3-24-3120/41 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3120

Haldusasi

X. Xi kaebus Elektrilevi OÜ, Elektrum Eesti OÜ ja

Konkurentsiameti

teabenõuetes

küsitud

info

väljastamisele kohustamiseks, Konkurentsiameti otsuse

ja vaideotsuste tühistamiseks ja Konkurentsiameti

kaebuste läbivaatamistele ja otsuste tegemisele

kohustamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja I – Elektrilevi OÜ

Vastustaja II – Elektrum Eesti OÜ

Vastustaja III – Konkurentsiamet

Kolmas isik – Eesti Energia AS

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.11.2025 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.11.2022 registreeriti Konkurentsiametis X. Xi (edaspidi ka kaebaja) 09.11.2022

teabenõue tutvuda Konkurentsiameti ja Eesti Energia AS-i (edaspidi Eesti Energia) vahelise

kirjavahetusega, mis puudutab universaalteenuse kuutasu suurust ning üldteenuse marginaali

suurust.

2. 18.11.2022 vastuses tõi Konkurentsiamet kaebajale universaalteenuse kuutasu ja teenuse

„üldteenus universaalteenuse hinnaga“ marginaali kohta välja, et viib nende kohta läbi

riiklikku järelevalvemenetlust. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 2 alusel on

teabevaldaja kohustatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistama riikliku

järelevalvemenetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni.

3. 18.05.2023 edastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)

Konkurentsiametile vastamiseks kaebaja 15.05.2023 e-kirja, mis puudutas (kokkuvõtvalt)

üldteenuse osutamist universaalteenuse hinnaga ja sellest loobumist ning Konkurentsiameti

järelevalvemenetluse materjalidega tutvumist.

4. 19.05.2023 vastuses X. Xile märkis Konkurentsiamet sarnaselt 18.11.2022 vastuses

tooduga (kokkuvõtvalt), et AvTS § 35 lg 1 p 2 alusel on teabevaldaja kohustatud

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistama riikliku järelevalvemenetluse

käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Lisaks selgitas amet

elektrituruseaduses (ELTS-s) sätestatud üldteenuse hinnastamist puudutavaid aluseid.

5. 21.12.2023 lõpetas Konkurentsiamet Eesti Energia suhtes järelevalvemenetluse, kuna

leidis, et Eesti Energia tegevus universaalteenuse ja üldteenuse müügimarginaalide osas on

seadusega kooskõlas.

6. 22.12.2023 teavitas Konkurentsiamet kaebajat järelevalvemenetluse tulemustest ning Eesti

Energia ärisaladuse märkimisest

7. 04.06.2024 edastas Konkurentsiamet kaebajale ameti järelevalvemenetluse tulemused Eesti

Energia universaalteenuse ja üldteenuse müügimarginaalide osas ning asjassepuutuva

kirjavahetuse, millest on eemaldatud ettevõtja ärisaladus.

8. 05.07.2024 registreeriti Andmekaitse Inspektsioonis (edaspidi AKI) kaebaja vaie, mille

kohaselt ta ei olnud rahul tema 09.11.2022 teabenõude täitmise aja ja viisiga, ning mille AKI

jättis 28.08.2024 vaideotsusega rahuldamata.

9. 10.07.2024 registreeriti Konkurentsiametis kaebaja 08.07.2024 pöördumine seoses

Elektrilevi OÜ (edaspidi ka Elektrilevi) läbi viidud riigihankega, mille tulemusel sai Elektrum

Eesti OÜ-st (edaspidi ka Elektrum) üldteenuse pakkuja Elektrilevi võrguga ühendatud

tarbijatele. Kaebaja palus Rahandusministeeriumil, Konkurentsiametil ning TTJA-l algatada

asjakohane järelevalve ja registreerida kaebaja kiri kaebusena. ELTS sätestab

järelevalveorganite koostöö järelevalve läbiviimisel. Ühtlasi palus kaebaja

Rahandusministeeriumil ja Konkurentsiametil kooskõlastada, kes on ELTS-s sätestatud

riigihanke esmane kontrollija ning informeerida tulemusest ka kaebajat.

10. 11.07.2024 ja 17.07.2024 registreeriti Konkurentsiametis kaebaja pöördumised, mis

puudutavad lisaks riigihankele ka Elektrumi poolset üldteenuse hinnastamist.

11. 19.07.2024 vastas Konkurentsiamet kaebajale, et riigihangete seaduse (RHS) § 180 alusel

on riigihangete valdkonnas pädevaks asutuseks Rahandusministeerium ning ametil puudub

siinkohal sekkumiseks seadusest tulenev võimalus (antud vastus on edastatud nii kaebajale

kui ka Rahandusministeeriumile ja TTJA-le). Lisaks teavitas amet kaebajat, et vastab talle

Elektrumi poolt osutatava üldteenuse hinnastamise osas eraldi.

12. 16.09.2024, olles üldteenuse hinnakujunduse osas Elektrumiga eraldi suhelnud, vastas

Konkurentsiamet kaebajale, et Elektrumi üldteenuse hinnakujundus kodutarbijatele ja

äritarbijatele on seadusega kooskõlas.

13. 20.09.2024 Konkurentsiametis registreeritud kaebaja 19.09.2024 pöördumisest (edastatud

Elektrumile, koopia mh Konkurentsiametile) nähtuvalt ei nõustu kaebaja jätkuvalt üldteenuse

osutamisega universaalteenuse hinnaga, mistõttu kavandab ta 19.09.2024 pöördumise

kohaselt Konkurentsiametile vaide esitamist.

14. 14.10.2024 registreeriti Konkurentsiametis kaebaja 11.10.2024 edastatud pöördumised,

milles kaebaja soovib lugeda tema 19.09.2024 pöördumises märgitud arve manipulatsioon

kaebuseks.

15.

21.10.2024 registreeriti Konkurentsiametis kaebaja 18.10.2024 vaie, mille

Konkurentsiamet jättis rahuldamata 14.11.2024 vaideotsusega nr 7-18/2024-005 (edaspidi

Vaideotsus I) ja 14.11.2024 vaideotsusega nr 7-18/2024-006 (edaspidi Vaideotsus II).

16. 11.11.2024 täpsustas kaebaja telefoni teel Konkurentsiametile kaebuse nõuet, et soovib

ettekirjutuse tegemist Elektrumile.

17. 11.11.2024 registreeriti Konkurentsiametis kaebaja pöördumine Konkurentsiameti ja

Elektrumi poole, milles kaebaja täiendab kaebuse nõuet, et soovib ameti poolt ettekirjutuse

tegemist Elektrilevile.

18. Tallinna Halduskohtus registreeriti 14.11.2024 X. Xi kaebus. Kaebuse kohaselt soovis

kaebaja tuvastada faktilise asjaoluna, et Rahandusministeeriumi vastus Andmekaitse

Inspektsioonile (AKI) sisaldab valesid faktiväiteid, mis on viinud AKI valedele järeldustele,

tuvastada, et Eesti Energia on energiaturul valitsevas seisundis olev äriühing, kelle

hinnakujundus on AvTS § 28 lg 1 p 26 kohaselt avalik info, tuvastada, et üldteenuse hind

energiaturul peab vastama võrdse kohtlemise põhimõttele ja olema direktiivi 2019/944 art 27

kohaselt mittediskrimineeriv, tühistada AKI vaideotsused ja jätta kohaldamata mistahes

õigusakt või säte, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-de 14 ja 15 mõttega.

19. X. X esitas 16.12.2024 kaebusele täienduse. Kaebuse täiendus seondub Konkurentsiameti

vaideotsuste 14.11.2024 nr 7-18/2024-005 ja 14.11.2024 nr 7-18/2024-006 tühistamisega.

20. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 19.12.2024 antud määrusega käiguta. Kaebajal tuli

puuduste kõrvaldamiseks täpsustada esitatud nõudeid ja tasuda riigilõiv. Kaebaja tasus

riigilõivu ja esitas täpsustused.

21. Kaebaja esitas täpsustused 06.01.2025. Täpsustuste kohaselt soovib kaebaja tuvastada

faktilise asjaoluna, et Rahandusministeeriumi vastus AKI-le sisaldab valesid faktiväiteid, mis

on viinud AKI valedele järeldustele, tuvastada, et Eesti Energia on energiaturul valitsevas

seisundis olev äriühing, kelle hinnakujundus on AvTS § 28 p 26 kohaselt avalik info,

tuvastada, et üldteenuse hind energiaturul peab vastama võrdse kohtlemise põhimõttele ja

olema direktiivi 2019/944 art 27 kohaselt mittediskrimineeriv, tühistada AKI 28.08.24 ja

20.10.24 otsused ning kohustada teabevaldajaid avaldama küsitud teave ilma põhjendamatute

viiteta ärisaladusele, tuvastada, et Konkurentsiamet on oma vaideotsustes varjanud kaebaja

kaebuste mittelahendamist ning tuginenud oma varasematele seisukohtadele, kohustada

Konkurentsiametit tegema Konkurentsiametile esitatud kaebuste osas otsused lähtudes

seaduse väljakuulutatud versioonist, tühistada Konkurentsiameti 20.11.24 otsus ja kohustada

teda lahendama taotlused vajadusel koostöös TTJA-ga, anda elektroonilise side seaduse(ESS)

§ 98 lõikega 6 analoogiline tõlgendus elektrituruseaduse (ELTS) §-le 90 arve vaidlustamise

juhtumil või kohustada seda tegema Konkurentsiametit ja jätta kohaldamata mistahes õigusakt

või säte, mis on vastuolus PS §-de 14 ja 15 mõttega ning viiks käesolevas asjas ebaõige

lahendini.

22. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse teistkordselt käiguta. Muu hulgas tuli kaebajal

kohtule esitada AKI vaideotsuse nr 2.1.- 3/24/745- 1774 aluseks oleva Konkurentsiametile

09.11.2022 esitatud teabenõue ja sellele 04.06.2024 esitatud vastus ning esitada 18.10.2024

Konkurentsiametile esitatud vaided, mille alusel tegi Konkurentsiamet 14.11.2024

vaideotsused nr 7- 18/2024-005 ja 7- 18/2024-006.

23. Kaebaja esitas 06.02.2025nõutud dokumendid ja veel mitmeid teisi dokumente.

24. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 18.02.2025 antud määrusega menetlusse nõuetes

kohustada Elektrilevi OÜ-d (edaspidi ka vastustaja I) väljastama 17.07.2024 X. Xi poolt

esitatud teabenõudes küsitud teave, kohustada Elektrum Eesti OÜ-d (edaspidi ka vastustaja II)

esitama 17.07.2024 X. Xi poolt esitatud teabenõudes küsitud teave ja tühistada

Konkurentsiameti (edaspidi ka vastustaja III) 20.11.2024 otsus nr. 7-18/2024-007 ja

14.11.2024 vaideotsused nr. 7-18/2024-005, 7-18/2024-006 ning kohustada

Konkurentsiametit X. Xi poolt 09.11.2022 esitatud teabenõudele vastama ja kohustada

Konkurentsiametit uuesti läbi vaatama X. Xi poolt 10.07.2024 ja 19.09.2024 esitatud

kaebused. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse nõuetes tühistada AKI 28.08.2024 ja

15.10.2024 vaideotsused nr. 2.1.- 3/24/745- 1774 ja 2.1.- 3/24/812- 1961. Kohus tunnistas

vastustajateks Elektrilevi OÜ, Elektrum OÜ ja Konkurentsiameti.

25. Vastustajad vastasid kaebusele ja vaidlesid kaebusele vastu. Konkurentsiamet tegi taotluse

kaasata kolmanda isikuna kaebusesse Eesti Energia AS (edaspidi ka kolmas isik).

26. Tallinna Halduskohus kaasas menetlusse kolmanda isikuna Eesti Energia AS. Kolmas isik

vastas kaebusele 09.05.2025 ja vaidles samuti kaebusele vastu, tuues välja, et kaebajal puudub

õigus tutvuda Eesti Energia AS ärisaladusega.

27. Kaebaja esitas veel mitu taotlust, sealhulgas taotluse kaasata menetlusse kaasatud

haldusorganina Rahandusministeeriumi.

28. Tallinna Halduskohtus otsustas 02.06.2025 antud määrusega jätta Rahandusministeerium

haldusorganina menetlusse kaasamata.

29. Kaebaja esitas veel mitmeid seisukohti ja taotlusi, sealhulgas taotluse nõuda

Konkurentsiametilt välja enne 11.04.2025 koostatud ärisaladuse juhise versioon, mis oli

kättesaadav Konkurentsiameti kodulehel.

30. Konkurentsiamet esitas 30.06.2025 täiendava seisukoha.

31. Tallinna Halduskohus otsustas 01.08.2025 antud määrusega vaadata haldusasi läbi

kirjalikus menetluses ja määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

Konkurentsiamet esitas enne 11.04.2025 koostatud ärisaladuse juhise versiooni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

32. X. Xi põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Kaebaja ei ole saanud Elektrumilt ega Elektrilevilt riigihanke dokumente ega õiguslikke

aluseid, mis lükkaksid ümber riigihangete registris nähtuva hankija vastuse pakkujate

küsimusele hankega määratud elektri hinna kohta (börsihind + hanke objektiks olev

marginaal), mistõttu on Elektrum jätkuvas tegevusetuses vaidlustuse lahendamisel. Kaebaja ei

ole vastust saanud oma kirjalikele pöördumistele, vastuseta on ka kaebaja 2. jaanuari

pöördumine.

Kaebuse põhiesemeks on pärast tehtud täiendusi elektri üldteenuse üle järelevalve puudumine

ning pädevate haldusorganite vastastikku üksteisele osutamine. PS §-s 14 ja haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-s 36 on tagatud õigust heale haldusele. Elektri üldteenuseks nimetatakse

väiketarbija õigust osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva

hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt või viimase poolt riigihankega leitud teenuseosutajalt

(ELTS § 761 ). Võrdse kohtlemise põhimõte saab siin tähendada vaid mittediskrimineervat

hinnakujundust, seejuures ka selle tagamist, et õigusvastaselt kõrgema hinnaga ei sunnitaks

üldteenust kasutanud väiketarbijat loobuma nimetatud õigusest. AKI 28.08.24 menetluse

lõpetamise otsuse vaidlustamisel põhjendas kaebaja AKI-le esitatud vaides ka oma õiguste

rikkumist. AvTS § 46 lg 2 annab täiendava võimaluse pöörduda halduskohtusse teabevaldaja

vastu. Nimetatud sättega ei piirata kuidagi õigust pöörduda halduskohtusse AKI vastu, kui

haldusmenetluse käigus on rikutud menetluse taotleja õigusi. Sekkumistaotluse esitamisel

selgitas kaebaja, et Konkurentsiamet ei ole põhjendanud, mis on teabe kaubanduslik väärtus

salajasuse tõttu. Riigikohus on nimetanud: "Teabe salajasus ja selle kaubanduslik väärtus on

tihedalt seotud. Teabe ärisaladusena käsitamiseks peab esinema objektiivne äriline põhjus

selle salajaseks hoidmiseks. Teisisõnu peaks teave andma mingi konkreetse eelise

konkurentide ees, mis info teatavakssaamisega oma väärtuse kaotaks – selles seisnebki

andmete kaubanduslik väärtus nende salajasuse tõttu. Selleks tuleks kirjeldada vaidlusaluse

teabe ärilist väärtust ettevõtte jaoks ning selle potentsiaalset kasulikkust tema konkurentidele.

Näiteks võib selline väärtus olla teabel mingi toote spetsiifilise koostise või tootmisprotsessi

kohta." AKI otsuses ei nähtu samuti teabe kaubanduslik väärtus, mis annab Eesti Energiale

ärilise eelise. Kuivõrd haldusmenetlus põhjendamata ärisaladuse osas lõpetati väitega, et

menetluse taotleja on saanud lõpetamise otsusest teada teabe salajasuse põhjused, siis palub

kaebaja osundada otsuse punktile, kus eelnimetatud kaubanduslikku väärtust kirjeldatakse. Ka

kaebuses halduskohtule osundas kaebaja, et ei ole saanud AKI-lt vastust oma teabenõudele

või täpsustavale küsimusele konkreetse kaubandusliku väärtuse kohta, millega on rikutud

kaebaja õigusi. Oma vaides AKI 28.08.24 otsusele taotles kaebaja, et AKI teeks ettekirjutuse

Konkurentsiametile saladust nõudva konkreetse kaubandusliku väärtuse avaldamiseks.

Kuivõrd käesolevas asjas on vastustajaks ka Konkurentsiamet, saab kohus kohustada

Konkurentsiametit ise nimetatud kaubanduslikku väärtust avaldama. Samas on ilmselge, et

ärisaladuseks ei saa olla hinnakomponendid „üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud

kulud“ ja „mõistlik ärikasum“, mis juba sõnastuslikult peaksid olema tarbijale läbipaistvad

ning mille avaldamist nõuab otsesõnul ka ELTS § 763 lg 3.

Lubadus, et ka kaebaja 9.11.22 teabenõue täidetakse pärast järelevalvemenetluse lõppu,

kajastub ka väljavõttes Konkurentsiameti 22.12.23 kirjast. Kirjast selgub, et seoses

Konkurentsiameti poolt läbiviidava järelevalvemenetlusega Eesti Energia AS-i marginaalide

osas, mida kohaldatakse universaalteenuse ja üldteenuse universaalteenuse hinnaga

tarbijatele, teavitab Konkurentsiamet, et analüüsi tulemustest selgus, et Eesti Energia AS-i

tegevus universaalteenuse ja üldteenuse müügimarginaalide osas on seadusega kooskõlas.

Konkurentsiamet teavitas, et on pöördunud Eesti Energia AS-i poole järelevalvemenetluse

tulemustest ja asjassepuutuvast kirjavahetusest ärisaladuse eemaldamiseks ning ootas

ettevõtjalt tagasisidet hiljemalt 18.01.2024. Pärast seda väljastatakse kaebajale

järelevalvemenetluse tulemused ja asjassepuutuv kirjavahetus, millest on ärisaladus välja

jäetud. Vaidluste tekkimisel Eesti Energia AS-ga võib küsitud teabe edastamine viibida.

