2-23-6561/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6561

Kohtuasi

Flagito OÜ hagi FINNAIR Oyj vastu 200 euro, viivise

ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.08.2025 otsus (lihtmenetlus)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

FINNAIR Oyj 22.09.2025 apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

267 eurot 81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristjjan Tuul

Kostja FINNAIR Oyj (välismaa registrikood 0108023-3),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Timo

Kullerkupp ja Kai Villemson ning vandeadvokaadi abi

Mikk Ilves

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta FINNAIR Oyj apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 22.08.2025 otsuse peale

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud FINNAIR Oyj kanda. Flagito OÜ-l ei ole

praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas

avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused

2-23-6561

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Flagito OÜ (hageja) esitas 02.05.2023 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse

Finnair Oyj (kostja) vastu. 18.05.2023 väljastas Harju Maakohus Euroopa maksekäsu, millele

kostja esitas 28.06.2023 vastuväite.

2. Harju Maakohus lõpetas 30.06.2023 määrusega Euroopa maksekäsu menetluse ning andis

tsiviilasja üle menetlemiseks hagimenetluses.

3. Hageja esitas 18.07.2023 hagi kostja vastu 200 euro, viivise ja sissenõudmiskulude

väljamõistmiseks.

3.1. Hagiavalduse kohaselt oli reisijal RA (edaspidi reisija) kinnitatud broneering 05.02.2023

lendudele AY0992 alguspunktiga Island (Reykjavik) sihtpunktiga Soome (Helsingi) ning

AY1027 lähtepunktiga Soome (Helsingi) sihtkoht Eesti (Tallinn). Lend pidi Tallinnasse

jõudma 05.02.2023 kell 19.55. 05.02.2023 teavitati reisijat lennu AY0992 tühistamisest.

Lennu opereerijaks on kostja. Reisijale pakuti asenduslende marsruudil Island (Reykjavik) –

Läti (Riia) – Eesti (Tallinn). Uue lennuplaani järgi oli sihtkohta jõudmise planeeritud aeg

05.02.2023 kell 20.40. Asenduslennu hilinemise tõttu jõudis reisija lõppsihtkohta 05.02.2023

kell 23.35. Reisija loovutas oma nõuded hagejale. Hageja saatis kostjale 17.02.2023

nõudekirja, milles nõudis 400 eurot hüvitist. Kostja keeldus 23.02.2023 hüvitise maksmisest,

kuid tasus 27.02.2023 hageja pangakontole 200 eurot. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse 261/2004 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt lennu tühistamise eest 400 eurot, kuna

lend hilines sihtkohta üle kolme tunni ja lennumarsruudil Island (Reykjavik) – Eesti (Tallinn)

mõõdetud vahemaaks on 2464 kilomeetrit.

3.2. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et lennuettevõtja ei pea tasuma hüvitist, kui uue

teekonna puhul ei jõua reisija lõppsihtkohta tulenevalt lendu tegelikult teostanud

lennuettevõtja hilinemisest. Kostja vastutab ka Air Baltic Corporation AS lennu eest, kuna

lend hilines üle kolme tunni. Nii esialgselt kavandatud lend kui ka asenduslend kannavad

identset broneeringu numbrit.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kostja ei vaidlusta lennu

hilinemist. Kostja väidete kohaselt pakkus kostja hagejale asenduslendu, mis pidi jõudma

lõppsihtkohta 45-minutilise hilinemisega. Asenduslennu hilinemise eest vastutab

asenduslennu teostanud lennuettevõtja, st Air Baltic Corporation AS.

2-23-6561

4.1. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja vastutab teise lennuettevõtja teostatud

lennu tõrke eest. Kui reisijale on nõuetele vastav uus teekond pakutud, vastutab uuel

teekonnal planeeritud lendude lennutõrgete eest lendu teostav lennuettevõtja. Teavitus lennu

tühistamisest edastati reisijale 05.02.2023 kell 07.45 ning teavitus uuest lennuplaanist samal

päeval kell 08.23. Määrus ei sätesta, et olukorras, kus lennu tühistamisest on teavitatud vähem

kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega, kuid reisijatele on pakutud võimalust

teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud

väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega,

peab hüvitisest maksmisest vabastamiseks tõendama, et tühistamine leidis aset erakorralise

asjaolu tõttu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 22.08.2025. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 200 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning 21.08.2025. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 58,51 eurot, samuti seadusjärgses määras viivise põhivõlalt

alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 551,20 eurot ning seadusjärgses määras viivise menetluskuludelt. Maakohus ei

andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

5.1. Maakohus selgitas, et lahendab hagi lihtsustatud korras (TsMS § 405 lg 1).

5.2. Pooled ei vaidle menetluses järgmiste asjaolude üle:

-

Reisijal oli kinnitatud broneering kostja 05.02.2023 lendudele AY0992 lähtepunktiga

