1-24-7061/41 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-7061

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025, Tallinn

Kohtuasja number

1-24-7061

Kohtukoosseis

Tõlk

eesistuja Inna Ombler, liikmed Markus Kärner ja Sten Lind

Jelena Kremez

Kohtuistungi sekretär

Kohtuistung

Elina Huobolainen

23. septembril 2025

Kohtuasi

Kaspars Matvejevsi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

Igors Jakovlevs süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Harju Maakohtu 21. mai 2025 otsus üldmenetluses

Apellandid

Prokurör

Kaitsjad

Süüdistatavad

Süüdistatav Kaspars Matvejevs ja kaitsja Argo Küünemäe

süüdistatava Igors Jakovevsi kaitsja Sven Sillar

Ringkonnaprokurör Liset Rohi

Argo Küünemäe määratud korras ja Sven Sillar määratud

korras

Kaspars Matvejevs, isikukood: 38110300109; Läti

Vabariigi kodakondsus; emakeel: läti keel, valdab kõnes ja

kirjas vene keelt; XXX; töökoht: X; karistatud Helsingi

esimese astme kohtu 02.04.2024 otsusega raske narkootilise

aine ebaseadusliku käitlemise ja salakaubaveo eest

vangistusega 1 aasta 9 kuud, mis jäeti tingimisi täitmisele

pööramata katseajaga kuni 31.05.2026; kahtlustatavana peeti

kinni 23.07.2024;

Igors Jakovlevs, isikukood: 38002120191; Läti Vabariigi

kodakondsus; emakeel: läti keel, valdab kõnes ja kirjas vene

keelt; XXX; XXX; Eesti Vabariigis karistamata;

kahtlustatavana peeti kinni 28.07.2024.

1(27)

1-24-7061

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.05.2025 otsus osaliselt, s.o Kaspar Matvejevsile ja

Igors Jakovlevsile mõistetud karistuste osas, sealhulgas Kaspar Matvejevsile KarS § 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse ning Igor Jakovlevsile mõistetud lisakaristuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1. Karistada Kaspars Matvejevsit (Matvejevs) KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi

vangistusega 7 (seitse) aastat.

2.2. Karistada Igors Jakovlevsi (Jakovlevs) KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vangistusega 6

(kuus) aastat.

2.3. Mõista Igors Jakovlevsile lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos

sissesõidukeeluga 4 (neli) aastat. Lisakaristuse tähtaega arvestada alates Igors

Jakovlevsi Eesti Vabariigist väljasaatmisest.

3. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.

4. Muus osas, sealhulgas karistuste kandmise aja alguse ja ärakantud karistuste

osas, jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Määrata Advokaadibüroole Sven Sillar makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

Igors Jakovlevsile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest koos

käibemaksuga 776,48 eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavad saavad esitada kassatsiooni üksnes

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu 21.05.2025 otsusega üldmenetluses mõisteti K. Matvejevs süüdi KarS §

184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 11 aastat. Euroopa Nõukogu raamotsuse

2008/675/ÜVJP (24.07.2008.a) artikkel 3 lg 1 ja 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustati

liitkaristus Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 02.04.2024 otsusega nr 24/114439

mõistetud karistuse ära kandmata osaga, 1 aasta 6 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistusega, ja

mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 12 aastat 6 kuud ja 10 päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust alates K. Matvejevsi

kinnipidamisest 23.07.2024.

2. I. Jakovlevs mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 10 aastat.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise aja algust alates I. Jakovlevsi

kinnipidamisest 28.07.2024. KarS § 54 lg 1 alusel mõisteti I. Jakovlevsile lisakaristusena

Eesti Vabariigist väljasaatmine 7 aastat koos 7 aasta pikkuse sissesõidukeeluga.

Väljasaatmine viiakse täide viivitamata pärast vangistuse ära kandmist.

3. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti K. Matvejevsilt kuriteoga saadud vara laiendatud

konfiskeerimise tagamiseks sularaha 5225 eurot, mis on Harju Maakohtu 19.09.2024 määruse

nr 1-24-5374 alusel hoiustatud Rahandusministeeriumi tagatiskontol.

4. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti I. Jakovlevsilt kuriteoga saadud vara laiendatud

konfiskeerimise tagamiseks sularaha 1700 eurot, mis on Harju Maakohtu 19.09.2024 määruse

2(27)

1-24-7061

nr 1-24-5373 alusel hoiustatud Rahandusministeeriumi tagatiskontol ning nutitelefonid

Samsung Galaxy A14 keskmise väärtusega 135,62 eurot ja Samsung Galaxy S21 keskmise

väärtusega 769,25 eurot, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas.

5. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti K. Matvejevsilt välja riigituludesse

menetluskulu: sundraha 2,5 palga alammääras 2215 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr

24E-AN01160-01 teostamise kulust 402 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01178-

01 teostamise kulust 134 eurot; DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00699-01 teostamise kulust 420

eurot; DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00708-01 teostamise kulust 6510 eurot; DNA-ekspertiisi

nr 24E-GE00843-01 kulust 455 eurot; riigi õigusabi korras määratud kaitsja A. Küünemäe

tasu 2675,16 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 12 811,16 eurot määrati tasumisele ositi

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti I. Jakovlevsilt välja riigituludesse menetluskulud:

sundraha 2,5 palga alammääras 2215 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01160-01

teostamise kulust 402 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01178-01 teostamise

kulust 134 eurot; DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00699-01 teostamise kulust 420 eurot; DNA-

ekspertiisi nr 24E-GE00752-01 teostamise kulu 70 eurot; DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00708-

01 teostamise kulust 6510 eurot; DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00843-01 kulust 455 eurot; riigi

õigusabi korras määratud kaitsja S. Sillari tasu 2303,36 eurot. Kriminaalmenetluse kulud

kokku 12 509,36 eurot määrati tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

7. Maakohus tegi otsustused asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide

kohta.

SÜÜDISTUSED

8. K. Matvejevs mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning I. Jakovlevs KarS § 184

lg 2 p 1 järgi kokkuvõtvalt järgmises süüdistustes.

K. Matvejevsi süüdistatakse KarS § 184 lg 1 p 2 järgi isikuna, kes on varem Soome Vabariigi

Helsingi esimese astme kohtu 02.04.2024 otsusega nr 24/114439 asjas nr R 24/2651 süüdi

mõistetud Soome Vabariigi karistusseadustiku ptk 50 § 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis on Eesti Vabariigis kvalifitseeritav KarS § 184 lg 1 järgi selles, et ta

omandas uuesti ebaseaduslikult isikute grupis koos I. Jakovlevsiga kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele

narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kanepit kokku massiga

vähemalt 7893,83 grammi, mida ta seejärel ebaseaduslikult valdas ja pakendas ühiselt ja

kooskõlastatult koos I. Jakovlevsiga.

I. Jakovlevsi süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi suures koguses narkootilise aine

ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis, et ta omandas grupis K. Matvejevsiga kohtueelse

menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele

narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kanepit kokku massiga

vähemalt 7893,83 grammi, mida ta seejärel ebaseaduslikult valdas ja pakendas ühiselt ja

kooskõlastatult koos K. Matvejevsiga.

Osa eelnevalt isikute grupis ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidsid

K. Matvejevs ühiselt ja kooskõlastatult koos I. Jakovlevsiga K. Matvejevsi kasutuses olevas

sõiduautos Peugeot registreerimisnumbriga YYYYYY kuni 23.07.2024 kell 16.03, mil

Tallinnas P. Pinna 4 asuvas Ida-Harju politseijaoskonna parklas eelnimetatud sõiduautos

teostatud läbiotsimise käigus andis K. Matvejevs vabatahtlikult välja sõiduki pagasiruumist:

kilekoti seest 1 fooliumpakendi, mille sees olid kanepiõisikud massiga 9,09 grammi, mille

tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 16%; kilekoti seest 1 fooliumpakendi

3(27)

1-24-7061

kanepiõisikutega, 1 soonkinnisega kilekoti kanepiõisikutega, 1 soonkinnisega kilekoti, mille

sees 1 suurem fooliumpakend kanepiõisikutega. Nimetatud pakendite sees olid kanepiõisikud

kokku massiga 102,90 grammi, mille THC sisaldus on 19%.

Osa eelnevalt isikute grupis ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidis

K. Matvejevs ühiselt ja kooskõlastatult koos I. Jakovlevsiga enda elukohas Tallinnas aadressil

XXX kuni 23.07.2024 kell 17.03, mil eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus

andis K. Matvejevs vabatahtlikult välja: köögist külmkapi ülemises osas olevast sahtlist

Maxima kirjaga kilekoti seest 1 vaakumpakendi, mille sees oli omakorda 1 vaakumpakend,

mille sees olid kanepiõisikud massiga 996,10 grammi, mille THC sisaldus on 15%; köögist

külmkapi sügavkülma alumisest sahtlist sinist värvi kilekoti, mille sees olid kanepiõisikud

massiga 383,30 grammi, mille THC sisaldus on 17%; köögist külmkapi sügavkülma ülemisest

sahtlist sinist värvi kilekoti kanepiõisikutega, 1 soonkinnisega kilekoti, mille sees 1

fooliumpakend kanepiõisikutega, ning 1 fooliumpakendi kanepiõisikutega. Nimetatud

pakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 65,44 grammi, mille THC sisaldus on 17%.

Osa eelnevalt isikute grupis ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidsid

I. Jakovlevs koos K. Matvejevsiga ühiselt ja kooskõlastatult K. Matvejevsi kasutuses olevas

garaažis Tallinnas aadressil KKK boksis nr 188 kuni 28.07.2024 kell 19.15, mil eelnimetatud

aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära: uksepoolse rohelist värvi

plastikkonteineri seest rohelist värvi prügikott, mille sees omakorda rohelist värvi prügikott,

mille sees omakorda musta värvi prügikott, mille sees omakorda valget värvi tekstiilist kott,

mille sees omakorda 5 kahekordset läbipaistvat vaakumkilepakendit, millest seesmiste

vaakumpakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 4605 grammi, mille THC sisaldus

on 17%; uksepoolse rohelist värvi plastikkonteineri seest rohelist värvi prügikott, mille sees

omakorda musta värvi kilekott, mille sees kahekordne vaakumpakend, millest seesmise

vaakumpakendi sees olid kanepiõisikud; musta värvi kilekotis oli veel kolmekordne sinist

värvi kilekott, mille sees 5 sulguriga kilekotti, millest ühes sulguriga kilekotis oli

soonkinnisega kilekott, milles oli 3 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; teises sulguriga

kilekotis oli üks sulguriga kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott, milles oli soonkinnisega

kilekott kanepiõisikutega ning 10 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; kolmandas

sulguriga kilekotis oli soonkinnisega kilekott, milles oli 4 soonkinnisega kilekotti

kanepiõisikutega; neljandas sulguriga kilekotis oli soonkinnisega kilekott, milles oli 4

soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; viiendas sulguriga kilekotis oli üks tühi sulguriga

kilekott ja üks soonkinnisega kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott kanepiõisikutega.

Nimetatud pakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 1732 grammi, mille THC

sisaldus on 12%.

Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe

tekitamiseks 7,5 grammist. Seega käitlesid K. Matvejevs ja I. Jakovlevs narkootilist ainet

koguses, mis tekitaks narkojoobe keskmiselt 10 525 inimesele.

9. K. Matvejevsi süüdistatakse veel selles, et ta omandas ebaseaduslikult kohtueelse

menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult psühhotroopse aine alprasolaami

sisaldusega tablette Xanax, mida ta valdas ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas aadressil

XXX kuni 23.07.2024 teostatud läbiotsimiseni, mille käigus leiti ja võeti elutoast televiisori

all oleva laua pealt ära 2 blisterpakendit, milles kokku 14 alprasolaami sisaldavat tabletti

Xanax 1 mg massiga 1,82 grammi, milles puhast alprasolaami kokku 14 milligrammi.

MAAKOHTU SEISUKOHAD

10. Maakohus luges K. Matvejevsi ütlused usaldusväärseks osaliselt, hinnates

ebausaldusväärseks ütlused selle kohta, et ta pani kuriteo toime üksinda, mitte grupis koos I.

4(27)

1-24-7061

Jakovlevsiga. Maakohus luges ebausaldusväärseks I. Jakovlevsi ütlused, et ta pole

etteheidetavat kuritegu koos K. Matvejevsiga toime pannud. Maakohus leidis, et tõendikogum

on piisav veendumaks, et kahtlused on kõrvaldatud ja I. Jakovlevs ja K. Matvejevs käitlesid

ühiselt ja kooskõlastatult kanepit, kuigi nende veel täpsemad teopanused ei ole tuvastatavad.

Kohus luges tõendatuks, et K. Matvejevs ja I. Jakovlevs käitlesid kanepit kokku suures

koguses, st vähemalt 7893,83 grammi, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks keskmiselt

10 525 inimesele.

11. Maakohus tuvastas, et K. Matvejevs omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse

käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult 14 tabletti Xanax 1 mg massiga, milles oli puhast

alprasolaami kokku 14 milligrammi, mille kogus jääb alla keskmiselt kümnele inimesele

joobe tekitamise kogusele.

12. Karistuste mõistmisel arvestas kohus süüdistatavate teosüüd veidi vähendavaks, et

kanepit loetakse kergemaks narkootiliseks aineks. Samas pidas kohus süüdistatavate süüd

olulisel määral suurendavaks seda, et käideldud kanepi kogus ületab kümnele inimesele joobe

tekitava koguse üle tuhande korra. Kuigi valdavalt tegeles kaastäideviimisel kanepi

pakendamisega K. Matvejevs ja vähesel määral I. Jakovlevs, oli kanepi suuremas koguses

üleandmine I. Jakovlevsi korraldada. Sel põhjusel luges kohus süüdistatavate teopanused

võrdseks ja mõlema teosüü keskmäärast suuremaks. K. Matvejevsi puhtsüdamlikku kahetsust

kohus kergendava asjaoluna ei arvestanud. Mõlema süüdistatava karistust raskendavaks

asjaoluks luges kohus teo toimepanemise omakasu ajendil. K. Matvejevsi puhul pidas kohus

vajalikuks suurendada mõistetavat karistust eripreventiivsetel kaalutlustel. I. Jakovlevsile

mõistis kohus lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga, lugedes

KarS § 54 lg-s 3 sätestatud tingimused täidetuks.

APELLATSIOONID

Kaitsja S. Sillari apellatsioon

13. Maakohus määratles J. Jakovlevsi rolli kaastäideviijana, välistades põhjendusi esitamata

õigusliku võimaluse, et ta võis olla KarS § 22 lg 3 mõttes kaasaaitaja K. Matvejevsi

narkokuriteole.

14. Välistatud ei ole võimalus, et I. Jakovlevs ei teadnud narkootikumide kuriteost midagi,

sest tõendatud on tema permanentne alkoholijoobes olek. Samuti pole välistatud, et tema

DNA kandus käest-kätte kontaktide kaudu edasi ka esemetele, mida ta ise kunagi ei puutunud.

Sisustades I. Jakovlevsi puutumust K. Matvejevsi kuriteoga tugineb maakohus valdavas osas

faktile, et I. Jakovlevsi DNA-d leiti pakendilt, milles oli kanep. DNA on kohtupraktika

kohaselt kaudne tõend, mis viitab, et isikul oli suure tõenäosusega kokkupuude pinnaga, kust

tema DNA leiti. Samas ei ütle see midagi selle kohta, millistel asjaoludel oli DNA omanikul

sellise pinnaga kokkupuude. Seega ei saa DNAga tõendada, kas isikul oli kokkupuude

narkootikume sisaldava kotiga kuriteo täideviijana või kuriteole kaasaaitajana.

15. Maakohus on ekslikult lugenud I. Matvejevsi grupi liikmeks, kuigi ta võis olla kaasaaitaja,

kes osutas teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist kaasabi. Kaasaaitaja teona oleks

näiteks vaadeldav see, kui I. Jakovlevs hoidnuks lahti kotti, kuhu K. Matvejevs pakkis

kanepit. Kui eluliselt on võimalikud nii kaastäideviimine kui ka kaasaaitamine, tuleks süütuse

presumptsioonist tulenevalt lugeda tuvastatuks süüdistatava jaoks soodsam variant ehk

praegusel juhul narkokuriteole kaasaaitamine. Tõendite pinnalt ei ole välistatud, et I.

Jakovlevsi DNA sattus kanepit sisaldanud kotile kaasaaitajana, mistõttu järgneks

karistusõiguslik vastutus KarS § 184 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi. Sel juhul peaks ka mõistetav

karistus jääma alammäära lähedale ja proportsionaalselt kuuluks vähendamisele I.

5(27)

1-24-7061

Jakovlevsile kohaldatud Eesti Vabariiki sisenemise keeld, mille kohus on resolutiivosa p-s 14

tõenäoliselt sõnastanud grammatiliselt ka ebaõnnestunult.

16. Kui maakohus kvalifitseeris I. Jakovlevsi tegevuse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigesti, on

talle mõistetud 10 aasta pikkune vangistus ebamõistlikult pikk. Maakohus eiras karistuse

mõistmisel Riigikohtu praktikas sedastatut (sh RKKKo-des 1-20-1108; 3-1-1-158-05; 3-1-1-

121-06; 1-17-10162/351; 1-18-2232/179), jättes sisuliselt arvesse võtmata, et kanep on nn

„kerge narkootikum“, mille käitlemise eest karistuse mõistmisel ei ole õige võtta

lähtepunktiks 9 aastast vangistust. Lisaks narkootilise aine olemuse arvestamata jätmisele ei

pööranud kohus piisavalt tähelepanu I. Jakovlevsil kriminaalkaristuste puudumise faktile,

mida kohtupraktikas reeglina vaadeldakse karistust kergendava asjaoluna. Apellatsioonis

toodud asjaolusid arvestades on kaitsja arvates I. Jakovlevsi kohtupraktikale vastava karistuse

suurus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 5-6 aasta pikkune vangistus.

17. Kaitsja taotleb tühistada maakohtu otsuse osaliselt, kvalifitseerida I. Jakovlevsi tegevuse

KarS § 184 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi ja karistada teda 1-2 aasta pikkuse vangistusega või

alternatiivselt vähendada I. Jakovlevsile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust.

Kaitsja A. Küünemäe apellatsioon

18. Kaitsja taotleb tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja kvalifitseerida uue otsusega K.

Matvejevsi tegu KarS § 184 lg 1 järgi, mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust ning jätta

liitmata mõistetud karistusele Soome kohtu poolt mõistetud varasem karistus. Samuti tuleb

vähendada poole võrra süüdimõistetu menetluskulusid. Maakohus on tõendite hindamisel

teinud olulisi vigu, mistõttu eksis süüteo kvalifitseerimisel ja mõistis varem karistamata

isikule põhjendamatult range karistuse, moodustas põhjendamatult liitkaristuse ning jättis

vähendamata menetluskulud.

19. Maakohus luges vääralt tõendatuks süüteo toimepanemise isikute grupis ja tegi tõendite

hindamisel ja otsuse järeldused ei ole vastavuses tuvastatud asjaoludega. Grupis käitlemise

toimepanemise hindamisel lähtus kohus prokuröri poolt esitatud oletustest ja osaliselt

omaalgatuslikult võimendas neid, jättes kõrvaldamata kahtlused. Asjas puuduvad

ümberlükkamatud tõendid, et K. Matvejevs omandas ja valdas ühiselt ja kooskõlastatult koos

I. Jakovlevsiga suures koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

20. Väär on maakohtu seisukoht, et K. Matvejevsi ütlused on osaliselt usaldusväärsed, tema

ütlustes puudub järjepidevus, esinevad sisemised vastuolud ja need pole osaliselt

kokkulangevad I. Jakovlevsi ütlustega ja teiste tõenditega. Maakohus ei ole põhjendanud,

millal ja mil moel omandasid süüdistatavad kooskõlastatult ja grupis kanepit kokku mitte

vähem kui 7893,83 grammi. Kohtu põhjendused aine grupis omandamise kohta peaksid

olema jälgitavad ja arusaadavad, mida aga otsusest ei nähtu. Grupis toimepanemist ei saa

lugeda tõendatuks sellega, et K. Matvejevs pole esitanud tõendit, mis kinnitaks aine ostmist

krüptovahendite eest. Samas käsitleb kohus süüdistatavat kui pikaajaliselt narkokaubandusega

tegelevat isikut ja heidab ette, et suure koguse omandamine eeldab häid kontakte. Maakohtu

käsitlus on valikuline ja vastuoluline.

21. K. Matvejevs selgitas 24.03.2025 istungil üksikasjalikult, et soetas aine kolm nädalat enne

kinnipidamist. I. Jakovlevs kolis K. Matvejevsi juurde ajutiseks viibimiseks, ca üheks kuuks,

et Eestis tööd leida. Arusaamatu on kohtu järeldus, et K. Matvejevs püüdis ütlustega luua

elulist usutavust I. Jakovlevsi bioloogilise materjali leidmisele prügikottidel.

22. Maakohus on aine omandamise turuhinna osas tuginenud üksnes subjektiivsele

uskumusele ja politseimajori päringu vastusele, et kanepi hulgihind on keskmiselt 7000 eurot

kg ja hulgiturul oleks olnud võimalik teenida 55 000 eurot ning et süüdistatavate ühisest

elukohast leiti märkimisväärne summa, mis näitab, et nad teenisid tulu narkoaine müügist.

6(27)

1-24-7061

Need kohtu väited ja järeldused on oletuslikud ja väärad. Maakohus jätab tähelepanuta, et

kanepi ostu- ja ka müügihind sõltub nii jae- kui ka hulgihinna puhul THC sisaldusest kanepi

taimeosades. Väär on ka politsei päringu vastus, sest pole arvestatud aine kvaliteedi näitajaid,

mis on oluline hinna kujunemise kriteerium. Seega on vale kohtu arvutus ja järeldus

võimaliku teenitava tulu kohta. Samuti on vale järeldus pidada I. Jakovlevsilt leitud 1700

eurot märkimisväärseks summaks. Sellise summa kandmine rahakotis, eriti välisriigis, ei ole

erakordne. Väär on käsitlus ka süüdistatavate „ühisest elukohast“, sest K. Matvejevsi üüritud

korter ei ole I. Jakovlevsi ega süüdistatavate ühine elukoht. I. Jakovlevs tuli sinna ööbima

üheks kuuks, et Eestis tööd otsida ja mitte hotelli eest maksta.

23. Vale on maakohtu etteheide, et K. Matvejevs ei ole esitanud ühtegi tõendit võõra isikuga

vestluse kohta, sest süüdistatav kinnitas, et kasutas kanepi soetamise ja hoidmise osas võõra

isikuga suheldes Telegram suhtlusportaali. Üldteada on, et seda portaali kasutatakse narkoaine

soetamiseks, sest tagatud on vestlejate anonüümsus ja vestluste sisu ei salvestata. Seega on

asjakohatu etteheide, et K. Matvejevs ei ole esitanud võõra isikuga toimunud vestluse

väljaprinti, et kinnitada oma versiooni aine ostmise kohta.

24. Põhistamata uskumusel tugineb kohtu järeldus, et väheusutav ja ebajärjepidev on

kaitseversioon, et K. Matvejevs pidi saama aine hoidmise eest hiljem tasu. Arusaamatu on ka

kohtu järeldus, et kuna garaaži läbiotsimisel selle uksel asuvat võtit ei leitud, seab see K.

Matvejevsi ütlused kahtluse alla. 28.07.2024 läbiotsimise protokollist nähtuvalt avati

garaažiboks tunnistaja poolt vabatahtlikult üle antud võtmetega. K. Matvejevs kinnitas kohtus,

et võtmed asusid garaaži ukse peal ja keegi ei teadnud, kus asuvad tema käes olevad võtmed.

Süüdistatava ütlusi ei saa kahtluse alla seetõttu, et garaaž avati tunnistaja AB võtmetega ja

läbiotsimise protokollist ei nähtu, et politsei oleks üldse garaaži võtmeid ukse pealt otsinud.

25. Väär ja põhjendamatu on maakohtu käsitlus, et K. Matvejevsi ütlused ei lange osaliselt

kokku oma süüd eitava I. Jakovlevsi ütlustega. Maakohus toob välja, et I. Jakovlevs ei osanud

öelda, kuidas tema DNA sattus kottidele ja teibile ja väitis, et K. Matvejevs võis pakendada

kanepi tema kasutatud kottidesse. Kohus ei arvesta, et isiku DNA saabki kanduda kottidelt ka

teibile, kui teip satub kottidel olevale DNA-le või süüdistatav on juhuslikult katsunud

teiplinti. Selles ei ole midagi eriskummalist. Ükski inimene ei suuda meenutada kõiki

esemeid, mida ta võis olla juhuslikult puutunud.

26. Põhjendamatu on maakohtu etteheide, et K. Matvejevs ei rääkinud, et andis I. Jakovlevsi

kontaktid ja nime kanepiga seoses mõnele teisele isikule. Kuivõrd kohus ei küsinud K.

Matvejevsilt, kas ta andis kellelegi kontakti, on põhjendamatu K. Matvejevsile ette heita, et ta

eelkirjeldatust ei kohtus rääkinud. Kohtu arutluskäik ei ole kooskõlas kriminaalõiguse

tõendamispõhimõtte ja põhistamiskohustusega. Arusaamatu ja eelarvamuslik on ka kohtu

kriminoloogilisele kogemusele tuginev järeldus selle kohta, et võisid olla inimesed, kes olid

huvitatud peale K. Matvejevsi kinnipidamist garaažis oleva kanepi äraviimisest, mistõttu

võttis I. Jakovlevs ABga ühendust, kuid joobeseisundi vm takistuse tõttu kohe seda ei teinud.

Arusaamatu on ka kohtu kahtlus, kuidas I. Jakovlevs garaaži leidnud oleks. Ta oli seal varem

käinud ja oleks saanud küsida ka tunnistaja ABlt.

27. Oletuslik on maakohu seisukoht, et J. Jakovlevs ei saanud pärast läbiotsimist korterist

leida kotti kanepitükkidega põhjusel, et läbiotsimise protokollist ei nähtu, et rõduukse juures

oleks midagi maas. Protokolli fototabel kajastab korteri olukorda üksnes sel ajal, millal fotod

tehti protokolli jaoks. Puudub põhjus kahelda J. Jakovlevsi ütlustes, et ta leidis mingi tühja

koti pisikeste kanepitükkidega rõdu ukse juurest. Politseinikud võtsid kaasa üksnes need

asjad, mis tähtust omasid. Väikeste kanepitükkidega kott ei omanud leitud kanepikoguse

juures mingit tõenduslikku tähtsust, sest selle omamine pole keelatud. On eluliselt usutav, et

politsei ei korista objekti pärast läbiotsimist.

7(27)

1-24-7061

28. K. Matvejevs on tunnistanud oma süüd kanepi käitlemises kogu menetluse vältel. Asjas

puuduvad aga tõendid, et K. Matvejevsiga tegutses grupis I. Jakovlevsiga. Kohtu arutlused

grupi kohta on oletuslikud. Kanepi pakendamist K. Matvejevi poolt kinnitavad ekspertiisid. J.

Jakovlevsi DNA leidumine üksikul kotil on seletatav tema ütlustega, et K. Matvejevs kasutas

tema kilekotte. Maakohus märgib, et J. Jakovlevsi DNA leiti külmiku ülemiselt riiulilt võetud

väliselt vaakumpakendilt, mis oli Maxima kilekotis. I. Jakovlevs andis kilekottide kasutuse

kohta ütlusi, mille usutavuses puudub alus kahelda. Ühes eluruumis viibivad sõbrad võivad

ristkasutada kilekotte asjade hoidmiseks. I. Jakovlevsi DNA leidmine välimiselt

vaakumpakendilt viitab DNA ülekandumise võimalikkusele ristkasutatud kilekotilt. DNA

juhuslik ülekandumine on tõenäoline, kuivõrd isikud kasutasid üheskoos eluruumi ja kõiki

esemeid selles. Sel viisil võis I. Jakovlevsi DNA sattuda ülekandumisega segaproovidesse.

Arusaamatu on kohtu käsitlus, et DNA leidmine näitab I. Jakovlevsi poolt vähesel määral

pakendamisega tegelemist. Eluliselt on usutav, et kui I. Jakovlevs oleks pakendanud kanepit,

oleks valdavalt leitud pakenditelt tema puhast DNA profiili.

29. Seega pidanuks kohus kvalifitseerima K. Matvejevsi teo KarS § 184 lg 1 järgi, sest

kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja kohus ei tohi tõendite

vähesusest tulenevat tühimikku täita enda uskumuste ja oletustega.

30. Maakohus on määranud K. Matvejevsile liiga range karistuse. Kohus on kirjeldanud

süüdistatavat halvast küljest, puudutamata sõnagagi tema laste hulka, kelle eest ta soovib

jätkuvalt hoolt kanda. Maakohus ei pööranud tähelepanu, et süüdistatav ei ole parasiteerinud,

vaid on aktiivselt tegutsenud, et tagada perekonna heaolu ja kindlustatus. Maakohtul tulnuks

eelkõige arvestada isiku varasemat elukäiku ja pühendumist peresuhetele. Süüdistataval

tekkisid Soomes ettevõtluses majanduslikud tagasilöögid ja ta eksis õiguskorra vastu halvast

majanduslikust olukorrast väljatulemiseks. Ka Eestisse naastes ei kujunenud tööasjad nagu ta

soovinuks ja seepärast võttis riski käidelda suures koguses kanepit.

31. Maakohus eksib, et Soome Vabariigis mõistetud karistus tuleb liita käesolevas asjas

mõistetud karistusega. Kaitsja arvates ei ole Soomes mõistetud karistuse otsekohaldamine ja

liitmine kooskõlas Eesti karistusseadustiku regulatsiooniga. Soome kohtuotsust saab arvestada

asja juures vaid isikut iseloomustava tõendina.

32. Kohus ei arvestanud, et kanep on kõige kergemaliigilisem narkootiline aine, mis on ka

arvukates Euroopa riikides koguseliste piirangutega legaliseeritud.

33. Õige pole kohtu seisukoht jätta arvestamata süüdistatava väljendatud kahetsus.

Süüdistatava kahetsuse siiruses pole põhjust kahelda. K. Matvejevs oli nõus

kokkuleppemenetluse läbirääkimisega, kuid see jäi ära temast sõltumatutel asjaoludel.

Maakohtus prokuratuuri taotletud karistus ületas kahekordselt kokkuleppemenetluses küsitu.

Kohtupraktika kohaselt on sarnase kanepi koguse käitlemise eest mõistetud karistuseks 6

aastat vangistust, mis oluliselt erineb praeguses asjas mõistetust.

34. Maakohus on jätnud põhjendamatult menetluskulud vähendamata, kuigi kaitsja esitas

selleks taotluse. K. Matvejevsile käib nende hüvitamine ilmselgelt üle jõu. Seetõttu tuleb osa

menetluskulusid jätta riigi kanda. Maakohus ei põhjendanud kulude täielikku väljamõistmist.

See näitab kohtuliku uurimise ühekülgsust ja KrMS § 180 lg-st 3 mittelähtumist.

Süüdistataval puudub raha ja vara, et tasuda mõistetud 12 811,16 euro suurust menetluskulu.

Kuigi tal on kinnipidamiskohas teenimise võimalus, ei ole tööhõive vanglas kindlustatud.

Samuti ta on viie lapse vanem ja toetab neid regulaarselt võimaluste piires. Süüdistataval pole

vanglas võimalik teenida tulu menetluskulude hüvitamiseks, püüdes samal ajal lastele tasuda

elatist. Seetõttu tuleks vähendada menetluskulusid poole võrra.

Süüdistatava K. Matvejevsi apellatsioon

8(27)

1-24-7061

35. K. Matvejevs kirjeldab, et sai I. Jakovlevsiga kokku 10.07.2024 ja tegi talle ettepaneku

tulla tema korterisse raha kokkuhoiuks, andis I. Jakovlevsile ühe võtmete komplekti, et ta

võiks tulla temale sobival ajal. 18.07.2024 helistas I. Jakovlevs ja kolis ise. Kogu kanep oli sel

hetkel korteris XXX saunas, külmkapis ei olnud. K. Matvejevs kavatses viia korterist kanepi

ära enne I. Jakovlevi tulekut, aga oli sunnitud seda tegema, kui ta seal elas. 20.07.2024 sõitis

I. Jakovlevs tuttavatele külla ja siis otsustas viia osa kanepist garaaži. Kaks pakendit viis

kööki külmkappi, osa pakenditest autosse, ühe pani sügavkülma. Kasutas pakendamiseks

köögist võetud prügikotte. Garaaži viis talle hoiule antud kanepi, endale jättis kanepi, mille

eest oli 7000 eurot maksnud.

36. Õige pole otsuses öeldu, et ta jättis osa kanepist külmkappi, kui sai teada, et I. Jakovlevs

hakkab elama korteris. Kanep oli I. Jakovlevsiga korteris üks kuni kaks päeva. Ütlusi ta

muutnud ei ole ja pole kunagi öelnud, et I. Jakovlevs ei olnud samaaegselt kanepiga korteris.

Kohus tegi vale järelduse. Sõpradena on nad jaganud varemgi eluaset, neil on oma kooselu

reeglid, et ei tohi puutuda seda, mis pole sinu oma. Seepärast oli kindel, et I. Jakovlevs ei

hakka avama külmkapis olevaid pakendeid.

37. Kohus väidab, et ta ei esitanud tõendeid jutuajamiste kohta kanepi müüjaga, aga

vahistamisel konfiskeeriti temalt telefonid ja ei ta saanudki esitada tõendeid jutuajamiste

kohta. Garaažis läbiotsimisel ei otsinud keegi võtit ja tema käest ei ole keegi küsinud, kus on

tema võti. Politsei avas garaaži ABlt saadud võtmega. Pärast läbiotsimist küsisid

narkopolitseinikud, kus on võti ja ta vastas, et on garaaži ukse kohal. Kohus aga tegi ekslikud

järeldused tema ütluste kahtluse alla seadmiseks.

38. I. Jakovlevs ei kolinud tema juurde elama, vaid tuli külla paariks nädalaks enne ärasõitu.

Kohus moonutab fakte, et nad elasid koos ja tegelesid koos kanepiga.

39. K. Matvejevs kirjeldab, et teavitas 20.07.2024 inimest, et tema juurde tuli sõber ja et ta

viis kanepi garaaži. Inimene lubas 27.07.2024 võtta kogu kanepi garaažist ära ja palus jutu

käigus anda talle I. Jakovlevsi kontaktid juhuks, kui ei õnnestu K. Matvejevsiga ühendust

võtta. Viimane jutuajamine toimus inimesega 23.07.2024, aga politsei vahistas ta 15 minutit

hiljem. Otsuses öeldakse, et ta polevat rääkinud, et edastas kellelegi I. Jakovlevsi kontaktid,

aga kohtus keegi temalt ei küsinud, kas ta on kellelegi I. Jakovlevsi kontaktid edastanud.

Kanepi omanik ei teadnud teise võtme olemasolust ega ABst. I. Jakovlevs helistas ABle,

kellelt sai teada, et on teine võti olemas.

40. Igalt poolt, kust leiti I. Jakovlevsi DNAd, leiti ka tema oma. On loogiline, et kui musta

värvi prügikotid kuulusid I. Jakovlevsile, sattus tema DNA kleeplindi siseküljele. Kuna nad

viibisid koos korteris, puudutasid samu esemeid ja surusid teineteise kätt, on loogiline, et ta

võis I. Jakovlevsi DNA kanda üle ükskõik mis pinnale, kust leiti tema ja Jakovlevsi DNA-d.

Kohtunik ignoreerib sellist loogilist kaitseversiooni DNA juhusliku ülekandumise kohta.

41. Kohus surub peale seoses AB vennaga väljamõeldud lugu ilma tõenditeta. Pärast 2021.

aastal koos töötamist PAELA EHITUS OÜ-s ei ole nad AB vennaga enam suhelnud. Kohus

oleks pidanud kutsuma ülekuulamiseks AB venna, mida ei tehtud isegi uurimise ajal.

42. Kanepit ostis Telegrami vahendusel, õppides tundma nõudluse ja pakkumise turgu enne

umbes kuu aega. Üks müüjatest oli nõus müüma talle 2 kg segasorti kanepit, keskmise THC

sisaldusega, 7000 euroga. Kohtu versioon, et selliseks ostuks on vaja sidemeid ja mainet, on

vale. Tähtsat osa mängib raha.

43. 23.07.2024 pidi saama kokku potentsiaalse kanepi ostjaga, millest I. Jakovlevs ei teadnud

midagi. I. Jakovlevs ei teadnud ka läbiotsimisest. Kui I. Jakovlevs oleks olnud kaasosaline,

oleks ta sõitnud samuti temaga kokkusaamisele või hakanud end varjama. Vahistamisel K.

Matvejevs garaažist ei rääkinud politseile, sest kartis tagajärgi. Oletas, et kanepi omanik võtab

9(27)

1-24-7061

I. Jakovlevsiga ühendust, kuid ei saanud eeldada, et I. Jakovlevs võtab ühendust ABga. K.

Matvejevs lootis, et ta lastakse välja ja ta saab ise tagastada kanepi selle omanikule, mingit

lootust I. Jakovlevsi peale tal polnud.

44. Kohus eksib tema kahetsuse suhtes, sest ta väljendas siirast kahetsust nii ülekuulamisel,

prokuröriga läbirääkimistel kui ka kohtus. Prokuratuuri ja kohtu poolt ei ole esitatud

ametlikke andmeid kanepi kahjulikkuse kohta ega selle kohta, millist kahju võis tervisele

tekitada tema valduses olnud kanepi kogus.

45. Õige pole kohtu väide, et ta tegeles Xanaxi ebaseadusliku käitlemisega. Ta ostis seda enda

jaoks, sest tal algasid paanikahood, ta kartis politseid ja tagajärgi ja maandas ärevust. Arsti

poole ei pöördunud, sest see pole lihtne. Ta otsustas tellida Xanaxit Telegrami vahendusel,

sest tal polnud eesmärki pidevalt seda tarvitada.

46. Otsuses on toodud kanepi hinnad, kuid pole kinnitust selle kohta, kes ja millise põhimõtte

alusel andis sellise hinnangu. K. Matvejevs selgitas, milliste kriteeriumide alusel hinnatakse

kanepit. Temal oli kanepi segasort erineva THC sisaldusega, mis selgitab 7000 euro maksmist

2 kg kanepi eest. Kohus ei selgitanud kanepi müügist saadud tulu arvutus. Selleks tuleks teha

kindlaks ostu- ja müügihind ja korrutada see kanepi kogusega, millest tuleb lahutada

ostusumma. Kohus seda ei teinud ja seega ei saa kohtu arvutusi võtta aluseks.

47. Kohus räägib, et K. Matvejevs ei esitanud tõendeid oma tulude kohta Soomes ja

krüptoinvesteeringutelt, aga keegi ei ole mitte kunagi mingeid tõendeid temalt küsinud. Seega

üritab kohus luua illusiooni, et ta annab valeütlusi.

48. 24.03.2025 kohtuistungil oli tõlge ebakvaliteetne, mis mõjutas tema õigust õiglasele ja

arusaadavale kohtumenetlusele Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 6, Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 15, § 12 ja KrMS § 10 ja § 14 tähenduses. Kuivõrd tõlke kvaliteet oli madal, oli

raske saada aru talle esitatud küsimuste sisust ja ei tõlgitud kõiki tema öeldud sõnu. Tema

jutule segati pidevalt vahele, tõlk ajas segi fakte, ei suutnud selgelt edastada mõtteid. Kuivõrd

vene keel ei ole süüdistatava emakeel, tekitas see lisastressi, mis piiras võimalust seisukoha

väljendamiseks. Seetõttu võisid ütlused olla mittetäielikud ja valed, mis võis mõjutada ütluste

tõepärasust ja maakohtu antud hinnangut.

49. Pikaaegne vangistus seab ohtu süüdistatava alaealiste laste heaolu ja tekitab tõsist

sotsiaalset ja materiaalset koormust perele. Kolmest väikesest lapsest üks vajab erihooldust

seoses arengupeetusega. Palub määrata leebema karistuse, mis lubaks säilitada sidemeid

lastega, tagades nende stabiilsuse.

50. Palub end vabastada resolutiivosas 5-6 nimetatud väljamõistmisele kuuluvate tasude

maksmisest täielikult. Vabastamise aluseks on keeruline perekondlik olukord, mis juba praegu

on mõjutanud pere heaolu; kriitiline finantsolukord – puuduvad vara ja rahalised võimalused

väljamõistetud summade tasumiseks, ta on faktiliselt maksejõuetu; mõistetud pikaajaline

vangistus, mis välistab sissetuleku teenimise ja võlgade tasumise.

51. Tuleb tähelepanu pöörata, et prokuratuur tegi läbirääkimiste käigus kokkuleppe

sõlmimiseks erinevaid ettepanekuid, sh esmalt 5 aastat vangistust. Seejärel, kui sai teatavaks,

et asja hakkab läbi vaatama eriti range lähenemisega kohtunik pakuti 8 aastat vangistust ja

kohtus küsis prokurör 12 aastat ja 9 kuud vangistust, kuigi uurimisel ei tekkinud mingeid uusi

asjaolusid, mis oleksid mõjutanud süü suurust. Seega tuleb karistust muuta leebemaks, sest

süüdistuse seisukohad rikuvad võrdsuse, õigluse ja õigusliku hinnangu ettearvatavuse

põhimõtteid.

52. Soome kohtu määratud tingimisi karistust palub mitte liita Eesti kohtu määratud

karistusega, sest see karistus ei ole faktiliselt ära kantud, määrati tingimisi ega näita tema

10(27)

1-24-7061

ühiskonnaohtlikkust. Kuivõrd Soome otsust ei tunnustatud ega viidud täide Eestis, on selle

liitmine vaieldav. Talle ei olnud tagatud piisavat informeeritust, et selline tingimisi karistus on

liidetav ning liitmiseks puudub eraldi põhjendus.

53. Mõistetud karistus ei vasta süü suurusele. Taotleb määrata õiglasem ja proportsionaalsem

karistus, arvestades kergendavaid asjaolusid või saata asi uueks läbivaatamiseks.

Menetlus ringkonnakohtus

54. Tallinna Ringkonnakohtus 23.09.2025 toimunud kohtuistungil jäid kaitsjad ja süüdistatav

K. Matvejevs esitatud apellatsioonide juurde. Süüdistatav I. Jakovlevs toetas oma kaitsja

apellatsiooni. Prokurör palus jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

K. Matvejevs täpsustab, et taotleb menetluskulud jätta kogu ulatuses riigi kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

55. Ringkonnakohus tutvus kohtutoimiku materjalide ja apellatsioonidega ning kuulas istungil

ära kohtumenetluse pooled. Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu apellatsioonides esitatud

väidetele kriminaalmenetlusnormide olulise rikkumise kohta (I), käsitleb väiteid tõendite

hindamise, süüdistuse tõendatuse ja teole antud õigusliku hinnangu kohta (II), kaitsja A.

Küünemäe ja K. Matvejevsi väiteid süüdistatava Soomes mõistetud karistuse arvestamise

kohta (III), seejärel taotlusi süüdistatavatele mõistetud karistuste, sh I. Jakovlevsile mõistetud

lisakaristuse, kergendamiseks; K. Matvejevsi karistust kergendava asjaolu arvestamiseks ja

liitkaristuse tühistamiseks (IV), K. Matvejevsi suhtes tehtud menetlusotsustuse muutmiseks

(V), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemused (VI) ja seisukoha apellatsioonimenetluse

kulude kohta (VII).

(I)

56. Apellatsioonide kaalukama osa moodustavad väited, milles kritiseeritakse uuritud tõendite

hindamisest tehtud järeldusi. Apellandid on seisukohal, et maakohus mõistis vääralt I.

Jakovlevsi ja K. Matvejevsi süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi suures koguses narkootilise aine

käitlemises kaastäideviijatena. Apellandid peavad süüdistatavate ütlusi usaldusväärseks,

taotlevad tõenditele antud hinnangu muutmist ja etteheidetavale teole teistsuguse õigusliku

hinnangu andmist. Samuti taotlevad apellandid süüdistatavatele mõistetud karistuste

kergendamist, sh K. Matvejevsi suhtes karistust kergendava asjaolu arvestamist ja liitkaristuse

moodustamata jätmist ning menetluskulude väljamõistmise otsustuse muutmist.

57. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei tuvastanud maakohtu eksimusi tõendite hindamisel.

Kohtukolleegium nõustub tõendikogumile antud hinnanguga ning süüküsimuses tehtud

järeldustega. Menetletavas asjas ei ole sedastatavad kriminaalmenetlusõiguse rikkumised, mis

oleksid viinud maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud

asjaoludega. Kuivõrd selles osas jäävad apellatsioonid maakohtu otsuse muutmiseks

rahuldamata, ei pea apellatsioonikohus vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata ja lisab

apellantide väidetele vastuseks järgmist.