Kaebajale 4. juunil 2024 saadetud järelevalve tulemustes ei nähtu müügimarginaalide

kooskõla seadusega. Vastupidiselt jääb Konkurentsiamet eriarvamusele, ent lõpetas menetluse

väidetava tarbijate „vabatahtliku” loobumisega üldteenusest.

Elektrilevi ja Elektrum on võrdsustatud isikud AvTS § 5 lg 3 ja riigihangete seaduse (RHS) §

1 lg 2 alusel. Elektrilevi on võrguettevõtjana valitsevas seisundis ning Elektrum on

omandanud riigihankel eriõiguse Elektrilevi üldteenuse osutamiseks. RHS § 1 lg 2 näeb ette

riigihangete andmete väljastamist AvTS kohaselt, seega võrdsustab see säte teabevaldajaga

kõik riigihanke korraldajad ja hanke võitjad. Otsustava tähtsusega on kindlaks teha, kas

riigihange üldse toimus. Hanke mittetoimumisel näeb ELTS § 761 lg 22 ette uue viivitamatu

riigihanke korraldamise. Kaebaja on esitanud küll taotluse kohustada teabevaldajaid avaldama

küsitud teave ilma põhjendamatute viideteta ärisaladusele, ent kaebaja pole soovinud saada

teavet nende asjaolude kohta, kus kaubal on põhjendatult väärtus saladuse tõttu Ebaausa

konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS) § 5 lg 2 p 2 alusel ning

avaldamist nõudev seadus ei ole erinormiks EKTÄKSi suhtes.

Kaebaja soovib ka, et kohus veenduks selles, kas ELTS § 761 lg 2 kohane riigihange üldse

toimus ning kas Elektrilevi on seetõttu RHS § 1 lg 2 kohane teabeandja. Elektrilevi on ise

esitanud registrisse valed andmed ja eksitas nende valeandmetega oma vastuses kohut, et

toimus vaid väikehange. Kui kohus peaks jõudma seisukohale, et riigihange ei vastanud RHS

reeglitele, tuleks kohtul kohustada Konkurentsiametit tegema Elektrilevile viivitamatu

ettekirjutuse viivitamatuks riigihanke korraldamiseks ELTS § 761 lg 22 kohaselt.

Konkurentsiamet väidab, et olukorras, kus tal puudub seadusest tulenev võimalus riigihanke

osas ettekirjutuse tegemiseks, puudub tal võimalus järelevalve algatamiseks. Selline väide on

eksitav. Konkurentsiameti pädevuses on ELTS § 93 lg 6 p 11 alusel järelevalve üldteenuse

hinna üle. Kui mingi hinnakomponendi määrab riigihange, annab ELTS § 93 lg 2 teine lause

Konkurentsiametile võimaluse teha selles järelevalves koostööd teise järelevalveasutusega,

konkreetsel juhul Rahandusministeeriumiga. Nimetatud koostööd on kaebaja

Konkurentsiametil oma kaebuses palunudki teha. Konkurentsiamet on teadlik, et

Rahandusministeerium eitab riigihanke toimumist RHS-i alusel. Kuigi kaebaja on

Konkurentsiametiga nõus selles, et ELTS sätestab RHS-i kohase riigihanke toimumise, on

Rahandusministeerium seda eitanud. Kaebaja kaebuse põhiesemeks on pärast tehtud täiendusi

elektri üldteenuse üle järelevalve puudumine ning pädevate haldusorganite vastastikku

üksteisele osutamine, millega on oluliselt rikutud PS §-s 14 nimetatud haldusorganite

kohustust isikute õigusi kaitsta. Kaebaja on veendunud, et seadus näeb ette RHS kohast

riigihanget, ent kuna Rahandusministeerium ja ka TTJA on selle kahtluse alla seadnud, soovib

kaebaja, et kohus veenduks selles, kas ELTS § 761 lg 2 kohane riigihange üldse toimus ning

kas Elektrilevi on seetõttu RHS § 1 lg 2 kohane teabeandja. Elektrilevi on ise esitanud

registrisse valed andmed ja eksitas nende valeandmetega oma vastuses kohut, et toimus vaid

väikehange. Kui kohus peaks jõudma seisukohale, et riigihange ei vastanud RHS reeglitele,

tuleks kohtul kohustada Konkurentsiametit tegema Elektrilevile viivitamatu ettekirjutuse

viivitamatuks riigihanke korraldamiseks ELTS § 761 lg 22 kohaselt.

33. Elektrilevi OÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised

Kaebaja on oma 17.07.2024 esitatud teabenõudes soovinud Elektrilevi OÜlt (vastustaja I) kui

riigihanke läbiviijalt teada, millises avalikult mittenähtavas riigihanke tingimustes leppis

Vastustaja I pakkujatega kokku kallimas hinnas ja võrdse kohtlemise printsiipi eiravas

hinnastamises.

Vastustaja I on kaebajale 17.07.2024 nõutud teavet ka varasemalt, s.o 19.07.2024, 26.07.2024

ja 15.08.2024 e-kirja teel avaldanud, sealhulgas ka AKI kaudu 04.09.2024 ja 20.09.2024..

Vastavalt ELTS § 761 lg-le 2 korraldab võrguettevõtja juhul, kui ta ise elektrienergiat ei müü,

teenuse osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke. ELTS § 16 lg 2 sätestab, et

jaotusvõrguettevõtja, kelle võrguga ühendatud tarbijate arv on suurem kui 100 000, ei või

elektrienergiat toota ega müüa. Kuna vastustaja I võrguga ühendatud tarbijate arv on suurem

kui 100 000, siis ei tohi vastustaja I ise elektrienergiat müüa ning kohustub üldteenuse osutaja

leidmiseks korraldama riigihanke. Nii avaldaski vastustaja I 26.10.2023 riigihangete registris

hanke „Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas üldteenuse ja avatud tarne katkemise teenuse

osutamine“ teate. Hankelepingu sõlmimise eesmärgiks oli vastustaja I kui

jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas muu hulgas üldteenuse osutaja leidmine. Üldteenust

osutatakse elektrituruseaduse alusel nendele elektrienergia tarbijatele, kes ei ole ühegi

elektrimüüjaga elektrienergia ostuks lepingut sõlminud. ELTS § 1101 lg 1 sätestab, et kui

väiketarbija ei ole sõlminud 2013. aasta 1. jaanuariks elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga,

osutatakse sellest kuupäevast alates talle üldteenust. ELTS § 12 lg 13 kohaselt on väiketarbija

kodutarbija, korteriühistu, hooneühistu ja see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga

ühendatud madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu. Hankemenetluses oli

hindamiskriteeriumiks 100% marginaal ehk edukaks pakkumuseks sai hanke tingimuste

kohaselt tunnistada kõige madalama marginaaliga pakkumuse. Hanke alusdokumentide hulka

kuulunud pakkumuse maksumuse vormil kohustus pakkuja märkima marginaali ühe MWh

kohta. Kõnealusel hankel esitas madalaima marginaaliga pakkumuse Elektrum Eesti OÜ

(edaspidi vastustaja II), kellega vastustaja I sõlmis 12.12.2023 käsunduslepingu üldteenuse ja

avatud tarne katkemise teenuse osutamiseks. Käsundusleping sõlmiti poolte vahel

hankemenetluses esitatud vormil pakkumuses esitatud marginaaliga. Lihtsustatult öeldes

müüb vastustaja II elektrienergiat vastustaja I klientidele, kes ei ole ühegi elektrimüüjaga

elektrilepingut sõlminud. Hankeid korraldades tegutseb vastustaja I RHS alusel

võrgustikusektori hankijana. RHS § 5 lõike 3 punkti 2 kohaselt on võrgustikusektori hankija

tegutsemisel võrgustikusektoris isik, kellele on õigusakti, haldusakti või halduslepinguga

antud eri- või ainuõigus tegutseda võrgustikusektoris, mille tulemusel on selles valdkonnas

tegutsemine teistel isikutel oluliselt piiratud. Tulenevalt RHS § 14 lg 1 punktist 2 kohustub

võrgustikusektori hankija korraldama teenuste hankimiseks lihthankemenetluse alates 60 000

eurost ning tulenevalt RHS § 15 lõikest 9 riigihanke alates riigihanke rahvusvahelisest

piirmäärast. Hanke viitenumbriga 269744 teate punkti 2.1.3 kohaselt on hankelepingu

eeldatav maksumus 0 eurot. Hanke tulemusena sõlmitud lepingu alusel vastustaja II

vastustajale I tasu ei maksa, tasu on üldteenuse osutajal õigus nõuda isikult, kellele teenust

osutatakse. Hankelepingu kohaselt on üldteenuse osutajal õigus ja kohustus esitada teenuse

osutamisel teenuse tarbijale arved ja nõuda nende tasumist vastavalt käsundisaaja poolt hankel

esitatud edukas pakkumuses esitatud tasule. Kõik üldteenuse kasutajad maksavad üldteenuse

eest ühe hinnakirja alusel ehk ühetaolise hinnakujunduse alusel ning üldteenuse klientide

suhtes ei kohaldata mittediskrimineerivaid tingimusi. ELTS § 763 lg 1 järgi arvutab üldteenuse

osutaja üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selles kuus üldteenuse

korras müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste

elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel. Arvutatavale hinnale lisatakse

üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum (marginaal).