Island (Reykjavik) sihtpunktiga Soome (Helsingi) ja AY1027 lähtepunktiga Soome

(Helsingi) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Tallinnasse

05.02.2023 kell 19.55;

-

reisijale pakuti asenduslende marsruudil Island (Reykjavik) – Läti (Riia) – Eesti

(Tallinn), lend pidi jõudma lõppsihtkohta 05.02.2023 kell 20.44;

-

asenduslend väljus rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega (10.15 asemel

kell 13.00);

-

asenduslennu hilinemise tõttu jõudis reisija lõppsihtkohta 05.02.2023 kell 23.35;

-

lennumarsruudi Island (Reykjavik) – Eesti (Tallinn) mõõdetud vahemaaks on 2464

kilomeetrit.

Pooled vaidlevad selle üle, kas asenduslennu hilinemise eest vastutab Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele

lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest

antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91EÜ (EÜ

määrus nr 261/2004), kohaselt samuti kostja.

5.3. Maakohus selgitas, et EÜ määruse nr 261/2004 art 2 p b kohaselt tuleb tegutsevaks

lennuettevõtjaks lugeda lennuettevõtjat, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga

sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud

reisijaga lepingu. Art 3 lg 5 teises lauses on täpsustatud, et kui tegutsev lennuettevõtja, kes ei

ole sõlminud reisijaga lepingut, täidab käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, käsitatakse

seda ettevõtjat tegutsevana selle isiku nimel, kes on kõnealuse reisijaga lepingu sõlminud.

2-23-6561

5.4. Pooled ei vaidle selle üle, et reisijat teavitati lennu tühistamisest vähem kui seitse päeva

enne kavandatud väljumisaega ning reisijale pakuti võimalust teekonda muuta, mis võimaldas

tal välja lennata mitte rohkem kui tund enne kavandatud väljumisaega ning võimaldas

asenduslennu plaani järgi jõuda sihtkohta vähem kui kaks tundi pärast kavandatud sihtkohta

jõudmise aega, kuid mis jõudis sihtkohta siiski hiljem kui kolm tundi pärast kavandatud

sihtkohta jõudmise aega. Kuigi asenduslendu teostas kostjast sõltumatu lennuettevõtja, näeb

EÜ määruse nr 261/2004 art 2 p b ette, et tegutsevaks lennuettevõtjaks tuleb lugeda

lennuettevõtjat, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või

sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Määruse

kohaldamisel tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta ka määruse põhjenduste punkti 2, mille

kohaselt tuleb arvestada, et lennureisist mahajätmine ning lendude tühistamine või pikaajaline

hilinemine põhjustab reisijatele tõsiseid raskusi ja ebamugavust. Määruse art 2 p b koosmõjus

art 3 lg-ga 5 ning määruse eesmärki arvesse võttes tuleb jõuda järeldusele, et tegutsevaks

lennuettevõtjaks tuleb käesoleval juhul pidada kostjat, kelle lennu tühistamise tulemusel

saabus reisija sihtkohta planeeritust rohkem kui kolm tundi hiljem. Sealjuures ei saa reisijate

kõrgendatud kaitse eesmärki silmas pidades määruse art 5 lg 1 p-s c (iii) sätestatut tõlgendada

selliselt, et tegutsev lennuettevõtja peab üksnes võimaldama asenduslendu, mille esialgne

lennuplaan küll välistaks hüvitise maksmise kohustuse, kuid mis faktiliselt põhjustab reisijale

sihtkohta jõudmise hiljem kui kaks tundi esialgselt plaanitust. Määruse art 5 lg 3 kohaselt ei

ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab

tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida ise

siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Riigikohus on selgitanud, et EÜ määruse nr

261/2004 art 5 lg 3 kohaldub juhul, kui esineb erakorraline asjaolu ning kasutusele olid

võetud kõik vajalikud meetmed erakorralistest asjaoludest põhjustatud lennu tühistamise

vältimiseks (RKTKm 17.01.2025, 2-23-12908, p-d 10 ja 11). Praegusel juhul ei tuginenud

kostja sellele, et lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega ei saa tegutsev

lennuettevõtja vabaneda vastutusest üksnes juhul, kui ta pakub reisijale enda tühistatud lennu

asemel teise lennuettevõtja teostatavat asenduslendu. Arvestada tuleb asjaoluga, et

ebamugavus reisijale tulenes eelkõige kostja tühistatud lennust, mille toimumist ning

lõppsihtkohta õigeaegselt jõudmist võis reisija õigustatult oodata.