58. Rahuldamata jääb K. Matvejevsi taotlus saata kriminaalasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu istungil selgitas K. Matvejevs taotlust sellega, et maakohtu

otsuses puuduvad põhjendused narkootilise aine grupis käitlemise kohta. Ringkonnakohus ei

tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mis annaks aluse tühistada maakohtu

otsuse ja saata kriminaalasi esimehe astme kohtule KrMS § 341 lg-st 2 tulenevalt uueks

arutamiseks. Kolleegium selgitab, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on otsuses põhjenduse

puudumisega tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa

tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt nt RKKKm 1-17-

11182/201, p 24; RKKKo 3-1-1-14-14, p-d 699-700). Maakohus sellisel viisil otsuse

11(27)

1-24-7061

põhistamise kohustust rikkunud pole, mistõttu on välistatud otsuse tühistamine KrMS § 339

lg 1 p 7 alusel. Kolleegiumi hinnangul pole maakohtule alust heita ette ka otsuse põhistuste

ebapiisavust või -veenvust, mis võiks olla käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Maakohus on süüdimõistva otsuse tegemisel arvestanud

KrMS §-s 3051 lg-tes 1 ja 2 ning § 312 sätestatud nõuetega.

59. Süüdistatav K. Matvejevs leiab, et ebakvaliteetne tõlge 24.03.2025 kohtuistungil mõjutas

tema õigust õiglasele ja arusaadavale kohtumenetlusele Euroopa Inimõiguste Konventsiooni

art 6, Eesti Vabariigi põhiseaduse ning KrMS § 10 ja § 14 tähenduses. Kuivõrd vene keel ei

ole tema emakeel, olevat madala kvaliteediga tõlge piiranud K. Matvejevsi arusaamist ja

võimalust oma seisukohti väljendada, mis võis mõjutada kohtu hinnangut tema ütlustele.

Kolleegium peab süüdistatava etteheiteid alusetuks järgmise põhjendusega.

60. Vastavalt EIK artikli 6 punktile 3 "e" on süüdistataval õigus kasutada tasuta tõlgi abi, kui

ta ei valda kohtumenetluse keelt või ei suuda end selles väljendada. Selle inimõigusega

tagatakse süüdistatavale adekvaatne arusaamine kohtumenetluse käigust ning seeläbi aus

kohtumenetlus. EIK artikli 6 punkti 3 "e" nõuded on täidetud, kui tõlgi vahendusel on tagatud

süüdistatava piisavalt adekvaatne arusaamine kohtumenetluse käigust. Juhtudel, mil

süüdistatav valdab mitut keelt, on õiguskaitseasutustel, tagamaks kohtumenetlus mõistliku aja

jooksul, õigus ja kohustus kehtestada süüdistatavale tõlkekeeleks neist kättesaadavaim keel,

mis on suhteliselt enamlevinud, mille tõlkekvaliteet on lihtsamini kontrollitav ja mida

valdavad tõlgid on vajadusel - näiteks taandamise korral - lihtsamini asendatavad (vt RKKKo

3-1-1-74-97).

61. Menetlevas kriminaalasjas on süüdistatavale tagatud tõlkekeelena vene keel.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt valdab K. Matvejevs vene keelt ulatuses, mis võimaldab

tal adekvaatse arusaamise kriminaalmenetluse käigust. Vene keele valdamist, sh venekeelsest

tõlkest arusaamist kogu kriminaalmenetluse vältel, kinnitavad muu hulgas K. Matvejevsi

kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, läbiotsimisprotokollid kui ka K. Matvejevsi vene

keeles omakäeliselt kirjutatud apellatsioon. Kolleegium märgib sedagi, et 24.03.2025

kohtuistungi protokollist ilmnevalt ei ole K. Matvejevs ega kaitsja A. Küünemäe kogu istungi

vältel, sh süüdistatava ristküsitlemisel, pöördunud kordagi kohtu poole ebakvaliteetsest tõlkest

tingitud probleemidega, sh märkuste või taotlustega, millest ilmnevalt oleks K. Matvejevsil

raskusi arusaamise või enda väljendamisega (II kd, tl-d 63-79). Lisaks ei ole süüdistatav ega

tema kaitsja esitanud taotlust kõnealuse kohtuistungi protokolli parandamiseks KrMS § 158

alusel. Arvestades eeltoodut ei ole maakohtus rikutud K. Matvejevsile venekeelse tõlke

tagamisel EIK artikli 6 punktis 3 "e" sätestatud inimõigust, Eesti Vabariigi põhiseaduse

asjakohaseid sätteid ega ka KrMS §-s 10, § 14 ja § 339 lg 1 p-s 12 sätestatut.

(II)

62. Kaitsja A. Küünemäe ja süüdistatava K. Matvejevevsi arvates luges maakohus vääralt

ebausutavaks K. Matvejevsi ütlused selle kohta, et ta omandas kanepi krüptovääringutelt

teenitud raha eest ja et talle lubati kanepi hoidmise eest tasu. Apellandid toonitavad, et keegi

ei ole süüdistatavalt selle kohta tõendeid küsinud. Samuti kritiseerivad kanepi hinna

tuvastamist maakohtu subjektiivsete uskumuste ja politseimajori päringu alusel ning K.

Matvejevsi ütluste arvestamata jätmist, et kanepi ostu- ja müügihind sõltub THC sisaldusest

ning selgituste tähelepanuta jätmist, miks ta maksis 2 kg kanepi eest 7000 eurot. Apellandid

peavad vääraks kohtu arvutusi kanepi müügist teenitud tulu kohta, sh kanepi ostmisele

kulunud summa maha arvamata jätmist. Kolleegium apellantidega ei nõustu ja põhjendab

seda järgnevalt.

63. Maakohus luges põhjendatult ebausutavaks K. Matvejevsi ütlused, et ta omandas 2 kg

kanepit krüptoinvesteeringutega teenitud 7000 euro eest, samuti väited ülejäänud omandatud

12(27)

1-24-7061

kanepi hoidmise eest tasu saamise kohta. Kolleegium juhib tähelepanu, et süüdistatava ütlusi

hinnatakse üldises korras ja nendega saab arvestada siis, kui tõend on usaldusväärne.

Seejuures tuleb pöörata tähelepanu, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi

ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Kohus

peab ütluste hindamisel võtma arvesse kõiki ütluste usaldusväärsust potentsiaalselt

mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuuluvad ka tõendiallika menetlusseisund ja sellest lähtuda

võivad huvid (vt nt RKKKo 1-20-1208, p 18). Kolleegiumi hinnangul on maakohus neid

kohtupraktikas arvestatavaid kriteeriume K. Matvejevsi ütluste hindamisel järginud.

Maakohtu otsuses on jälgitavalt selgitatud, milles seisneb K. Matvejevsi ütluste vastuolulisus

ja lahknevus teiste tõenditega, samuti seda, miks ja millises osas ei saa seetõttu nendega

arvestada. Sel põhjusel on maakohus osade faktiliste asjaolude tuvastamisel tuginenud K.

Matvejevsi ütlusi kõrvale jättes muudele tõenditele. Apellatsioonides ei ole esitatud veenvaid

argumente ütlustele antud hinnangu muutmiseks. Kuivõrd maakohus kriminaalmenetlusõigust

ei rikkunud, ei saa kõnealuses osas K. Matvejevsi ütlustele tugineda ka

apellatsioonimenetluses.

64. Edutuks jäävad apellantide argumendid, et kuivõrd keegi tõendeid ei küsinud, ei pidanud

K. Matvejevs ise neid oma väidete kinnituseks kohtule esitama. Kolleegium selgitab, et KrMS

§-s 14 sätestatud võistlevuse põhimõttest tulenevalt lasub isikut süüstavate või õigustavate

tõendite esitamise kohustus kohtumenetluse pooltel, mitte kohtul. Kaitsepositsiooni aktiivne

tõendamine tähendab muu hulgas ka seda, et kui süüdistatav ja kaitsja leiavad, et süüdistuse

tõendid ei kajasta käideldud narkootilise aine hinda õigesti või selle müügist taotletud või

saadud kasust tuleks maha arvata selle aine ostuhind, peavad nad enda väidete kinnituseks

esitama oma tõendeid. Alles siis tekib kohtul alus vaagida, kas ja missuguse kulu peab

väidetavalt taotletud kasust maha arvama (RKKKo 1-18-2232/179, p 66).

65. K. Matvejevs on valinud kaitsetaktika mitte avaldada menetlejale kontrollitavat teavet

kanepi omandamise asjaolude, sh müüja isiku, kanepi ostuhinna ja selle tasumise kohta. Kui

süüdistatav ega kaitsja ei loo reaalset võimalust toimepanija väidetava kulu ja selle suuruse

kontrollimiseks, pole alust rääkida ka kõrvaldamata kahtlusest, mida tuleks tõlgendada

süüdistatava kasuks (vt RKKKo 1-18-2232/179, p 67 ja RKKKo 4-16-6037/46, p 20).

Kohtupraktika kohaselt on olukorras, kus puuduvad vähemadki tõenduslikud pidepunktid

selle kohta, missugusel viisil süüdistatav narkootilist ainet soetas ja kas ning missugust hinda

ta selle eest maksis, ainuvõimalik võrdsustada selle aine potentsiaalne müügihind kuriteost

taotletud kasuga (RKKKo 1-18-2232/179, p-d 52 ja 65). Seega jääb tagajärjetuks väide, et

maakohus pidanuks kanepi müügiga teenitud tulu suuruse arvutamisel arvama sellest maha

ostuhinna.

66. Kolleegiumi hinnangul tugines maakohus põhjendatult Politsei ja Piirivalveameti

16.09.2024 päringu vastuses toodud teabele kanepi jae- ja hulgihindade kohta (vt III kd, tl-d

45-46). Apellantide argumendid ei mõjuta maakohtu otsuse seaduslikkust ja viidatud tõendis

esitatud teabe usaldusväärsust. Kohtupraktikas on peetud Politsei- ja Piirivalveametit

asutuseks, millel on olemas ajakohastatud ja usaldusväärne ametlik info narkootiliste ainete

maksumuse kohta (vt nt TlnRKo 1-20-9022, p 13.5.1; TlnRKo ja RKKKo asjas nr 1-20-

1108). Ainetu on ka kaitsja A. Küünemäe etteheide, et maakohus käsitles narkootilise aine

müügist teeniva tulu suurust hinnates vääralt suure summana I. Jakovlevsilt leitud 1700 eurot.

Kaitsja jätab tähelepanuta, et sama läbiotsimistega leiti ja võeti ära ka K. Matvejevsi sularaha

5225 eurot. Lisaks ei arvesta kaitsja, et maakohus käsitles I. Jakovlevsilt sularaha leidmist

tuvastatud tervikpildi kontekstis, hinnates kaastäideviimisele viitavaid asjaolusid (vt otsuse p

17).

67. Kaitsja A. Küünemäe ja süüdistatav K. Matvejevsi arvates ei saa süüdistatava ütlustes

kahelda põhjusel, et ta pole esitanud tõendeid vestluse kohta kanepi müüjaga. Süüdistatava

13(27)

1-24-7061

väitel polevat ta saanud tõendeid esitada, sest tema telefonid võeti ära. Kaitsja põhjendab

tõendite esitamata jätmist sellega, et Telegram suhtlusportaalis, mida üldteadaolevalt

kasutatakse narkoaine soetamiseks, anonüümsete vestluse sisu ei salvestatagi. Kolleegiumi

need argumendid ei veena. Kaitseaktist ega kriminaalasja materjalidest ega ei nähtu, et K.

Matvejevs oleks menetlejatele avaldanud kontrollitavat teavet kanepi müümise, ostmise,

hinna või müüja ja ostjate isikutega seotud asjaolude, sh Telegram suhtlusportaalis toimunud

vestluste, kohta. Järelikult on apellandid jätnud võimalused kaitseversioonide tõendamiseks

kasutamata ja argumendid jäävad apellatsioonimenetluses edutuks.

68. Tagajärjetuks jääb kaitsja A. Küünemäe ja süüdistatava K. Matvejevsi kriitika, et

maakohus kahtles põhjendamatult süüdistatava väidetes garaaživõtmete kohta. Kolleegium

nendib, et kõnealusegi asjaolu puhul tuginevad apellandid üksnes süüdistatava ütlustele, et

keegi polevat teadnud, et tema võtmed asusid garaaži ukse peal. Kuivõrd maakohus ei

lugenud selle asjaolu kohta K. Matvejevsi ütlusi usutavaks, neile tugineda ei saa. Maakohus

viitas põhjendatult, et garaažiboksi läbiotsimisprotokollist ei nähtu, et toimingu käigus oleks

tuvastatud garaaži ukse kohal asuvad võtmed. Kolleegium tõdeb nõustuvalt maakohtuga, et

28.07.2024 garaažis teostatud läbiotsimisel ei avaldanud K. Matvejevs, et garaažiboksi ukse

kohal asuksid tema võtmed. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt avati garaažiboksi uks

tunnistaja ABlt saadud võtmetega (vt II kd, tl-d 87-116). Tõendamata ja paljasõnaline on

kaitsja väide, et võti jäi läbiotsimisel leidmata seetõttu, et seda ei otsitud. Lisaks on K.

Matvejevs esitanud apellatsioonis uue väite, et ta olevat pärast avaldanud pärast läbiotsimist

politseitöötajatele oma võtmete asukoha. Kolleegium jätab selle väite tähelepanuta, sest

ristküsitlusel K. Matvejevs sellest rääkinud ei ole. Apellatsioonis esitatud teave ei ole KrMS §

63 lg-s 1 sätestatu mõttes käsitatav tõendina (vt RKKKo 3-1-1-105-06, p 11).

69. Kolleegium ole päri kaitsja A. Küünemäega, et maakohus luges oletuslike põhjendustega

ebausaldusväärseks J. Jakovlevsi ütlused selle kohta, et ta olevat pärast 23.07.2024 XXX

korteris toimetatud läbiotsimist leidnud rõdu ukse juurest põrandalt koti kanepitükkidega.

Kolleegium ei pea nõustuvalt maakohtuga usutavaks süüdistatava ka I. Jakovlevsi

ristküsitlusel esitatud väiteid, et selle läbiotsimise järgselt vedelema jäetud kanepitükkidega

koti alusel tegigi ta järelduse, miks K. Matvejevs kinni peeti ning mõistis hiljem kohe, mida

tahab saada garaažist Telegrami võõralt kontolt helistanud tundmatu. Pelgalt kaitsja väitest, et

J. Jakovlevsi ütlustes puudub alus kahelda, ei piisa maakohtu seisukohtade kõigutamiseks.

70. Maakohus on põhjendatult märkinud, et I. Jakovlevs ei ole oma väidete kinnituseks

tõendeid esitanud, mistõttu tuleb lähtuda teistest kogutud tõenditest. Valge 16g-25 korteris

23.07.2024 toimetatud läbiotsimise kohta vormistatud protokollist ilmnevalt leiti külmkapi

erinevatest sahtlitest pakendatud narkootilist ainet ning korteri erinevatest asukohtadest

sularaha. Viidatud protokollist ega selle juurde lisatud fotodelt, millele on jäädvustatud korteri

elutuba, rõduuks ja rõdu ja põrandapind, ei nähtu, et põrandal või mujal asetseks kilekotte

narkootilise aine tükkidega (vt II kd, tl-d 32-60). Paljasõnalised on kaitsja oletused, et

politseinikud võisid jätta väikeste kanepitükkidega koti põrandale „vedelema“ seetõttu, et

arvestades külmkapist leitud kanepikogust ei omanud see tõenduslikku tähtsust. Menetletava

kuriteo olemust ja läbiotsimisel talletatut arvestades on kolleegium veendunud, et kui korteris

leidunuks I. Jakovlevsi väidetud kanepitükkidega kott, oleksid politseitöötajad selle

läbiotsimisel fikseerinud ja kaasa võtnud.

