsiametile esitatud kaebuste osas otsused lähtudes
seaduse väljakuulutatud versioonist, tühistada Konkurentsiameti 20.11.24 otsus ja kohustada
teda lahendama taotlused vajadusel koostöös TTJA-ga, anda elektroonilise side seaduse(ESS)
§ 98 lõikega 6 analoogiline tõlgendus elektrituruseaduse (ELTS) §-le 90 arve vaidlustamise
juhtumil või kohustada seda tegema Konkurentsiametit ja jätta kohaldamata mistahes õigusakt
või säte, mis on vastuolus PS §-de 14 ja 15 mõttega ning viiks käesolevas asjas ebaõige
lahendini.
22. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse teistkordselt käiguta. Muu hulgas tuli kaebajal
kohtule esitada AKI vaideotsuse nr 2.1.- 3/24/745- 1774 aluseks oleva Konkurentsiametile
09.11.2022 esitatud teabenõue ja sellele 04.06.2024 esitatud vastus ning esitada 18.10.2024
Konkurentsiametile esitatud vaided, mille alusel tegi Konkurentsiamet 14.11.2024
vaideotsused nr 7- 18/2024-005 ja 7- 18/2024-006.
23. Kaebaja esitas 06.02.2025nõutud dokumendid ja veel mitmeid teisi dokumente.
24. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 18.02.2025 antud määrusega menetlusse nõuetes
kohustada Elektrilevi OÜ-d (edaspidi ka vastustaja I) väljastama 17.07.2024 X. Xi poolt
esitatud teabenõudes küsitud teave, kohustada Elektrum Eesti OÜ-d (edaspidi ka vastustaja II)
esitama 17.07.2024 X. Xi poolt esitatud teabenõudes küsitud teave ja tühistada
Konkurentsiameti (edaspidi ka vastustaja III) 20.11.2024 otsus nr. 7-18/2024-007 ja
14.11.2024 vaideotsused nr. 7-18/2024-005, 7-18/2024-006 ning kohustada
Konkurentsiametit X. Xi poolt 09.11.2022 esitatud teabenõudele vastama ja kohustada
Konkurentsiametit uuesti läbi vaatama X. Xi poolt 10.07.2024 ja 19.09.2024 esitatud
kaebused. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse nõuetes tühistada AKI 28.08.2024 ja
15.10.2024 vaideotsused nr. 2.1.- 3/24/745- 1774 ja 2.1.- 3/24/812- 1961. Kohus tunnistas
vastustajateks Elektrilevi OÜ, Elektrum OÜ ja Konkurentsiameti.
25. Vastustajad vastasid kaebusele ja vaidlesid kaebusele vastu. Konkurentsiamet tegi taotluse
kaasata kolmanda isikuna kaebusesse Eesti Energia AS (edaspidi ka kolmas isik).
26. Tallinna Halduskohus kaasas menetlusse kolmanda isikuna Eesti Energia AS. Kolmas isik
vastas kaebusele 09.05.2025 ja vaidles samuti kaebusele vastu, tuues välja, et kaebajal puudub
õigus tutvuda Eesti Energia AS ärisaladusega.
27. Kaebaja esitas veel mitu taotlust, sealhulgas taotluse kaasata menetlusse kaasatud
haldusorganina Rahandusministeeriumi.
28. Tallinna Halduskohtus otsustas 02.06.2025 antud määrusega jätta Rahandusministeerium
haldusorganina menetlusse kaasamata.
29. Kaebaja esitas veel mitmeid seisukohti ja taotlusi, sealhulgas taotluse nõuda
Konkurentsiametilt välja enne 11.04.2025 koostatud ärisaladuse juhise versioon, mis oli
kättesaadav Konkurentsiameti kodulehel.
30. Konkurentsiamet esitas 30.06.2025 täiendava seisukoha.
31. Tallinna Halduskohus otsustas 01.08.2025 antud määrusega vaadata haldusasi läbi
kirjalikus menetluses ja määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
Konkurentsiamet esitas enne 11.04.2025 koostatud ärisaladuse juhise versiooni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
32. X. Xi põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
Kaebaja ei ole saanud Elektrumilt ega Elektrilevilt riigihanke dokumente ega õiguslikke
aluseid, mis lükkaksid ümber riigihangete registris nähtuva hankija vastuse pakkujate
küsimusele hankega määratud elektri hinna kohta (börsihind + hanke objektiks olev
marginaal), mistõttu on Elektrum jätkuvas tegevusetuses vaidlustuse lahendamisel. Kaebaja ei
ole vastust saanud oma kirjalikele pöördumistele, vastuseta on ka kaebaja 2. jaanuari
pöördumine.
Kaebuse põhiesemeks on pärast tehtud täiendusi elektri üldteenuse üle järelevalve puudumine
ning pädevate haldusorganite vastastikku üksteisele osutamine. PS §-s 14 ja haldusmenetluse
seaduse (HMS) §-s 36 on tagatud õigust heale haldusele. Elektri üldteenuseks nimetatakse
väiketarbija õigust osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva
hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt või viimase poolt riigihankega leitud teenuseosutajalt
(ELTS § 761 ). Võrdse kohtlemise põhimõte saab siin tähendada vaid mittediskrimineervat
hinnakujundust, seejuures ka selle tagamist, et õigusvastaselt kõrgema hinnaga ei sunnitaks
üldteenust kasutanud väiketarbijat loobuma nimetatud õigusest. AKI 28.08.24 menetluse
lõpetamise otsuse vaidlustamisel põhjendas kaebaja AKI-le esitatud vaides ka oma õiguste
rikkumist. AvTS § 46 lg 2 annab täiendava võimaluse pöörduda halduskohtusse teabevaldaja
vastu. Nimetatud sättega ei piirata kuidagi õigust pöörduda halduskohtusse AKI vastu, kui
haldusmenetluse käigus on rikutud menetluse taotleja õigusi. Sekkumistaotluse esitamisel
selgitas kaebaja, et Konkurentsiamet ei ole põhjendanud, mis on teabe kaubanduslik väärtus
salajasuse tõttu. Riigikohus on nimetanud: "Teabe salajasus ja selle kaubanduslik väärtus on
tihedalt seotud. Teabe ärisaladusena käsitamiseks peab esinema objektiivne äriline põhjus
selle salajaseks hoidmiseks. Teisisõnu peaks teave andma mingi konkreetse eelise
konkurentide ees, mis info teatavakssaamisega oma väärtuse kaotaks – selles seisnebki
andmete kaubanduslik väärtus nende salajasuse tõttu. Selleks tuleks kirjeldada vaidlusaluse
teabe ärilist väärtust ettevõtte jaoks ning selle potentsiaalset kasulikkust tema konkurentidele.
Näiteks võib selline väärtus olla teabel mingi toote spetsiifilise koostise või tootmisprotsessi
kohta." AKI otsuses ei nähtu samuti teabe kaubanduslik väärtus, mis annab Eesti Energiale
ärilise eelise. Kuivõrd haldusmenetlus põhjendamata ärisaladuse osas lõpetati väitega, et
menetluse taotleja on saanud lõpetamise otsusest teada teabe salajasuse põhjused, siis palub
kaebaja osundada otsuse punktile, kus eelnimetatud kaubanduslikku väärtust kirjeldatakse. Ka
kaebuses halduskohtule osundas kaebaja, et ei ole saanud AKI-lt vastust oma teabenõudele
või täpsustavale küsimusele konkreetse kaubandusliku väärtuse kohta, millega on rikutud
kaebaja õigusi. Oma vaides AKI 28.08.24 otsusele taotles kaebaja, et AKI teeks ettekirjutuse
Konkurentsiametile saladust nõudva konkreetse kaubandusliku väärtuse avaldamiseks.
Kuivõrd käesolevas asjas on vastustajaks ka Konkurentsiamet, saab kohus kohustada
Konkurentsiametit ise nimetatud kaubanduslikku väärtust avaldama. Samas on ilmselge, et
ärisaladuseks ei saa olla hinnakomponendid „üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud
kulud“ ja „mõistlik ärikasum“, mis juba sõnastuslikult peaksid olema tarbijale läbipaistvad
ning mille avaldamist nõuab otsesõnul ka ELTS § 763 lg 3.
Lubadus, et ka kaebaja 9.11.22 teabenõue täidetakse pärast järelevalvemenetluse lõppu,
kajastub ka väljavõttes Konkurentsiameti 22.12.23 kirjast. Kirjast selgub, et seoses
Konkurentsiameti poolt läbiviidava järelevalvemenetlusega Eesti Energia AS-i marginaalide
osas, mida kohaldatakse universaalteenuse ja üldteenuse universaalteenuse hinnaga
tarbijatele, teavitab Konkurentsiamet, et analüüsi tulemustest selgus, et Eesti Energia AS-i
tegevus universaalteenuse ja üldteenuse müügimarginaalide osas on seadusega kooskõlas.
Konkurentsiamet teavitas, et on pöördunud Eesti Energia AS-i poole järelevalvemenetluse
tulemustest ja asjassepuutuvast kirjavahetusest ärisaladuse eemaldamiseks ning ootas
ettevõtjalt tagasisidet hiljemalt 18.01.2024. Pärast seda väljastatakse kaebajale
järelevalvemenetluse tulemused ja asjassepuutuv kirjavahetus, millest on ärisaladus välja
jäetud. Vaidluste tekkimisel Eesti Energia AS-ga võib küsitud teabe edastamine viibida.
Kaebajale 4. juunil 2024 saadetud järelevalve tulemustes ei nähtu müügimarginaalide
kooskõla seadusega. Vastupidiselt jääb Konkurentsiamet eriarvamusele, ent lõpetas menetluse
väidetava tarbijate „vabatahtliku” loobumisega üldteenusest.
Elektrilevi ja Elektrum on võrdsustatud isikud AvTS § 5 lg 3 ja riigihangete seaduse (RHS) §
1 lg 2 alusel. Elektrilevi on võrguettevõtjana valitsevas seisundis ning Elektrum on
omandanud riigihankel eriõiguse Elektrilevi üldteenuse osutamiseks. RHS § 1 lg 2 näeb ette
riigihangete andmete väljastamist AvTS kohaselt, seega võrdsustab see säte teabevaldajaga
kõik riigihanke korraldajad ja hanke võitjad. Otsustava tähtsusega on kindlaks teha, kas
riigihange üldse toimus. Hanke mittetoimumisel näeb ELTS § 761 lg 22 ette uue viivitamatu
riigihanke korraldamise. Kaebaja on esitanud küll taotluse kohustada teabevaldajaid avaldama
küsitud teave ilma põhjendamatute viideteta ärisaladusele, ent kaebaja pole soovinud saada
teavet nende asjaolude kohta, kus kaubal on põhjendatult väärtus saladuse tõttu Ebaausa
konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS) § 5 lg 2 p 2 alusel ning
avaldamist nõudev seadus ei ole erinormiks EKTÄKSi suhtes.
Kaebaja soovib ka, et kohus veenduks selles, kas ELTS § 761 lg 2 kohane riigihange üldse
toimus ning kas Elektrilevi on seetõttu RHS § 1 lg 2 kohane teabeandja. Elektrilevi on ise
esitanud registrisse valed andmed ja eksitas nende valeandmetega oma vastuses kohut, et
toimus vaid väikehange. Kui kohus peaks jõudma seisukohale, et riigihange ei vastanud RHS
reeglitele, tuleks kohtul kohustada Konkurentsiametit tegema Elektrilevile viivitamatu
ettekirjutuse viivitamatuks riigihanke korraldamiseks ELTS § 761 lg 22 kohaselt.
Konkurentsiamet väidab, et olukorras, kus tal puudub seadusest tulenev võimalus riigihanke
osas ettekirjutuse tegemiseks, puudub tal võimalus järelevalve algatamiseks. Selline väide on
eksitav. Konkurentsiameti pädevuses on ELTS § 93 lg 6 p 11 alusel järelevalve üldteenuse
hinna üle. Kui mingi hinnakomponendi määrab riigihange, annab ELTS § 93 lg 2 teine lause
Konkurentsiametile võimaluse teha selles järelevalves koostööd teise järelevalveasutusega,
konkreetsel juhul Rahandusministeeriumiga. Nimetatud koostööd on kaebaja
Konkurentsiametil oma kaebuses palunudki teha. Konkurentsiamet on teadlik, et
Rahandusministeerium eitab riigihanke toimumist RHS-i alusel. Kuigi kaebaja on
Konkurentsiametiga nõus selles, et ELTS sätestab RHS-i kohase riigihanke toimumise, on
Rahandusministeerium seda eitanud. Kaebaja kaebuse põhiesemeks on pärast tehtud täiendusi
elektri üldteenuse üle järelevalve puudumine ning pädevate haldusorganite vastastikku
üksteisele osutamine, millega on oluliselt rikutud PS §-s 14 nimetatud haldusorganite
kohustust isikute õigusi kaitsta. Kaebaja on veendunud, et seadus näeb ette RHS kohast
riigihanget, ent kuna Rahandusministeerium ja ka TTJA on selle kahtluse alla seadnud, soovib
kaebaja, et kohus veenduks selles, kas ELTS § 761 lg 2 kohane riigihange üldse toimus ning
kas Elektrilevi on seetõttu RHS § 1 lg 2 kohane teabeandja. Elektrilevi on ise esitanud
registrisse valed andmed ja eksitas nende valeandmetega oma vastuses kohut, et toimus vaid
väikehange. Kui kohus peaks jõudma seisukohale, et riigihange ei vastanud RHS reeglitele,
tuleks kohtul kohustada Konkurentsiametit tegema Elektrilevile viivitamatu ettekirjutuse
viivitamatuks riigihanke korraldamiseks ELTS § 761 lg 22 kohaselt.
33. Elektrilevi OÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised
Kaebaja on oma 17.07.2024 esitatud teabenõudes soovinud Elektrilevi OÜlt (vastustaja I) kui
riigihanke läbiviijalt teada, millises avalikult mittenähtavas riigihanke tingimustes leppis
Vastustaja I pakkujatega kokku kallimas hinnas ja võrdse kohtlemise printsiipi eiravas
hinnastamises.
Vastustaja I on kaebajale 17.07.2024 nõutud teavet ka varasemalt, s.o 19.07.2024, 26.07.2024
ja 15.08.2024 e-kirja teel avaldanud, sealhulgas ka AKI kaudu 04.09.2024 ja 20.09.2024..