5.5. Reisija loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. EÜ määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 b

koosmõjus artiklitga 5 lg 1 p c iii leidis maakohus, et hageja nõue tuleb rahuldada. Viidatud

sätetele tuginedes on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist 400 eurot. Kuna hageja taotles

määruse alusel hüvitist 200 euro ulatuses, tuleb hagi rahuldada taotletud ulatuses. Maakohus

leidis, et hageja viivisenõue on samuti põhjendatud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6)

ning tuleb 58,51 euro ulatuses rahuldada. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka

seadusjärgses määras edasiulatuva viivise alates kohtulahendi tegemisest kuni täitmiseni.

Maakohus rahuldas ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõude (VÕS § 1131 lg 1).

5.6. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja

kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus leidis, et hagejale tuleb hüvitada

maksekäsu kiirmenetluses tasutud 20 eurot, samuti hagimenetluses tasutud riigilõiv 100 eurot.

Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (ilma käibemaksuta)

on mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tunnitasu. Hagejaesindaja osutas õigusteenuseid 3,08 tunni ulatuses. Maakohtu hinnangul on

taotletud ajakulu vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud. Menetluskulude

nimekirjast ei nähtu maakohtu hinnangul põhjendamatuid toiminguid. Maakohus mõistis

menetluskulud välja ilma käibemaksuta, kuna hageja on kinnitanud, et ta on

2-23-6561

käibemaksukohustuslane. Maakohus määras hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 551,20 eurot (20+100+431,20). Maakohus mõistis menetluskulud välja koos

seadusjärgses määras viivisega menetluskuludelt.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

6.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, leides, et Määruse artikli 2 p-i b) ja

artikli 3 lg 5 koosmõjus ning Määruse eesmärki arvestades tuleb tegutsevaks lennuettevõtjaks

pidada kostjat. Kostja leidis EÜ määruse nr 261/2004artiklile 2 p-le b viidates, et tegutsevaks

lennuettevõtjaks on lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud

lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga

lepingu. Tegutseva lennuettevõtja definitsiooni on täpsustanud Euroopa Kohus, märkides:

selleks et lennuettevõtjat võiks määratleda „tegutseva lennuettevõtjana“, peab selle

definitsiooni järgi olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust, milleks on esiteks asjakohase

lennu teostamine ja teiseks reisijaga sõlmitud lepingu olemasolu. Mis puudutab esimest

tingimust, siis selles on keskse elemendina rõhutatud mõistet „lend“. Samas on Euroopa

Kohus selle mõiste kohta varem sedastanud, et lend „koosneb sisuliselt ühest

õhuveotoimingust, olles niiviisi selle veoliigi „ühikuks“, mida teostab lennuettevõtja, kes

määrab oma marsruudi“. Eelnevast järeldub, et tegutseva lennuettevõtjana on käsitatav

lennuettevõtja, kes seoses oma majandustegevusega reisijateveo valdkonnas otsustab teostada

konkreetse lennu, määrates muu hulgas kindlaks marsruudi, ning teeb huvitatutele

lennutransporditeenuse pakkumise. Nimelt viitab sellise otsuse vastuvõtmine, et see

lennuettevõtja võtab vastutuse asjaomase lennu teostamise, sealhulgas ka selle võimaliku

tühistamise või pikaajalise hilinemise eest sihtkohta. Seega ei saa mõnda lennuettevõtjat

lihtsat „lugeda“ Määruse tähenduses tegutsevaks lennuettevõtjaks, vaid selleks tuleb tuvastada

Määruse artikkel 2 p-s b) sätestatud tingimuste kumulatiivne täidetus. Neist esimesest –

asjakohase lennu teostamisest – rääkides, on oluline, et tegutsev lennuettevõtja teostaks

konkreetse lennu, määrates muu hulgas kindlaks marsruudi, ning teeks huvitatutele

lennutransporditeenuse pakkumise.

