2-25-4197/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg

16. oktoober 2025

Tsiviilasja number

2-25-4197

Tsiviilasi

R.U. hagi Finnair Oyj vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

658,90 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja R.U. (isikukood XXX)

Kostja Finnair Oyj (Soome registrikood

0108023-3)

Seaduslik esindaja Finnair OYJ Eesti Filiaal

(registrikood 10330371)

Lepingulised esindajad vandeadvokaat

Timo Kullerkupp, vandeadvokaat Kai

Villemson, advokaat Mikk Ilves

Kohtuistungi toimumise

aeg

27.08.2025, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.U. hagi osaliselt.

2. Mõista Finnair Oyj-lt R.U. kasuks välja:

2.1.

põhivõlg 310,54 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot

ja viivis 30,45 eurot;

2.2.

viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras alates 17. oktoobrist 2025 kuni

põhivõla tasumiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. R.U. esitas Finnair Oyj vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista

kahju hüvitise 539,54 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 19,39 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1

määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte

üle põhinõude summa.

Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt 21-22.11.2024 ära antava

pagasiga lennupiletid Tartust läbi Helsingi Brüsselisse. Hageja soovis

osaleda Riigikohtu esindajana Brüsselis The Judicial Network of the

European Union (JNEU) correspondents iga-aastasel kohtumisel. Ürituse

ajakava kohaselt oli 21. novembri õhtul ametlik pidulik vastuvõtt ja

õhtusöök ning 22. novembril ettekanded ning lõunasöök. Eeldati, et

mehed kannavad ülikonda koos triiksärgiga. Brüsselisse jõudes selgus,

et kostja jättis hageja ära antava pagasi Helsingisse maha. Hageja

käsipagasis oli ainult elektroonika, kõik vajalikud riided (k.a ülikond,

triiksärk, hügeenitarbed jne) olid ära antavas pagasis. Hageja ostis

Brüsselis asendusasjad kokku 1154,44 euro eest (dtl 4). Hageja sai oma

kohvri kätte 22.11.2024 Brüsseli lennujaamas, kui hakkas tagasi Eestise

lendama. Kostja oli nõus hüvitama ainult 115 eurot. Hageja

kindlustusandja hüvitas 500 eurot (maksimum hüvituspiir), hagejale

tekkinud kahju jääk on 539,54 eurot.

Hageja leiab, et kostja rikkus reisijaveolepingut ning peab VÕS § 830 p 3

alusel hüvitama tekkinud kahju.

Hageja kahju jääb Montreali

konventsioonis sätestatud hüvituspiiride alla.

Hageja leidis vastuseks kostja väidetele, et ilmastik ei takistanud pagasi

vedu. Kostja ei tõendanud, et ilmaolud oleksid olnud halvad ning pagasit

saab ühest lennukist teise transportida ka lendamiseks sobimatutes

tingimustes. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et ta oleks rakendanud

vajalikke meetmeid kahju vältimiseks. Hommikul oli Helsingi

lennujaamas väga vähe lendude hilinemisi ning need ei puudutanud

hageja lende. Hageja esimene lend Tartust Helsingisse lahkus

plaanitust kaks minutit varem ning jõudis Helsingisse 13 minutit enne

2/7

graafikut. Jätkulend Brüsselisse pidi väljuma kell 07.40, kuid lahkus kell

08.16. Seega oli kostjal pagasi edastamiseks aega 50 minuti asemel 99

minutit. Hageja on 203 cm pikk ning tema jaoks ülikonna leidmine on

keeruline, hageja ei ostnud kõige kallimaid asju. Mahajäänud pagasis oli

Hugo Bossi ülikond. Hagejal oli kotti vaja selleks, et panna sinna ostetud

esemed ja JNEU ametlikul kohtumisel jagatud materjalid. Hageja ei

teadnud, et pagas on Brüsseli lennujaamas, lisaks saab seal hilinenud

pagasit kätte 09.00–17.00. Hageja teavitas kostjat oma nõudest

24.11.2024 ja sellest ajast tuleb hakata arvestama viivist.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt jõudis

hageja pagas Brüsselisse 21.11.2024 kell 19.50 kohaliku aja järgi.

Kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Hageja on õigusekspert

ja väga kogenud lendaja.

Reisijate veole õhus ei kohaldu VÕS reisijaveolepingu sätted, vaid

Montreali konventsioon. Konventsiooni artikkel 19 järgi ei vastuta kostja

kahju eest, kuna hageja pagas hilines Brüsselisse lumetormi tõttu.

Helsingis oli 20.-21.11.2024 suur hulk sademeid (15-25mm), mis

kujutasid endast algselt lund ning hiljem vihma ja lörtsi. Tuul oli väga

tugev ja puhanguline (13 kuni 20 m/s). Soome Meteoroloogia Instituut

andis Helsingile 21.11.2024 oranži taseme hoiatuse ning lääne-Soome

merealadele haruldase punase taseme hoiatuse. 21.11.2024 tühistati

10% kõigist Helsingi lennujaama saabuma pidanud lendudest ning 64%

kõigist sinna saabunud lendudest. Pagasite transportimine ja lennukitele

laadimine oli tehniliselt oluliselt raskendatud. Paljude lendude

hilinemine tähendas, et transportimist ja lennukitele laadimist vajas

tohutu hulk pagaseid. Kõik protsessid olid Helsingi viidatud perioodil

lennujaamas häiritud ja kostjale ei saa mõistlikult ette heita hageja ära

antava pagasi hilinemist.

Hageja tehtud kulutused ei olnud mõistlikud. Hageja ostis pintsaku ja

püksid luksusbränd Hugo Boss poest hinnaga kokku 698 eurot.

Täishinnaga ülikonna saab soetada juba 399,99 euro eest. Poest 4-

minutilise jalutuskäigu kaugusel asub näiteks La maison de maîtres,

kust saab ülikondi rentida hinnaga 20 eurot/päev. Rentida oleks saanud

ka pintsaku juurde käiva särgi. Hageja oli Brüsselis ainult kaks päeva

ning jääb arusaamatuks, miks tal oli T-särke vaja. Hageja ostis endale

22.11.2024 koti hinnaga 229 eurot Samsoniti poest, mis on kallis ja

mainekas pood. 22.11.2024 oli hagejale teada, et tema pagas on juba

Brüsselis ning ta vajas kotti üksnes asjade lennujaama transportimiseks.

Hageja satuks kahju hüvitamise järgselt paremasse olukorda kui enne

kahju tekkimist ning rikastuks. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et tema

pagas ning esemed olid ostetud asjadega samas hinnaklassis. Hagejale

hüvitas mõistlikud kulutused 500 eurot tema kindlustusandja.

3/7

Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega.

Hageja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on tõendamata ning

sissenõutavaks muutunud viivisenõue on utreeritud. Hagejal on hagi

rahuldamisel sissenõutavaks muutunud viivisenõue kõige varem alates

10.12.2024.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:



hageja lendas kostjaga 21.11.2024 Tartust läbi Helsingi Brüsselisse ja

22.11.2024 tagasi;



hageja andis minnes ära pagasi;



hageja pagas jõudis Brüsselisse 21.11.2024 kell 19.50 kohaliku aja

järgi ning pagasi sai ta kätte Brüsseli lennujaamas 22.11.2024;



hageja ostis Brüsselis asendusasjad kokku 1154,44 euro eest;



kostja on hüvitanud sellest 115 eurot ja hageja kindlustusandja 500

eurot.

Seega oli poolte vahel sõlmitud veoleping. Hageja nõuab kostjalt

hüvitamata kahju 539,54 euro väljamõistmist. Lisaks nõuab hageja

kostjalt sissenõudekulusid 40 eurot ja viiviseid seadusjärgses määras.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja vastutab hagejale tekkinud

kahju eest ning kas kogu hagejale tekkinud kahju on põhjendatud.

4. Reisijate rahvusvahelist vedu õhus reguleerib Rahvusvahelise õhuveo

nõuete ühtlustamise konventsioon (Montreali konventsioon, EUR-Lex -

22001A0718(01) - EN - EUR-Lex). VÕS § 824 lg 3 järgi kohaldatakse

konventsiooniga

reguleerimata

küsimustes

võlaõigusseaduses

reisijaveolepingu kohta sätestatut.