71. Kolleegium ei jaga apellantide kriitikat, et maakohus määratles vääralt XXX korterit

süüdistatavate ühise elukohana. See, et K. Matvejevs üüris kõnealust korterit ja I. Jakovlevs

elas K. Matvejevsi juures ajutiselt, ei mõjuta maakohtu tuvastatut, et menetletava kuriteo

toimepanemise ajal kasutasid süüdistatavat korterit ühise elukohana. Asjaolu, et I. Jakovlevs

elas K. Matvejevsi elukohas, tuvastas maakohus muu hulgas tunnistaja AB ütluste alusel,

kelle ütlustest nähtub seegi, et süüdistatavad on ka varem jaganud ühist elukohta. Elukoha

14(27)

1-24-7061

jagamist nendib ka K. Matvejevs, kes apellatsioonis viitab tema ja I. Jakovlevsi vahel

kujunenud kooselu reeglitele, et teise asju ei tohi puutuda, mistõttu ta olevat veendunud, et I.

Jakovlevs ei puutuks külmkapis olevat kanepit. Maakohus on süüdistatavate kaitseväiteid

ebausutavaks lugedes toonud aktsepteeritavalt välja vasturääkivused süüdistatava ütlustes

muu hulgas seoses külmkapi ja väidetavalt I. Jakovlevsile kuulunud prügikottide

pakendamiseks kasutamisega. Alusetu on apellantide väide, et süüdistatavate ütluste usutavus

on seatud kahtluse alla arusaamatute põhjendustega.

72. Süüdistatav K. Matvejev peab vääraks maakohtu otsuses märgitut selle kohta, mida ta

olevat kanepi kohta öelnud, kui sai teada, et I. Jakovlevs hakkab tema juures elama. Ta

polevat kunagi väitnud, et I. Jakovlevs ei olnud korteris samaaegselt kanepiga. Kolleegiumi

hinnangul ei pea paika süüdistatava kriitika, et maakohus eksis tema ütlusi käsitledes. Otsuses

on õigesti sedastatud vastuolu K. Matvejevsi ristküsitlusel antud ütlustes (vt otsuse lk 8-9).

Kolleegium viitab, et K. Matvejevs vastas prokuröri küsimusele, kas süüdistatav mainis I.

Jakovlevsile, et külmikus on kanepit nii: Ei. Teda ei olnud kodus, ma ju rääkisin. Kui tema

kolis sisse, siis külmkapis ei olnud midagi (vt IV kd, tl 71). Hiljem, vastates I. Jakovlevsi

kaitsja küsimusele: Kas sel ajal, kui see oli seal Valge tänaval, kas sel ajal oli ka Igors seal

korteris? Sest tema DNA on sealt pealt leitud ju, vastas süüdistatav: Tuleb välja, et üks või

kaks päeva (IV kd, tl 72). Kuivõrd süüdistatav ega kaitsja pole kõnealuses osas 24.03.2025

kohtuistungi protokolli parandamise taotlusi esitanud, saab eeldada, et ristküsitlus on õigesti

talletatud ja süüdistatava kriitika jääb edutuks.

73. Paljasõnaline on K. Matvejevsi väide, et maakohus käsitleb otsuses meelevaldselt

tunnistaja AB vennaga seonduvat. Apellandi arvates pidanuks kohus selleks tunnistaja AB

venna kohtusse kutsuma ja teda ristküsitlema. K. Matvejevs jätab tähelepanuta, et maakohus

viitab otsuses I. Jakovlevsi ja AB telefonisõnumitele, mis leiti I. Jakovlevsi valdusest võetud

telefonist. Kõnealustes sõnumites räägivad tunnistaja ja I. Jakovlevs muu hulgas AB vennaga

seonduvast (vt otsuse p 25 ja III kd, tl 11-14). Kuivõrd süüdistatav ja kaitsja pole taotlenud

AB venna tunnistajana ülekuulamist, on ainetu ülekuulamata jätmist heita ette maakohtule.

74. Süüdistatav K. Matvejevs ja kaitsjad A. Küünemäe ja S. Sillar peavad loogiliseks, et

kuivõrd süüdistatavad kasutasid ühiselt eluruume ja K. Matvejevs võis kasutada kanepi

pakkimiseks I. Jakovlevsi prügi- ja poekotte, võib olla tegemist I. Jakovlevsi DNA juhusliku

ülekandumisega käest-kätte kontaktide kaudu esemetele, mida ta kunagi ei katsunud, sh

kanepi pakenditele ja teibile. Apellantide arvates eiras maakohus loogilist kaitseversiooni, et

DNA võib kanduda üle esemete ristkasutamisel ja juhuslikul katsumisel. Kaitsja S. Sillar

märgib, et DNA on kaudne tõend, mis ei ütle midagi selle kohta, mis asjaoludel oli omanikul

pinnaga kokkupuude. Kolleegium ei jaga apellantide seisukohti. Maakohus ei ole otsuses

kaitseväiteid eiranud. Otsuses on põhjendatud, miks ei saa pidada usutatavaks süüdistatavate

ütlusi ja kaitseversioone I. Jakovlevsi DNA juhusliku ülekandumise kohta. Nõustudes

maakohtu põhjenduste ja seisukohaga, lisab ringkonnakohus järgmist.

75. Maakohtu otsuses on veenvalt kummutatud kaitseversioonid, et I. Jakovlevsi bioloogiline

materjal võis kanepi pakenditele ja nende pakendamiseks kasutatud teibile kanduda üle

kilekottide ristkasutamisel või esemete juhuslikul katsumisel. Maakohus on juhtinud

tähelepanu, et I. Jakovlevsi bioloogiline materjal tuvastati XXX korteri külmkapis Maxima

koti sees oleval vaakumpakendil, milles sisaldus 996,10 grammi kanepiõisikuid ning samuti

garaažiboksis kanepiõisikuid sisaldavalt vaakumpakendil, mis oli pakitud tekstiilkotti ja

omakorda prügikotti. Veel tuvastati I. Jakovlevsi DNAd garaažist leitud kanepipakendeid

ümbritseva rohelise prügikoti sõlmedelt ja pakendamiseks kasutatud teibilt. Maakohus on

õigesti märkinud, et I. Jakovlevs ei osanud usutavalt selgitada, kuidas võis tema DNA sattuda

pakendite sees asuvatele vaakumkottidele või teibile (vt otsuse p 4, 7). Apellandid jätavad

tähelepanuta, et ristküsitlusel vastas I. Jakovlevs küsimusele, kas ta on teibiga kokku

15(27)

1-24-7061

puutunud, et ei tea ja mäleta seda (IV kd, tl 78 pöördel). Küsimusele, kuidas võis tema DNA

sattuda vaakumpakendile, mis asus kilekottide sisse pakendatud tekstiilkotis, vastas I.

Jakovlevs, et pole aimugi, neid ta ei kasutanud (IV kd, tl 78). Maakohtu seisukohta ei

kummuta ka I. Jakovlevsi esitatud oletus, et K. Matvejevs võis kanepi pakendamisel kasutada

tema toodud kilekotte. Tõendeid süüdistatavad selle versiooni paikapidavuse kohta esitatud ei

ole.

76. Maakohus on põhjalikult analüüsinud DNA-ekspertiisiakte nr 24E-GE00752-01 ja nr 24E-

GE00708-01, mis kinnitavad nii XXX korteris kui ka garaažiboksis läbiotsimisel leitud

narkootilise aine pakenditelt ja pakendamiseks kasutatud teibilt I. Jakovlevsi bioloogilise

materjali leidmist. Neid kaudseid tõendeid kõrvutas maakohus DNA-ekspertiisiaktist nr 24E-

GE00843-01 ilmneva I. Jakovlevsi bioloogilise materjali sisaldumise tõenäosusarvutustega,

aga samuti ka teistest uuritud tõenditest nähtuvaga. Maakohus märkis õigustatult, et

arvestades K. Matvejevsi väidet, et algselt paiknesid kõik ca 1 kg kanepit sisaldavad üheksa

vaakumpakendit tekstiilist kottide sees, on välistatud, et I. Jakovlevsi bioloogiline materjal

oleks sattunud ilma tema poolt puudutamata tekstiilkotis asuvale vaakumpakendile.

Maakohus tõi põhjendatult välja sellegi, et arvestades I. Jakovlevsi ütlusi, ei saanuks tema

bioloogilist materjali leiduda rohelist värvi prügikoti sõlmel (vt otsuse p-d 19-23). Kolleegium

viitab, et I. Jakovlevs kinnitas ristküsitlusel korduvalt, et K. Matvejevsi juurde kolides oli tal

paar suurt musta värvi prügikotti, mille ta olevat pannud köögikappi (vt IV kd, tl-d 76, 77 ja

77 pöördel). Samuti ei suutnud kumbki süüdistatav anda usutavaid selgitusi selle kohta,

kuidas sattus I. Jakovlevsi bioloogiline materjal kanepi pakendamiseks kasutatud teibile.

77. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et mitmest erinevast kohast, sh nii korteri kui

ka garaaži läbiotsimisel leitud narkootilise aine pakenditelt, I. Jakovlevsi bioloogilise

materjali leidmine viitab sellele, et ta on koos K. Matvejevsiga tegelenud kanepi käitlemisega,

sh puutunud narkootilise ainega vahetult kokku, sh kanepi pakendamisel. Maakohtu tuvastatu

lükkab ümber kaitsja S. Sillari väite, et I. Jakovlevsi bioloogiline materjal võis sattuda kanepi

pakenditele juhuslikult. Seda ei kummuta ka kaitsja A. Küünemäe oletuslik arvamus, et I.

Jakovlevsi DNA leidumine segaproovides viitab juhuslikule kokkupuutele, sest pakendamise

korral oleks leitud tema puhas DNA-profiil. Apellandid jätavad tähelepanuta, et maakohus

analüüsis koosmõjus teiste tõenditega erinevatest kohtadest leitud I. Jakovlevsi bioloogilise

materjali esinemise tõenäosust, arvestades DNA-ekspertiisiaktis toodud arvutusi. Samuti

analüüsis kohus, hinnates K. Matvejevsi ja I. Jakovlevsi kokkupuuteid narkootilise ainega,

nende mõlema bioloogilise materjali samaaegset sisaldumist nii korterist kui garaažist leitud

narkootilise aine pakenditel.

78. Kolleegium lisab täiendavalt, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kaitsjad ja

süüdistatavad oleksid kahelnud DNA-ekspertiiside usaldusväärsuses. Sealhulgas ei ole

taotletud KrMS §-st 292 tulenevat võimalust eksperdi ülekuulamiseks ekspertiisiakti sisu

selgitamiseks või täiendamiseks, sh apellatsioonis tõstatatud bioloogilise materjali

segaproovides leidumise tõenäosust puudutavates küsimustes. Seega jääb tagajärjetuks kaitsja

A. Küünemäe oletuslik arvamus I. Jakovlevsi bioloogilise materjalide leidumise kohta

segaproovides. Kokkuvõtvalt on maakohus hinnanud DNA-ekspertiise KrMS § 61 lg-st 2

tulenevalt kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse alusel ning otsustanud tõendite

usaldusväärsust kaaludes õigesti, millistele neist saab asja lahendamisel tugineda. Hinnates

süüdistatavate tegevust narkootilise aine käitlemisel kaastäideviimisena, tuginedes maakohus

lisaks eelnevale ka neile tõenditele, mis kinnitavad I. Jakovlevsi teopanust kaastäideviija

garaažis asuva kanepi käitlemisel pärast K. Matvejevsi kahtlustatavana kinnipidamist.

79. Süüdistatav K. Matvejevs ja kaitsja A. Küünemäe peavad põhjendamatuks K. Matvejevsi

ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmist sel põhjusel, et ta pole rääkinud, et oleks

andnud kanepiga seoses kellelegi I. Jakovlevsi kontaktid. Apellandid leiavad, et kuna kohus ei

16(27)

1-24-7061

küsinud K. Matvejevsilt I. Jakovlevsi kontaktide edastamise kohta, ei saa sellest rääkimata

jätmist süüdistatavale ette heita ja kohtu arutluskäik on vastuolus tõendamise põhimõtetega.

Kolleegium apellantidega ei nõustu. Kolleegium viitab, et ristküsitlusel ei esitanud K.

Matvejevs kordagi versiooni, et edastas I. Jakovlevsi kontaktid isiku(te)le, kellele üle anda

garaažis asunud pakendatud kanepiõisikud, st 4605 grammi narkootilist ainet. Vastates

esmasküsitlusel kaitsja küsimusele: Kellele kuulub 28.07.2024 läbiotsimisel KKK garaažist

leitud 4605 grammi kanepit, avaldas K. Matvejevs: Mulle (IV kd, tl 69). Vastates

teisesküsitlusel prokurörile väitis K. Matvejevs, et garaažis olevat kanepit pidi ta hoidma enda

juures kuni 5 päeva ja siis viima teatud kohta, aga see aeg läks mööda ja pärast seda olevat

talle lubatud maksta kanepi hoidmise eest tasu (IV kd, tl 71). Kohtu küsimusele vastates

avaldas K. Matvejevs, et ta ei teavitanud kedagi enda kahtlustatavana kinnipidamisest.

Vastuseks küsimusele, kas keegi teadis, et temale kuuluvad garaažiboksi võtmed asuvad ukse

peal, vastas süüdistatav eitavalt (IV kd, tl 73).

80. Kolleegiumi hinnangul nähtub K. Matvejevsi ristküsitlusel antud ütlustest, et ta püüdis

vältida I. Jakovlevsi seostamist ühise teoplaaniga, et ei tuvastataks I. Jakovlevsi rolli kanepi

käitlemisel, sh 23.07.2024 läbiotsimistel leidmata jäänud kanepi edasiandmisel. Kolleegium

jagab maakohtu seisukohta, et uuritud tõendid, sh I. Jakovlevsi ja tunnistaja AB

telefonivestlused ning AB ütlused, koostoimes eelnevalt tuvastatuga, kummutavad

kaitseversiooni, justkui oleks I. Jakovlevs asunud omal initsiatiivil, sõbra päästmiseks ja

viimase teadmata, organiseerima pärast K. Matvejevsi kinnipidamist garaaži peidetud kanepi

üleandmist tundmatutele isikutele. Kolleegium tõdeb, et nii I. Jakovlevsi ja tunnistaja AB

sõnumite sisu, kui ka I. Jakovlevsi telefonist leitud suhtlus kasutajaga Esse Guam kinnitavad

üheselt, et I. Jakovlevs oli garaaži peidetud kanepist teadlik, suhtles kanepi vastu huvi

tundvate isikutega, kes teadsid tema poole pöörduda ning soovis ise narkootilise aine üle

anda. Samuti ilmneb tõenditest I. Jakovlevsi teadlikkus selle kohta, et võrreldes 23.07.2024

läbiotsimistel korterist ja sõiduautost leitud kanepiga, hoitakse garaažis märgatavalt suuremat

kogust edasiandmise eesmärgil omandatud kanepist.

