4-25-3076/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-3076

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-3076

Kohtunik

Kristiina Laas

Väärteoasi

Ranno Graueni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 05.08.2025. a otsusele väärteoasjas nr

2780,25,010885

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Ranno Grauen

(isikukood: 37803046011; elukoht: XXX ; e-post: XXX)

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuur

(registrikood: 70008747; asukoht: Riia 132, Tartu linn,

Tartu maakond)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.08.2025. a otsus väärteoasjas

nr 2780,25,010885 muutmata ja Ranno Graueni kaebus rahuldamata.

2. Määratud rahatrahv 120 trahviühikut ehk 960 eurot tuleb tasuda Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05. augusti 2025. a kiirmenetluse otsuses

väärteoasjas nr 2780,25,010885 märgitud arvelduskontole, märkides

maksekorraldusele viitenumbri 10220255055706, 45 päeva jooksul alates

kohtuotsuse teatavakstegemisest.

Kohtuotsus edastada Ranno Grauenile ja kohtuvälisele menetlejale

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.08.2025. a otsusega väärteoasjas nr

2780,24,010885 määrati Ranno Grauenile liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel karistuseks

rahatrahv 120 trahviühikut, s.o 960 eurot. Otsusest nähtuvalt juhtis R. Grauen 13.07.2025. a

kell 14.18 Jõgevamaal Põltsamaa vallas Pikknurme-Põltsamaa tee 20. kilomeetril

mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

väiksem kui 0,35 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,4 mg/l +/- 0,05 mg/l.

2. Tartu Maakohtusse saabus 06.08.2025. a menetlusaluse isiku R. Graueni kaebus

eelnimetatud väärteootsusele. Kaebuse kohaselt tunnistab R. Grauen rikkumist ja kahetseb

väga juhtunut. Samas leiab, et kuna enne sõitma asumist kella kümne paiku kontrollis

politseipatrulli juures oma joovet ning politseinik soovitas 3-4 tundi rooli mitte istuda, mida ta

ka tegi, siis tuli joove talle üllatusena. Kaebaja soovib, et tema rahatrahv asendatakse

koolitusega „Koju“, kus selgitatakse ja õpetatakse, kuidas alkohol mõjub organismile ja

tarbitud alkoholi koguse mõju aja arvutamist. Kaebaja leiab, et ta on olnud pikaaegne tubli

autojuht ja tal ei ole kunagi alkoholiga probleeme olnud, mistõttu oleks piisav karistus

koolituse „Koju“ läbimine.

3. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha 14.08.2025. a, milles

nõustus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja andis ülevaate liiklusjärelevalve

läbiviimise korraldusest ning rõhutas ohtu, mida joobes juhid liikluses kaasa tuua võivad.

Väärteoasja materjalidest nähtub, et R. Grauen juhtis 13.07.2025. a kella 14.18 ajal

mootorsõidukit ning tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35

mg/l. Kohtuväline menetleja andis ka ülevaate R. Grauenile määratud karistuse põhjendustest.

Kohtuväline menetleja leidis, et R. Graueni süü on suur. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtuväline

menetleja määras menetlusalusele isikule põhikaristusena rahatrahvi keskmisest madalamas

määras. Kohtuväline menetleja karistuse määramisel ei tuvastanud menetlusaluse isiku

käitumises kergendavaid asjaolusid, milleks oleks olnud puhtsüdamlik kahetsus. Kohtuväline

menetleja leiab, et on mõistnud Ranno Grauenile rikkumise eest kohase ja õiguspärase

karistuse ning palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

4. Kohus edastas 15.08.2025. a kirjaga R. Grauenile kohtuvälise menetleja seisukoha ja

palus menetlusalusel isikul teatada, kas ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

5. R. Grauen teatas 18.08.2025. a, et ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

7. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud

kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning

mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning kohtuvälise menetleja

kirjaliku seisukohaga, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.08.2025. a

otsus väärteoasjas nr 2780,24,010885 tuleb jätta muutmata.

10. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse R. Grauenile ette seda, et ta juhtis

13.07.2025. a kell 14.18 Jõgevamaal Põltsamaa vallas Pikknurme-Põltsamaa tee 20.

kilomeetril mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

mitte väiksem kui 0,35 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,4 mg/l +/- 0,05

mg/l.

11. Rikkumine on tõendatud väärteotoimiku materjalidega, milleks on 13.07.2025. a

koostatud väärteoprotokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tõendusliku alkomeetri

väljatrükk ja tunnistaja ülekuulamise protokoll.

12. Väärteoprotokollist nähtub, et R. Grauen juhtis 13.07.2025. a kell 14.18 mootorsõidukit

Jõgevamaal Põltsamaa vallas Pikknurme-Põltsamaa tee 20. kilomeetril Põltsamaa suunas. Tal

tuvastati tõendusliku alkomeetriga joove 0,4 mg/l (+/- 0,05 mg/l) väljahingatavas õhus.

Sellega rikkus ta LS § 69 lõiget 3 ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

13. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et R. Grauen kõrvaldati juhtimiselt

alates 13.07.2025. a kell 14.18. Isik kõrvaldati juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või

väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.

14. R. Graueni alkoholijoobe suurust tõendab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest lõplik

mõõtetulemus, milleks oli 0,35 mg/l väljahingatavas õhus. Alkomeeter oli taadeldud

taatlustunnistuse kohaselt alates 15.01.2025. a kuni 31.07.2025. a. Alkoholijoobe mõõtmise

viis läbi selleks pädev politseinik.

15. Patrullpolitseinik I.S on tunnistajana ülekuulamisel selgitanud, kuidas olles 13.07.2025. a

graafikujärgselt tööl ja teostades koos Tartu politseijaoskonna patrull-politseinikega

liiklusjärelevalvet Väike-Kamari külas Kaarlimõisa tee 25 maja juures, märkas ta kella 14.17

ajal valget kaubikut lähenemas patrulli suunas suunaga Põltsamaa poole. Sõiduk jäi enne

politseipatrulli umbes 150 m kaugusele tee äärde seisma. Tunnistaja ütluste kohaselt sõitis ta

koheselt valge kaubiku juurde, mille registreerimisnumber oli XXX XXX ja mille roolis oli

R. Grauen. Isik oli autos üksinda. Kasutades indikaatorvahendit AlcoQuant mõõtis tunnistaja

R. Graueni joovet, mõõtetulemuseks oli 0,64 mg/l kohta. Juht tunnistas, et ei ole veel kaineks

saanud. Pärast seda andis tunnistaja R. Graueni üle teisele ekipaažile.

16. R. Grauen on andnud rikkumise kohta ka omakäelise selgituse, mille kohaselt tarvitas ta

rikkumisele eelneval päeval alkoholi. Arvas, et võib rooli minna.

17. Eelnevaga on tõendatud, et R. Grauen oli 13.07.2025. a alkoholijoobes, täpsemalt oli

tema väljahingatavas õhus alkoholinäit vähemalt 0,35 mg/l. Samuti on tõendatud, et R.

Grauen juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Seega kinnitavad asjas kogutud tõendid, et R.

Grauen juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades ja täitis sellega LS § 224 lg

2 objektiivse koosseisu.

18. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1

kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS § 16 lg 3

kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

19. Kohus leiab, et R. Grauen pani väärteo toime otsese tahtlusega. R. Grauen oli tarvitanud

alkoholi väidetavalt rikkumisele eelneval õhtul. Politseinikule avaldatu kohaselt ei olnud ta

veel kaineks saanud. Kuigi R. Grauen on kaebuses väitnud, et ta kontrollis 3-4 tundi enne

sõitma asumist politseipatrulli juures oma joovet ning käitus täpselt politseiametnike juhiste

järgi ehk ootas paar tundi enne rooli asumist, näitab R. Graueni käitumine politseipatrulli

märgates, et ta teadis, et ei oleks tohtinud mootorsõidukit juhtida temal esineva joobe tõttu.

Tunnistaja ütluste kohaselt R. Grauen nähes politseipatrulli peatas auto teepervel umbes 150

m kaugusel patrullist. Selline käitumine kirjeldab ilmekalt R. Graueni soovimatust

politseipatrulliga kohtuda ja kontrolli sattuda temal esineva joobe tõttu. Seega autoga sõitma

asudes R. Grauen teadis, et juhib mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna, mida kinnitab ka

patrullpolitseinikule avaldatu. Ta ei teadnud ega saanudki teada täpset alkoholisisaldust oma

veres või väljahingatavas õhus, kuid ta pidi möönma, et see võib ületada lubatud piirmäära.

20. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb R. Grauen süüdi

tunnistada LS § 224 lg 2 järgi ja teda toimepandu eest karistada.

21. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

22. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on R. Grauenile

kohaldanud rahatrahvi keskmisest madalamas määras, so 120 trahviühikut. Otsusest nähtuvalt

on kohtuväline menetleja leidnud, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär

on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku

väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja

tervise. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et

õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus ongi temale kui rikkujale koormav.

Kohtuvälise menetleja arvates on R. Grauen poolt toime pandud teod oma raskusastmelt

kõrgeimal kohal, mistõttu karistuse selle teo eest on vähemtähtsatest rikkumistest rangem.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on joobes juhtimiste osas olemas ka suur avalik

menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mille tagajärjel on hiljuti ka mitmed

kõrvalised isikud kas tõsiselt viga või surma saanud.

23. R. Grauen on kaebuses sisuliselt taotlenud väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30

alusel, so otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt võib menetleja

väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda

sotsiaalprogrammis või võtnud muu asjakohase kohustuse. Arvestades asjaoluga, et LS §-s

224 sätestatud rikkumised on ühiskonnas laialdaselt levinud ja need on väga tõsiseks

probleemiks, on selliste rikkumiste puhul avalik huvi olemas. Seega ei ole põhjendatud R.

Graueni rikkumisele reageerida üksnes sotsiaalprogrammi läbimisega. Lisaks ei anna R.

Graueni rikkumise asjaolud põhjust tema suhtes menetluse lõpetamiseks, sest kohus tuvastas,

et R. Grauen pani teo toime tahtlikult.

24. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt R. Grauenile valitud karistusliigi ja -määraga.

Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja poolt tõdetuga, et R. Graueni süü on suur ja

käitumises puuduvad kergendavad asjaolud. Kohus leiab, et R. Graueni süü on keskmine. LS

§ 224 lg 2 alusel karistatakse isikut, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus

0,25–0,74 milligrammi. R. Graueni alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,35 mg/l ehk

alla keskmise. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei põhjustanud R. Grauen liiklusohtlikke

olukordi ega häirinud teisi liiklejaid. R. Grauenil kriminaal- ega väärteokorras kehtivaid

karistusi ei ole. Kohus arvestab R. Graueni puhul kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku

kahetsust. Kõike eelnevat arvestades on põhjendatud kohaldada rahatrahvi sanktsiooni

keskmisest (150 trahviühikut) madalamas määras. Samas ei too kohtu poolt tuvastatud

karistuse erinev suurus ja kergendava asjaolu olemasolu kaasa karistuse kergendamist, sest

kohus leiab, et R. Grauenile kohtuvälise menetleja poolt keskmisest madalamas määras

rahatrahvi mõistmine vastab tema tegelikule süü suurusele ning täidab samas ka karistuse

üldpreventiivseid eesmärke.

25. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

05.08.2025. a otsuse väärteoasjas nr 2780,24,010885 muutmata ja R. Graueni kaebuse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)