3-25-3448/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3448

Määruse kuupäev

17. oktoober 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses kambris aknakatete puudumisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

2. Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119

lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siim Grossberg (kaebaja) esitas 5. augustil 2025 Tartu Vanglale hiljem täiendatud taotluse

mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 1500 eurot. Kaebaja arvates peab tal olema

võimalus oma kambri aknad päikesevalguse eest kinni katta. Eeltoodu aitaks hoida kambris

ühtlast temperatuuri, kaitseks kaebaja heaolu ja tõstaks tema elukvaliteeti. Ruloode

paigaldamine akendele on hädavajalik. Samas käsivad ametnikud akna ette paigaldatud lina

ära võtta. Aknakatted leevendaksid kambris olevat palavust, aitaksid tagada kaebaja

privaatsust ning kaitseksid silmi ereda päikese eest. Ruloode puudumine rikub kaebaja silmi

ning põhjustab kaebaja silmadele ja peale valu. Vangla ei võimalda kaebajale inimväärseid

tingimusi ja kahjustab kaebaja tervist.

2. Tartu Vangla jättis 6. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/374-4 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja oleks saanud esitada vanglale taotluse ruloo

paigaldamiseks, et lõpeks olukord, kus päike kambrisse paistab ja väidetavalt tema silmi

kahjustab. Kaebaja on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid eraldiseisvalt teisi

avaldusi esitanud ei ole. Kardina või ruloo puudumist kinnise vangla kambrites ei saa pidada

õigusvastaseks. Vangistusseadus ega ka justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72

3-25-3448

„Vangla sisekorraeeskiri“ ei näe ette kambris kardinate ja ruloode olemasolu ega kohusta

vanglat neid tagama. Kuna Tartu Vangla kodukord keelab erinevate pindade katmise, siis ei

ole vangla tegevus õigusvastane. Kaebajale on vangla poolt väljastatud tumendatud

klaasidega Tamrex prillid, mis kaitsevad tema silmi ereda päikese eest. Inspektor-kontaktisik

selgitas 8. augustil 2025, et kaebaja kahjunõudest ei nähtu, milline periood on osutunud

kaebaja inimväärikust ja tervist kahjustavaks. 2025. a on üksus võimaldanud kuumaperioodil

erandina akna katta. Distsiplinaarkorras ei ole teda akna katmise eest karistatud.

3. Kaebaja esitas 14. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku

summas 1500 eurot, kuna tal puuduvad kambris aknakatted. Vangla alandab kaebaja väärikust

ja kahjustab tema tervist. Kaebaja kordab vanglale esitatud kahjunõude põhjendusi. Tartu

Vanglasse ehitati hiljuti kambrid, kus on rulood. Samas üritab vangla 6. oktoobri 2025. a

otsuses nr 1-9/2-25/374-4 tõestada, et ruloode kasutamine on õigusvastane. Kaebaja taotleb

riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.

4. Tartu Vangla esitas 15. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p

4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema kambris aknakatete

puudumisega. Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust,

mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

Kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust ja kahjustas tema tervist.

6. HKMS § 121 lg 2 p 22 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne. Kohtu hinnangul on kaebaja tegevuses kaebeõiguse kuritarvitamisele

omased jooned ning kuna vaidlustatud tegevust ei ole antud juhul põhjust käsitleda

intensiivselt kaebaja õigusi riivavana, siis esineb alus kaebuse tagastamiseks.

7. Kaebaja kambris kardinate või ruloode puudumine saab põhjustada kaebajale vaid vähest

heaolu langust ja ebamugavusi. Tartu Vangla tegevus ei ole saanud põhjustada kaebajale

olulisi negatiivseid tagajärgi ning kaebaja ei ole selliseid tagajärgi ka kirjeldanud. Kaebaja ei

ole välja toonud, et tal esineks tervisehäireid, mis välistaks igal juhul tema päikesevalguses

viibimise. Kaebajal on võimaldatud kuumaperioodidel aknad nt linaga katta, millega kaebajal

on olnud võimalik teatud ajaperioodidel aknakatete puudumisest tulenevaid ebameeldivusi

vältida ning tagada kaebajale sobivam temperatuur, kaitse päikese eest jne. Asjaolu, et

kaebajal ei võimaldata aknaid katta igal tema eelistatud ajahetkel, ei saa talle ülemääraseid

kannatusi põhjustada. Samuti on kaebajale väljastatud tumendatud klaasidega Tamrex prillid,

millega tal on võimalik oma silmi ereda päikese eest kaitsta.

8. HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma

menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada,

menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja oma

menetlusõigusi heauskselt kasutanud ning koormab kohtuid tahtlikult arvukate kaebustega,

mis on ülemääraselt mahukad ning millest suure hulga kaebuste puhul saab tema võimalikku

3-25-3448

õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja

üksnes 2024. a Tartu Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse

haldusmenetluseks. 2025. a on kaebaja algatanud Tartu Halduskohtus rohkem kui 100

kohtuasja. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule kaebusi teiste isikute nimel (vt nt haldusasjad

nr 3-25-2784, 3-25-2769, 3-25-2771, 3-25-1490, 3-25-1375, 3-25-144 ja 3-25-149). Ainuüksi

ajavahemikul 1. august kuni 17. oktoober 2025 on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule 30

kaebust ning Tartu Ringkonnakohtule 41 kaebust, millele lisanduvad veel teiste Tartu Vangla

kinnipeetavate nimel esitatud kaebused. Praeguseks hetkeks on kaebaja suutnud aastal 2025

esitada enda nimel Tartu Halduskohtule 108 kaebust, Tartu Ringkonnakohtu

halduskolleegiumile 88 edasikaebust ning Riigikohtu halduskolleegiumile 46 edasikaebust.

Selline kaebuste ja edasikaebuste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just

kaebaja õigusi rikutakse erakordselt suures mahus, mis õigustab sellises mahus kaebuste

esitamist kohtutele. Kaebaja esitatud avaldused on ka enamikel kordadel ülemääraselt

mahukad ja detailsed, sisaldades palju kordusi, asjassepuutumatuid väiteid jne. Näiteks 14.

oktoobril 2025 esitas kaebaja elektrooniliselt haldusasjas nr 3-25-3447 kaebuse 10 leheküljel

ja haldusasjas nr 3-25-3462 kaebuse 9 leheküljel, 2. oktoobril 2025 haldusasjas nr 3-25-3216

kaebuse 16 leheküljel, 19. septembril 2025 haldusasjas nr 3-25-3102 kaebuse 11 leheküljel, 3.

septembril 2025 haldusasjas nr 3-25-2899 kaebuse 11 leheküljel, 22. augustil 2025

haldusasjas nr 3-25-2768 kaebuse 19 leheküljel, 16. augustil 2025 haldusasjas nr 3-25-2709

kaebuse 39 leheküljel, 8. augustil 2025 haldusasjas nr 3-25-2619 kaebuse 11 leheküljel, 5.

augustil 2025 neli erinevat kaebust mitmekümnel leheküljel jne. Kohus on kaebajale mitmeid

kordi selgitanud, et kohtule esitatav avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt

(HKMS § 52 lg 1). Kohus on kaebaja esitatud kaebuseid liigse mahu tõttu ka käiguta jätnud,

andes kaebajale tähtaja kaebuse uuesti ja lühemalt sõnastamiseks (vt nt Tartu Halduskohtu 28.

augusti 2025. a määrus asjas nr 3-25-2709, 16. septembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-3039).

Esitatud kaebustest pälvivad oma sisult menetlusse võtmise vaid üksikud.

9. Kohus on kaebajat varasemalt mitmel korral hoiatanud, et arvestades tema suurt hulka

pöördumisi, on kaebaja tegevuses pahatahtlikkuse ilminguid oma menetlusõiguste

kasutamisel, mis võib tingida tulevikus tema kaebuste tagastamise HKMS § 121 lg 2 p 22

alusel (Tartu Halduskohtu 13. augusti 2025. a määrus asjas nr 3-25-2401, p 7; 11. juuni 2025.

a määrus asjas nr 3-25-1461, p 13.1; 31. märtsi 2025. a määrus asjas nr 3-25-714, p 11.1; 11.

aprilli 2025. a määrus asjas nr 3-25-872, p 10.1). Kaebaja on aga jätkanud samasugust

käitumismustrit, kuigi on ilmselgelt teadlik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

kohustustest ja korrast. Ilmekaks näiteks on 14. oktoober 2025, mil kaebaja esitas 4 kaebust

enda nimel, sh praegu lahendatava (haldusasjad nr 3-25-3447, 3-25-3448, 3-25-3449, 3-25-

3462) ja 6 kaebust teiste isikute eest, milles osade sõnastuses on kasutatud ohtralt varasemalt

tema enda samasisuliste kaebuste, mida edu ei pälvinud, tekste (haldusasjad nr 3-25-3451, 3-

25-3452, 3-25-3454, 3-25-3455, 3-25-3456, 3-25-3458). Ainuüksi oktoobris 2025 on kaebaja

suutnud esitada Tartu Halduskohtule juba 9 kaebust enda nimel ja samaväärselt ka teiste

kinnipeetavate eest. Kaebaja ei pea jätkuvalt vajalikuks oma käitumist korrigeerida ja näib

olevat ekslikul seisukohal, et tal on õigus esitada kohtule pretensioone igale haldusorgani

tegevusele. Kaebajal on õigus esitada kohtule kaebus oma õiguste kaitseks ning mitte kohtute

koormamiseks, enda vangistuse ajal tegevuses hoidmiseks ja vangla suhtes oma negatiivse

hoiaku väljendamiseks. Kaebajale on korduvalt selgitatud ka seda, et ta ei saa olla

halduskohtumenetluses teiste kinnipeetavate esindajaks, kuid see ei ole omanud mingit mõju,

sest kaebaja esitab jätkuvalt teiste isikute nimel kaebusi, misjärel tuleb halduskohtul asuda

kindlaks tegema nende isikute tegelikku tahet ehk kas nad jäävad esitatud kaebuse juurde ja

paluvad seda käsitleda enda kaebusena. Lisaks iseloomustab kaebaja tegevust korduvus

samasisuliste taotluste esitamisel, kuigi tema samasisulised taotlused teistes asjades on

varasemalt jäänud viljatuks, nt riigi õigusabi taotlused. Ka selline tegevus koormab kohtuid.

3-25-3448

Kaebaja on pikema aja jooksul jätkanud sarnast tegevust ning esineb sellise tegevuse

süvenemisele viitavaid märke. Kaebaja senine tegevus rikub oluliselt menetlusökonoomia

printsiipi ning takistab teiste isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab

kulutama oma ressursse ebamõistlikult. Kohtu hinnangul on kaebaja käitumine teadlikult

pahatahtlik ning kaebeõigust olulisel määral kuritarvitav.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS 121 lg 2 p 22 alusel.

11. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui mitte käsitleda kaebaja tegevust pahatahtlikuna,

kuuluks kaebus tagastamisele, sest täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 21 tingimused. Kohus

nõustub Tartu Vangla 6. oktoobri 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/374-4 esitatud seisukohtadega

ega pea vajalikuks neid detailselt korrata (HKMS § 165 lg 2 ja § 178 lg 3).

12. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

13. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

14. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole isiku majanduslik seisund

ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on

sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS

§ 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

14.1. Kaebajal on ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema

enda koostatud ja esitatud kaebusi ka korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Kaebaja esitatud

avaldused on mahukad ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt

võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi.

Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika

kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Asjaolu, et kaebajal on

pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kohus on

varasemalt korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et on tema enda otsustada, kas ja kui

palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid haldusasjade suur

hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt

õigust riigi õigusabile (vt nt Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2025. a määrus asjas 3-25-188 (p

11.1), 11. aprilli 2025. a määrus asjas nr 3-25-872 (p 10.1), 11. juuni 2025. a määrus asjas nr

3-25-1461 (p 13.1), 13. augusti 2025. a määrus asjas nr 3-25-2401 (p 12.1), 27. augusti 2025.

a määrus asjas nr 3-25-2334 (p 11.1), 12. septembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-1948 (p 14),

25. septembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-2477 (p 11.1)).

14.2. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka väited, et kaebajal puudub

avalikule e-toimikule (AET) piiramatu ligipääs või et vangla ei pea menetlustähtaegadest

kinni, mis kahjustab kaebaja menetlusvõimet. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust

tahvelarvutile ja AET-ile juurdepääsule igal hetkel. Lisaks tuleb silmas pidada, et kaebajal on

võimalik kohtule avaldusi esitada ka paberkandjal ning lisaks ei pea kohtule esitatav avaldus

sisaldama mahukat õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb sõnastada võimalikult selgelt

ja lühidalt. Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega tutvuda, kui talle ligipääs AET-ile

3-25-3448

võimaldatakse. Ilmselgelt ei ole kaebaja ligipääs sedavõrd piiratud, et seda võiks pidada

kaebaja õiguste kaitset takistavaks. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja viide asjaolule, et

vastustaja ei pea tema avalduste lahendamisel menetlustähtaegadest kinni. Kohtule

teadaolevalt esitab kaebaja sarnaselt halduskohtule vastustajale arvukalt ülemääraselt suure

mahuga avaldusi, mis ilmselgelt koormab vastustajat ning võib põhjustada teatud juhtudel

menetlustähtaegade ületamise. See aga ei takista ega ole ilmselgelt takistanud kaebaja

kohtusse pöördumist. Kaebaja väited vaatavad mööda tegelikkusest ning on manipuleeriva ja

kohut eksitava olemusega.

14.3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1

p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider