3-25-3449/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3449

Määruse kuupäev

16.10.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses ususümboolika äravõtmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

2. Jätta Siim Grossbergi taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks

Tartu Vanglale.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav Siim Grossberg (kaebaja) esitas 06.08.2025 Tartu Vanglale

kahju hüvitamise taotluse seoses temalt palve/mediteerimisvaiba äravõtmisega, millega

põhjustati talle mittevaraline kahju. Kaebaja soovib väärikuse alandamise eest 2500 euro

suurust hüvitist ning tervise kahjustamise eest samuti 2500 eurot. Kaebaja usk on budism,

mille kombetalituse osaks on mediteerimine, mida tehakse kas vaibal või siis roomatil.

Kaebaja ei saa enam mediteerida ja tegeleda oma usutoimingutega. Vaip võeti ära, kui ta

kasutas seda arvutiruumis ja istus selle peal. Kaebaja on kasutanud vaipa heas usus ja

hädavajalike toimingute tegemiseks alates 2016. aastast. Vangla riivab kaebaja usuvabadust ja

diskrimineerib teda tema usu tõttu. Kaebaja arvates kasutab vangivalvur tema suhtes vaimset

vägivalda.

2. S. Grossberg esitas 07.08.2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses temalt

kuldse risti, kuldse kaelaristi ja palvehelmeste äravõtmisega, millega põhjustati talle

mittevaraline kahju kogusummas 5000 eurot. Kaebaja soovib väärikuse alandamise eest 4000

euro suurust hüvitist ning tervise kahjustamise eest 1000 eurot. Rituaalse kombetalituse

keelamine (ususümboolika kasutamine ja spetsiaalsel vaibal mediteerimine) riigiasutuses on

oluline rikkumine, sest kaebaja sai seda teha palju aastaid. Kaebaja hakkas kristlaseks 2017.

aastal, kui lasi ennast ära ristida. Samal ajal on ta ka budist, sest järgib ka selle usu

veendumusi, mis on kristlastele väga sarnased. Kui kaebaja on nüüd vanglaga konfliktis, siis

3-25-3449

järsku piiratakse täie agressiivsusega tema usulisi õigusi ja vabadusi. Ususümboolika

äravõtmine on kaebaja otsene väärkohtlemine.

3. Tartu Vangla jättis 08.10.2025. a otsusega nr 1-9/2-25/379-2 rahuldamata S. Grossbergi

kahju hüvitamise taotlused, leides, et vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane.

Tartu Vangla otsuse ja selles viidatud ettekande nr 2-25-2312 kohaselt tuvastas 06.08.2025

inspektor-kontaktisik R. Adari, et S. Grossberg võtab pidevalt arvutiruumi kaasa palvevaiba

ning kasutab seda tooli peal istumisalusena. Vanemkaplan O. Ilumetsa kinnitusel ei näe S.

Grossbergi usuline kuuluvus ette palvevaiba kasutamist. Seetõttu võeti palvevaip

kinnipeetavalt kambrist ära. Tartu Vangla hinnangul ei saa ametniku tegevust palvevaiba

äravõtmisel pidada õigusvastaseks. S. Grossberg on ise välja toonud, et ta viljeleb budismi

ning kristlust. Vanemkaplan O. Ilumetsa sõnul ei ole S. Grossbergil tulenevalt tema usulisest

kuuluvusest palvevaipa vaja.

Otsuses viidatud 07.08.2025. a ettekande nr 2-25-2312 kohaselt viis 07.08.2025 inspektor-

kontaktisik R. Adari kambri nr 473 toiduluugi juures läbi vestluse S. Grossbergiga, mille

käigus kinnitas kinnipeetav, et ta on süvausklik budist. Inspektor-kontaktisik palus

kinnipeetaval anda kambrist välja muude usundite ususümbolid, mille omamiseks kambris

puudub usuline põhjendatus. Kuivõrd kinnipeetav keeldus seda vabatahtlikult tegemast, võeti

kinnipeetava kambrist ära kaks õigeusu risti. Ristid olid metallist, ühel neist oli tavaline pael

ja teisel palvehelmestega pael. Ühe risti kõrguseks oli 6 cm ja kaelapaela pikkuseks 67 cm.

Teise risti kaelapaela pikkuseks oli 66 cm. Tartu Vangla kodukorra punkti 8.6.6.1 kohaselt on

kinnipeetaval õigus hoida kambris korraga ühte kaelaristi. R. Adari on 12.08.2025. a

seisukohas kinnitanud, et kinnipeetavalt võeti ära kaks risti. Üks rist (puidust, pruun) jäeti

kinnipeetavale kambrisse. Vaatamata sellele, et kinnipeetavalt võeti kaks risti kambrist ära,

jäeti talle kambrisse kodukorras lubatud koguste kohaselt üks kaelarist. Vastavalt kodukorra

punktile 18.5.1 ei tohi kaelaristi kõrgus olla suurem kui 5 cm ning laius suurem kui 5 cm,

kaelapael tohib olla kogupikkusega kuni 65 cm. Nagu nähtub ettekandest, ei vastanud ühe

metallist risti suurus kodukorraga ette nähtud mõõtmetele, olles 1 cm liiga kõrge. Teise risti

puhul ei vastanud kodukorras kehtestatud nõuetele kaelapaela pikkus.

4. S. Grossberg esitas 28.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt piiratakse

kaebaja usuvabadust meelevaldselt, kui tal keelatakse kasutada usuga seotud vahendeid.

Kaebaja jääb enda esitatud nõuete juurde – nr 2-25/2-2/10010, 2-25/2-2/10014, 2-25/2-

2/10015, 2-25/2-2/10017, 2-25/2-2/10018, 2-25/2-2/10055, 2-25/2-2/10057, 2-25/2-2/10059,

2-25/2-2/10060, 2-25/2-2/10109, 2-25/2-2/10110.

Kaebaja esitas kaebuses taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi

õigusabi saamiseks.

5. Tartu Vangla edastas vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse dokumendid, s.o

asjakohased kaebaja kahjunõuded ning vangla 08.10.2025. a otsuse koos kättesaamise

kinnitusega.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt. Kohus

mõistab, et kaebaja nõuab väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest rahalist hüvitist

(riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1). Nõude aluseks on asjaolud, et kaebajalt võeti

06.08.2025 ära kambrist palvevaip ning 07.08.2025 ususümboolika, s.o ristid ja palvehelmed.

Sellise tegevusega alandas vangla väidetavalt kaebaja väärikust ning põhjustas talle ka

tervisekahju.

3-25-3449

7. Kohus tagastab kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

8. Vastustaja on kahju hüvitamise taotluse lahendamisel välja toonud, miks ja millele

tuginedes kaebajalt ususümboolika ja palvevaip ära võeti. Kohus mõistab, et kaebajale võis

vangla selline tegevus põhjustada meelehärmi, kuid kohtu hinnangul ei küündi kaebaja

väidetud kahju mittevaralise kahjuni RVastS § 9 lg 1 tähenduses.

8.1. Vangistusseaduse § 62 kohaselt peab vanglateenistus tagama kinnipeetavale tema usuliste

vajaduste rahuldamise. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“

§ 641 punktist 18 tulenevalt on kinnipeetavale keelatud väärisesemed, välja arvatud

abielusõrmus või religioosne sümboolika. Tartu Vangla kodukorra punktis 8.6.6 on

täpsustatud, et kinnipeetaval on õigus hoida kambris korraga järgmisi religioosseid esemeid: 1

kaelarist, 1 medaljon, 3 ikooni, 1 krutsifiks, 1 pühakuju, 1 palvevaip, 1 palvehelmed.

Kodukorra punkti 18.5 alusel on kinnipeetaval võimalus taotleda kaplani vahendusel endale

religioosset sümboolikat.

8.2. Kohtu hinnangul on vangla praegusel juhul õiguspäraselt võtnud kahjunõude menetluse

käigus arvesse kaplani selgitust, mille kohaselt ei näe kaebaja usuline kuuluvus ette

palvevaiba kasutamist. Kaebaja on kohtueelses menetluses esitanud vastuolulised selgitused

vaiba kasutamise kohta. Kaebaja ei vaidle vastu, et kasutas vaipa arvutiruumis ja istus selle

peal; vaip oli asetatud toolile ja kaebaja istus selle peal. Mediteerides on vaip maas ja kaebaja

istub samuti selle peal. Kaebaja sõnul on ta kasutanud vaipa heas usus ja hädavajalike

toimingute tegemiseks. Kohtule ei ole äratuntav, miks on arvutiruumis kaebajal vajalik

usuvabaduse realiseerimiseks kasutada palvevaipa. Kui kaebajale oli kambrisse lubatud

palvevaip, siis selle eesmärk sai olla kaebaja usuliste vajaduste tagamine. Kohtule

arusaadavalt ei tegele kaebaja arvutiruumis enda usuliste vajaduste rahuldamisega, mh

palvevaibal mediteerimisega, ja kaebaja ei ole seda ka väitnud. Kui kaebaja ei kasutanud talle

kambrisse antud palvevaipa eesmärgipäraselt, siis oli vanglateenistusel õigus palvevaip

kaebaja kambrist ära võtta. Samuti on vangla õiguspäraselt ära võtnud kaebaja kambrist

religioossed esemed, mis ei vastanud kodukorra punktides 18.5.1 ja 18.5.7 toodud nõuetele.

Tartu Vangla otsuse kohaselt olid ristid metallist, ühel neist oli tavaline pael ja teisel

palvehelmestega pael ning need ületasid kodukorras kehtestatud mõõtusid.

8.3. Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. RVastS § 7 lg 1 alusel on

kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Kuna Tartu

Vangla toimingud ei olnud õigusvastased, puudub mittevaralise kahju hüvitamise üks eeldusi.

Isegi juhul, kui metallist ristide ja palvevaiba äravõtmine oleks olnud õigusvastane, puuduks

alus mittevaralise kahju hüvitamiseks, sest RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib seda nõuda vaid

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ühtki

nimetatud alust ega Tartu Vangla süülist käitumist kaebusest ei nähtu.

8.4. Kohtu arvates ei piiranud vangla vaidlusaluse toiminguga ülemääraselt kaebaja usuliste

vajaduste rahuldamist. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kaebajal ei ole

takistatud tegeleda mediteerimisega oma kambris. Vaatamata sellele, et kinnipeetavalt võeti

kaks risti kambrist ära, jäeti talle kambrisse kodukorras lubatud koguste kohaselt üks puidust

pruun kaelarist. Kaebuse väide, et palvevaiba ja ususümboolika äravõtmine tekitas kaebajale

tervisekahjustuse, ei ole usutav, ja tervise võimalik kahjustamine on tõendamata.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg

2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud

3-25-3449

korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

11. Kaebaja esitas kaebuses riigi õigusabi taotluse. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kohus leiab, et kaebaja on suuteline end ise esindama, arvestades tema senist

kogemust halduskohtus. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kohus jätab

kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)