2-25-106871/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-106871

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi A. L. vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

268,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586; asukoht Jõe tn

2a Tallinn, 10151 Harju maakond), lepinguline esindaja Riho

Siil (e-post XXX)

Kostja: A. L. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt A. L. hageja OÜ GS Core kasuks välja E OÜ ja A. L. vahel 02.09.2021

sõlmitud võrgulepingust nr XXX tulenev 14.05.2025.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

summas 27,51 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt välja hageja

kasuks menetluskulud summas 120 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot ning õigusabikulud 20 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab

ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E OÜ ja kostja 02.09.2021 võrgulepingu nr XXX. Lepingu

alusel osutab võrguettevõtja võrguteenust ja ostja tasub võrguteenuse eest.

Leping sõlmiti tähtajatult, vastavalt lepingu punktile 3. Võrguettevõtja esindaja on E AS,

vastavalt lepingu punktile 8.

E OÜ saatis kostjale teavituse, et võrguleping hakkab kehtima alates 03.09.2021. Ühtlasi

soovitati sõlmida elektrileping. Kuna kostja ei sõlminud eraldi elektri müügilepingut, müüs

kostjale elektrit E AS üldteenusena. Võrguleping lõppes 21.03.2024, sest kooskõlas

Võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 234 ütles kostja võrgulepingu üles.

E OÜ loovutas nõuded E AS-le. E AS loovutas nõuded E AS-le. E AS on 19.09.2024.a

loovutanud A. L. vastu elektri- ja võrguleping nr XXX tekkinud nõude summas 264,40 eurot

(põhinõue 229,21 eurot ja kõrvalnõue 35,19 eurot) inkassofirmale OÜ GS Core (registrikood

16183586).

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata võla põhiosa 216,47 eurot,

hagiavalduse esitamise seisuga 14.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 27,51 eurot ja viivis

tasumata põhinõudelt 216,47 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 15.05.2025 vastavalt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulud on kokku summas 120 eurot.

Kostja vastus

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja teavitas tarnijaid ja hagejat korduvalt, et elektrienergia

tarbimisleping sõlmiti ekslikult eraisiku nimel. Leping oleks pidanud olema sõlmitud juriidilise

isiku (T OÜ, registrikood XXX) nimel, kus kostja on juhatuse liige. Juriidiline isik oli

elektrienergia tarbimisrajatise omanik ja maksis teenuste eest. Kostja pakkus hagejale korduvalt

kompromissi nõude täieliku tasumisega. Tingimusel, et ebaseaduslikult märgitud kanne registrist

kustutatakse. Hageja keeldus kompromissist korduvalt kategooriliselt. Kostja tasus 09.07.2025.a

nõude põhisumma 216,47 eurot.

Hageja seisukoht

Hageja kinnitab, et kostja tasus 09.07.2025.a hageja põhinõude summas 216,47 eurot. Hageja

jääb esitatud viivise nõude juurde ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse

esitamise seisuga 14.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 27,51 eurot ja menetluskulud

120 eurot. Hageja ei nõustu kostja väitega selle osas, et hageja on keeldunud kompromissi

sõlmimast. Kostja oli nõus kompromissi sõlmima tingimusel, et kostja kohta Krediidiinfosse

märgitud kanne kustutatakse. Hageja on selgitanud, et Krediidiinfost andmete kustutamine

toimub teatud tingimustel ja hageja ei saa neid tingimusi ühepoolselt muuta. Samuti ei ole

tegemist ebaseadusliku kandega.

Kohtu selgitused

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405

lõikele 1. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

Kohus tuvastas kohtule esile toodud asjaoludest ja tõenditest, et kostja on sõlminud E OÜ-ga

02.09.2021 võrgulepingu nr XXX. Kostjal tekkis võlgnevus E OÜ ees, mida kostja ei olnud

hagiavalduse esitamise seisuga tasunud. Menetluse kestel on kostja hagejale tasunud põhinõude

216,47 eurot läbi kolmanda isiku (selle asjaolu üle poolte vahel vaidlus puudub) ning seega on

üles jäänud hageja esitatud nõue viiviste osas summas 27,51 eurot. Kohus leiab, et hageja

viivisearvutus on õige.

Kostja esitatud vastuväite kohaselt on võrguleping ekslikult sõlmitud eraisiku nimel, tegelikult

oli lepingupoole all silmas peetud T OÜ-d, kes XXX arveid tasus ning mille juhatuse liige oli

kostja. Samuti palub kostja tema andmete eemaldamist maksehäire registrist (creditinfo.ee).

Kohus märgib esiteks, et kostja väited ja soovid seoses maksehäire registriga ei puutu kuidagi

käesoleva asja lahendusse ja kohus jätab need kõrvale, kui asjakohatud käesoleva võlanõude

lahendamise kontekstis.

Kohus leiab, et kostja vastutab üleval oleva viivisenõude eest, kuivõrd kostja ei saanud ekslikult

selle aluseks olevat vaidlusalust võrgulepingut sõlmida. Kostja on lepingu sõlminud sellisel kujul

nagu see tõendina esitatud on ning lepingu sõlmimisega on kostja kinnitanud nii enda tahet

lepingut sõlmida kui ka lepingu õigsust. Kostjal oli mitu aastat võimalik sõlmitud lepingut viia

vastavusse tegelikkusega väidetud olukorras, kus lepingupooleks on vale isik, kuid kostja seda

vaidlusalusel ajaperioodil ei teinud. Seega on vaidlusaluse lepingu sõlmijaks jätkuvalt kostja ja

vastutavaks ka lepingust tulenevate kohustuste eest kostja. Kohus leiab, et kostja esitatud väited

ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hagi kuulub seega rahuldamisele.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt A. L. hageja OÜ GS Core kasuks välja E OÜ ja A.

L. vahel 02.09.2021 sõlmitud võrgulepingust nr XXX tuleneva 14.05.2025.a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise summas 27,51 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot ja avaldaja õigusabikulud on 20

eurot. Kostja leiab, et hagiavalduses nimetatud muud menetluskulud (riigilõiv, menetluse

alustamine jne) esitati alusetult.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul on hageja tasutud riigilõiv 100 eurot ning õigusabikulud summas 20 eurot

põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 120 eurot (ilma

käibemaksuta).

TsMS § 177 lg 3 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind

ületab 280 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 3).

(digitaalselt allkirjastatud)

Viktor Bome

Kohtunik