3-25-3152/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3152

Haldusasi

T.T (endise nimega K.K) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

vastu passi väljastamiseks kohustamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebuselt tasutud riigilõiv kaebajale tagastamata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. T.T (endise nimega K.K) esitas 24.09.2025 kaebuse, mis registreeriti Tallinna Halduskohtus

kohtuasjana nr 3-25-3152. Kaebaja soovib, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastaks talle passi

ilma biomeetriliste andmeteta ning ilma biomeetrilisi andmeid kaebajalt nõudmata.

Kaebaja ei identifitseeri end isiku ehk teatri maskina. Ta ei pea andma oma keha andmeid

kolmandatele isikutele. Biomeetrilisi andmeid nõudes rikutakse kaebaja põhiõiguseid. Kaebaja on

tasunud passi taotluse eest riigilõivu. PPA ei ole kaebajale väljastanud passi ning nad ei taha

broneerida aega kokkusaamiseks.

2. Kaebuse materjalidest nähtub järgnev:

-

Kaebaja saatis 16.09.2025 PPA-le e-kirja, et ta soovib saada enda isikule reisimiseks dokumenti,

näiteks passi (dtl 5). Kaebaja selgitab oma arusaama isiku mõistest. Kirja lõpus on küsimus, kas

kaebajale on võimalik anda pass ilma, et ta annaks PPA-le oma bioloogilisi jälgi.

-

PPA vastas kaebajale 17.09.2025 (dtl 7), et passi taotlemisel võetakse sõrmejäljed ning millistel

juhtudel sõrmejälgi ei võeta. Samuti selgitas PPA, et dokumendi saamise taotlus jäetakse läbi

vaatamata, kui isik keeldub biomeetriliste andmete andmisest.

-

Kaebaja selgitas 23.09.2025 e-kirjas (dtl 8) oma arusaama isiku mõistest. Tal on vaja passi

reisimiseks ja PPA-l puudub õigus keelduda väljastamast kaebaja varast passi reisimiseks.

Kaebaja ootab PPA pakkumist broneerida aeg selleks, et väljastada kaebajale tema pass.

-

PPA vastas kaebajale 24.09.2025, et on kaebajale vajaliku info edastanud (dtl 9).

-

Kaebaja esitas 26.09.2025 PPA-le e-kirja teel passi taotluse (dtl 17) ja tasus riigilõivu. E-kirjale

on lisatud PDF-vormingus passi taotlus. PDF-vormingus passi taotlusel on allkirja asemel

riigitunnus ja kaebaja isikukood (dtl 21).

-

PPA vastas kaebajale samal päeval e-kirjaga (dtl 18), et kaebaja taotlust ei saa menetlusse võtta,

kuna taotlusel puudub digiallkiri ja kaebaja sõrmejäljed ei ole kehtivad. Sõrmejälgi tuleb

uuendada iga 6 aasta tagant dokumendi taotlemisel. Dokumendi taotluse esitamiseks tuleb

pöörduda PPA teenindusse koha peale.

1(3)

-

Kaebaja vastas PPA kirjale samal päeval (dtl 19), et ta oli juba eelnevalt kirjavahetuses PPA-ga

sõrmejälgede küsimuses. Kaebaja leiab, et digitaalallkirja ei ole vaja taotlusele, mis on käsitsi

alla kirjutatud. Kaebaja võib tuua taotluse kontorisse ja palub PPA-l määrata päev ja aeg, kuhu

originaaltaotlus tuua.

PPA vastas täiendavalt (dtl 37-39):

-

Kaebaja taotles viimati passi 11.07.2019 ning see taotlus rahuldati. Pärast 26.09.2025 taotluse

saatmist e-posti teel ei ole kaebaja proovinud muul viisil taotlust esitada.

-

Dokumendi taotlemiseks teeninduses ei ole vaja aega broneerida. Kui kaebaja soovib endale

aega broneerida, tuleb tal seda ise teha.

-

Kui kaebaja taotlus on jäänud läbi vaatamata, on tal võimalik esitada taotlus riigilõivu

tagastamiseks.

-

Ilma biomeetriliste andmeteta passi saab väljastada vaid erijuhtudel, näiteks terviseseisundi tõttu,

mille tõttu ei saa sõrmejälgi anda. Ka sellisel juhul tuleb passi kui dokumendi väljastamiseks

kontrollida selle isiku biomeetrilisi andmeid, kellele dokument väljastatakse. Biomeetriliste

andmete kontrollimine võimaldab isikuid võimalikult kiiresti tuvastada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

4. Kaebaja on esitanud kohustamisnõude, et talle väljastataks pass. Isik võib nõuda haldusakti

andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või

toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu

sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt

läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule

(RVastS § 6 lg-d 1 ja 3).

Kaebaja esitas taotluse 26.09.2025 e-kirjaga ning PPA vastas samal päeval, et taotlust ei saa

menetlusse võtta, kuna taotlusel puudub digitaalne allkiri ja kaebaja sõrmejäljed ei ole kehtivad.

Seega on haldusmenetlus läbi vaatamata jätmise toiminguga lõppenud (HMS § 43 lg 4 p 4).

Sõltumata sõrmejälgede küsimusest on ilmselge, et taotlus on allkirjastamata. Siseministri

24.07.2025 määruse1 nr 20 „Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljastamise kord“ § 3 lg 1

kohaselt kinnitab taotleja taotluses esitatud andmete ja sellele lisatud tõendite õigsust allkirjastades

taotluse oma käega (p 1) või allkirjastades taotluse digitaalselt, kui see esitatakse e-posti teel (p 2).

Tegemist on õigusaktides läbiva nõudega, et elektrooniline dokument tuleb digitaalselt allkirjastada

või paberkandjal esitatud dokument käsikirjas allkirjastada.

Eeltoodust tulenevalt esines kaebaja 26.09.2025 taotluses ilmne puudus. Allkirja nõue ei riiva ka

kaebaja õiguseid intensiivselt. Sealjuures näeb määruse nr 20 sama lõik ette veel täiendavaid viise

allkirjastamiseks. Kaebaja ei ole vaielnud ka vastu, et tal ei ole võimalik mõjuval põhjusel ühtegi

allkirjastamise viisi kasutada. Kaebaja on taotlenud, et PPA broneeriks talle aja, kuid kaebajal on

võimalik ise aeg broneerida veebilehel https://broneering.politsei.ee/. Samuti on PPA selgitanud, et

kaebajal on võimalik esitada taotlus esinduses ilma aega broneerimata, jooksvas järjekorras.

Asjaolu, et kaebaja sooviks, et PPA broneeriks talle aja taotluse esitamiseks, ei riiva intensiivselt

kaebaja õiguseid olukorras, kus kaebaja saab taotluse esitada kohapeal jooksvas järjekorras või ise

aega broneerides.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129072025001

2(3)

Olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud allkirjastatud taotlust ning vastustajal puudus ka kohustus

broneerida kaebajale aeg taotluse esitamiseks, on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kaebajal võib olla võimalik taotleda ka passi taotluse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

5. Kohtule ei nähtu ka, et kaebajale tuleks teha ettepanek kaebuses muu nõude esitamiseks, mis

oleks eesmärgipärane.

Kaebaja 16.09.2025 e-kirja on selle lõpus sisalduva küsimuse tõttu (dtl 5) võimalik käsitleda

selgitustaotlusena. Vastustaja on selgitustaotlusele vastanud. Kaebaja ei ole vastuses käiguta jätmise

määrusele põhjendanud, et selgitustaotlusele oleks vastamata. Isikul puudub kohtusse pöördumisel

kaebeõigus selleks, et veenduda üksnes vastustaja vastuse õigsuses.

Vastustaja selgituste sisulise kontrolli võimalikkust ei tule möönda ka HKMS § 45 lg 3 alusel, s.o

kohtupraktikas toodud juhtudel, mil isikul on eriline preventiivne huvi vastustaja seisukoha õigsuse

kontrollimiseks (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-22-15, 3-3-1-12-16 ja 3-20-367) enne

haldusmenetluse algatamist ja/või lõplikku haldusakti andmist. Liiatigi ei ole kaebaja esitanud PPA-

le nõuetekohast (allkirjastatud) taotlust passi saamiseks, mille lahendamise raames oleks võimalik

biomeetriliste andmeteta dokumendi väljaandmise üle otsustada (ITDS §-d 112 ja 113).

Kaebaja erilist preventiivset huvi ei saa juba praegu järeldada ka sellest, et biomeetriliste andmete

kogumine oleks kaebajat erakordselt koormav, inimväärikust ilmselgelt alandav või valu tekitav.

Biomeetrilisteks andmeteks ITDS mõttes on näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või

allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised (§ 92 lg 2). Sealjuures tuleb möönda olulist avalikku huvi

selleks, et dokument väljastataks sellele inimesele, kelle andmeid dokument sisaldab. Kontrolli, kas

riigi kodakondsust tõendav isikutunnistus või riigi poolt väljastatud reisidokument on antud samale

inimesele, kes selle dokumendi enda tuvastamiseks esitab, võimaldavadki muu hulgas täpsemalt

biomeetrilised andmed, et kokku viia dokument ja konkreetne inimene.

Halduskohus ei saa hinnata abstraktselt ITDSist tulenevaid biomeetriliste andmete kohta käivaid

nõudeid. Juhul, kui kaebajal on erijuhtum, mille korral tuleks väljastada talle pass ilma

biomeetriliste andmeteta (vt PPA vastust dtl 38), tuleb tal esmalt esitada PPA-le nõuetekohane, sj

allkirjastatud taotlus ning põhjendada erijuhtumi asjaolusid. Kaebajal on võimalik pöörduda pärast

keeldumist selle vaidlustamiseks halduskohtusse.

6. Kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg-st 2 tuleneval alusel ei tagasta kohus kaebuselt tasutud

riigilõivu (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

3(3)