2-20-8528/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

17.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-8528

Tsiviilasi

W.F-ile seatud eestkoste jätkumise otsustamine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 05.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

W.F 21.05.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Eestkostetav (määruskaebuse esitaja) W.F , riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Deniss

Matvejev

Senine eestkostja T.I

Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa

Valitsuse kaudu), esindaja Angela Altmets

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 05.05.2025 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda kanda, v.a W.F esindaja riigi

õigusabi kulu, mis jätta riigi kanda.

4. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 17.09.2020 määrusega määrati W.F (eestkostetav) eestkostjaks kuni

17.09.2025 T.I (endine eestkostja või vend). Maakohus algatas 11.03.2025 menetluse

eestkostetavale uue eestkostja määramiseks.

2. Vend teatas, et ei soovi jätkata eestkostjana, sest võib Eestist ära kolida seoses uue töö

saamisega. Eestkostetava psüühiline seisund on ebastabiilne, sotsiaalne võimekus on nõrk, ise

arsti juurde ei lähe, ei jälgi raviskeemi, äärmisel juhul kutsub ise kiirabi. Poes iseseisvalt ei

käi. Vend ostab ja viib toidu koju kolm-neli korda nädalas.

3. Tallinna linn (KOV) on seisukohal, et eestkostet tuleb jätkata. Eestkostetava elu ei ole

võimalik korraldada ilma eestkosteta, kuna ta ei ole võimeline tegema tehinguid, vastu võtma

otsuseid ja oma tervise eest seisma. KOV on nõus hakkama eestkostjaks.

4. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja (esindaja) toetas eestkoste

jätkamist. Vestlusest järeldas esindaja, et eestkostetav on osaliselt orienteeritud asjas,

olukorras ja asjaoludes. Haiguskriitika tal puudub. Kontakt on pigem formaalne ning

eestkostetavaga sisulise vestluse loomine on raskendatud. Eestkostetava arusaamisvõime on

teatud ulatuses säilinud ning ta mõistab ümbritsevat, seega on pisitehingute tegemise õiguse

säilitamine põhjendatud ulatuses, milles isik ei saaks teha enese majanduslikele huvidele

kahju.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus vabastas 05.05.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) endise eestkostja tema

ülesannetest ja määras eestkostjaks KOVi tähtajaga kuni 05.05.2030. Ühtlasi märkis kohus,

et:

-

eestkoste on seatud kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi

korraldamiseks;

-

KOV on eestkostetava seaduslik esindaja ning on kohustatud:

o

tegema eestkostjana tehinguid ja toiminguid, pidades silmas eestkostetava

huve;

o

korraldama eestkostetava elukohta, hooldust ja ravi;

o

esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise

kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande (iga aasta 15. novembriks).

Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad

dokumendid.

-

eestkostja peab hoidma oma vara eraldi eestkostetava varast ega tohi kasutada

eestkostetava vara oma huvides;

-

eestkostetava iseseisvalt tehtavate pisitehingute ulatuseks on 50 € kuus;

-

eestkostetaval on valimisõigus;

-

eestkostetav ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.

Menetlusosaliste menetluskulud jäid nende endi kanda, muud menetluskulud riigi kanda.

5.1.

Maakohus tegi menetlusosaliste antud teabe, kogutud tõendite ja varasemalt koostatud

ekspertiisiakti alusel kindlaks, et eestkostetav vajab endiselt eestkoste seadmist.

Eestkostetaval esineb raske psüühikahäire - stabiilse defektiga paranoidne skisofreenia

(F20.02), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida.

Tõenäoliselt on selline suutmatus kestva loomuga. Uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi

läbiviimine ei ole vajalik, kuna eestkostja ülesandeid ei laiendata.

5.2.

Eestkostjaks tuleb määrata KOV. Teada ei ole füüsilist ega juriidilist isikut, kes oleks

nõus eestkostja ülesandeid täitma. Eestkostetava vend ei soovi jätkata eestkostjana ja ema ei

suuda kõrge vanuse tõttu võtta vastutust ega olla eestkostjaks tütrele. Teisi lähedasi

eestkostetaval ei ole. Eestkostetav on kõige tugevamalt seotud Tallinna linnaga, kuna tema

elukoht on siin ning tal on linnavalitsusega olulised sidemed.

2 (4)

MÄÄRUSKAEBUS

6. Eestkostetav esitas esindaja vahendusel 21.05.2025 määruskaebuse, milles palub

vaidlustatud määruse tühistada osas, millega eestkostetavaks määrati KOV.

6.1.

Esiteks

rikkus maakohus menetlusnorme, jättes eestkostetava ära kuulamata. Maakohus

ei veendunud vahetult, kas eestkostetav suudab end väljendada ja tahet avaldada. Seejuures ei

nähtu asja materjalidest ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaks kohtul vahetu mulje

kujundamata jätmist. Lisaks on maakohus määranud eestkostetavale esindaja, kelle

seisukohast nähtub, et eestkostetav suudab oma arvamust väljendada, kuigi selle

põhjendamisel tekivad tal raskused.

6.2.

Teiseks

jättis maakohus välja selgitamata, kas eestkostetavale on võimalik määrata

eestkostjaks füüsiline isik.

EDASINE MENETLUS

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

sellele vastamiseks. Eestkostetava vend teatas, et tema ei soovi eestkostjana jätkata. KOVi

esindaja on seisukohal, et eestkostetav vajab eestkostet ning eestkostjaks võib olla KOV.