81. Kolleegium on maakohtuga päri, et suures koguses narkootilise aine eraldi garaaži

peitmine viitab süüdistatavate soovile riske hajutada. Maakohtu tuvastatud tervikpilti

arvestades peab kolleegium usutavaks, et kui AB ei oleks kahtluste tekkimisel võtnud I.

Jakovlevsilt garaaži võtmeid tagasi ega oleks politseid teavitanud, jõudnuks I. Jakovlevs

vastavalt K. Matvejevsiga kokkulepitule garaažis hoitava kanepi edastada. Sellele viitab muu

hulgas K. Matvejevsi käitumine 28.07.2024 garaažiboksi läbiotsimisel. Kui 23.07.2024

läbiotsimisel avaldas K. Matvejevs vabatahtlikult kanepi olemasolu korteris ja sõidukis, siis

28.07.2024 läbiotsimisel teatas K. Matvejevs vastuseks menetleja küsimusele garaažis

narkootilise aine leidumise kohta, et ta ei tea, ei mäleta (vt II kd, tl 87). Kolleegium soostub

maakohtuga, et eelviidatust järelduvalt lootis K. Matvejevs, et I. Jakovlevs, kes pidi vastavalt

varem kokkulepitule tegelema garaaži peidetud kanepi käitlemisega, on jõudnud selle üle

anda.

82. Maakohus põhjendas veenvalt, miks on alust pidada ebausutavaks kaitseversiooni, et

keegi Telegrami kaudu suhtlev tundmatu teadis pärast K. Matvejevsi kinnipidamist

kontakteeruda I. Jakovlevsiga, et saada kätte garaaži peidetud suur kogus kanepit (vt

maakohtu otsuse p-d 4 ja 7). Kolleegiumi hinnangul kinnitab tõik, et K. Matvejevs vältis

ristküsitlusel kontrollitavate andmete esitamist isikute kohta, kellega ta kanepi käitlemisel

väidetavalt Telegramis suhtles, kaitseversiooni ebausutavust. Süüdistatavad pole esitanud

tõendeid selle kohta, kuidas teadis I. Jakovlevsi mitte tundnud isik nii kanepi hoidmisest

garaažis kui ka sellest, et kui K. Matvejevs peeti 23.07.2024 kahtlustatavana kinni, garaaži

peidetud kanepit ei leitud. Usutav pole seegi, et Telegramis tegutsevad tundmatud teadsid K.

Matvejevsi elukaaslast, sh ka seda, et viimase käes asub teine komplekt garaaživõtmeid.

17(27)

1-24-7061

Kaitseversiooni vastuolulisust ilmestab järgminegi tõik. Kui arvestada K. Matvejevsi väidet,

et tema eksemplar võtmeid olevat asunud garaaži ukse kohal, ei tarvitsenuks I. Jakovlevs või

isik(ud), kellele plaaniti kanepit üle anda, hankida võtmeid ABlt.

83. Kokkuvõtvalt jäävad tagajärjetuks apellantide etteheited, et maakohus ei arvestanud

kanepi käitlemise kaastäideviimise asjaolude tuvastamisel süüdistatavate kaitseväiteid.

Apellandid jätavad arvestamata, et kaitseversioone esitades pole näidatud menetlejale

kontrollitavate tõenditega, miks asus I. Jakovlevs, kes polevat olnud teadlik K. Matvejevsi

tegevusest, kuid kelle bioloogilist materjali leidus nii korterist kui ka garaažist leitud

narkootilise aine pakenditel, pärast K. Matvejevsi kahtlustatavana kinnipidamist aktiivselt

tegutsema garaaži peidetud suure koguse kanepi edasiandmiseks. Apellantide väited, et

süüdistatav(ad) ei pea ristküsitlusel esitatud kaitseversioonide kohta selgitusi andma, ei päde.

Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab

ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale

reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab

esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete

kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks

tõlgendada süüdistatava kasuks (Vt nt RKKKo 4-16-6037/46, p 20; RKKKo nr 3-1-1-85-07, p

9.1).

84. K. Matvejevs üritab kõigutada maakohtu seisukohti apellatsioonis esmakordselt esitatud

versiooniga, mis seisneb kokkuvõtvalt järgmises. K. Matvejevs olevat enne kahtlustatavana

kinnipidamist teavitanud garaažis olevast kanepist isikut, kes pidi sellele järgi tulema. Ta

olevat isikule andnud I. Jakovlevsi kontaktid, juhuks kui tema endaga ei õnnestu ühendust

võtta. K. Matvejevs oletas, et kanepile järgi tulev isik võtab I. Jakovlevsiga ühendust, kuid tal

polnud I. Jakovlevsi suhtes lootust, ta lootis ise vabaneda ja kanepi üle anda. Kolleegium saab

aru, et apellatsioonis esitatud väidetega proovib K. Matvejevs kohanda uut versiooni otsuses

välja toodud vastuoludega, kõigutamaks kohtu põhjendusi, millega loeti süüdistatavate

versioon ebausutavaks. Püüd sel viisil mõjutada maakohtu otsuse seaduslikkust jääb

tagajärjetuks. Kolleegium selgitab, et kohtupraktika kohaselt peab selleks, et menetlejale

antav informatsioon oleks tõendamisel kasutatav, olema see mõne menetlusseadustikus

lubatud tõendiliigi kujul. See tähendab, et seadusandja mõtte kohaselt on tõendamiseseme

asjaolude (seega KrMS §-s 62 loetletud asjaolude) tuvastamiseks võimalik kasutada üksnes

KrMS § 63 lg-s 1 ammendavalt loetletud tõendiliike (vt nt RKKKo 3-1-1-105-06, p 11).

Apellatsioonis esitatu ei ole käsitatav KrMS § 63 lg 1 mõttes süüdistatava ütlusena ega

paigutu ka mõne muu seaduses sätestatud tõendiliigi alla. Seega jätab ringkonnakohus

apellatsioonis esitatud versiooni tähelepanuta.

85. Kaitsja S. Sillari arvates ei ole välistatud võimalus, et I. Jakovlevs ei teadnud

narkootikumide käitlemisest midagi, sest on tõendatud, et ta oli permanentselt alkoholijoobes,

aga üksnes I. Jakovlevsi DNA leidumine pindadel ei tõenda, kas I. Jakovlevsil oli narkootilise

ainega kokkupuude kuriteo kaastäideviijana või kaasaaitajana. Süütuse presumptsioonist

tulenevalt tuleks olukorras, kus võimalikud on nii kaastäideviimine kui kaasaaitamine, lugeda

tuvastatuks süüdistatava jaoks soodsam variant. Kolleegium apellandi seisukohti ei jaga.

Väide, et I. Jakovlevs oli etteheidetava teo toimepanemise ajal kestvalt joobes, tugineb eeskätt

süüdistatava enda ütlustele, mille maakohus jättis põhjendatult ebausutavana tõendikogumist

kõrvale. Kolleegium nendib, et kuigi tunnistaja AB väitel tundus talle, et I. Jakovlevs on

pohmellis või purjus sel korral, kui ta käis garaaži võtmeid tagasi võtmas, puuduvad tõendid,

mis kinnitaksid väidet, et I. Jakovlevs oli püsivalt sellises joobes, mis takistas toimuvast

arusaamist. Uuritud tõendid, sh tunnistaja AB ütlused ja sõnumid ja I. Jakovlevsiga, samuti I.

Jakovlevsi sõnumid kanepi vastu huvi tundva isikuga, näitavad vastupidiselt kaitsja väidetule

süüdistatava teadlikkust kanepi olemasolust, sh sihipärast tegevust garaaži peidetud kanepi

18(27)

1-24-7061

edasiandmise planeerimisel. Väites, et DNA-ekspertiisidest nähtuvalt võib I. Jakovlevs olla

käsitatav kanepi pakendajana üksnes kaasaaitajana, jätab kaitsja tähelepanuta maakohtu

tuvastatud tervikpildi, sh asjaolud, mis kinnitavad I. Jakovlevsi rolli kaastäideviijana garaažis

hoitava kanepi käitlemisel vastavalt teoplaanile.

86. Kaitsja A. Küünemäe arvates lähtus maakohus K. Matvejevsi ja I. Jakovlevsi

kaastäideviijatena käsitledes prokuröri esitatud oletustest, mida võimendas, jättes

kõrvaldamata kahtlused, millal ja millisel moel omandasid süüdistatavad kooskõlastatult

7893,83 grammi kanepit. Kolleegium kaitsja seisukohti ei jaga. Ringkonnakohus on eelnevalt

välja toonud maakohtu tuvastatud asjaolud, mis kinnitavad, et süüdistatavad tegutsesid kanepi

käitlemisel ühise plaani alusel ja kooskõlastatult. Maakohus on toonud otsuses jälgitavalt

põhjendanud, mis viisid kohtu järeldusele, et K. Matvejevs soetas kanepi kooskõlastatult I.

Jakovlevsiga, koos tegeleti kanepi pakendamisega ning korraldati teadmata ajal ja viisil osa

kanepikoguse viimine garaaži, kust I. Jakovlevs püüdis selle toimetada minema enne, kui

politsei selle avastab. Kolleegium peab aktsepteeritavaks maakohtu järeldust, et K. Matvejevs

ja I. Jakovlevs kooskõlastasid ühisel tegutsemisel selle, kes kanepi soetab, kus seda hoitakse

ning tegelesid ühiselt ka selle pakendamise ja üleandmisega.

87. Vastuseks kaitsjate väidetele, et maakohus jättis KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro

reo põhimõtet eirates tõlgendamata tekkinud kahtlused süüdistatavate kasuks ja süüdistatava

jaoks tuleks lugeda tuvastatuks soodsaim variant, selgitab ringkonnakohus järgmist. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt peab põhjendatud kahtluse tekkeks kriminaalasjas esinema

tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda

seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava

jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad

toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma

kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu

rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (vt RKKKo 3-1-1-77-15, p-

d 18-19). Kuivõrd käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid ülejäänud tõendikogumiga,

puudub kolleegiumi hinnangul alus rääkida K. Matvejevsi ja I. Jakovlevsi süüküsimust

puudutavast põhjendatud kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks.

88. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et K. Matvejevs ja I. Jakovlevs soetasid suures

koguses kanepi kooskõlastatult ühe tehingu raames, hoidsid osa sellest ühises elukohas, osa

garaažis ning müügiks pakendatud kanepit K. Matvejevsi autos. Kolleegium jagab maakohtu

seisukohta, et tuvastatud asjaoludest nähtuvalt oli I. Jakovlevsil võimalik kanepit käidelda ka

siis, kui see asus K. Matvejevsi autos või garaažis. Kolleegium on maakohtuga päri, et kuigi

süüdistavate veel täpsemad teopanused ei ole tuvastatavad, saab uuritud tõendikogumi alusel

teha järelduse, et nad tegutsesid kanepi käitlemisel kaastäideviijatena (vt otsuse p 28, 42-44).

Viidates asjakohasele kohtupraktikale märkis maakohus õigesti, et kaastäideviimise eest

järgneb vastutus siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult

ning seejuures pole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas

tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (vt RKKKo 3-1-1-20-15, p 12).

89. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kogutud tõendite pinnalt oli süüdistatavate teoplaan

varem paika pandud ja nad tegutsesid kanepi käitlemisel teadlikult ühiselt ja kooskõlastatult.

Asjas pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et K. Matvejevs ja I. Jakovlevs tegutsesid

teineteisest sõltumatult ja eraldi. Kaastäideviimises süüdimõistmiseks pole nõutav, et isikute

panused ja rollid oleksid ühesugused. Kolleegiumi hinnangul näitas maakohus K. Matvejevsi

ja I. Jakovlevsi süüditunnistamisel ära need faktilised asjaolud, mis kinnitavad, et kumbki isik

andis ühise teoplaani realiseerimisse kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse. Kokkuvõtvalt

subsumeeris maakohus K. Matvejevsi ja I. Jakovlevsi teo õigesti KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

19(27)

1-24-7061

Seega jäävad rahuldamata apellantide taotlused kvalifitseerida I. Jakovlevsi tegu KarS § 184

lg 1 ja § 22 lg 3 järgi ning K. Matvejevsi tegu KarS § 184 lg 1 järgi.

90. K. Matvejevs ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ta tegeles Xanaxi ebaseadusliku

käitlemisega. Apellandi väited, et ta ostis Xanaxi tablette Telegrami vahendusel, et ärevust

maandada, ei mõjuta maakohtu otsuse seaduslikkust. Maakohus tuvastas tõendikogumi alusel,

et K. Matvejevs omandas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal ja isikult

ebaseaduslikult väikses koguses psühhotroopse aine alprasolaami sisaldusega 14 tabletti

Xanax, mida hoidis ebaseaduslikult enda elukohas kuni läbiotsimiseni (vt maakohtu otsuse p-

d 31-35, 41). Psühhotroopse aine omamine ja valdamine on NPALS § 2 p 3 kohaselt

käitlemise avaldumisvormid. Seega luges maakohus põhjendatult tõendatuks süüdistuse ka

kõnealuses osas. Lugedes psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise hõlmatuks K.

Matejevsile süüks arvatud suures koguses narkootilise aine käitlemisega, subsumeeris

maakohus teo õigesti KarS § 184 järgi.

(III)

91. Kaitsja A. Küünemäe leiab, et 02.04.2024 Helsingi esimese astme kohtu otsust nr

24/114439, millega K. Matvejevs mõisteti süüdi raske narkootiliste ainete ebaseadusliku

käitlemise ja salakaubaveo eest, saab kasutada üksnes iseloomustava materjalina. Süüdistatav

K. Matvejevsi arvates ei näita see otsus tema ühiskonnaohtlikkust, sest karistus määrati

tingimisi ega ole faktiliselt ära kantud. Kolleegium apellantide arvamust ei jaga. Maakohus

tuvastas, et viidatud Helsingi kohtu otsuse alusel karistati K. Matvejevsit Soome Vabariigi

karistusseaduse ptk 50 § 2 järgi kvalifitseeritava raske narkootiliste ainete ebaseadusliku

käitlemise eest. Maakohus tegi menetletavas asjas korduvuse kindlaks K. Matvejevsi

varasemat süüditunnistamist tõendava Euroopa Karisusregistrite Infosüsteemi (ECRIS)

väljatrüki, Euroopa uurimismääruse ning Helsingi esimese astme kohtuotsuse tõlkega.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskorda järgides kogutud, asja arutamisel vastu

võetud usaldusväärseid ja lubatavaid tõendeid võtta arvesse süüdistatava kuriteo

kvalifitseerimisel ja talle karistuse mõistmisel (vt RKKKo 1-23-7174/66, p 14 ja RKKK

21.06.2019, 1-17-10162/351, p 30 jj). Järelikult luges maakohus tuvastatud asjaolu arvestades

õigesti K. Matvejevsi KarS § 184 lg 2 p-s 2 sätestatud isikuks, kes on varem toime pannud

narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise (vt otsuse p 47). Eeltoodust tulenevalt jääb

rahuldamata kaitsja A. Küünemäe taotlus kvalifitseerida K. Matvejevsi tegu KarS § 184 lg 1

järgi.