Konventsiooni artikkel 19 sätestab, et vedaja vastutab kahju eest, mis

tulenes reisijate, pagasi või lasti hilinemisest õhuveol. Vedaja ei vastuta

hilinemisest tulenenud kahju eest, kui ta tõendab, et tema, tema

teenistujad ja esindajad võtsid kõik vajalikud meetmed kahju

vältimiseks või et temal, tema teenistujail või esindajail ei olnud

võimalik asjakohaseid meetmeid võtta.

Kostja soovis tõendada, et Helsingi lennujaamas valitseva ilma tõttu ei

olnud kostjal võimalik pagasit Tartust tulnud lennukilt õigel ajal ümber

laadida Brüsselisse minevale lennukile. Kostja on esitanud METAR

raportid, mille kohaselt kell 06.50 ehk 13 minutit peale hageja esimese

lennu Helsingis maandumist oli tuule kiirus 20 sõlme (puhanguti 33

sõlme), nähtavus 9999 m, esines kerge vihma- ja lumesadu,

temperatuur oli +2 kraadi; 07.20 ehk 20 minutit enne hageja teise lennu

planeeritud väljumisaega oli tuule kiirus 16 sõlme, nähtavus 6000 m,

esines kerge lume- ja vihmasadu ning temperatuur oli +1 kraad. Kell

07.50 ehk 10 minutit peale hageja teise lennu planeeritud väljumisaega

4/7

oli tuule kiirus 20 sõlme (puhanguti 32 sõlme), nähtavus 4000 m, esines

lume- ja vihmasadu ning temperatuur oli +1 kraad (dtl 77, 190).

Kohus leiab, et arvestades Helsingi asukohta ning seda, et lennatakse

ka talvel, ei ole kostja välja toodud ilmaolud erakordsed. Kostja ei ole

tõendanud, et sellist tuule kiirust või temperatuuri tavapäraselt ei esine.

Kohtule ei tundu usutav, et kerge lume- ja vihmasadu ning temperatuur

+1 kraad on Soomes asuva lennujaama jaoks midagi erakorralist.

Soome Meteoroloogia Instituudi 19.11.2024 hoiatustest (dtl 79) ei ole

samuti aru saada, et 21.11.2024 olid lennujaamas erakorralised

ilmastikuolud. Väljumiste nimekirja kohaselt on ridamisi lende väljunud

nii õigel ajal kui hilinenult (dtl 94 jj). Kohus peab võimalikuks, et lendude

hilinemine võis tekitada segadust pagasi ümber laadimisel. Samas ei ole

kostja tõendanud, et kostja tegi kõik, et kahju vältida või et kostjal ei

olnud võimalik rohkem midagi teha. Lendude hilinemine ei saa olla nii

harv olukord, et juba hommikul kella 7-8 vahel ei suuda lennujaam

seetõttu pagasit õigetele lendudele laadida. Lisaks on hageja viidanud

sellele, et kui tavapäraselt oli kostjal pagasi edastamiseks aega 50

minutit, siis jätkulennu hilinemise tõttu oli kostjal aega 99 minutit.

Reisijaid ei saa panna olukorda, kus pagas jõuab õigeks ajaks õigesse

kohta ainult ideaalsete ilmastikutingimuste puhul.

Kohus leiab, et lennufirma vastutab praegusel juhul pagasi hilinemise

eest.

5. Konventsiooni artikli 22 p 2 kohaselt on kostja vastutus piiratud 1000

Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikuga (SDR) reisija kohta,

21.11.2024 seisuga oli summa 1247,51 eurot. Hageja on oma kahjude

summaks nimetanud 1154,44 eurot. See tähendab, et konventsioon

hüvitise nõuet ei välista.

VÕS § 824 lg 2 alusel tuleb hüvitisele kohaldada töövõtulepingu kohta

sätestatut. Kahju hüvitamise regulatsiooni kohaselt on kahju hüvitamise

eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 jj). Kahju

peab olema põhjuslikus seoses kahju tekitanud sündmusega.

Kohus leiab hageja nimetatud kulutusi hinnates, et riiete, pesu ja

hügieenivahendite ostmine oli piisavalt põhjendatud. Hageja on

tõendanud, et nii ametlik pidulik vastuvõtt kui teise päeva ettekanded

eeldasid ülikonna ja triiksärgi kandmist (dtl 135 jj, 163 jj). Olukorras, kus

hagejal tuleb saabumise päeva õhtuks leida ülikond ning osaleda

ametlikul vastuvõtul ei saa eeldada, et hageja kulutab tunde kõige

odavama ülikonna otsimisele. Sellises olukorras ei saa ka eeldada, et

hageja rendib omale ülikonna. Kostja väide, et hageja soetas omale

luksusbrändi riided, on hinnanguline ning ei tõenda kulutuste

ebavajalikkust. Kohtul puuduvad eriteadmised selle kohta, millised

kaubamärgid olid hagejale Brüsselis kättesaadavad ning parajad ja

milline on tavapäraselt selliste ürituste jaoks vajalike riiete hinnaklass.

5/7

Viited Eesti kaubandusele ei ole asjakohased. Kohus peab hageja

kulutusi mõistlikeks.

Hageja kinnitusel sai ta 22.11.2024 kell 11:13 teada, et kohver asjadega

on Brüsselis ning ta sai kohvri kätte enne kella 17. Ostukviitungi

kohaselt ostis hageja seljakoti 22.11.2024 kell 15:33 (dtl 22). Kohus

leiab, et kuna hageja sai arvestada oma kohvri kätte saamisega, ei

olnud seljakoti ostmine enam põhjuslikus seoses kohvri hilinemisega.

Hagejal oli vaja viia asjad hotellist lennujaama ning selleks 229 euro

suuruse kulutuse tegemine ei ole põhjendatud. Hagejale teada olevalt

oleks ta saanud lennukisse minna oma kohvriga. See, millise asja

hüvitiseks hageja kindlustusandja hagejale hüvitise välja maksis, ei ole

hetkel asjakohane. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et

kindlustushüvitis on välja makstud just seljakoti eest. Kostjal on õigus

esitada vastuväiteid kõigi hageja nimetatud kulutuste kohta. Kohus

leiab, et hageja nõue tuleb 229 euro ulatuses jätta rahuldamata.

Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 310,54 eurot.

6. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist

seadusjärgses määrast, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud

ulatuses. VÕS § 113 lg 2 alusel tekkis kostjal viivise tasumise kohustus

24.11.2024. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja otsuse

kuulutamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 30.45 eurot ning alates

kohtuotsuse kuulutamisest viivised seadusjärgses ulatuses.

7. Hageja on lisaks põhivõlale palunud välja mõista sissenõudmiskulud.

VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta

nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Lõike 1 alusel esitatava nõude suuruseks on fikseeritud 40 eurot.

Nimetatud säte vähendab võlausaldaja tõendamiskoormist, kuna kahju

tekkimist ja selle ulatust ei pea tõendama.

Kuivõrd kostjal on kohustus tasuda hagejale viivist, on hagejal õigus

nõuda sissenõudmiskulusid. Rohkemat ei pea hageja tõendama ning

kohus rahuldab selles osas hagi.

8. Kohus jätab tähelepanuta viited hageja õigusalastele teadmistele ja

lendamise kogemustele. Kostja vastutab ühtemoodi nii juristi kui

õigusteadmisteta isiku pagasi hilinemise eest. Asjakohased ei ole viited

sellele, kas hageja maksis ära antava pagasi eest ning poolte

võimelikele varasematele vaidlustele. Kõik need ei muuda hüvitise

maksmise kohustust.

9. Menetluskulud

Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi umbes pooles ulatuses, s.o summas, millega

hageja oleks olnud kompromissi sõlmimisel nõus. Kompromissi

sõlmimisel oleks poolte menetluskulud jäänud eelduslikult poolte endi

kanda.

6/7

Kohus arvestab ka sellega, et tegemist on lihtmenetlusega ning poolte

menetlusdokumendid võiks sellisel juhul olla võimalikud lühikesed ja

selged.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

7/7