8. Maakohus kuulas eestkostetava telefoni teel ära 15.07.2025. Eestkostetav kirjeldas väga

halba läbisaamist vennaga. Vend ignoreerib teda ja ähvardas panna hooldekodusse.

Eestkostetaval venna suhtes usaldust pole. Eestkostetaval teisi lähedasi ega sõpru pole, ta ei

suhtle kellegagi. Õde elab Kanadas. Eestkostetav selgitas, et tal oli raske jämesoole vähi

operatsioon 2017 a., talle on paigaldatud väljaheite kott jämesoole külge, tal on

psüühikahäired ja võtab palju erinevaid ravimeid. Süüa toob kuller või sotsiaaltöötaja, ise ta

poes ei käi. Väljas korterist käib üldse väga harva. Eestkostetav saab aru, et tal peaks olema

eestkostja, kes aitab korteri eest tasuda ja suhelda asutustega. Võimalusel valiks ta eeskostjaks

sotsiaaltöötaja NR.

9. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 18.07.2025.

10. Ringkonnakohtu järelepärimise peale, millal on võimalik eestkostetavat ära kuulata, teatas

esindaja 22.09.2025, et tervisega seotud probleemide tõttu ei saa eestkostetav kohtumajja tulla

ega soovi ka seda, et kohtunik või keegi teine tuleks teda koju kuulama. Samuti ei saa ta

osaleda ärakuulamisel videosilla vahendusel, kuna tal puudub internetiühendus. Küll aga on ta

valmis olema ära kuulatud telefoni teel. Täiendavalt märkis esindaja, et maakohus on ühe

kaebuse etteheite kõrvaldanud, kuulates eeskostetava ära 15.07.2025. Esindaja vestles

eestkostetavaga 22.07.2025, mille tulemusel leidis, et eestkostetava seisund ei ole oluliselt

muutunud võrreldes eelmiste vestlustega ning ta teatab samu seisukohti nagu maakohtule.

11. KOVi esindaja andis 25.09.2025 teada, et 20.05.2025 toimus kokkuleppel eestkostetava

vennaga kodukülastus, mille eesmärk oli luua kontakt eestkostja ja eestkostetava vahel ning

kaardistada eestkostetava vajadused. Esimese kohtumise käigus viibis eestkostetav voodis ega

tõusnud püsti, suhtlus oli pingeline. Korteris oli märgatav spetsiifiline lõhn ning ruum vajas

koristamist. Järgmisel kodukülastusel 29.05.2025 ei lubanud eestkostetav spetsialisti

korterisse ning vestlus toimus trepikojas. Suve jooksul toimus trepikojas mitmeid

lühikohtumisi seoses ravimite kohale toimetamisega. Eestkostetav on korduvalt väljendanud,

et tunneb tugevat ärevust ja kartust inimeste ees. Eestkoste spetsialist on korraldanud ravimi-

ja toidutellimusi, kuid nende osas on esinenud arusaamatusi. Eestkostetav vajab oma

toimetulekuks sotsiaalteenuseid, talle sobivaks teenuseks on ööpäevaringne erihooldusteenus

ja ta on võetud nimetatud teenuse järjekorda. Pakutud teenuskohti ta vastu võtnud ei ole,

mistõttu on vajalik tema heaolu tagada kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenustega kuni

erihooldusteenuse saamiseni.

3 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda

neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

13. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

13.1. Maakohus on oma vea parandanud ja eestkostetava telefoni teel ära kuulanud

15.07.2025. Praegusel juhul on see ainuvõimalik variant eestkostetava arvamuse teadasaanise,

sest nähtuvalt esindaja selgitusest, ei soovi eestkostetav teiste inimestega kokku puutuda.

Esindaja andis teada, et tervisega seotud probleemide tõttu ei saa eestkostetav kohtumajja

tulla ega soovi ka seda, et kohtunik või keegi teine tuleks teda koju kuulama. Samuti märkis

KOVi esindaja, et eestkostetav tunneb tugevat ärevust ja kartust inimeste ees.

Ringkonnakohtu arvates ei ole vajalik eestkostetavaga vahetult näost-näkku kohtuda, kui see

teeb isiku ärevaks ja mõjub talle ebameeldivalt. Lisaks on maakohus eestkostetava arvamuse

välja selgitanud ning esindaja kinnitas, et eestkostetava seisund ei ole oluliselt muutunud

võrreldes eelmiste vestlustega ning ta teatab samu seisukohti nagu maakohtule. Maakohtu

poolt puudutatud isiku vahetu ärakuulamata jätmine ei toonud seega kaasa sisuliselt ebaõiget

lahendit.

13.2. Nähtuvalt eestkostetava selgitustest, ei soovi ta, et vend oleks tema eestkostja, õde elab

tal Kanadas ja teisi lähedasi sugulasi või sõpru tal ei ole. Kuigi eestkostetav on nimetanud

isiku, keda ta soovib eestkostjaks, ei saa kohus määrata eestkostjaks füüsilist isikut, kes

selleks nõusolekut ei ole andnud (PKS § 204 lg 4). Samuti ei nähtu asja materjalidest, et mõni

muu füüsiline või juriidiline isik oleks nõus eestkostjaks hakkama. Kuna leitud ei ole sobivat

isikut eestkostjaks määramiseks, on maakohus õigesti määranud eestkostjaks KOVi, millega

eestkostetav on kogu elu olnud seotud (PKS § 205 lg 3).

14. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a eestkostetavale riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul

tuleb TsMS § 172 lg 3 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Eestkostetava

esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.

15. TsMS § 532 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)