(IV)

92. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada KrMS § 338 p 2 ja 4

ja KrMS § 339 lg-st 2 alusel K. Matvejevsile mõistetud karistuse, sh KarS § 65 lg 2 alusel

mõistetud liitkaristuse osas. Samuti tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja

menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada I. Jakovlevsile mõistetud karistus,

sealhulgas liitkaristus.

93. Süüdistatav K. Matvejevs ja kaitsja A. Küünemäe leiavad, et maakohus jättis

põhjendamatult arvestama süüdistatava karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku

kahetsuse, mille siiruses puudub alus kahelda. Süüdistatav on kogu kriminaalmenetluse vältel

tunnistanud kuriteo toimepanemist, kahetsenud seda nii kohtus kui ka prokuröriga

läbirääkimistel, nõustudes kokkuleppemenetlusega. Kolleegium soostub apellantidega, et

maakohus eksis K. Matvejevsi karistust kergendava asjaolu arvestamata jätmisel.

94. Maakohus nendib, et kuigi K. Matvejevs on vähendanud kahetsust toimepandu suhtes, ei

saa selle siirust jaatada. Maakohtu hinnangul väljenduks siiras kahetsus ausas ülestunnistuses,

aga K. Matvejevs on andnud I. Jakovlevsi osaluse kohta ebaõigeid ütlusi ega pole väljendanud

20(27)

1-24-7061

mõistmist, kui kahjulik on tegu rahvatervisele. Lisaks õõnestab maakohtu arvates kahetsust

see, et K. Matvejevs on lühikese aja jooksul samaliigilise teo eest teist korda kohtu all.

95. Kolleegium tuvastas kriminaalasja materjale kontrollides, et neist tuleneb K. Matvejevsi

puhtsüdamlik kahetsus. K. Matvejevsi kahetsusavaldused on selgesõnaliselt fikseeritud nii

maakohtu protokollis, sh viimases sõnas kui ka apellatsioonis. Vaidlus puudub selleski, et K.

Matvejevs on oma süüd narkootilise aine käitlemises kriminaalmenetluse kestel tunnistanud ja

andnud teo toimepanemise kohta ütlusi. Kolleegium ei ole maakohtuga päri, et K. Matvejevsi

kahetsust ei saa arvestada seetõttu, et ta pole teinud ausat ülestunnistust ja on andnud I.

Jakovlevsi osalemise kohta ebaõigeid ütlusi. Kolleegium tõdeb, et kohtupraktika kohaselt

võib oma rolli kaalukuse vähendamine seda kahtluse alla kahetsuse siiruse. Praegusel juhul K.

Matvejevs oma rolli teos vähendanud pole, kuid pole andnud õigeid ütlusi I. Jakovlevsi rolli

kohta. Kolleegium viitab, et kohtupraktika kohaselt ei eelda puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57

lg 1 p 3 tähenduses süüdistuse väidete vastuvaidlematut aktsepteerimist (vt RKKKo 1-17-

105/35, p 20; RKKKo 1-20-3535/52, p 20). Seega ei anna asjaolu, et K. Matvejevs ei ole

ütlustest nähtuvalt süüdistuse väiteid teatud osas tunnistanud, alust jätta arvestamata

puhtsüdamlikku kahetsust kergendava asjaoluna.

96. Samuti ei pea kolleegium kergendava asjaolu arvestamata jätmisel põhjendatuks

maakohtu üldsõnalist ja põhistamata märkust, et K. Matvejevs pole väljendanud mõistmist,

kui kahjulik on tegu rahvatervisele. Kolleegium leiab, et süüdistatava arusaamist teo

kahjulikkusest näitab see, et ta on suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise

omaks võtnud. Puhtsüdamliku kahetsuse arvestamata jätmiseks ei anna alust ka maakohtu

argument, et K. Matvejevsit on samaliigilise teo eest karistatud. Kolleegium juhib tähelepanu,

et kohtupraktika kohaselt saab rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest ka isiku puhul, kes on

varem korduvalt pannud toime samalaadseid tegusid. Sel juhul tuleb hinnata kahetsusavaldust

iga sellise teo puhul (vt RKKKo 3-1-1-33-07, p 11). Kolleegiumi leiab, et eelnevalt toodud

põhjenduste alusel saab menetletavas asjas K. Matvejevsi kahetsuse avaldamist kergendava

asjaoluna arvestada olenemata samaliigilise teo toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt on

kolleegium seisukohal, et maakohus on K. Matvejevsi karistust kergendava asjaolu

arvestamata jätmisel kohaldanud valesti materiaalõigust ja rikkunud otsuse

põhjendamiskohustust. Seega tühistab ringkonnakohus kõnealuses osas maakohtu otsuse ja

võtab karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval arvesse kergendava

asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses puhtsüdamliku kahetsuse.

97. Apellandid on paluvad tühistada maakohtu otsuse K. Matvejevsile ja I. Jakovlevsile

mõistetud karistusmäära osas, mis on põhjendamatult range ega vasta süü suurusele.

Apellandid leiavad, et maakohus eiras karistuse mõistmisel Riigikohtu praktikat, jättes

arvestamata, et kanep on olemuselt nn „kerge narkootikum“.

Kaitsja S. Sillar leiab, et lisaks ei pööranud maakohus piisavalt tähelepanu sellele, et I.

Jakovlevs on kriminaalkorras karistamata. Kaitsja taotleb vähendada I. Jakovlevsile mõistetud

vangistust KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kohtupraktikale vastavaks 5 kuni 6 aasta pikkuseks

karistuseks ning vähendada proportsionaalselt I. Jakovlevsile kohaldatud lisakaristust.

Kaitsja A. Küünemäe ja süüdistatav K. Matvejevs taotlevad mõista K. Matvejevsile õiglasema

ja leebema karistuse, arvestades kergendavat asjaolu ning tühistada K. Matvejevsile KarS §

65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus, sest Soomes mõistetud karistuse otsekohaldamine ja

liitmine ei ole õige.

98. Kolleegium peab apellantide argumente I. Jakovlevsi ja K. Matvejevsi karistuste

kergendamiseks, sh K. Matvejevsile mõistetud liitkaristuse tühistamiseks, põhjendatuks.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda

siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses

21(27)

1-24-7061

kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse lahendamisel on

tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on

olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo

raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. (Vt nt RKKKo

1-17-1629/44, p 26; RKKKo 3-1-1-70-16, p 11.) Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on

tegemist mh siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt

KarS § 56 lg 1 ls 1) kohaldamisel kaalutlusvea (vt RKKKo 1-19-4150/132, p 28).

Kolleegiumi hinnangul on maakohus käesolevas süüdistatavatele karistuste mõistmisel

ülalkirjeldatud kohtupraktika põhimõtete vastu eksinud.

99. Maakohus mõistis K. Matvejevsile KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi karistuseks 11 aastat

vangistust ja I. Jakovlevsile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 10 aastat vangistust. Põhjendades

mõistetavaid karistusi leidis maakohus kaitsjatega mittenõustuvalt, et kanepi käitlemise eest ei

saa võtta lähtekohaks sanktsiooni keskmäärast madalama määra. Teosüü suuruse hindamisel

märkis kohus, et arvestab süüd veidi vähendaval määral, et kanepit loetakse kergemaks

narkootiliseks aineks. Samas luges kohus süüdistatavate süüd olulisel määral suurendavaks

asjaolu, et käideldud kanepi kogus ületas kümnele inimesele joobe tekitava koguse üle

tuhande korra. Kohus leidis, et selline käitlemine on kõrgel määral rahvatervist ohustav, sest

potentsiaalselt on olnud ohustatud vähemalt 10 524 inimest. Maakohus tõdes, et kuriteo

toimepanemise ajavahemik on väike ning luges tuvastatud asjaolude alusel võrdseks

süüdistatavate teopanused. K. Matvejevsi teosüüd vähesel määral suurendava asjaoluna

arvestas kohus väikeses koguses psühhotroopse aine käitlemist. Eeltoodud kaalutlustest

lähtuvalt hindas maakohus mõlema süüdistatava teosüü sanktsiooni keskmäärast, s.o üheksast

aastast, suuremaks (vt otsuse p 54-56).

100. Kolleegium leiab, et maakohus eksis süüdistatavate teosüü suuruse hindamisel, jättes

karistust mõjutava asjaoluna arvestamata käideldava narkootilise aine liigi ja selle kohta

esitatud kaitseväited. Kuigi maakohus märgib üldsõnaliselt, et narkootilise aine liik vähendab

veidi süüdistatavate süüd, ei nähtu, et kohus oleks tegelikult narkootilise aine liiki ja olemust,

sh asjaolu, et kanepit peetakse kohtupraktikas pehmeks narkootikumiks, ka sisuliselt

arvestanud. Maakohus tõdeb süüdistatavate teosüüd käsitledes, et tuvastatud asjaolude

kohaselt leidis tegu aset lühikese ajavahemiku jooksul (vt otsuse p 56). Samas jätab kohus

selgitamata, kuidas mõjutab kõnealune asjaolu teosüüd. Kolleegium peab vajalikuks viidata,

et maakohus on lugenud tuvastatuks faktilised asjaolud, et kanep oli soetatud ühe tehingu

raames, millest süüdistatavate kinnipidamise ajaks ei olnud narkootilist ainet valdavas osas

ringlusesse, ehk tarbijateni, jõudnud. Seejuures on otsuses õigesti nenditud, et süüdistust

kanepi müümise, vedamise ja edasitoimetamise kohta süüdistatavatele esitatud ei ole (vt

otsuse p-d 43-33). Kolleegium leiab, et eeltoodust tulenevalt on maakohtu põhjendused

süüdistatavate süü hindamisel osaliselt vastuolulised, mistõttu on alust rääkida

argumentatsioonivigadest ja põhjenduste puudulikkusest.

101. Riigikohus on järjepidevalt toonitanud, et süü suuruse hindamisel tuleb lähtuda

käideldud narkootilise aine kogusest ja liigist. Riigikohus on leidnud, et narkootiliste ainete

käitlemise korral on tarvis arvestada toimepandud kuriteo n-ö konkreetset sisemist ohtlikkust

(vt nt RKKKo 1-20-1108, p-d 17-18). Narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt

äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (vt RKKKo 3-1-1-121-

06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab muu

hulgas käideldud narkootilise aine liik (vt RKKKo 1-17-10162/351, p 41; RKKKo nr 1-18-

2232/179, p-d 72 ja 76). Kohtupraktika kohaselt on võimatu eirata fakti, et narkootilised ja

psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega

kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks

õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust rahvatervise ohustamise määr, mis

22(27)

1-24-7061

sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka

selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob.

Seda silmas pidades ei saa toimepanija süü suurust vaagides käideldud aine liiki kõrvale jätta

(vt RKKKo 1-20-1108, p 18).

102. Kolleegium leiab, et maakohus jättis KarS § 56 lg 1 alusel süüdistatavate süü suurust

hinnates ekslikult karistust mõjutavate asjaoludena arvestamata asjaolu, et süüdistatavad

käitlesid kanepit, mis on toimeomadustelt ja sisemiselt ohtlikkuselt võrreldes muude

narkootiliste ainetega käsitatav pehmema narkootikumina. Kuigi süüdistatavad käitlesid

kanepit koguses, mis ületas ca 1000 korda suure koguse määra, on selle aine toimetugevus ja

potentsiaalse kahju suurus, mida aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob, väiksem võrreldes

muude narkootiliste ainete käitlemisel tekitatava kahjuga. Viidatud kohtupraktikas toodud

põhimõtteid tuleb arvestada ka K. Matvejevsi süü suuruse hindamisel väikeses koguses

psühhotroopse aine käitlemisel. Riigikohtu praktika kohaselt on psühhotroopse aine

omandamine ja valdamine KarS § 184 kuriteokoosseisus loetletud osategudest ühed kergemad

(vt nt RKKKo 3-1-1-38-09, p 9).

103. Kolleegiumi hinnangul mõjutab süüdistatavate teosüüd mõnevõrra vähendavalt seegi, et

neile heidetakse ette ühe teo toimepanemist ja nad käitlesid kanepit lühikese ajavahemiku

jooksul. Ringkonnakohus arvestab ka sellega, et süüdistatavatele on käitlemistegudena

heidetud ette kanepi ebaseaduslikku omandamist, valdamist, hoidmist ja pakendamist, millest

valdav osa ringlusesse, st tarbijateni, ei jõudnud. Kolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et

süüdistatavate teopanused kanepi käitlemisel saab lugeda võrdseks. Eeltoodud asjaolusid

arvestades on kolleegium seisukohal, et mõlema süüdistatava teosüü jääb alla sanktsiooni

keskmäära ja maakohtu mõistetud karistusmäärasid tuleb vähendada.

104. Ringkonnakohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatavate karistust raskendava

asjaoluna KarS § 58 p 1 tähenduses seda, et nad panid toime kuriteo omakasu ajendil.

105. K. Matvejevsi puhul arvestab ringkonnakohus karistust kergendava asjaoluna KarS § 57

lg 1 p 3 tähenduses puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohtuga nõustuvalt leiab kolleegium, et I.

Jakovlevsi karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 tähenduses ei esine. Samas hindab

ringkonnakohus I. Jakovlevsi puhul süü suurust mõjutava asjaoluna seda, et ta on varem

kriminaalkorras karistamata isik, kes on mõistetud süüdi ühe kuriteo toimepanemises (vt

RKKKo 3-1-1-77-11, p 11.2).

106. Kolleegium arvestab, et K. Matvejevsi teosüü on võrreldes I. Jakovlevsiga suurem, sest

ta on täitnud kaks kuriteo kvalifitseerivat tunnust. Lisaks suurendab K. Matvejevsi teosüüd

vähesel määral väikeses koguses psühhotroopse aine käitlemine.

107. Kolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et kuivõrd K. Matvejevs on varem karistatud

samaliigilise teo eest, annab see eripreventiivsetel kaalutlustel aluse tema karistuse

suurendamiseks, sest eelmine mõistetud karistus ei olnud piisav, et suunata teda

õiguskuulekale teele. I. Jakovlevsi puhul eripreventiivsetel kaalutlustel karistuse

suurendamiseks alus puudub.

108. Maakohus on leidnud, et süüdistatavatele mõistetava karistuse suurendamiseks esinevad

ka üldpreventiivsed kaalutlused, sest narkootilise aine omakasu eesmärgil käitlejad rikastuvad

teiste inimeste tervise arvelt, mistõttu tuleb anda otsustav signaal, et selline käitumine on

vastuvõetamatu ja rangelt karistatav ning sellise teo toimepanijad tuleb õiguskorra

kaitsmiseks ühiskonnast pikemaajaliselt isoleerida (vt otsuse p 69). Maakohtu põhjendused

viitavad, et kohus tugines süüdistatavate karistusi ülpreventsiooni raames õiguskorra

kaitsmiseks suurendades eeskätt isikute ohtlikkusele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

seda tehes jätnud aga piisaval määral arvestamata menetletava teo asjaolud, mistõttu on

23(27)

1-24-7061

mõistnud I. Jakovlevsile ja K. Matvejevsile süü suurust ületavad karistused. Maakohus pole

silmas pidanud, et üldpreventsiooni raames arvestatav kindlustuseesmärk ei tohi viia süü

suurust ületava ja peamiselt isiku ohtlikkusele vastava karistuse mõistmisele.

109. Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse K. Matvejevsile ja I.

Jakovlevsile mõistetud karistuste osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas otsuse, millega

mõistab K. Matvejevsile KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

I. Jakovlevsile mõistab ringkonnakohus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi karistuseks 6 (kuus) aastat

vangistust.

110. Maakohus mõistis I. Jakovlevsile KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena väljasaatmise

riigist koos sissesõidukeeluga 7 aastaks. Lisakaristuse tähtaega hakatakse arvestama KarS §

55 lg 2 alusel alates süüdimõistetu Eesti Vabariigist väljasaatmisest. Kolleegium nõustub

kaitsja S. Sillariga, et ringkonnakohtu tuvastatud asjaolusid arvestades tuleb vähendada ka I.

Jakovlevsile mõistetud lisakaristuse suurust.

111. Maakohus on õigesti leidnud, et I. Jakovlevsi puhul esinevad KarS § 54 l-s 3 sätestatud

eeldused. Euroopa Liidu kodanikule võib mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos

kuni kümneaastase sissesõidukeeluga, kui isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda või

riigi julgeolekut. Maakohus on Euroopa Kohtu praktikale viidates välja toonud, et võitlus

narkootiliste ainetega grupiviisilise kaubitsemisega seotud kuritegevuse vastu on riigist

väljasaatmise kontekstis hõlmatud mõistega „avaliku korra või julgeolekuga seonduvad

tõsised põhjused“. Maakohus tuvastas, et süüdistataval puuduvad olulised ja püsivad sidemed

Eestiga. Tal ei ole Eestis perekondlikke sidemeid, sh elukaaslast ega alaealisi lapsi. Tema

poeg ei ela Eestis ja sugulased, sõbrad elavad Lätis, Hispaanias ja Eestis. I. Jakovlevs on

viibinud Eestis varem ajutiselt ja plaanis selgi korral viibida siin ajutiselt.

112. Kolleegiumi hinnangul eksis maakohus aga I. Jakovlevsi lisakaristuse määra valikul.

Maakohus leidis, et narkootilise aine kogusest, teo grupis toimepanemisest ja tegevusest aine

üleandmisel saab järeldada I. Jakovlevsi positsiooni kuritegelikus maailmas. Kolleegiumi

hinnangul jättis maakohus lisakaristust mõistes arvestamata asjaolud, mille ringkonnakohus

tõi eelnevalt välja seoses põhikaristuse tühistamisega. Samuti peab kolleegium tuvastatud

asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades liialdatuks maakohtu järeldusi I. Jakovlevsi positsiooni

kohta kuritegelikus maailmas. Maakohus ei arvestanud, et I. Jakovlevsi süüdistatakse ühe teo

toimepanemises, ta on varem karistamata ning menetletava teo asjaolud ei viita tema sellisele

ohtlikkusele, mis õigustaks lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga

seitsmeks aastaks.

113. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse I. Jakovlevsile mõistetud

lisakaristuse osas ja mõistab tühistatud osas kohasema määraga lisakaristuse, mis ei ületa

kogumis mõistetava põhikaristuse ja vara konfiskeerimisega süü suurust. Kolleegium mõistab

I. Jakovlevsile KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmise koos

sissesõidukeeluga 4 (neljaks) aastaks. Lisakaristuse tähtaega arvestada KarS § 55 lg 2 alusel

alates I. Jakovlevsi Eesti Vabariigist väljasaatmisest

114. Maakohus mõistis K. Matvejevsile liitkaristuse, sest süüdistatav pani kuriteo toime

katseajal, mis määrati talle Soome Vabariigis 2. aprillil 2024. a tehtud kohtuotsusega. Niisiis

suurendas maakohus K. Matvejevsile Eestis toime pandud kuriteo eest mõistetud karistust

Soome Vabariigis mõistetud karistusega, s.o 1 aasta 9 kuu pikkuse vangistuse võrra.

Maakohus leidis, et kohustus (ja õigus) moodustada liitkaristus välisriigis mõistetud

karistusega tuleb nõukogu 24. juuli 2008. a raamotsuse 2008/675/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa

Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes

kriminaalmenetlustes, artikli 3 lõigetest 1 ja 2. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

24(27)

1-24-7061

115. Ehkki maakohtu viidatud sätetest tuleb liikmesriigi kohustus võtta välisriigis mõistetud

karistust arvesse nii nagu see olnuks riigisisene otsus, kitsendab seda kohustust raamotsuse

artikli 3 lõige 3. Viidatud lõike järgi ei ole teistes liikmesriikides tehtud varasemate

süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmisel sekkuvat, tühistavat ega läbivaatavat toimet

varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste ega selliste otsuste suhtes, mis on seotud

kohtuotsuste täideviimisega uut menetlust läbi viivas liikmesriigis. Artikli 3 lõike 4 järgi ei

kohaldata artikli 3 lõiget 1 sellisel juhul, kui varasem süüdimõistev kohtuotsus oleks olnud

uut menetlust läbi viiva liikmesriigi kohtu tehtud otsus (inglise keeles: had the previous

convection been…) ja kui sellise varasema süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmisel oleks

olnud kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt sekkuv, tühistav või läbivaatav toime varasemate

süüdimõistvate kohtuotsuste või selliste otsuste täidesaatmise suhtes.

116. Viidatud sätete sisu aitab mõista ka raamotsuse põhjenduspunkt 6, mille kohaselt

[e]rinevalt muudest vahenditest ei ole käesoleva raamotsuse eesmärk viia liikmesriigis täide

teises liikmesriigis tehtud otsuseid, vaid pigem võimaldada ühes liikmesriigis tehtud

varasema süüdimõistva kohtuotsuse olemasoluga kaasnevate tagajärgede arvestamist teises

liikmesriigis toimuvate uute kriminaalmenetluste puhul sellises ulatuses, nagu varasemate

siseriiklike süüdimõistvate kohtuotsuste tagajärgi võetakse arvesse kõnealuse teise

liikmesriigi õiguse kohaselt. Põhjenduspunkt 14 aga selgitab, et kohtuotsusesse või selle

täideviimisse sekkumine hõlmab muu hulgas olukordi, kus teise liikmesriigi õiguse kohaselt

varasema kohtuotsusega määratud karistus liidetakse muu karistusega või lisatakse muule

karistusele, mis seejärel tegelikult täide viiakse, juhul kui esimest karistust ei ole veel täide

viidud või selle täideviimist ei ole üle antud teisele liikmesriigile.

117. Kokkuvõtvalt tähendavad viidatud sätted seda, et kohustus võtta teises liikmesriigis

tehtud karistusotsust arvesse tähendab ennekõike kohustust arvestada varasemat

süüdimõistmist korduvuse tuvastamisel või karistuse mõistmisel (vt raamotsuse sellise

kohaldamise kohta nt RKKKo 1-17-10162, p-d 28 jj; RKKKo 1-23-7144, p 14 jj). See

eesmärk on tuletatav ka raamotsuse põhjenduspunktist 2, mille järgi soovitakse raamotsusega

saavutada seda, et teises liikmesriigis tehtud otsuseid saaks arvesse võtta, et hinnata

õiguserikkuja varasemat karistatust, teha kindlaks, kas ta on toime pannud korduvaid

kuritegusid ja määrata kohaldatavad karistusliigid ja nende täitmisele pööramise kord.

Raamotsuse sätted ei anna aga liikmesriigile voli pöörata teises liikmesriigis mõistetud

karistust täitmisele või muul moel selle otsuse täitmisesse sekkuda. Sellist tõlgendust on

korduvalt kinnitanud ka Euroopa Kohus (vt Euroopa Kohtu 21. septembri 2017. a otsus nr C-

171/16, Beshkov, p-d 41-47; 15. aprilli 2021. a otsus nr C-221/19, AV, p-d 47-46 ning 5.

oktoobri 2023. a otsus nr C-219/22, QS, p-d 32-49).

118. Maakohus tuvastas, et K. Matvejevs pani uue kuriteo toime Soome Vabariigi kohtu poolt

mõistetud katseaja jooksul. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt oleks Soome Vabariigis

mõistetud karistuse täitmisele pööramine (sh selle liitmine Eestis mõistetud karistusele) liidu

õigusega kooskõlas vaid siis, kui see süüdimõistev kohtuotsus oleks eelnevalt edastatud ja

täidetavaks tunnistatud kooskõlas nõukogu 27. novembri 2008. a raamotsusega 2008/947/JSK

(C-219/22, QS, p 43). Seda tehtud ei ole. Kuna maakohus kohaldas K. Matvejevsile

liitkaristust mõistes ebaõigesti materiaalõigust (KarS § 65 lg 2), tühistab ringkonnakohus

KrMS § 338 p 2 alusel ka selles osas maakohtu otsuse.

(V)

119. Süüdistatav K. Matvejevs ja tema kaitsja A. Küünemäe taotlevad tühistada maakohtu

otsustuse, millega jäeti K. Matvejevsi kanda menetluskulu kokku 12 811,16 eurot. Kaitsja

arvates jättis maakohus alusetult ja põhjendusi esitamata rahuldamata taotluse vähendada

väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu poole võrra, millega eiras KrMS § 180 lg-s 3

25(27)

1-24-7061

sätestatut. K. Matvejevs taotleb end vabastada menetluskulu väljamõistmisest täielikult.

Mõlemad apellandid põhjendavad maakohtu menetluskulude otsustuse muutmise vajadust

kokkuvõtvalt järgmiselt. K. Matvejevsil puuduvad rahalised võimalused ja vara menetluskulu

tasumiseks; vanglas pole tööhõive kindlustatud; vangistus välistab sissetuleku teenimise ja

võlgade tasumine; süüdistataval on keeruline perekondlik olukord ja mitu last, keda ta toetab

samaaegselt võlgade tasumisega. Kolleegium jätab apellantide taotlused menetluskulude

osaliselt või täielikult riigi kanda jätmiseks rahuldamata. Apellantide argumendid ei tekita

kahtlusi maakohtu menetluskulude hüvitamise otsustuse seaduslikkuses.

120. Kaitsja väide, et maakohus jättis menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel

järgimata KrMS § 180 lg-s 3 sätestatu, ei vasta tõele. Maakohus tuvastas kohtus uurituga, sh

Maksu- ja Tolliameti ja töötamise registri andmete alusel, et K. Matvejevs on keskharidusega

ja töövõimeline isik, kes osutas taksoteenust ja tegeles ehitustöödega ning teenis aastatel

2021-2024 Eesti Vabariigis ka legaalset tulu. Maakohus arvestas K. Matvejevsi laste arvu ja

vajadust neid materiaalselt toetada, samuti asjaolu, et süüdistav on koos endise elukaaslasega

võtnud laenu. Kolleegium soostub maakohtuga, et kohtu(te)le ei ole esitatud tõendeid K.

Matvejevsi äärmiselt raske majandusliku olukorra kohta. Tuvastatud asjaoludel leidis

maakohus põhjendatult, et K. Matvejevsi puhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid

aluse menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Asjakohasele kohtupraktikale viidates märkis

maakohus põhjendatult sedagi, et menetluskulude hüvitamise otsustust tehes ei saa juba ette

lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta (vt otsuse p-d 158-

160). Siiski võttis maakohus arvesse, et menetluskulude kogusumma korraga maksmine

valmistaks süüdistatavatele ilmselgelt raskusi ja määras need KrMS § 180 lg-st 3 tulenevalt

hüvitamisele ositi.

121. Ringkonnakohus täiendab, et KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud

reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava

varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Riigikohtu praktikas on

selgitatud, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori

välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal.

Olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse

tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava

teabe väljanõudmist. Kohtupraktika kohaselt ei ole isiku varaline seisund pole üldtuntud

asjaolu KrMS § 60 lg 3 mõttes. Selle kohta ei saa kriminaalmenetlusvälistest allikatest

usaldusväärset teavet (vt nt RKKKo, 1-16-9323, p 24). Praegusel juhul ei ole maa- ega

ringkonnakohtule tõendeid K. Matvejevsi varatuse kohta esitatud. Silmas tuleb pidada sedagi,

et K. Matvejevsi on toime pannud omakasulise rahvatervise vastu suunatud kuriteo. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmise otsustuse tegemisel

resotsialiseerumisväljavaateid arvestades seda faktorit samuti arvesse võtta (RKKKo 3-1-1-

38-11, p 27). Seega jäävad apellantide taotlused K. Matvejevsilt välja mõistetud

menetluskulude vähendamiseks rahuldamata.

(VI)

122. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4; § 338 p-dest 2, 4 ja § 339 lg-st 2

tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21.05.2025 otsuse osaliselt, s.o süüdistatavatele

mõistetud karistuste, sh I. Jakovlevsile mõistetud lisakaristuse ja K. Matvejevsile KarS § 65 lg

2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Apellatsioonid rahuldatakse osaliselt.

(VII)

123. I. Jakovlevsi kaitsja S. Sillar esitas ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse, mille

kohaselt kulus maakohtu otsuse analüüsile ja apellatsiooni koostamisele 303 minutit ning

ringkonnakohtu istungi etttevalmistamiseks 53 minutit. Nende toimingute eest soovib kaitsja

26(27)

1-24-7061

ilma käibemaksuta 433 (363+70) eurot. Ringkonnakohus peab toimingute ajakulu ja taotletud

tasu vajalikuks ja põhjendatuks. Lisaks eeltoodule tuleb kaitsjale hüvitada tasu 23.09.2025

ringkonnakohtu istungil osalemise eest. Ringkonnakohus arvestab istungi tegelikku ajakulu

161 minutit, mille eest makstav tasu moodustab Justiitsministri määruse nr 16 „Advokaadile

riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 6 lg 3 kohaselt ilma käibemaksuta

193,20 eurot. Kokkuvõtvalt määrab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu põhjendatud suuruseks ilma käibemaksuta 626,20 eurot

(363+70+193,20), mis koos lisanduva käibemaksuga 150,28 moodustab kokku 776,48 eurot.

Seega määrab ringkonnakohus Advokaadibüroole Sven Sillar apellatsioonimenetluses I.

Jakovlevsile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 776,48

eurot.

124. Kuivõrd apellatsioon osaliselt rahuldatakse ja maakohtu otsus osaliselt tühistatakse,

jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

125. K. Matvejevsi kaitsja A. Küünemäe teatas ringkonnakohtule, et ei esita taotlust

apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi hüvitamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

27(27)