Kokkuvõttes kujuneb üldteenuse hind elektri börsihinnast ja elektrimüüja marginaalist.

ELTS § 44 lg 41 sätestab, et kui turuosalise avatud tarne leping on katkenud, loetakse tema

avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema

elektripaigaldis ühendatud. Avatud tarne katkemise korral osutab võrguettevõtja teenust ise.

Kui võrguettevõtja elektrienergiat ise ei müü, korraldab ta riigihanke, et leida teenuse

osutamiseks müüja, eelistamata seejuures sidusettevõtjat. Kuivõrd kaebaja tarbib üldteenust,

siis ei ole avatud tarne katkemise teenust asjakohane põhjalikumalt käsitada. Vastustaja I

tunnistas üldteenuse osutaja leidmiseks korraldatud hankel edukaks elektrimüüja pakkumuse,

mis sisaldas kõige soodsamat üldteenuse hinnamarginaali ehk üldteenuse tasu osa, mis

lisatakse elektri börsihinnale. Kuivõrd börsihinnad ja lisanduvad kulud on ajas muutuvad, siis

on seda ka üldteenuse hind. Vastavalt üldteenuse osutajaga sõlmitud käsunduslepingu punktile

9.2. võib käsundisaaja teha käsundiandjale mõjuval põhjusel ettepaneku käsundisaaja poolt

hankel esitatud edukas pakkumuses esitatud tasu muutmiseks vähemalt kolm kuud enne

muudatuse plaanitavat jõustumist. Kui pooled ei saavuta nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet

fikseeritud tasu muutmiseks, jääb kehtima varem kokkulepitud tasu ja käsundisaajal on õigus

leping üles öelda, järgides lepingu punktis 9.3. nimetatud etteteatamisaega.

Muudatusettepaneku läbirääkimistesse kaasatakse vastavalt vajadusele ka Konkurentsiamet,

kes teostab ELTS § 93 lg 6 punktide 9 ja 11 raames järelevalvet üldteenuse ja avatud tarne

katkemise teenuse hinna üle. Kuigi vastustaja I ja vastustaja II võivad põhjendatud juhul

üldteenuse hinnamarginaali muuta, siis vastustaja II poolt üldteenuse osutamise algushetkest

kuni praeguseni ei ole üldteenuse hinnamarginaali muudetud, mis tähendab, et üldteenuse

kasutajate suhtes kohaldatakse hankes esitatud pakkumuses sisaldavat marginaali, millele

lisandub elektri börsihind.

Lisaks märgib vastustaja I, et kõnealune hange ei ole korraldatud ei riigihanke ega

lihthankena, vaid väikehankena, mis nähtub ka riigihangete registri avalikest andmetest

(veebilehe vasakus ülanurgas). Väikehanke korraldamisel ei kohustu võrgustiku sektori

hankija järgima riigihangete seaduses sätestatud korda. Täpsemini, RHS-s sätestatud korda

kohustub võrgustikusektori hankija järgima RHS § 5 lõike 1, § 14 lg 1 punkti 2 ja § 15 lõigete

8 ja 9 alusel teenuse hangete korral üksnes juhul, kui teenuse maksumus algab 60 000 eurost.

Kuivõrd tegemist ei ole riigihanke ega ka lihthankega, ei kohaldu kõnealuse hanke

läbiviimisele ka RHS. Muu hulgas ei kohaldu käesoleval juhul RHS pakkumuse

konfidentsiaalsust puudutavad sätted. AvTS § 5 lg 3 punkti 1 kohaselt võrdsustatakse

teabevaldajaga ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või

loomulikku monopoli. Sellise ettevõtja kirjeldusele vastab ka vastustaja I ning selline

ettevõtja on AvTS § 5 lg 3 punkti 1 kohaselt teabevaldaja üksnes teabe osas, mis puudutab

kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi. Eeltoodust tulenevalt

kohustub vastustaja I avaldama tema poolt osutatavate võrguteenuste tingimused, hinnad ja

nende muudatused. Eelnimetatut on vastustaja I oma avalikult kättesaadaval veebilehel ka

teinud. Ka on vastustaja I teinud õigusaktide ja lepinguga lubatu piires teatavaks

informatsiooni üldteenuse osutamiseks korraldatud riigihanke ja hanke alusdokumentide

kohta. Käesoleval juhul on aga küsimus üldteenuse hinnas ja tingimustes. Vastustaja I ei osuta

üldteenust, mistõttu puudub tal avaliku teabe seaduse alusel ka kohustus vastava teenuse

pakkumise tingimusi ja hindu teabenõude esitajale avaldada. Kõnealusel juhul osutab

üldteenust vastustaja II, kelle poole on vastustaja I kaebajal palunud ka korduvalt pöörduda.

Üldteenuse hinna arvutab üldteenuse osutaja, mitte võrguettevõtja. Samuti peab vastustaja I

vajalikuks selgitada, et kaebaja ei ole kohustatud elektrienergiat üldteenuse hinnaga tarbima,

vaid tal on võimalik elektrileping sõlmida vabalt valitud elektrimüüja juures.

34. Elektrum Eesti OÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised

ELTS §763 lg 3 näeb ette hinna avaldamist "koos selle aluseks olevate andmete ja

arvutuskäiguga". Nii kaebaja varasemast kommunikatsioonist kui tema 16.12.2024 kaebuse

täienduse punktist 11 ilmneb kaebaja soov kontrollida üldteenuse hinna arvutamise

korrektsust, mille tagaks elektrienergia tunnipõhiste koguste avaldamine müüja poolt.

Kaebuse täienduse lisana 16 on esitatud ka vastav arvutus 2022 septembrikuu üldteenuse

hinna kohta. Vastustaja II juhib siinkohal tähelepanu, et ka tunnipõhised kogused on

koondandmed. Nii on lisass 16 oleva tabeli veerus "E" märgitud iga 720 tunni kogused kõigi

üldteenust kasutavate mõõtepunkide koguste liitmise tulemus. Väljalt "B6" nähtuvalt oli tol

hetkel selliseid mõõtepunkte 99271. Konkreetses mõõtepunktis tarbitud elektrienergia kogust

ei ole võimalik õiguspäraselt avaldada. Samuti ei oleks see andmete mahtu arvestades

tehniliselt mõistlikult teostatav. Kokkuvõtvalt soovib vastustaja II selgitada, et ELTS §763 lg

3 nõuet ei saa käsitleda absoluutsena, ehk kõigi alusandmete avalikustamiseks kohustavana.

Paratamatult jääb mitteavalikustatavaks osa üldteenuse hinna kujunemise alustest, sh kulude

ja ärikasumi osa hinnast ning üksikutes mõõtepunkides mõõdetud elektrienergia kogused.

Vastustaja II osundab, et ühtsema turupraktika huvides kavandab ta siiski üldteenuse hinna

põhjalikumat, koondatud tunnitarbimisi sisaldava teabe avaldamist oma veebilehel.

17.07.2024 esitatud teabenõude osas pole arusaadav, millist teavet kaebaja vastustajalt II

ootab.

35. Konkurentsiameti põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Pärast kaebaja 09.11.2022 teabenõuet (registreeritud Konkurentsiametis 10.11.2022) tutvuda

Konkurentsiameti (edaspidi ka vastustaja III) ja Eesti Energia vahelise kirjavahetusega, mis

puudutab universaalteenuse kuutasu suurust ning üldteenuse marginaali suurust, teavitas amet

kaebajat 18.11.2022 vastuses, et viib universaalteenuse kuutasu ja teenuse „üldteenus

universaalteenuse hinnaga“ marginaali kohta läbi riiklikku järelevalvemenetlust. Vastustaja

on seisukohal, et ei ole Vaideotsuses I esitanud valeväiteid. Kaebaja taotles ametilt

järelevalvemenetluse läbiviimist ning talle anti järelevalvemenetluse tulemustest teada

22.12.2023. Sama kirjaga teavitati kaebajat, et asjassepuutuv dokumentatsioon edastatakse

kaebajale pärast ärisaladuse väljavõtmist (Konkurentsiameti ja Eesti Energia vaheline

ettevõtja ärisaladust puudutav kirjavahetus kestis 21.12.2023- 02.05.2024). Nimetatud teave

esitati kaebajale 04.06.2024. Sellega on amet kaebaja taotlused täitnud. Seoses kaebaja

märkusega, et AvTS § 28 lg 1 p 26 kohaselt Eesti Energia hinnakujundus on avalik

informatsioon, märgib vastustaja, et kaebaja viide AvTS § 28 lg 1 p-le 26 ei ole asjakohane.

AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel on teabevaldaja kohustatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks tunnistama teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Ärisaladuseks

võivad olla ka hinnakujundust puudutavad teatud andmed, mida tuleb aga igakord analüüsida

eraldi. Õigus ärisaladuse kaitsele on ka monopoolset seisundit omaval ettevõtjal ning seda ka

juhul, kui tegemist on riigile kuuluva ettevõtjaga (nt Tallinna Halduskohtu 31.10.2017 otsuse

nr 3-15-29451 punktid 46-48) ning erisusi ei sea siin ka EKTÄKS. Konkurentsiamet on

menetluse läbiviimisel sellega arvestanud ning õigusest ärisaladuse kaitsele on teadaolevalt

lähtunud ka Eesti Energia.

Konkurentsiamet on üritanud Vaideotsuses II kaebuse esitamise fakti varjata, on eksitav ja

põhjendamata. Konkurentsiamet on Vaideotsuse II punktis 3.1 kaebajale selgitanud, et ametil

puudub seadusest tulenev võimalus anda välja kaebaja soovitud haldusakt tema kaebuse, mis

puudutab Elektrilevi poolt üldteenuse osutaja leidmiseks riigihanke läbiviimist, osas. ELTS §

761 lg 2 alusel võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü,

korraldab ta teenuse osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke. Konkurentsiamet on

Vaideotsuse I punktis 3.1 (lk 5) kogemata viidanud Tallinna Halduskohtu 31.10.2017 otsuse

nr 3-15-2945 punktile 55. Asjakohased kohtuotsuse punktid on 46-48.

RHS § 180 alusel on riigihangete valdkonnas pädevaks asutuseks Rahandusministeerium,

mistõttu puudub Konkurentsiametil sekkumiseks seadusest tulenev võimalus.

Konkurentsiamet teeb korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel turuosalistele ja teistele

isikutele ELTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise

korral, samuti muudel ELTS-s ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise

lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude

toimingute tegemiseks. Kuna ametil puudub seadusest tulenev võimalus riigihanke osas

ettekirjutuse (haldusakti) tegemiseks, puudub ametil sellest tulenevalt ka võimalus

järelevalvemenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks. Käesoleval juhul puudub vajadus

kohustada võrguettevõtjat korraldama riigihange, kuna hetkel kehtiva ELTS §-i 761 järgi

RHS-i alusel läbiviidud riigihanke võitis Elektrum, kellega Elektrilevi sõlmis lepingu

12.12.2023. Leping kehib kuni 31.05.2027 (avaldatud riigihangete registris viitenumbriga

269744).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 ei ole otsekohalduv õigusakt.

Direktiiv (EL) 2019/944 võeti siseriiklikkusse õigusesse üle ELTS-i ja teiste seaduste

muutmise seadusega (426 SE). Antud seadus on läbinud Riigikogus kolm lugemist ning selle

on välja kuulutanud Vabariigi President 08.03.2022 otsusega nr 75. Kuna Vabariigi Valitsuse

seaduse § 61 lg 1 alusel on energeetika ja seda puudutavate õigusaktide eelnõude koostamine

Kliimaministeeriumi valitsemisalas, piirdub vastustaja siinkohal vaid hinnanguga, et

vastustajale ei ole teada asjaolusid, mis lubaksid arvata, et direktiiv (EL) 2019/944 on

siseriiklikusse õigusesse ebakorrektselt üle võetud.

Vaideotsuse II punktis 3.2 on Konkurentsiamet seisukohal (kokkuvõtvalt), et Eesti Energia ja

Elektrumi üldteenuse hinnakujundus on seadusega kooskõlas. Vastustaja jääb esitatud

seisukoha juurde. Kuni ELTS sisaldas § 763 lg-t 11 , pidid elektriettevõtjad (sh kuni

31.05.2024 Eesti Energia ja ajavahemikus 01.06.2024 kuni 30.06.2024 Elektrum (vt

https://elektrilevi.ee/et/vorguleping/uldteenus) seda täitma (sh üldteenuse tarbijatele arveid

esitama) ning vastustajal ja ka teistel ametiasutustel on absoluutselt võimatu ja välistatud

kohustada ettevõtjaid teisiti käituma. Eesti Energia ja Elektrumi tegevuses puuduvad ELTS-i

rikkumise tunnused. Konkurentsiamet ei saa ka kohustada Elektrumit, kes on hetkel

Elektrilevi teeninduspiirkonnas üldteenuse osutaja, kehtetuks muutunud regulatsiooni alusel.

Elektrumi selgituste kohaselt ettevõtja veebilehel kuvatav hind on kaalutud keskmine

börsihind, millele lisandub müügimarginaal (põhjendatud kulud + mõistlik ärikasum ELTS

mõistes) 7.77 EUR/MWh + käibemaks, nagu Elektrilevi läbi viidud hanke tulemusel sõlmitud

leping ette näeb. Elektrum muutis vastavalt ka oma veebilehel üldteenuse hinnastamise osas

avaldatud informatsiooni. Vastustaja on seisukohal, et Elektrumile ei saa ette heita vastustaja

pöördumise peale tema veebilehel avaldatud informatsiooni täpsustamist.

20.11.2024 otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Lisaks selgitab vastustaja, et ei lepi ELTS-

i järelevalves TTJA-ga kokku. Järelevalvet ELTS-i täitmise üle teevad mõlemad asutused, aga

erinevate aspektide osas. Võrguteenuse osutamise, elektrienergia pakkumise või müümise või

muul viisil turul kättesaadavaks tegemise üle teostab järelevalvet TTJA tarbijakaitseseadusega

sätestatud pädevuse piires (ELTS § 93 lg 4). Konkurentsiamet on oma seadusest tulenevate

ülesannete täitmisel sõltumatu (ELTS § 93 lg 3). Vastustaja III on seisukohal, et ta ei ole

20.11.2024 otsuses kaebaja võlgnevuste kohta valeväiteid esitatud. Elektrum on kaebajale

19.09.2024 saatnud kliendinumbri 7762585365 osas väljalülitamishoiatuse, kuna kaebajal oli

19.09.2024 seisuga võlgnevus tasumata elektriarvete eest kogusummas 194,49 eurot. Selle

tõendamiseks esitas Elektrum Konkurentsiametile 25.10.2024 vastuses ülevaate kaebaja

võlgnevustest ja maksetest. Kaebaja väide, et Elektrumil on õigus esitada väljalülitamistaotlus

vaid võrgutasude maksmata jätmise korral, on üldsõnaline ja põhjendamatu. Elektrumi ja

Elektrilevi vahel on üldteenuse raames sõlmitud „Võrguteenuse arveldusleping üldteenuse ja

avatud tarne katkemise teenuse osutamisel". Vastavalt lepingu tingimustele tasub Elektrum

võrguteenuse arvelduse eest Elektrilevile ettemaksu. Müüja osutab poolte vahel sõlmitud

käsunduslepingu ja arvelduslepingu alusel võrguettevõtjale võrguteenuste arvete esitamise

teenust arvelduslepingu ja selle lisadega kokkulepitud tingimustel ja korras. Müüja esitab

üldteenuse osutamisel ja avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja eest võrguteenuse

arveid kõigile tarbijatele. Tarbija poolse võlgnevuse tekkides esitab Elektrum tellimuse

Elektrilevile võrguühenduse katkestamiseks. Elektrilevi katkestab tellimuse saades tarbija

võrguühenduse. Võrguettevõtja võib olukorras, kus esineb võlgnevus ja asjakohase teate

saatmise järel ei ole võlgnevust likvideeritud, võrguühenduse katkestada (ELTS § 90).

Vaatamata kaebaja võlgnevusele ei ole käesoleval hetkel tema tarbimiskohtades

võrguühendust katkestatud. Katkestust ei toimu kuni juunikuu arvet puudutavas vaidluses

asjaolude selgumiseni ja lahendamiseni. Kuna võrguühendust ei ole katkestatud, on vastustaja

seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud talle võrguühenduste katkestamiste hoiatuste

edastamisega.

KorS § 28 lg 1 alusel teeb Konkurentsiamet turuosalistele ja teistele isikutele ELTS-i, selle

alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti muudel

ELTS-is ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise

tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks.

Kuna vastustaja on tuvastanud, et Eesti Energia, Elektrum ja Elektrilevi ei ole ELTS-is

sätestatud kohustusi rikkunud, puudub vastustajal järelevalvemenetluse algatamiseks ja KorS

§ 28 lg 1 alusel ettekirjutuse tegemiseks võimalus ja alus. Vastustaja jääb seisukohale, et

kergekäeline järelevalvemenetluse algatamine ilma sisulise vajaduseta on põhjendamatu ja

ebaseaduslik. Riiklik järelevalvemenetlus koormab sellele allutatud isikuid, toob kaasa

märkimisväärse halduskoormuse ja selle käigus võidakse piirata isikute subjektiivseid õigusi.