Vastavalt ELTS § 761 lg-le 2 korraldab võrguettevõtja juhul, kui ta ise elektrienergiat ei müü,
teenuse osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke. ELTS § 16 lg 2 sätestab, et
jaotusvõrguettevõtja, kelle võrguga ühendatud tarbijate arv on suurem kui 100 000, ei või
elektrienergiat toota ega müüa. Kuna vastustaja I võrguga ühendatud tarbijate arv on suurem
kui 100 000, siis ei tohi vastustaja I ise elektrienergiat müüa ning kohustub üldteenuse osutaja
leidmiseks korraldama riigihanke. Nii avaldaski vastustaja I 26.10.2023 riigihangete registris
hanke „Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas üldteenuse ja avatud tarne katkemise teenuse
osutamine“ teate. Hankelepingu sõlmimise eesmärgiks oli vastustaja I kui
jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas muu hulgas üldteenuse osutaja leidmine. Üldteenust
osutatakse elektrituruseaduse alusel nendele elektrienergia tarbijatele, kes ei ole ühegi
elektrimüüjaga elektrienergia ostuks lepingut sõlminud. ELTS § 1101 lg 1 sätestab, et kui
väiketarbija ei ole sõlminud 2013. aasta 1. jaanuariks elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga,
osutatakse sellest kuupäevast alates talle üldteenust. ELTS § 12 lg 13 kohaselt on väiketarbija
kodutarbija, korteriühistu, hooneühistu ja see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga
ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu. Hankemenetluses oli
hindamiskriteeriumiks 100% marginaal ehk edukaks pakkumuseks sai hanke tingimuste
kohaselt tunnistada kõige madalama marginaaliga pakkumuse. Hanke alusdokumentide hulka
kuulunud pakkumuse maksumuse vormil kohustus pakkuja märkima marginaali ühe MWh
kohta. Kõnealusel hankel esitas madalaima marginaaliga pakkumuse Elektrum Eesti OÜ
(edaspidi vastustaja II), kellega vastustaja I sõlmis 12.12.2023 käsunduslepingu üldteenuse ja
avatud tarne katkemise teenuse osutamiseks. Käsundusleping sõlmiti poolte vahel
hankemenetluses esitatud vormil pakkumuses esitatud marginaaliga. Lihtsustatult öeldes
müüb vastustaja II elektrienergiat vastustaja I klientidele, kes ei ole ühegi elektrimüüjaga
elektrilepingut sõlminud. Hankeid korraldades tegutseb vastustaja I RHS alusel
võrgustikusektori hankijana. RHS § 5 lõike 3 punkti 2 kohaselt on võrgustikusektori hankija
tegutsemisel võrgustikusektoris isik, kellele on õigusakti, haldusakti või halduslepinguga
antud eri- või ainuõigus tegutseda võrgustikusektoris, mille tulemusel on selles valdkonnas
tegutsemine teistel isikutel oluliselt piiratud. Tulenevalt RHS § 14 lg 1 punktist 2 kohustub
võrgustikusektori hankija korraldama teenuste hankimiseks lihthankemenetluse alates 60 000
eurost ning tulenevalt RHS § 15 lõikest 9 riigihanke alates riigihanke rahvusvahelisest
piirmäärast. Hanke viitenumbriga 269744 teate punkti 2.1.3 kohaselt on hankelepingu
eeldatav maksumus 0 eurot. Hanke tulemusena sõlmitud lepingu alusel vastustaja II
vastustajale I tasu ei maksa, tasu on üldteenuse osutajal õigus nõuda isikult, kellele teenust
osutatakse. Hankelepingu kohaselt on üldteenuse osutajal õigus ja kohustus esitada teenuse
osutamisel teenuse tarbijale arved ja nõuda nende tasumist vastavalt käsundisaaja poolt hankel
esitatud edukas pakkumuses esitatud tasule. Kõik üldteenuse kasutajad maksavad üldteenuse
eest ühe hinnakirja alusel ehk ühetaolise hinnakujunduse alusel ning üldteenuse klientide
suhtes ei kohaldata mittediskrimineerivaid tingimusi. ELTS § 763 lg 1 järgi arvutab üldteenuse
osutaja üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selles kuus üldteenuse
korras müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste
elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel. Arvutatavale hinnale lisatakse
üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum (marginaal).
Kokkuvõttes kujuneb üldteenuse hind elektri börsihinnast ja elektrimüüja marginaalist.
ELTS § 44 lg 41 sätestab, et kui turuosalise avatud tarne leping on katkenud, loetakse tema
avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema
elektripaigaldis ühendatud. Avatud tarne katkemise korral osutab võrguettevõtja teenust ise.
Kui võrguettevõtja elektrienergiat ise ei müü, korraldab ta riigihanke, et leida teenuse
osutamiseks müüja, eelistamata seejuures sidusettevõtjat. Kuivõrd kaebaja tarbib üldteenust,
siis ei ole avatud tarne katkemise teenust asjakohane põhjalikumalt käsitada. Vastustaja I
tunnistas üldteenuse osutaja leidmiseks korraldatud hankel edukaks elektrimüüja pakkumuse,
mis sisaldas kõige soodsamat üldteenuse hinnamarginaali ehk üldteenuse tasu osa, mis
lisatakse elektri börsihinnale. Kuivõrd börsihinnad ja lisanduvad kulud on ajas muutuvad, siis
on seda ka üldteenuse hind. Vastavalt üldteenuse osutajaga sõlmitud käsunduslepingu punktile
9.2. võib käsundisaaja teha käsundiandjale mõjuval põhjusel ettepaneku käsundisaaja poolt
hankel esitatud edukas pakkumuses esitatud tasu muutmiseks vähemalt kolm kuud enne
muudatuse plaanitavat jõustumist. Kui pooled ei saavuta nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet
fikseeritud tasu muutmiseks, jääb kehtima varem kokkulepitud tasu ja käsundisaajal on õigus
leping üles öelda, järgides lepingu punktis 9.3. nimetatud etteteatamisaega.
Muudatusettepaneku läbirääkimistesse kaasatakse vastavalt vajadusele ka Konkurentsiamet,
kes teostab ELTS § 93 lg 6 punktide 9 ja 11 raames järelevalvet üldteenuse ja avatud tarne
katkemise teenuse hinna üle. Kuigi vastustaja I ja vastustaja II võivad põhjendatud juhul
üldteenuse hinnamarginaali muuta, siis vastustaja II poolt üldteenuse osutamise algushetkest
kuni praeguseni ei ole üldteenuse hinnamarginaali muudetud, mis tähendab, et üldteenuse
kasutajate suhtes kohaldatakse hankes esitatud pakkumuses sisaldavat marginaali, millele
lisandub elektri börsihind.
Lisaks märgib vastustaja I, et kõnealune hange ei ole korraldatud ei riigihanke ega
lihthankena, vaid väikehankena, mis nähtub ka riigihangete registri avalikest andmetest
(veebilehe vasakus ülanurgas). Väikehanke korraldamisel ei kohustu võrgustiku sektori
hankija järgima riigihangete seaduses sätestatud korda. Täpsemini, RHS-s sätestatud korda
kohustub võrgustikusektori hankija järgima RHS § 5 lõike 1, § 14 lg 1 punkti 2 ja § 15 lõigete
8 ja 9 alusel teenuse hangete korral üksnes juhul, kui teenuse maksumus algab 60 000 eurost.
Kuivõrd tegemist ei ole riigihanke ega ka lihthankega, ei kohaldu kõnealuse hanke
läbiviimisele ka RHS. Muu hulgas ei kohaldu käesoleval juhul RHS pakkumuse
konfidentsiaalsust puudutavad sätted. AvTS § 5 lg 3 punkti 1 kohaselt võrdsustatakse
teabevaldajaga ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või
loomulikku monopoli. Sellise ettevõtja kirjeldusele vastab ka vastustaja I ning selline
ettevõtja on AvTS § 5 lg 3 punkti 1 kohaselt teabevaldaja üksnes teabe osas, mis puudutab
kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi. Eeltoodust tulenevalt
kohustub vastustaja I avaldama tema poolt osutatavate võrguteenuste tingimused, hinnad ja
nende muudatused. Eelnimetatut on vastustaja I oma avalikult kättesaadaval veebilehel ka
teinud. Ka on vastustaja I teinud õigusaktide ja lepinguga lubatu piires teatavaks
informatsiooni üldteenuse osutamiseks korraldatud riigihanke ja hanke alusdokumentide
kohta. Käesoleval juhul on aga küsimus üldteenuse hinnas ja tingimustes. Vastustaja I ei osuta
üldteenust, mistõttu puudub tal avaliku teabe seaduse alusel ka kohustus vastava teenuse
pakkumise tingimusi ja hindu teabenõude esitajale avaldada. Kõnealusel juhul osutab
üldteenust vastustaja II, kelle poole on vastustaja I kaebajal palunud ka korduvalt pöörduda.
Üldteenuse hinna arvutab üldteenuse osutaja, mitte võrguettevõtja. Samuti peab vastustaja I
vajalikuks selgitada, et kaebaja ei ole kohustatud elektrienergiat üldteenuse hinnaga tarbima,
vaid tal on võimalik elektrileping sõlmida vabalt valitud elektrimüüja juures.
