2-23-127652/113 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-127652

Kohtuasi

AS Elenger Grupp (endise nimega AS Eesti Gaas)

hagi Art & Club COCO OÜ vastu põhivõla,

sissenõudmiskulude ja viiviste saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.08.2025 otsus (lihtmenetlus)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Art & Club COCO OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Elenger Grupp (registrikood 10178905),

lepinguline esindaja Anzhela Ternikova

Kostja Art & Club COCO OÜ (registrikood 14922111),

seaduslik esindaja R.Z

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Art & Club COCO OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 26.08.2025

otsuse peale menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Art & Club COCO OÜ kanda. AS-il Elenger

Grupp ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas

avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2-23-127652

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS Elenger Grupp (endise nimega AS Eesti Gaas, hageja) esitas 11.07.2023 Pärnu

Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Art & Club COCO OÜ-lt

(võlgnik, kostja) 3104,15 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 12.07.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mis loeti võlgnikule kättetoimetatuks 20.07.2023 aadressil XXX. Võlgnik

esitas nõudele vastuväite. Kohus lõpetas 15.08.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 13.09.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu põhivõla 2375,54 eurot,

sissenõudmiskulude 40 eurot, viivise 322,83 eurot ja edasiulatuva viivise saamiseks.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja võrguettevõtja AS Gaasivõrk 30.09.2022

võrguteenuse lepingu nr L011006840. Lepingu kohaselt esitab võrguettevõtja mõõtepunkti

läbinud gaasi koguse kuu keskmise kaalutud ülemise kütteväärtuse (kWh/m3) arve. Arve

esitab kliendile võrguettevõtja või tema poolt nimetatud isik. Klient kohustub tasuma arve, sh

maksud, aktsiisi ja varumakse ning muud võrgulepingust tulenevad tasud arvel märgitud

maksetähtajaks. Lepingust tulenevalt, kui klient ei tasu arve esitaja poolt esitatud arvet

tähtaegselt, on arve esitajal õigus nõuda kliendilt tasumata summalt viivist 0,06%

kalendripäevas. Kostja jättis esitatud arved 2375,54 euro ulatuses tasumata. Hageja täpsustas

hagi 24.04.2025. Täpsustuse kohaselt on nõude suurus 2365,95 eurot. Kostja tasus 09.03.2024

hagejale võla 2508,27 euro ulatuses. Seega on kostjal hagejale tasumata põhivõlg 218,97

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt ning seadusjärgses määras edasiulatuv viivis

põhivõlalt selles täieliku tasumiseni 44,78 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kostja selgitas, et tasus võla

09.03.2024

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus võttis 26.08.2025 otsusega vastu 28.02.2025 avalduse hageja osalise

hagist loobumise kohta põhivõla 2146,98 eurot, viivise 321,29 eurot ja sissenõudmiskulude

40 eurot ulatuses. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 218,97

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 50,59 eurot alates hagi esitamisest kuni otsuse

tegemiseni ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise alates otsuse tegemisest kuni võla

kohase tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus määras hageja

menetluskulud rahaselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1907

eurot (riigilõiv 420 eurot, õigusabikulud 1487 eurot).

2-23-127652

5.1. Maakohus selgitas, et võttis 28.02.2025. a istungil vastu hageja osalise loobumise hagist

(TsMS § 206 lg 1). Pärast hagist loobumist on kostjal hagejale tasumata põhivõlg 218,97

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt ning seadusjärgses määras edasiulatuv viivis

põhivõlalt selles täieliku tasumiseni. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse

(VÕS) § 208 lg 3. Kostja jättis hagejale nelja arve alusel lepingujärgse võla tasumata. Kostja

tasus 09.03.2024 hagejale 2508,27 eurot, mille hageja arvestas vastavalt võrgulepingu

tüüptingimuste punktile 7.13. 2146,98 euro ulatuses põhivõla, 321,29 euro ulatuses viivise

ning 40 euro ulatuses sissenõudmiskulude katteks. Seega jäi kostjal tasumata põhivõlg 218,97

eurot, samuti sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuv viivis põhivõlalt.

5.2. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda ning määras need

TsMS § 175 lg 1 kohaselt rahaliselt kindlaks, hinnates iga toiminguga seotud menetluskulu

eraldi. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 4046,11 eurot. Hageja

menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja kuni 01.01.2025

teenuseid tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ning alates tunnihinnaga 150 eurot +

käibemaks 22%). Maakohus leidis, et menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud. Maakohus

leidis, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on põhjendatud 10 tunni 10 minuti

ulatuses, mitte 23 tunni 40 minuti ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu määrasid pidas

maakohus põhjendatuks. Kokkuvõttes määras maakohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 1907 eurot (õigusabikulud 1487 eurot ning riigilõiv 420 eurot).

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas 29.08.2025 menetlusdokumendi, milles andis teada, et soovib maakohtu

otsuse vaidlustada ning esitab täiendava kaebuse eraldi dokumendina. Kostja leidis, et

maakohtu otsus on põhjendamatu ning otsuse avaldamise tähtaega lükati korduvalt edasi.

Menetluse edasine käik

7. 11.09.2025 esitas kostja riigi õigusabi korras esindaja määramise taotluse, selgitades, et

tema majanduslik olukord ei võimalda esindajale tasuda. Ringkonnakohus jättis 23.09.2025

määrusega riigi õigusabi korras esindaja määramise taotluse rahuldamata.

8. Ringkonnakohus palus 23.09.2025. a määruses kostjal oma kaebust täpsustada, kohustades

kostjat esitama selgelt väljendatud nõue ning tasuda vastavalt esitatud nõudele riigilõivu.

9. Kostja selgitas 24.09.2025 esitatud apellatsioonkaebuse täienduses, et tasus võla, kuid

sellest hoolimata mõistis maakohus temalt välja intressid ning menetluskulud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS

§ 637 lg 2¹ ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus

lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

11. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese

2-23-127652

lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas on hagihind koos kõrvalnõuetega 3023,43 eurot, mistõttu on tegemist

lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

12. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

13. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti

kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige

otsuse.

14. Maakohus on hageja nõude õigesti kvalifitseerinud VÕS § 208 lg 3 järgi ja tuvastanud

nõude eelduseks olevad asjaolud. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks asjaolude

tuvastamisel tõendeid ebaõigesti hinnanud või rikkunud menetlusõiguse norme. Samuti ei ole

maakohus rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 175 lg 1) menetluskulude

kindlaksmääramisel.

15. Apellatsioonkaebusest võib aru saada, et kostja vaidlustab maakohtu otsust eelkõige osas,

millega maakohus jättis hageja menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kolleegiumi hinnangul

ei eksinud maakohus menetluskulude jaotamisel ja lähtus õigesti TsMS § 168 lg-st 5.

Vastavalt nimetatud sättele kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt kostja kanda. Kuna hagejal ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule apellatsioonimenetluse kulusid talle hüvitada.

13. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu seda ei tule talle tagastada.

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS §

638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja

edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei

ole esitatud.

15. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)