6.2. Praegusel juhul teostas Air Baltic Corporation AS („airBaltic“) reisijale pakutud

ümberistumisega asenduslennu teise lennu suunal Riia-Tallinn, milline hilines ning millest

tulenevalt esitas hageja kostja vastu hüvitisnõude. See tähendab, et Euroopa Kohtu praktika

taustal võttis otsuse konkreetse lennu teostamiseks vastu ning tegi huvitatutele pakkumise

lennutransporditeenuse osutamiseks (vastasel korral ei oleks kostja saanud reisijale airBalticu

lendu asenduslennuna pakkuda) airBaltic. Seega oli tegutsevaks lennuettevõtjaks airBaltic.

6.3. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, jättes Määruse art 5 lg 1 p c)

alapunkti (iii) sisuliselt kohaldamata. Maakohus märkis otsuse p-s 10, et Määruse art 5 lg 1 p

c) alapunkti (iii) sätestatut ei saa reisijate kõrgendatud kaitse eesmärki silmas pidades

tõlgendada selliselt, et tegutsev lennuettevõtja peab üksnes võimaldama asenduslendu, mille

esialgne lennuplaan küll välistaks hüvitise maksmise kohustuse, kuid mis faktiliselt põhjustab

reisijale sihtkohta jõudmise hiljem kui kaks tundi esialgselt plaanitust. Kostja hinnangul

sätestab määruse artikkel 5 lg 1 p c) alapunkt iii) üheselt, et reisijatel ei teki lennu tühistamise

korral õigust hüvitisele vastavalt Määruse artiklile 7, kui lennuettevõtja pakub neile võimalust

teekonda muuta viisil, mis võimaldab neil jõuda sihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast

2-23-6561

kavandatud saabumisaega. Määruse artikkel 5 lg 1 p c) alapunkt iii) on selge, arusaadav ja

üheselt mõistetav.

6.4. Praegusel juhul pakkus kostja reisijale määruse artikkel 5 lg 1 p c) alapunkti iii)

tähenduses teekonna muutmist selliselt, et reisija lend väljus 2 tundi ja 45 minutit pärast

kavandatud väljumisaega (kell 10.15 asemel 13.00). Alapunkti iii kohaselt ei tohi asenduslend

väljuda rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega) ning lennu kavandatud

saabumisaeg lõppsihtkohta (Tallinn) oli 45 minutit pärast kavandatud saabumisaega (kell

19.55 asemel 20.40) (alapunkti iii) kohaselt ei tohi asenduslend võimaldada jõuda

lõppsihtkohta hiljem kui kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Seega pakkus kostja

reisijale Määruse artikkel 5 lg 1 p c) alapunkti iii) nõuetele vastavat asenduslendu ning kostjal

ei tekkinud kohustust tasuda hüvitist vastavalt Määruse artiklile 7.

6.5. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, viidates, et kostja on kohustatud

maksma hüvitist, kuivõrd määruse art 5 lg 3 kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud

maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, kuid

kostja sellistele asjaoludele tuginenud ei ole. Kostja ei nõustu maakohtu märgituga, justkui

saaksid lennuettevõtted reisijatele hüvitise maksmise kohustusest vabaneda üksnes Määruse

art 5 lg-s 3 sätestatud asjaolude esinemisel. Lennuettevõtjate kohustuse maksta reisijatele

hüvitist lähtekohaks ei ole mitte see, et lennuettevõtjad on kohustatud reisijatele hüvitist

maksma, vaid see, kas reisijatele üldse on tekkinud õigus saada hüvitist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS

§ 637 lg 2¹ ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus

lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

8. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese

lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas on hagihind koos kõrvalnõuetega 267,81 eurot, mistõttu on tegemist

lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

9. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

10. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti

kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige

otsuse.

2-23-6561

11. Maakohus on hageja nõude õigesti kvalifitseerinud EÜ määruse nr 261/2004 artikli 5 lg 1

p c (iii) ja art 7 alusel ning tuvastanud nõude eelduseks olevad asjaolud. Asja materjalidest ei

nähtu, et maakohus oleks asjaolude tuvastamisel tõendeid ebaõigesti hinnanud või rikkunud

menetlusõiguse norme.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt kostja kanda. Kuna hagejal ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule apellatsioonimenetluse kulusid talle hüvitada.

13. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 267,81 eurot, mille ringkonnakohus tagastab

vastava taotluse esitamisel.

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS §

638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja

edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei

ole esitatud.

15. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)