34. Elektrum Eesti OÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised
ELTS §763 lg 3 näeb ette hinna avaldamist "koos selle aluseks olevate andmete ja
arvutuskäiguga". Nii kaebaja varasemast kommunikatsioonist kui tema 16.12.2024 kaebuse
täienduse punktist 11 ilmneb kaebaja soov kontrollida üldteenuse hinna arvutamise
korrektsust, mille tagaks elektrienergia tunnipõhiste koguste avaldamine müüja poolt.
Kaebuse täienduse lisana 16 on esitatud ka vastav arvutus 2022 septembrikuu üldteenuse
hinna kohta. Vastustaja II juhib siinkohal tähelepanu, et ka tunnipõhised kogused on
koondandmed. Nii on lisass 16 oleva tabeli veerus "E" märgitud iga 720 tunni kogused kõigi
üldteenust kasutavate mõõtepunkide koguste liitmise tulemus. Väljalt "B6" nähtuvalt oli tol
hetkel selliseid mõõtepunkte 99271. Konkreetses mõõtepunktis tarbitud elektrienergia kogust
ei ole võimalik õiguspäraselt avaldada. Samuti ei oleks see andmete mahtu arvestades
tehniliselt mõistlikult teostatav. Kokkuvõtvalt soovib vastustaja II selgitada, et ELTS §763 lg
3 nõuet ei saa käsitleda absoluutsena, ehk kõigi alusandmete avalikustamiseks kohustavana.
Paratamatult jääb mitteavalikustatavaks osa üldteenuse hinna kujunemise alustest, sh kulude
ja ärikasumi osa hinnast ning üksikutes mõõtepunkides mõõdetud elektrienergia kogused.
Vastustaja II osundab, et ühtsema turupraktika huvides kavandab ta siiski üldteenuse hinna
põhjalikumat, koondatud tunnitarbimisi sisaldava teabe avaldamist oma veebilehel.
17.07.2024 esitatud teabenõude osas pole arusaadav, millist teavet kaebaja vastustajalt II
ootab.
35. Konkurentsiameti põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
Pärast kaebaja 09.11.2022 teabenõuet (registreeritud Konkurentsiametis 10.11.2022) tutvuda
Konkurentsiameti (edaspidi ka vastustaja III) ja Eesti Energia vahelise kirjavahetusega, mis
puudutab universaalteenuse kuutasu suurust ning üldteenuse marginaali suurust, teavitas amet
kaebajat 18.11.2022 vastuses, et viib universaalteenuse kuutasu ja teenuse „üldteenus
universaalteenuse hinnaga“ marginaali kohta läbi riiklikku järelevalvemenetlust. Vastustaja
on seisukohal, et ei ole Vaideotsuses I esitanud valeväiteid. Kaebaja taotles ametilt
järelevalvemenetluse läbiviimist ning talle anti järelevalvemenetluse tulemustest teada
22.12.2023. Sama kirjaga teavitati kaebajat, et asjassepuutuv dokumentatsioon edastatakse
kaebajale pärast ärisaladuse väljavõtmist (Konkurentsiameti ja Eesti Energia vaheline
ettevõtja ärisaladust puudutav kirjavahetus kestis 21.12.2023- 02.05.2024). Nimetatud teave
esitati kaebajale 04.06.2024. Sellega on amet kaebaja taotlused täitnud. Seoses kaebaja
märkusega, et AvTS § 28 lg 1 p 26 kohaselt Eesti Energia hinnakujundus on avalik
informatsioon, märgib vastustaja, et kaebaja viide AvTS § 28 lg 1 p-le 26 ei ole asjakohane.
AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel on teabevaldaja kohustatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teabeks tunnistama teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Ärisaladuseks
võivad olla ka hinnakujundust puudutavad teatud andmed, mida tuleb aga igakord analüüsida
eraldi. Õigus ärisaladuse kaitsele on ka monopoolset seisundit omaval ettevõtjal ning seda ka
juhul, kui tegemist on riigile kuuluva ettevõtjaga (nt Tallinna Halduskohtu 31.10.2017 otsuse
nr 3-15-29451 punktid 46-48) ning erisusi ei sea siin ka EKTÄKS. Konkurentsiamet on
menetluse läbiviimisel sellega arvestanud ning õigusest ärisaladuse kaitsele on teadaolevalt
lähtunud ka Eesti Energia.
Konkurentsiamet on üritanud Vaideotsuses II kaebuse esitamise fakti varjata, on eksitav ja
põhjendamata. Konkurentsiamet on Vaideotsuse II punktis 3.1 kaebajale selgitanud, et ametil
puudub seadusest tulenev võimalus anda välja kaebaja soovitud haldusakt tema kaebuse, mis
puudutab Elektrilevi poolt üldteenuse osutaja leidmiseks riigihanke läbiviimist, osas. ELTS §
761 lg 2 alusel võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü,
korraldab ta teenuse osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke. Konkurentsiamet on
Vaideotsuse I punktis 3.1 (lk 5) kogemata viidanud Tallinna Halduskohtu 31.10.2017 otsuse
nr 3-15-2945 punktile 55. Asjakohased kohtuotsuse punktid on 46-48.
RHS § 180 alusel on riigihangete valdkonnas pädevaks asutuseks Rahandusministeerium,
mistõttu puudub Konkurentsiametil sekkumiseks seadusest tulenev võimalus.
Konkurentsiamet teeb korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel turuosalistele ja teistele
isikutele ELTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise
korral, samuti muudel ELTS-s ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise
lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude
toimingute tegemiseks. Kuna ametil puudub seadusest tulenev võimalus riigihanke osas
ettekirjutuse (haldusakti) tegemiseks, puudub ametil sellest tulenevalt ka võimalus
järelevalvemenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks. Käesoleval juhul puudub vajadus
kohustada võrguettevõtjat korraldama riigihange, kuna hetkel kehtiva ELTS §-i 761 järgi
RHS-i alusel läbiviidud riigihanke võitis Elektrum, kellega Elektrilevi sõlmis lepingu
12.12.2023. Leping kehib kuni 31.05.2027 (avaldatud riigihangete registris viitenumbriga
269744).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 ei ole otsekohalduv õigusakt.
Direktiiv (EL) 2019/944 võeti siseriiklikkusse õigusesse üle ELTS-i ja teiste seaduste
muutmise seadusega (426 SE). Antud seadus on läbinud Riigikogus kolm lugemist ning selle
on välja kuulutanud Vabariigi President 08.03.2022 otsusega nr 75. Kuna Vabariigi Valitsuse
seaduse § 61 lg 1 alusel on energeetika ja seda puudutavate õigusaktide eelnõude koostamine
Kliimaministeeriumi valitsemisalas, piirdub vastustaja siinkohal vaid hinnanguga, et
vastustajale ei ole teada asjaolusid, mis lubaksid arvata, et direktiiv (EL) 2019/944 on
siseriiklikusse õigusesse ebakorrektselt üle võetud.
Vaideotsuse II punktis 3.2 on Konkurentsiamet seisukohal (kokkuvõtvalt), et Eesti Energia ja
Elektrumi üldteenuse hinnakujundus on seadusega kooskõlas. Vastustaja jääb esitatud
seisukoha juurde. Kuni ELTS sisaldas § 763 lg-t 11 , pidid elektriettevõtjad (sh kuni
31.05.2024 Eesti Energia ja ajavahemikus 01.06.2024 kuni 30.06.2024 Elektrum (vt
https://elektrilevi.ee/et/vorguleping/uldteenus) seda täitma (sh üldteenuse tarbijatele arveid
esitama) ning vastustajal ja ka teistel ametiasutustel on absoluutselt võimatu ja välistatud
kohustada ettevõtjaid teisiti käituma. Eesti Energia ja Elektrumi tegevuses puuduvad ELTS-i
rikkumise tunnused. Konkurentsiamet ei saa ka kohustada Elektrumit, kes on hetkel
Elektrilevi teeninduspiirkonnas üldteenuse osutaja, kehtetuks muutunud regulatsiooni alusel.
Elektrumi selgituste kohaselt ettevõtja veebilehel kuvatav hind on kaalutud keskmine
börsihind, millele lisandub müügimarginaal (põhjendatud kulud + mõistlik ärikasum ELTS
mõistes) 7.77 EUR/MWh + käibemaks, nagu Elektrilevi läbi viidud hanke tulemusel sõlmitud
leping ette näeb. Elektrum muutis vastavalt ka oma veebilehel üldteenuse hinnastamise osas
avaldatud informatsiooni. Vastustaja on seisukohal, et Elektrumile ei saa ette heita vastustaja
pöördumise peale tema veebilehel avaldatud informatsiooni täpsustamist.
20.11.2024 otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Lisaks selgitab vastustaja, et ei lepi ELTS-
i järelevalves TTJA-ga kokku. Järelevalvet ELTS-i täitmise üle teevad mõlemad asutused, aga
erinevate aspektide osas. Võrguteenuse osutamise, elektrienergia pakkumise või müümise või
muul viisil turul kättesaadavaks tegemise üle teostab järelevalvet TTJA tarbijakaitseseadusega
sätestatud pädevuse piires (ELTS § 93 lg 4). Konkurentsiamet on oma seadusest tulenevate
ülesannete täitmisel sõltumatu (ELTS § 93 lg 3). Vastustaja III on seisukohal, et ta ei ole
20.11.2024 otsuses kaebaja võlgnevuste kohta valeväiteid esitatud. Elektrum on kaebajale
19.09.2024 saatnud kliendinumbri 7762585365 osas väljalülitamishoiatuse, kuna kaebajal oli
19.09.2024 seisuga võlgnevus tasumata elektriarvete eest kogusummas 194,49 eurot. Selle
tõendamiseks esitas Elektrum Konkurentsiametile 25.10.2024 vastuses ülevaate kaebaja
võlgnevustest ja maksetest. Kaebaja väide, et Elektrumil on õigus esitada väljalülitamistaotlus
vaid võrgutasude maksmata jätmise korral, on üldsõnaline ja põhjendamatu. Elektrumi ja
Elektrilevi vahel on üldteenuse raames sõlmitud „Võrguteenuse arveldusleping üldteenuse ja
avatud tarne katkemise teenuse osutamisel". Vastavalt lepingu tingimustele tasub Elektrum
võrguteenuse arvelduse eest Elektrilevile ettemaksu. Müüja osutab poolte vahel sõlmitud
käsunduslepingu ja arvelduslepingu alusel võrguettevõtjale võrguteenuste arvete esitamise
teenust arvelduslepingu ja selle lisadega kokkulepitud tingimustel ja korras. Müüja esitab
üldteenuse osutamisel ja avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja eest võrguteenuse
arveid kõigile tarbijatele. Tarbija poolse võlgnevuse tekkides esitab Elektrum tellimuse
Elektrilevile võrguühenduse katkestamiseks. Elektrilevi katkestab tellimuse saades tarbija
võrguühenduse. Võrguettevõtja võib olukorras, kus esineb võlgnevus ja asjakohase teate
saatmise järel ei ole võlgnevust likvideeritud, võrguühenduse katkestada (ELTS § 90).
Vaatamata kaebaja võlgnevusele ei ole käesoleval hetkel tema tarbimiskohtades
võrguühendust katkestatud. Katkestust ei toimu kuni juunikuu arvet puudutavas vaidluses
asjaolude selgumiseni ja lahendamiseni. Kuna võrguühendust ei ole katkestatud, on vastustaja
seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud talle võrguühenduste katkestamiste hoiatuste
edastamisega.
KorS § 28 lg 1 alusel teeb Konkurentsiamet turuosalistele ja teistele isikutele ELTS-i, selle
alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti muudel
ELTS-is ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise
tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks.
Kuna vastustaja on tuvastanud, et Eesti Energia, Elektrum ja Elektrilevi ei ole ELTS-is
sätestatud kohustusi rikkunud, puudub vastustajal järelevalvemenetluse algatamiseks ja KorS
§ 28 lg 1 alusel ettekirjutuse tegemiseks võimalus ja alus. Vastustaja jääb seisukohale, et
kergekäeline järelevalvemenetluse algatamine ilma sisulise vajaduseta on põhjendamatu ja
ebaseaduslik. Riiklik järelevalvemenetlus koormab sellele allutatud isikuid, toob kaasa
märkimisväärse halduskoormuse ja selle käigus võidakse piirata isikute subjektiivseid õigusi.
Varasema menetlusega on tuvastatud, et Eesti Energia, Elektrumi ja Elektrilevi tegevuses
puuduvad ELTS-i rikkumise tunnused. Järelevalvemenetlust nagu ka teisi isikuid koormavaid
ja isikute õigusi piiravaid õiguslikke menetlusi (väärteomenetlust ja kriminaalmenetlust)
alustatakse juhul, kui selleks on olemas ajend ja alus. Järelevalvemenetlus kolmanda isiku
tegevuse hindamiseks ei alga automaatselt peale isikult vastavasisulise taotluse saamist.
Riiklik järelevalvemenetlus erineb tavapärasest haldusmenetlusest ning riiklikule järelevalvele
kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid vaid ulatuses, milles KorS või riiklikku
järelevalvet reguleerivad eriseadused ei näe ette teisiti. Antud juhul taoline ajend puudub. Ka
puuduvad muud alused järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Riigikohtu üldtuntud praktika
kohaselt (nt otsus asjas nr 3-3-1-44-105 , p 15 ning määrus asjas nr 3-3-1-29-136 , p 17)
puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse
meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad
järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka
järelevalvemeetme rakendamiseks. Riigikohus on järgnevalt märkinud, et puudutatud isik
(isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et
järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme
rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema
õigushüve. Vastustaja III on seda teinud. Vastustaja III ei saa sekkuda küsimustesse, mille
osas tal puudub seadusest tulenev pädevus. RHS § 180 alusel on riigihangete valdkonnas
pädevaks asutuseks Rahandusministeerium.
36. Kolmanda isiku Eesti Energia AS põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
AvTS § 5 lg 3 p 1 järgi võrdsustatakse teabevaldajaga ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas
seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, teabe osas, mis puudutab
kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi. AvTS § 28 lg 1 järgi on
teabevaldaja ehk kolmas isik kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud
olemasoleva teabe: andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või
loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta. Halduskohus on
kinnitanud, et nimetatud sätteid ei saa kohaldada isoleeritult teiste AvTS sätete ja seaduse
mõttega. AvTS §-st 1 nähtuvalt on seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud
teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse
õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks
avalike ülesannete täitmise üle. AvTS § 3 lg 1 järgi on avalik teave mis tahes viisil ja mis
tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud
seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega
eelnimetatud sätetest nähtuvalt ei ole avalikuks teabeks mitte igasugune turgu valitsevat
seisundit omava ettevõtja majandustegevust puudutav teave, vaid avalike ülesannete
täitmisega seotud teave, mille vastu on avalikkusel põhjendatud huvi. Avalikke ülesandeid on
kohtupraktikas sisustatud kui vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule
omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avaliku
ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või
lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust,
mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-
õiguslik juriidiline isik. Teenust, mille suhtes eksisteerib avalik huvi või mis teenib üldist
heaolu, tuleb pidada küll avalikuks teenuseks, kuid avalikku teenust ei saa võrdsustada
avaliku ülesandega (vt ka N. Parrest. Segadus mõistetes seoses avaliku võimu ülesannetega.