Varasema menetlusega on tuvastatud, et Eesti Energia, Elektrumi ja Elektrilevi tegevuses

puuduvad ELTS-i rikkumise tunnused. Järelevalvemenetlust nagu ka teisi isikuid koormavaid

ja isikute õigusi piiravaid õiguslikke menetlusi (väärteomenetlust ja kriminaalmenetlust)

alustatakse juhul, kui selleks on olemas ajend ja alus. Järelevalvemenetlus kolmanda isiku

tegevuse hindamiseks ei alga automaatselt peale isikult vastavasisulise taotluse saamist.

Riiklik järelevalvemenetlus erineb tavapärasest haldusmenetlusest ning riiklikule järelevalvele

kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid vaid ulatuses, milles KorS või riiklikku

järelevalvet reguleerivad eriseadused ei näe ette teisiti. Antud juhul taoline ajend puudub. Ka

puuduvad muud alused järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Riigikohtu üldtuntud praktika

kohaselt (nt otsus asjas nr 3-3-1-44-105 , p 15 ning määrus asjas nr 3-3-1-29-136 , p 17)

puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse

meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad

järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka

järelevalvemeetme rakendamiseks. Riigikohus on järgnevalt märkinud, et puudutatud isik

(isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et

järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme

rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema

õigushüve. Vastustaja III on seda teinud. Vastustaja III ei saa sekkuda küsimustesse, mille

osas tal puudub seadusest tulenev pädevus. RHS § 180 alusel on riigihangete valdkonnas

pädevaks asutuseks Rahandusministeerium.

36. Kolmanda isiku Eesti Energia AS põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

AvTS § 5 lg 3 p 1 järgi võrdsustatakse teabevaldajaga ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas

seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, teabe osas, mis puudutab

kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi. AvTS § 28 lg 1 järgi on

teabevaldaja ehk kolmas isik kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud

olemasoleva teabe: andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või

loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta. Halduskohus on

kinnitanud, et nimetatud sätteid ei saa kohaldada isoleeritult teiste AvTS sätete ja seaduse

mõttega. AvTS §-st 1 nähtuvalt on seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud

teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse

õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks

avalike ülesannete täitmise üle. AvTS § 3 lg 1 järgi on avalik teave mis tahes viisil ja mis

tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud

seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega

eelnimetatud sätetest nähtuvalt ei ole avalikuks teabeks mitte igasugune turgu valitsevat

seisundit omava ettevõtja majandustegevust puudutav teave, vaid avalike ülesannete

täitmisega seotud teave, mille vastu on avalikkusel põhjendatud huvi. Avalikke ülesandeid on

kohtupraktikas sisustatud kui vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule

omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avaliku

ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või

lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust,

mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-

õiguslik juriidiline isik. Teenust, mille suhtes eksisteerib avalik huvi või mis teenib üldist

heaolu, tuleb pidada küll avalikuks teenuseks, kuid avalikku teenust ei saa võrdsustada

avaliku ülesandega (vt ka N. Parrest. Segadus mõistetes seoses avaliku võimu ülesannetega.

Juridica, 2014, nr 10, lk 732–739). Universaalteenuse osutamist reguleeris ELTS) § 765 , mille

lg-e 1 kohaselt elektrimüüja võib osutada universaalteenust ja lg-ga 3 kohustati Eesti Energia

AS-i universaalteenust osutama. Tegemist ei ole seaduse alusel riigile, kohalikule

omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesandega, vaid

ELTS § 765 lg-ga 3 anti seaduse alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule kohustus teenust

osutada. See tähendab, et universaalteenuse osutamisel võib olla avalik huvi, kuid see ei

tähenda automaatselt avaliku ülesande täitmist. Seega isegi juhul, kui kolmas isik oli

kaubaturul valitsevas seisundis (mille osas kolmas isik käesolevas menetlusdokumendis

seisukohta ei esita), siis arvestades eelviidatud kohtupraktikat ei tähenda see automaatselt

seda, et ta on kohustatud avaldama AvTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt igasugust teavet oma

majandustegevuse kohta, vaid üksnes avalike ülesannete täitmisega seotud teavet. Juhul, kui

sätte eesmärk oleks avalikustada kõikide turgu valitsevas seisundis olevate ettevõtjate

konkreetse kaubaturu majandustegevust puudutav teave, siis põrkuks see tugevalt turgu

valitsevate ettevõtjate õigusega hoida ärisaladused konfidentsiaalsena. See ei saa olla AvTS §

5 lg 3 p 1 sätte eesmärk. Seega on kolmas isik kokkuvõtvalt seisukohal, et universaalteenuse

osutamine ei olnud avalik ülesanne, seetõttu ei kohaldu sellega seotud teabe avalikustamisele

AvTS regulatsioon. Kolmas isik toob seejuures siiski välja, et isegi, kui kolmas isik on

teabevaldajaks AvTS mõttes, ei tähenda see, et kogu teave, mis temalt nõutakse, on avalik.

Vastavalt AvTS § 28 lg 1 p-le 26 ja § 5 lg 3 p-le 1 oleks kolmas isik teabevaldajana

kohustatud avaldama vaid kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende

muudatusi. Seda on kolmas isik ka teinud, avaldades universaalteenuse müügimarginaali ning

kuutasu suuruse. AvTS § 5 lg 3 p-s 1 nimetatud „teenuse pakkumise tingimuste, hindade ja

nende muudatuste“ hulka ei kuulu kindlasti hinnakujunduse aluseks olevad andmed ehk

kõnealusel juhul Konkurentsiameti otsuses ärisaladusena märgitud teave. Teisisõnu, kolmas

isik on Konkurentsiameti otsuses avalikustanud universaalteenuse müügimarginaali kulu,

kuid selle täpne kujunemine jaotuslike komponentide lõikes on arusaadavalt ärisaladus.

Tegemist on tundliku ettevõttesisese infoga, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada

ettevõtte positsiooni konkurentsiturul ning anda põhjendamatult eeliseid konkureerivatele

teenusepakkujatele. Vastupidine järeldus oleks vastuolus avaliku teabe olemuse ja AvTS

eesmärgiga ning kahjustaks oluliselt vabal turul tegutsevaid ettevõtteid (sh turgu valitsevas

seisundis olevaid ettevõtjaid). Tegemist on kolmanda isiku ärisaladusega, mille

avalikustamiseks puudub õigus

Teabe avalikustamise Konkurentsiameti poolt välistab AvTS § 35 lg 1 p 17, mille kohaselt

kohustab teabevaldajat tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mille avalikustamine

võib kahjustada ärisaladust. Ärisaladuse mõiste on defineeritud EKTÄKS § 5 lõikes 2, mille

kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: (i) ei ole kogumis või

üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav (valdkonna

inimeste jaoks) ja; (ii) sellel teabel on kaubanduslik väärtus salajasuse tõttu ja; (iii) seda teavet

seaduslikult valdav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda

salajas. Konkurentsiameti otsuses on ärisaladusena märgitud konkreetsed numbrilised ja

osaliselt sisulised andmed, mis puudutavad kolmanda isiku universaalteenuse

hinnakomponentide ja kulude detailset jaotust (sealhulgas näiteks kasumimarginaal,

bilansikulu ja bilansikulu riskipuhver, krediidiriski kulu, kapitalikulu, Nord Pooli

kauplemistasu, elektri vahendamise kulu jm). Ärisaladusena märgitud teave on EKTÄKS § 5

lg 2 kohaselt ärisaladus, sest see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses üldteada või

kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega

tegelevad (i), teabel on kaubanduslik väärtus isikutele, kes sooviksid tegeleda elektrienergia

osutamise kaubaturul (ii) ning kolmas isik on astunud mõistlikke samme, et hoida teavet

saladuses (iii). Konkurentsiamet on hinnanud järelevalvemenetluses kolmanda isiku esitatud

teabe KonkS § 63 lgs 5 tulenevalt kaitsmist väärivaks ja on ärisaladust sisaldavad

dokumendid vastavalt märgistanud. Kõik Konkurentsiameti otsuses ärisaladusena märgitud ja

otsusest välja jäetud teave mahub oma olemuselt EKTÄKS § 5 lg-s 2 toodud ärisaladuse

mõiste alla ja seetõttu on Konkurentsiamet kohustatud tunnistama kolmanda isiku poolt

ärisaladuseks märgitud teabe asutusesiseseks kasutamiseks ega tohi seda tulenevalt AvTS §

35 lg 1 p-st 17 avalikustada kuni vastava tähtaja möödumiseni. Seega ei saa Konkurentsiamet

avaldada kolmanda isiku poolt ärisaladuseks märgitud teavet, kuna AvTS ei anna selliseks

kohustuseks alust.

KOHTU PÕHJENDUSED

37. Kõigepealt lahendab kohus kaebuse nõuetes kohustada Elektrilevi OÜd ja Elektrum Eesti

OÜd väljastama 17.07.2024 X. Xi poolt esitatud teabenõudes küsitud teavet. Kaebaja küsis

teabenõudes Elektrilevilt kui riigihanke läbiviijalt, millises avalikult mittenähtavas riigihanke

tingimustes leppis Elektrilevi pakkujatega kokku kallimas hinnas ja võrdse kohtlemise

printsiipi eiravas hinnastamises.

Kõigepealt tõusetub küsimus, kas üldteenuse hinda ja selle kujunemist sisalduv teave on

avalik teave ja kas Eletrilevi või Elektrumit on võimalik käsitleda teabevaldajatena, kellel on

kohustus see teave väljastada. Elektrilevi OÜ tõi välja, et avaldas 26.10.2023 riigihangete

registris hanke „Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas üldteenuse ja avatud tarne katkemise

teenuse osutamine“ teate. Hankelepingu sõlmimise eesmärgiks oli Elektrilevi OÜ kui

jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas muu hulgas üldteenuse osutaja leidmine. Kõnealusel

hankel esitas madalaima marginaaliga pakkumuse Elektrum Eesti OÜ, kellega Elektrilevi

sõlmis 12.12.2023 käsunduslepingu üldteenuse ja avatud tarne katkemise teenuse

osutamiseks. AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes

teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või

selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 5 lg 1 p 3

kohaselt on eraõiguslik juriidiline isik teabevaldajaks üksnes AvTS § 5 lg-s 2 sätestatud

tingimustel. AvTS § 5 lg 2 kohaselt laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule teabevaldaja

kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid,

sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas,

mis puudutab nende ülesannete täitmist. Avalikke ülesandeid on kohtupraktikas sisustatud kui

ülesandeid, mis on ette nähtud vahetult seadusega või seaduse alusel või õigusnormist

tõlgendamise teel tuletatud (vt Riigikohtu 20.11.2019 otsus nr 3-17-2718, p-d 13 ja 14).

Teenust, mille suhtes eksisteerib avalik huvi või mis teenib üldist heaolu, tuleb pidada küll

avalikuks teenuseks, kuid avalikku teenust ei saa võrdsustada avaliku ülesandega. Eeltoodut

arvestades ei ole õige tõlgendada AvTS § 5 lg-t 2 nii laialt, et teabevaldajaks on kõik avalikku

teenust osutavad eraõiguslikud juriidilised isikud. Kaebuse rahuldamine eeldab seega, et

Elektrilevi ja Elektrum täidavad avalikku ülesannet ning teabenõudes taotletud teave

puudutab selle avaliku ülesande täitmist.

ELTS § 761 lg 1 sätestab, et väiketarbijal on õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse

kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema

elektripaigaldis on ühendatud (edaspidi üldteenus). Sama paragrahvi lg 2 sätestab, kui

võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, korraldab ta teenuse

osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke, eelistamata seejuures endaga seotud ettevõtjaid.

Üldteenuse osutamise kohustusele viitab veel ka eelnimetatud paragrahvi lõige 21, mis

sätestab, kui riigihanke teel elektrimüüja leidmine ebaõnnestub, nimetab jaotusvõrguettevõtja

ajutise elektrimüüja selle ajani, mil elektrimüüja leitakse uue riigihanke teel ehk kohustus

üldteenust pakkuda tuleneb otse seadusest. Tegemist on avaliku teenusega, mida

väiketarbijatele pakutakse, kuid mitte tingimata ülesandega, mida on kohustatud täitma riik.

Elektrivarustuse puhul saab avalikuks ülesandeks lugeda elektriga varustamist kui elutähtsa

teenuse osutamist, mis on Kliimaministeeriumi ja seega riigi otsene ülesanne. Ettevõtjate

määratlus, kes nimetatud elutähtsat teenust peavad aitama tagada, on toodud ELST §-s 211,

kuhu alla kuulub Elektrilevi OÜ. Äriregistrist kättesaadava info kohaselt on Elektrilevi OÜ

põhitegevusalaks elektrienergia ülekanne (põhikirja kohaselt jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse

osutamine), millele lisanduvad ka elektri- ja sidevõrkude ehitus, elektritööd, muude

elektriseadmete remont ja hooldus ning enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus.

Elektrilevi OÜ põhitegevusala elektrienergia ülekande ehk jaotusvõrgu kaudu teenuse

osutamine vastab ELTS § 8 toodud võrguettevõtja tegevusala määratlusele ehk Elektrilevi

OÜd saab pidada võrguettevõtjaks. Kokkuvõtvalt on Elektrilevi OÜ avalikuks ülesandeks

võrguteenuse osutamine, kuid mitte otseselt elektrienergia tootmine või müümine, mistõttu

pole üldteenuse osutamine Elektrilevile määratud avalik ülesanne. Kuna tegemist pole avaliku

ülesandega, pole küsitud teabe puhul tegemist avaliku teabega ja üldteenuse hinda puudutavad

küsimused avalik teave AvTS tähenduses. Nimetatut ei väära ka RHS § 1 lg 2, mis sätestab, et

juurdepääs riigihangete andmetele ning nende andmete väljastamine ja avalikustamine toimub

avaliku teabe seaduses sätestatud korras, kui riigihangete seaduses ei ole sätestatud teisiti.

RHS § 1 lg 2 kohaselt tuleb lähtuda AvTS-st otsustamaks, keda ja millistel tingimustel lugeda

teabevaldajaks. Kui eraõiguslik juriidiline isik ei täida taotletud teabe suhtes avalikku

ülesannet, ei ole tegu teabevaldajaga. Pealegi on hankedokumendid riigihangete registrist

kättesaadavad, Elektrilevi on kohtule arusaadavalt vastanud kaebaja 17.07.2024 esitatud

teabenõudele vähemalt kolmel korral (19.07.2024, 26.07.2024 ja 15.08.2024 e-kirja teel) ja

selgitanud veelkord hanke teostamist käesoleva kaebuse menetlemise ajal. Kokkuvõtvalt jätab

kohus rahuldamata kaebuse nõuetes kohustada Elektrilevi OÜd ja Elektrum Eesti OÜd

väljastama 17.07.2024 X. Xi poolt esitatud teabenõudes küsitud teavet.

38. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse nõudes kohustada Konkurentsiametit kaebaja poolt

09.11.2022 esitatud teabenõudele vastama. 10.11.2022 registreeriti Konkurentsiametis

kaebaja 09.11.2022 teabenõue tutvuda Konkurentsiameti ja Eesti Energia AS-i vahelise

kirjavahetusega, mis puudutab universaalteenuse kuutasu suurust ning üldteenuse marginaali

suurust. Konkurentsiamet tõi oma 18.11.2024 vastuses kaebajale universaalteenuse kuutasu ja

teenuse „üldteenus universaalteenuse hinnaga“ marginaali osas välja, et viib nende osas läbi

riiklikku järelevalvemenetlust. 21.12.2023 lõpetas Konkurentsiamet Eesti Energia AS-i suhtes

järelevalvemenetluse. Eesti Energia AS-i tegevus universaalteenuse ja üldteenuse

müügimarginaalide osas on Konkurentsiameti hinnangul seadusega kooskõlas. 04.06.2024

edastas Konkurentsiamet kaebajale ameti järelevalvemenetluse tulemused Eesti Energia AS-i

universaalteenuse ja üldteenuse müügimarginaalide osas ning asjassepuutuva kirjavahetuse,

millest oli eemaldatud ettevõtja ärisaladus.

AvTS § 23 lg 1 p 1 kohaselt keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe

suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele

juurdepääsuõigust. AvTS § 35 lg 1 p 17 kohaselt kohustab teabevaldajat tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada

ärisaladust. AvTS § 35 lg-s 1 sätestatud aluste esinemisel ei kohaldu juurdepääsupiirang siiski

vahetult seaduse alusel, vaid AvTS § 34 lg 2 kohaselt tuleb juurdepääsupiirangu kehtestamine

asutuse juhil otsustada (Riigikohtu 10.09.2021 otsus nr 3- 19-2069, p 13). Teabevaldaja ei või

AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel teabenõude täitmisest keelduda, kui asutuse juht pole teabele

juurdepääsupiirangut kehtestanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.09.2021 otsus nr. 3-19-

2069/19, p 15). Lisaks on kohtupraktikas AvTS § 38 lg-le 2 tuginedes leitud, et ka

juurdepääsupiiranguga dokument tuleb teabenõudjale siiski väljastada ulatuses, mis

piiranguga teavet ei sisalda (Riigikohtu 23. 10 2003 otsus nr 3-3-1-57-03, p 20; Riigikohtu 18.

04 2022 otsus asjas nr 3-20-1265, p 28; Tallinna Ringkonnakohtu 28. 01.2022 otsus asjas nr

3-19-2186, p 20). AvTS § 38 lg 4 kohaselt võib asutuse juht otsustada asutuseväliste isikute

juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või

omavalitsusüksuse huve. Seega on tegemist kaalutlusotsusega, mida tuleb igal juhul

põhjendada, olenemata sellest, kas säte selleks eraldi kohustab või mitte. Kohus möönab, et

Konkurentsiameti 04.06.2025 vastuskirjas puuduvad kaalutlused, millest saaks järeldada, et

Konkurentsiamet on tegelikult kaalunud teabenõudes küsitud teabe väljastamist.

