2-24-112137/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.10.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-112137

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi I. D. ´i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5 561,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), asukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer, e-post XXX

Kostja: I. D. (isikukood XXX), tegelik elukoht teadmata

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega I. D. ´i suhtes, kuna kostjana ei ole ta kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista välja kostjalt I. D.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks S AS ja kostja vahel

02.08.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tulenev võlg 4 675,63 eurot, intress

284,51 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis (perioodi 29.12.2023-02.10.2024 eest)

566,73 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitamiseks 35 eurot.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt I. D.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulude

hüvitamiseks 595 eurot (s.o riigilõiv).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (595 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib

teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 02.10.2024 Harju Maakohtule hagi I. D. (kostja) vastu võla

nõudes.

2. Nõude alusena toob hageja esile järgmist:

S AS ja kostja sõlmisid 02.08.2022 väikelaenulepingu nr XXX (laenusummaga 8 000 eurot),

millest tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata. S AS loovutas nimetatud lepingust

tulenevad kostja-vastased nõuded hagejale, kes nõuab kostjalt põhivõla 4 675,63 euro, intressi

284,51 euro, sissenõudmiskulu 35 euro ning sissenõutavaks muutunud viivise 566,73 euro

tasumist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis

nende kohase tasumiseni seadusjärgses määras.

3. Harju Maakohus võttis 06.11.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale

tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.

4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate

avaldamise kuupäev 29.01.2025). Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse raames

tuvastas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond, et võlgnik ei ela aadressil XXX (korteriomanik

kinnitas 15.04.2024, et võlgnik ei ela enam Eestis, läks Venemaale). Pärnu Maakohus saatis

16.04.2024 maksekäsu materjalid aadressile XXX. Materjalid tagastati hoiutähtaja möödumisel.

Harju Maakohus saatis menetlusdokumendid kostja Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse kantud e-

posti aadressidele XXX, XXX ja rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressidele XXX ning XXX,

kust need tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. Kohtule ei ole teada kostja tegelik elukoht. Kostja

ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ega käesoleva ajani hagile vastanud.

5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

6. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks S AS ja kostja

vahel 02.08.2022 sõlmitud väikelaenulepingust (mille alusel väljastati kostjale laen 8 000 eurot)

tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust.

7. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja hinnanud enne lepingu sõlmimist laenusaaja

krediidivõimelisust väikelaenu taotluse ja laenusaaja XXX asuva pangakonto väljavõtte alusel.

Maksevõime analüüsil võeti arvesse järgmist: laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus

laenusaaja XXX kontole igakuiselt sissetulek AS-lt F, keskmiselt 2 398 eurot kuus; XXX oli

laenusaajal väikelaenu kohustus kuumaksega 291 eurot, väljaspool XXX krediidikohustusi ei

olnud; Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid; olemasoleva krediidikohustuse

kuumakse koos sõlmitava lepingu igakuise kuumaksega 369 eurot moodustas 28% laenusaaja

igakuisest keskmise sissetuleku suurusest, seega jäi laenusaajale peale krediidikohustuste tasumist

igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 1 738 eurot; kliendi konto väljavõttest nähtusid

majapidamiskuludena ainult regulaarsed maksed Telia Eesti AS-le ca 7 eurot kuus ja seega kasutas

krediidiandja majapidamiskulude arvestamisel üldkohaldatavaid määrasid ning arvestas

majapidamiskuluna 475 eurot; väljastatud lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga

krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu perioodi ulatuses ning

tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei suurenenud.

Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste

valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei

suuda lepinguga võetud kohustusi täita. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal,

et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et

laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja

tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on

krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

1. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on

riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu tasumist

on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

2. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtu täiendavad selgitused

3. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

4. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp kohtunik