Juridica, 2014, nr 10, lk 732–739). Universaalteenuse osutamist reguleeris ELTS) § 765 , mille
lg-e 1 kohaselt elektrimüüja võib osutada universaalteenust ja lg-ga 3 kohustati Eesti Energia
AS-i universaalteenust osutama. Tegemist ei ole seaduse alusel riigile, kohalikule
omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesandega, vaid
ELTS § 765 lg-ga 3 anti seaduse alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule kohustus teenust
osutada. See tähendab, et universaalteenuse osutamisel võib olla avalik huvi, kuid see ei
tähenda automaatselt avaliku ülesande täitmist. Seega isegi juhul, kui kolmas isik oli
kaubaturul valitsevas seisundis (mille osas kolmas isik käesolevas menetlusdokumendis
seisukohta ei esita), siis arvestades eelviidatud kohtupraktikat ei tähenda see automaatselt
seda, et ta on kohustatud avaldama AvTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt igasugust teavet oma
majandustegevuse kohta, vaid üksnes avalike ülesannete täitmisega seotud teavet. Juhul, kui
sätte eesmärk oleks avalikustada kõikide turgu valitsevas seisundis olevate ettevõtjate
konkreetse kaubaturu majandustegevust puudutav teave, siis põrkuks see tugevalt turgu
valitsevate ettevõtjate õigusega hoida ärisaladused konfidentsiaalsena. See ei saa olla AvTS §
5 lg 3 p 1 sätte eesmärk. Seega on kolmas isik kokkuvõtvalt seisukohal, et universaalteenuse
osutamine ei olnud avalik ülesanne, seetõttu ei kohaldu sellega seotud teabe avalikustamisele
AvTS regulatsioon. Kolmas isik toob seejuures siiski välja, et isegi, kui kolmas isik on
teabevaldajaks AvTS mõttes, ei tähenda see, et kogu teave, mis temalt nõutakse, on avalik.
Vastavalt AvTS § 28 lg 1 p-le 26 ja § 5 lg 3 p-le 1 oleks kolmas isik teabevaldajana
kohustatud avaldama vaid kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende
muudatusi. Seda on kolmas isik ka teinud, avaldades universaalteenuse müügimarginaali ning
kuutasu suuruse. AvTS § 5 lg 3 p-s 1 nimetatud „teenuse pakkumise tingimuste, hindade ja
nende muudatuste“ hulka ei kuulu kindlasti hinnakujunduse aluseks olevad andmed ehk
kõnealusel juhul Konkurentsiameti otsuses ärisaladusena märgitud teave. Teisisõnu, kolmas
isik on Konkurentsiameti otsuses avalikustanud universaalteenuse müügimarginaali kulu,
kuid selle täpne kujunemine jaotuslike komponentide lõikes on arusaadavalt ärisaladus.
Tegemist on tundliku ettevõttesisese infoga, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada
ettevõtte positsiooni konkurentsiturul ning anda põhjendamatult eeliseid konkureerivatele
teenusepakkujatele. Vastupidine järeldus oleks vastuolus avaliku teabe olemuse ja AvTS
eesmärgiga ning kahjustaks oluliselt vabal turul tegutsevaid ettevõtteid (sh turgu valitsevas
seisundis olevaid ettevõtjaid). Tegemist on kolmanda isiku ärisaladusega, mille
avalikustamiseks puudub õigus
Teabe avalikustamise Konkurentsiameti poolt välistab AvTS § 35 lg 1 p 17, mille kohaselt
kohustab teabevaldajat tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille avalikustamine
võib kahjustada ärisaladust. Ärisaladuse mõiste on defineeritud EKTÄKS § 5 lõikes 2, mille
kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: (i) ei ole kogumis või
üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav (valdkonna
inimeste jaoks) ja; (ii) sellel teabel on kaubanduslik väärtus salajasuse tõttu ja; (iii) seda teavet
seaduslikult valdav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda
salajas. Konkurentsiameti otsuses on ärisaladusena märgitud konkreetsed numbrilised ja
osaliselt sisulised andmed, mis puudutavad kolmanda isiku universaalteenuse
hinnakomponentide ja kulude detailset jaotust (sealhulgas näiteks kasumimarginaal,
bilansikulu ja bilansikulu riskipuhver, krediidiriski kulu, kapitalikulu, Nord Pooli
kauplemistasu, elektri vahendamise kulu jm). Ärisaladusena märgitud teave on EKTÄKS § 5
lg 2 kohaselt ärisaladus, sest see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses üldteada või
kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega
tegelevad (i), teabel on kaubanduslik väärtus isikutele, kes sooviksid tegeleda elektrienergia
osutamise kaubaturul (ii) ning kolmas isik on astunud mõistlikke samme, et hoida teavet
saladuses (iii). Konkurentsiamet on hinnanud järelevalvemenetluses kolmanda isiku esitatud
teabe KonkS § 63 lgs 5 tulenevalt kaitsmist väärivaks ja on ärisaladust sisaldavad
dokumendid vastavalt märgistanud. Kõik Konkurentsiameti otsuses ärisaladusena märgitud ja
otsusest välja jäetud teave mahub oma olemuselt EKTÄKS § 5 lg-s 2 toodud ärisaladuse
mõiste alla ja seetõttu on Konkurentsiamet kohustatud tunnistama kolmanda isiku poolt
ärisaladuseks märgitud teabe asutusesiseseks kasutamiseks ega tohi seda tulenevalt AvTS §
35 lg 1 p-st 17 avalikustada kuni vastava tähtaja möödumiseni. Seega ei saa Konkurentsiamet
avaldada kolmanda isiku poolt ärisaladuseks märgitud teavet, kuna AvTS ei anna selliseks
kohustuseks alust.
KOHTU PÕHJENDUSED
37. Kõigepealt lahendab kohus kaebuse nõuetes kohustada Elektrilevi OÜd ja Elektrum Eesti
OÜd väljastama 17.07.2024 X. Xi poolt esitatud teabenõudes küsitud teavet. Kaebaja küsis
teabenõudes Elektrilevilt kui riigihanke läbiviijalt, millises avalikult mittenähtavas riigihanke
tingimustes leppis Elektrilevi pakkujatega kokku kallimas hinnas ja võrdse kohtlemise
printsiipi eiravas hinnastamises.
Kõigepealt tõusetub küsimus, kas üldteenuse hinda ja selle kujunemist sisalduv teave on
avalik teave ja kas Eletrilevi või Elektrumit on võimalik käsitleda teabevaldajatena, kellel on
kohustus see teave väljastada. Elektrilevi OÜ tõi välja, et avaldas 26.10.2023 riigihangete
registris hanke „Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas üldteenuse ja avatud tarne katkemise
teenuse osutamine“ teate. Hankelepingu sõlmimise eesmärgiks oli Elektrilevi OÜ kui
jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas muu hulgas üldteenuse osutaja leidmine. Kõnealusel
hankel esitas madalaima marginaaliga pakkumuse Elektrum Eesti OÜ, kellega Elektrilevi
sõlmis 12.12.2023 käsunduslepingu üldteenuse ja avatud tarne katkemise teenuse
osutamiseks. AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes
teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või
selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 5 lg 1 p 3
kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik teabevaldajaks üksnes AvTS § 5 lg-s 2 sätestatud
tingimustel. AvTS § 5 lg 2 kohaselt laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule teabevaldaja
kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid,
sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas,
mis puudutab nende ülesannete täitmist. Avalikke ülesandeid on kohtupraktikas sisustatud kui
ülesandeid, mis on ette nähtud vahetult seadusega või seaduse alusel või õigusnormist
tõlgendamise teel tuletatud (vt Riigikohtu 20.11.2019 otsus nr 3-17-2718, p-d 13 ja 14).
Teenust, mille suhtes eksisteerib avalik huvi või mis teenib üldist heaolu, tuleb pidada küll
avalikuks teenuseks, kuid avalikku teenust ei saa võrdsustada avaliku ülesandega. Eeltoodut
arvestades ei ole õige tõlgendada AvTS § 5 lg-t 2 nii laialt, et teabevaldajaks on kõik avalikku
teenust osutavad eraõiguslikud juriidilised isikud. Kaebuse rahuldamine eeldab seega, et
Elektrilevi ja Elektrum täidavad avalikku ülesannet ning teabenõudes taotletud teave
puudutab selle avaliku ülesande täitmist.
ELTS § 761 lg 1 sätestab, et väiketarbijal on õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse
kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema
elektripaigaldis on ühendatud (edaspidi üldteenus). Sama paragrahvi lg 2 sätestab, kui
võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, korraldab ta teenuse
osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke, eelistamata seejuures endaga seotud ettevõtjaid.
Üldteenuse osutamise kohustusele viitab veel ka eelnimetatud paragrahvi lõige 21, mis
sätestab, kui riigihanke teel elektrimüüja leidmine ebaõnnestub, nimetab jaotusvõrguettevõtja
ajutise elektrimüüja selle ajani, mil elektrimüüja leitakse uue riigihanke teel ehk kohustus
üldteenust pakkuda tuleneb otse seadusest. Tegemist on avaliku teenusega, mida
väiketarbijatele pakutakse, kuid mitte tingimata ülesandega, mida on kohustatud täitma riik.
Elektrivarustuse puhul saab avalikuks ülesandeks lugeda elektriga varustamist kui elutähtsa
teenuse osutamist, mis on Kliimaministeeriumi ja seega riigi otsene ülesanne. Ettevõtjate
määratlus, kes nimetatud elutähtsat teenust peavad aitama tagada, on toodud ELST §-s 211,
kuhu alla kuulub Elektrilevi OÜ. Äriregistrist kättesaadava info kohaselt on Elektrilevi OÜ
põhitegevusalaks elektrienergia ülekanne (põhikirja kohaselt jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse
osutamine), millele lisanduvad ka elektri- ja sidevõrkude ehitus, elektritööd, muude
elektriseadmete remont ja hooldus ning enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus.
Elektrilevi OÜ põhitegevusala elektrienergia ülekande ehk jaotusvõrgu kaudu teenuse
osutamine vastab ELTS § 8 toodud võrguettevõtja tegevusala määratlusele ehk Elektrilevi
OÜd saab pidada võrguettevõtjaks. Kokkuvõtvalt on Elektrilevi OÜ avalikuks ülesandeks
võrguteenuse osutamine, kuid mitte otseselt elektrienergia tootmine või müümine, mistõttu
pole üldteenuse osutamine Elektrilevile määratud avalik ülesanne. Kuna tegemist pole avaliku
ülesandega, pole küsitud teabe puhul tegemist avaliku teabega ja üldteenuse hinda puudutavad
küsimused avalik teave AvTS tähenduses. Nimetatut ei väära ka RHS § 1 lg 2, mis sätestab, et
juurdepääs riigihangete andmetele ning nende andmete väljastamine ja avalikustamine toimub
avaliku teabe seaduses sätestatud korras, kui riigihangete seaduses ei ole sätestatud teisiti.
RHS § 1 lg 2 kohaselt tuleb lähtuda AvTS-st otsustamaks, keda ja millistel tingimustel lugeda
teabevaldajaks. Kui eraõiguslik juriidiline isik ei täida taotletud teabe suhtes avalikku
ülesannet, ei ole tegu teabevaldajaga. Pealegi on hankedokumendid riigihangete registrist
kättesaadavad, Elektrilevi on kohtule arusaadavalt vastanud kaebaja 17.07.2024 esitatud
teabenõudele vähemalt kolmel korral (19.07.2024, 26.07.2024 ja 15.08.2024 e-kirja teel) ja
selgitanud veelkord hanke teostamist käesoleva kaebuse menetlemise ajal. Kokkuvõtvalt jätab
kohus rahuldamata kaebuse nõuetes kohustada Elektrilevi OÜd ja Elektrum Eesti OÜd
väljastama 17.07.2024 X. Xi poolt esitatud teabenõudes küsitud teavet.
38. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse nõudes kohustada Konkurentsiametit kaebaja poolt
09.11.2022 esitatud teabenõudele vastama. 10.11.2022 registreeriti Konkurentsiametis
kaebaja 09.11.2022 teabenõue tutvuda Konkurentsiameti ja Eesti Energia AS-i vahelise
kirjavahetusega, mis puudutab universaalteenuse kuutasu suurust ning üldteenuse marginaali
suurust. Konkurentsiamet tõi oma 18.11.2024 vastuses kaebajale universaalteenuse kuutasu ja
teenuse „üldteenus universaalteenuse hinnaga“ marginaali osas välja, et viib nende osas läbi
riiklikku järelevalvemenetlust. 21.12.2023 lõpetas Konkurentsiamet Eesti Energia AS-i suhtes
järelevalvemenetluse. Eesti Energia AS-i tegevus universaalteenuse ja üldteenuse
müügimarginaalide osas on Konkurentsiameti hinnangul seadusega kooskõlas. 04.06.2024
edastas Konkurentsiamet kaebajale ameti järelevalvemenetluse tulemused Eesti Energia AS-i
universaalteenuse ja üldteenuse müügimarginaalide osas ning asjassepuutuva kirjavahetuse,
millest oli eemaldatud ettevõtja ärisaladus.
AvTS § 23 lg 1 p 1 kohaselt keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe
suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele
juurdepääsuõigust. AvTS § 35 lg 1 p 17 kohaselt kohustab teabevaldajat tunnistama
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada
ärisaladust. AvTS § 35 lg-s 1 sätestatud aluste esinemisel ei kohaldu juurdepääsupiirang siiski
vahetult seaduse alusel, vaid AvTS § 34 lg 2 kohaselt tuleb juurdepääsupiirangu kehtestamine
asutuse juhil otsustada (Riigikohtu 10.09.2021 otsus nr 3- 19-2069, p 13). Teabevaldaja ei või
AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel teabenõude täitmisest keelduda, kui asutuse juht pole teabele
juurdepääsupiirangut kehtestanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.09.2021 otsus nr. 3-19-
2069/19, p 15). Lisaks on kohtupraktikas AvTS § 38 lg-le 2 tuginedes leitud, et ka
juurdepääsupiiranguga dokument tuleb teabenõudjale siiski väljastada ulatuses, mis
piiranguga teavet ei sisalda (Riigikohtu 23. 10 2003 otsus nr 3-3-1-57-03, p 20; Riigikohtu 18.
04 2022 otsus asjas nr 3-20-1265, p 28; Tallinna Ringkonnakohtu 28. 01.2022 otsus asjas nr
3-19-2186, p 20). AvTS § 38 lg 4 kohaselt võib asutuse juht otsustada asutuseväliste isikute
juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või
omavalitsusüksuse huve. Seega on tegemist kaalutlusotsusega, mida tuleb igal juhul
põhjendada, olenemata sellest, kas säte selleks eraldi kohustab või mitte. Kohus möönab, et
Konkurentsiameti 04.06.2025 vastuskirjas puuduvad kaalutlused, millest saaks järeldada, et
Konkurentsiamet on tegelikult kaalunud teabenõudes küsitud teabe väljastamist.
Konkurentsiamet tõi vaid välja, et vastuseks teabenõudele edastame järelevalvemenetluse
tulemused Eesti Energia AS-i marginaalide osas, mida kohaldatakse universaalteenuse ja
üldteenuse universaalteenuse hinnaga tarbijatele, ja asjassepuutuva kirjavahetuse, millest on
ärisaladus välja jäetud. Miks, millistel kaalutlustele tuginedes ja kelle otsusega on kaebaja
juurdepääsu nõutud kirjavahetusele piiratud, vastusest ei selgu. Samas on kohtumenetluses
kolmas isik selgitanud, et ärisaladusena on märgitud konkreetsed numbrilised ja osaliselt
sisulised andmed, mis puudutavad kolmanda isiku universaalteenuse hinnakomponentide ja
kulude detailset jaotust (seal hulgas näiteks kasumimarginaal, bilansikulu ja bilansikulu
riskipuhver, krediidiriski kulu, kapitalikulu, Nord Pooli kauplemistasu, elektri vahendamise
kulu jm). Kolmanda isiku seisukohast on tegemist teabega, mis ei ole kogumis või üksikosade
täpses paigutuses üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt
kõnealust laadi teabega tegelevad (i), teabel on kaubanduslik väärtus isikutele, kes sooviksid
tegeleda elektrienergia osutamise kaubaturul (ii) ning kolmas isik on astunud mõistlikke
samme, et hoida teavet saladuses (iii). Kolmas isik on Konkurentsiameti otsuses
avalikustanud universaalteenuse müügimarginaali kulu, kuid selle täpne kujunemine
jaotuslike komponentide lõikes on ärisaladus. Tegemist on tundliku ettevõttesisese infoga,
mille avaldamine võib oluliselt kahjustada ettevõtte positsiooni konkurentsiturul ning anda
põhjendamatult eeliseid konkureerivatele teenusepakkujatele. Kohus nõustub eeltooduga.
Kokkuvõtvalt, kuigi Konkurentsiameti teabenõude täitmisel on tehtud vigu, ei ole teabenõude
korduval läbivaatamisel võimalik Konkurentsiametil väljastada kohtu hinnangul teistsugust
teavet. Lisaks tuleb arvestada, et universaalteenuse osutamine ei olnud avalik ülesanne,
seetõttu ei kohaldu sellega seotud teabe avalikustamisele AvTS regulatsioon, mistõttu oleks
küsitav vastava info avaldamine Konkurentsiameti poolt ka juhul, kui seda poleks märgitud
ärisaladuseks, sest tegemist poleks avaliku teabega nii või teisiti. Nimetatud teabenõudega
seondub sisuliselt ka kaebaja 19.09.2024 Konkurentsiametile esitatud kaebus, milles ei nõustu
kaebaja jätkuvalt üldteenuse osutamisega universaalteenuse hinnaga (ELTS § 763 lg 1l
muutus kehtetuks ELTS-is 01.07.2024 jõustunud muudatustega – seadusest kaotati
universaalteenuse regulatsioon tervikuna), kus kaebaja on soovinud järelevalve algatamist
Eesti Energia AS suhtes ning 14.11.2024 tehtud vaideotsus nr. 7-18/2024-005, millega on
jäetud uus vaidemenetlus algatamata. Eesti Energia AS suhtes viidi läbi järelevalvemenetlus,
mille tulemused on kaebajale teabenõude korras avalikustatud. Kokkuvõtvalt jätab kohus
kaebuse nõuetes kohustada Konkurentsiametit kaebaja poolt 09.11.2022 esitatud teabenõudele
vastama, tühistada 14.11.2024 vaideotsus nr. 7-18/2024-005 ja kohustada Konkurentsiametit
kaebaja 19.09.2024 esitatud kaebust uuesti läbi vaatama rahuldamata.
39. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse nõudes tühistada 14.11.2024 vaideotsus nr 7-18/2024-
006 ja kohustada Konkurentsiametit uuesti läbi vaatama kaebaja 10.07.2024 esitatud kaebus.
10.07.2024 registreeriti Konkurentsiametis kaebaja 08.07.2024 pöördumine seoses Elektrilevi
OÜ läbi viidud riigihankega, mille tulemusel sai Elektrum Eesti OÜ-st üldteenuse pakkuja
Elektrilevi OÜ võrguga ühendatud tarbijatele. Kaebaja palus Rahandusministeeriumil,
Konkurentsiametil ning TTJA-l algatada asjakohane järelevalve ja registreerida kaebaja kiri
kaebusena. 14.11.2024 vaideotsuses nr 7-18/2024-006 selgitas Konkurentsiamet, et
19.07.2024 kirjas kaebajale (antud kiri on edastatud ka Rahandusministeeriumile ja TTJA-le),
et ELTS § 761 lg 2 alusel võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei
müü, korraldab ta teenuse osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke, eelistamata seejuures
sidusettevõtjat. RHS § 180 alusel on riigihangete valdkonnas pädevaks asutuseks
Rahandusministeerium, mistõttu puudub Konkurentsiametil siinkohal sekkumiseks seadusest
tulenev võimalus.
ELTS § 99 lg 1 kohaselt turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus ELTS
või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse
Konkurentsiametile, mille Konkurentsiamet lahendab üldjuhul 30 päevaga. ELTS § 761 lg 2
sätestab, et võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, korraldab
ta teenuse osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke, eelistamata seejuures sidusettevõtjat.
RHS § 180 kohaselt on Rahandusministeeriumi ülesanneteks muu hulgas riiklikku ja
haldusjärelevalve teostamine RHS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle ning viia
läbi väärtegude kohtuvälist menetlust seaduses sätestatud korras ja ulatuses ja nõustada RHS
rakendamise küsimustes. Kohtu hinnangul on Konkurentsiameti pädevuses kaebuse
lahendamisel kontrollida, kas võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta elektrimüügiga
ise ei tegele, kas võrguettevõtja on teostanud riigihanke leidmaks teenuse osutamiseks müüja.
Konkurentsiamet ei kontrolli, kas riigihange, millega teenuse osutamiseks müüja leiti, vastab
riigihangete seaduses toodud nõuetele. RHSi nõuetele vastavuse kontroll on
Rahandusministeeriumil. Antud juhul on hange teostatud, millele viitab ka kaebaja oma
kaebuses. Konkurentsiametil pole kaebuse lahendamisel pädevust kontrollida, kas hange
vastab RHSis toodud nõuetele. Elektrilevi OÜ poolt teostatud hanke vastavuse kontroll RHSis
toodud nõuetele väljub kaebuse eseme piiridest. Konkurentsiamet nii või teisiti hanke
vastavust RHSis toodud nõuetele ei hinda. Riigihanke terminile vastab ka väikehange, ehk
Elektrilevi poolt korraldatud väikehanke vastavuse kontroll kuulub pigem
Rahandusministeeriumi pädevusse.
Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse nõudes tühistada Konkurentsiameti 14.11.2024 vaideotsus
nr. 7-18/2024-006 ja kohustada Konkurentsiametit uuesti läbi vaatama kaebaja 10.07.2024
esitatud kaebus rahuldamata, sest Konkurentsiametil puudub pädevus kontrollida, kas
väikehange vastab RHS nõuetele või mitte
40. Kohus jätab rahuldamata ka kaebuse nõudes tühistada Konkurentsiameti 20.11.2024 otsus
nr. 7-18/2024-007. Kaebaja soovis kaebuses, et Konkurentsiamet teeks Elektrumile
ettekirjutuse, millega amet kohustaks ettevõtjat: 1) lõpetama arvetega manipuleerimine, 2)
lõpetama võrguühenduse katkestuste hoiatuste edastamine ja 3) vastama kaebaja
pöördumistele. Konkurentsiamet selgitas, et teeb KorS § 28 lg 1 alusel turuosalistele ja
teistele isikutele ELTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste
rikkumise korral, samuti muudel ELTS-s ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi
rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks
või muude toimingute tegemiseks. Konkurentsiamet on tuvastanud, et Elektrum ei ole
rikkunud kaebaja õigusi talle võrguühenduste katkestamiste hoiatuste edastamisega, mistõttu
puudub ametil KorS § 28 lg-st 1 tulenevalt ettekirjutuse tegemiseks võimalus ja alus. Samuti,
kuna võrguühenduse katkestust ei toimu kuni juunikuu arvet puudutavas vaidluses asjaolude
selgumiseni ja lahendamiseni, puudub ametil KorS § 28 lg-st 1 tulenevalt Elektrilevile
ettekirjutuse tegemiseks võimalus ja alus. Ka ei ole ameti pädevuses lahendada kaebusi
asjades, mida ei reguleeri ELTS või teostada järelevalvet tarbijale esitatud elektrimüügi arvete
üle (arvetega manipuleerimine) ja kaebaja pöördumistele vastamise osas. Sellest tulenevalt
puudub ametil ka KorS § 28 lg-st 1 tulenevalt ettekirjutuse tegemiseks võimalus. Kohus
nõustub Konkurentsiameti põhjendustega ja jätab kaebuse ka selles nõudes rahuldamata.
41. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd
kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda
kanda. Vastustajad ega kolmas isik ei ole menetluskulu sisaldavaid dokumente esitanud.
Seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Laidvee
kohtunik