Konkurentsiamet tõi vaid välja, et vastuseks teabenõudele edastame järelevalvemenetluse

tulemused Eesti Energia AS-i marginaalide osas, mida kohaldatakse universaalteenuse ja

üldteenuse universaalteenuse hinnaga tarbijatele, ja asjassepuutuva kirjavahetuse, millest on

ärisaladus välja jäetud. Miks, millistel kaalutlustele tuginedes ja kelle otsusega on kaebaja

juurdepääsu nõutud kirjavahetusele piiratud, vastusest ei selgu. Samas on kohtumenetluses

kolmas isik selgitanud, et ärisaladusena on märgitud konkreetsed numbrilised ja osaliselt

sisulised andmed, mis puudutavad kolmanda isiku universaalteenuse hinnakomponentide ja

kulude detailset jaotust (seal hulgas näiteks kasumimarginaal, bilansikulu ja bilansikulu

riskipuhver, krediidiriski kulu, kapitalikulu, Nord Pooli kauplemistasu, elektri vahendamise

kulu jm). Kolmanda isiku seisukohast on tegemist teabega, mis ei ole kogumis või üksikosade

täpses paigutuses üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt

kõnealust laadi teabega tegelevad (i), teabel on kaubanduslik väärtus isikutele, kes sooviksid

tegeleda elektrienergia osutamise kaubaturul (ii) ning kolmas isik on astunud mõistlikke

samme, et hoida teavet saladuses (iii). Kolmas isik on Konkurentsiameti otsuses

avalikustanud universaalteenuse müügimarginaali kulu, kuid selle täpne kujunemine

jaotuslike komponentide lõikes on ärisaladus. Tegemist on tundliku ettevõttesisese infoga,

mille avaldamine võib oluliselt kahjustada ettevõtte positsiooni konkurentsiturul ning anda

põhjendamatult eeliseid konkureerivatele teenusepakkujatele. Kohus nõustub eeltooduga.

Kokkuvõtvalt, kuigi Konkurentsiameti teabenõude täitmisel on tehtud vigu, ei ole teabenõude

korduval läbivaatamisel võimalik Konkurentsiametil väljastada kohtu hinnangul teistsugust

teavet. Lisaks tuleb arvestada, et universaalteenuse osutamine ei olnud avalik ülesanne,

seetõttu ei kohaldu sellega seotud teabe avalikustamisele AvTS regulatsioon, mistõttu oleks

küsitav vastava info avaldamine Konkurentsiameti poolt ka juhul, kui seda poleks märgitud

ärisaladuseks, sest tegemist poleks avaliku teabega nii või teisiti. Nimetatud teabenõudega

seondub sisuliselt ka kaebaja 19.09.2024 Konkurentsiametile esitatud kaebus, milles ei nõustu

kaebaja jätkuvalt üldteenuse osutamisega universaalteenuse hinnaga (ELTS § 763 lg 1l

muutus kehtetuks ELTS-is 01.07.2024 jõustunud muudatustega – seadusest kaotati

universaalteenuse regulatsioon tervikuna), kus kaebaja on soovinud järelevalve algatamist

Eesti Energia AS suhtes ning 14.11.2024 tehtud vaideotsus nr. 7-18/2024-005, millega on

jäetud uus vaidemenetlus algatamata. Eesti Energia AS suhtes viidi läbi järelevalvemenetlus,

mille tulemused on kaebajale teabenõude korras avalikustatud. Kokkuvõtvalt jätab kohus

kaebuse nõuetes kohustada Konkurentsiametit kaebaja poolt 09.11.2022 esitatud teabenõudele

vastama, tühistada 14.11.2024 vaideotsus nr. 7-18/2024-005 ja kohustada Konkurentsiametit

kaebaja 19.09.2024 esitatud kaebust uuesti läbi vaatama rahuldamata.

39. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse nõudes tühistada 14.11.2024 vaideotsus nr 7-18/2024-

006 ja kohustada Konkurentsiametit uuesti läbi vaatama kaebaja 10.07.2024 esitatud kaebus.

10.07.2024 registreeriti Konkurentsiametis kaebaja 08.07.2024 pöördumine seoses Elektrilevi

OÜ läbi viidud riigihankega, mille tulemusel sai Elektrum Eesti OÜ-st üldteenuse pakkuja

Elektrilevi OÜ võrguga ühendatud tarbijatele. Kaebaja palus Rahandusministeeriumil,

Konkurentsiametil ning TTJA-l algatada asjakohane järelevalve ja registreerida kaebaja kiri

kaebusena. 14.11.2024 vaideotsuses nr 7-18/2024-006 selgitas Konkurentsiamet, et

19.07.2024 kirjas kaebajale (antud kiri on edastatud ka Rahandusministeeriumile ja TTJA-le),

et ELTS § 761 lg 2 alusel võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei

müü, korraldab ta teenuse osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke, eelistamata seejuures

sidusettevõtjat. RHS § 180 alusel on riigihangete valdkonnas pädevaks asutuseks

Rahandusministeerium, mistõttu puudub Konkurentsiametil siinkohal sekkumiseks seadusest

tulenev võimalus.

ELTS § 99 lg 1 kohaselt turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus ELTS

või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse

Konkurentsiametile, mille Konkurentsiamet lahendab üldjuhul 30 päevaga. ELTS § 761 lg 2

sätestab, et võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, korraldab

ta teenuse osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke, eelistamata seejuures sidusettevõtjat.

RHS § 180 kohaselt on Rahandusministeeriumi ülesanneteks muu hulgas riiklikku ja

haldusjärelevalve teostamine RHS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle ning viia

läbi väärtegude kohtuvälist menetlust seaduses sätestatud korras ja ulatuses ja nõustada RHS

rakendamise küsimustes. Kohtu hinnangul on Konkurentsiameti pädevuses kaebuse

lahendamisel kontrollida, kas võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta elektrimüügiga

ise ei tegele, kas võrguettevõtja on teostanud riigihanke leidmaks teenuse osutamiseks müüja.

Konkurentsiamet ei kontrolli, kas riigihange, millega teenuse osutamiseks müüja leiti, vastab

riigihangete seaduses toodud nõuetele. RHSi nõuetele vastavuse kontroll on

Rahandusministeeriumil. Antud juhul on hange teostatud, millele viitab ka kaebaja oma

kaebuses. Konkurentsiametil pole kaebuse lahendamisel pädevust kontrollida, kas hange

vastab RHSis toodud nõuetele. Elektrilevi OÜ poolt teostatud hanke vastavuse kontroll RHSis

toodud nõuetele väljub kaebuse eseme piiridest. Konkurentsiamet nii või teisiti hanke

vastavust RHSis toodud nõuetele ei hinda. Riigihanke terminile vastab ka väikehange, ehk

Elektrilevi poolt korraldatud väikehanke vastavuse kontroll kuulub pigem

Rahandusministeeriumi pädevusse.

Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse nõudes tühistada Konkurentsiameti 14.11.2024 vaideotsus

nr. 7-18/2024-006 ja kohustada Konkurentsiametit uuesti läbi vaatama kaebaja 10.07.2024

esitatud kaebus rahuldamata, sest Konkurentsiametil puudub pädevus kontrollida, kas

väikehange vastab RHS nõuetele või mitte

40. Kohus jätab rahuldamata ka kaebuse nõudes tühistada Konkurentsiameti 20.11.2024 otsus

nr. 7-18/2024-007. Kaebaja soovis kaebuses, et Konkurentsiamet teeks Elektrumile

ettekirjutuse, millega amet kohustaks ettevõtjat: 1) lõpetama arvetega manipuleerimine, 2)

lõpetama võrguühenduse katkestuste hoiatuste edastamine ja 3) vastama kaebaja

pöördumistele. Konkurentsiamet selgitas, et teeb KorS § 28 lg 1 alusel turuosalistele ja

teistele isikutele ELTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste

rikkumise korral, samuti muudel ELTS-s ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi

rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks

või muude toimingute tegemiseks. Konkurentsiamet on tuvastanud, et Elektrum ei ole

rikkunud kaebaja õigusi talle võrguühenduste katkestamiste hoiatuste edastamisega, mistõttu

puudub ametil KorS § 28 lg-st 1 tulenevalt ettekirjutuse tegemiseks võimalus ja alus. Samuti,

kuna võrguühenduse katkestust ei toimu kuni juunikuu arvet puudutavas vaidluses asjaolude

selgumiseni ja lahendamiseni, puudub ametil KorS § 28 lg-st 1 tulenevalt Elektrilevile

ettekirjutuse tegemiseks võimalus ja alus. Ka ei ole ameti pädevuses lahendada kaebusi

asjades, mida ei reguleeri ELTS või teostada järelevalvet tarbijale esitatud elektrimüügi arvete

üle (arvetega manipuleerimine) ja kaebaja pöördumistele vastamise osas. Sellest tulenevalt

puudub ametil ka KorS § 28 lg-st 1 tulenevalt ettekirjutuse tegemiseks võimalus. Kohus

nõustub Konkurentsiameti põhjendustega ja jätab kaebuse ka selles nõudes rahuldamata.

41. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda

kanda. Vastustajad ega kolmas isik ei ole menetluskulu sisaldavaid dokumente esitanud.

Seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik